Mullateke Liisu Orav • Mullatekketegur on tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut. Vassil Dokutšajevi järgi kuuluvad mullatekketegurite hulka lähtekivim, kliima, reljeef, taim estik,loomastik, mulla vanus, samuti mulla- ja pinnavee veerežiim ning inimtegevus . Lähtekivim • Lähtekivim on kivimid ja mineraalid, mille murenemisel tekib mulla mineraalne osa. • See osa moodustab 60-90% mulla kaalust. • Lähtekivimist sõltuvad mulla füüsilised omadused – mulla vee- ja soojusrežiim. • Liivased mullad on kerged, nad on vee- ja toitainetevaesed ning õhurikkad; vesi liigub neist kiiresti läbi ja nad kiiresti soojendavad kevadel. • . Savised mullad on rasked mullad, nad on veerikkad ja
• Sise-äravoolualad, kust vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse, ühendus maailmamerega puudub. Mandrisisesed ookeanilise äravooluta alad. • Püsivad ja ajutised jõed. Nende alade vesi on maailmamerega ühenduses ainult atmosfääri kaudu. • Iseloomulikud on suudmeta jõed-sellised, mis märkamatult kõrbeliiva kaovad. • Nende arv on suurenenud. Miks? Jõgede toitumine ja veerežiim • Jõgi kannab lisaks veele maismaalt ära ka lahustunud materjali ja setteid. • Vee omaduste järgi võime öelda, milliselt alalt on vesi pärit. • Huang He Jõe veerežiim Sõltub looduslikest teguritest ja geograafilisest asendist. Kindlal ajal suurvesi ja madalvesi. Juhuslikult esinev tulvavesi. Tulvavesi enamasti seotud valglal esinevate tugevate vihmadega. Ka ilma järsk soojenemine- lume ja liustike intensiivne sulamine. Millest jõed toituvad?
Rannaniit Mis on rannaniit? Poollooduslik Karjatatav Tasane ja madal niidetav Erinevad vööndid ja substraadid Suprasaliinsed Saliinsed rannaniidud rannaniidud Rannavall Lauge tasane rannavöönd Veerežiim varieeruv Sisemaa pool Merepinnast kõrgemal Mere mõju – lühikest aega Taimed nõelalss, meri- mugulkõrkjas, kare kaisel, pilliroog kastehein, tuderluga, punane aruhein sinihelmikas, värihein, aasristik Linnud Alpi risla naaskelnokk mustsaba-vigle
Puna- või kollamullad. Muldade hävimine: valed mulla harimise võtted(rasked masinad, üleväetamine), õhusaaste, reo-ja mürkained, metsa lageraie, erosioon. Murend – monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensustasemega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Mullatekketegur – tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut. Mullatekketegurite hulka kuuluvad lähtekivim, kliima, reljeef, taimestik, loomastik, mulla vanus, mulla- ja pinnavee veerežiim ning inimtegevus. Passiivne tegur - selle mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vägemärgatav. Aktiivsete tegurite mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiremini. Lähtekivim –murenemisest haaratud kivimiline pind, mille muld hakkab tekkima. See on pinnakatte ülemine osa mis võtab osa mulla tekkest ja mõjutab seda. Mulla mineraalne osa – lähtekivim. Kivikesed, kruus, liiv ja savi. Huumus – maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus –
Kõik ülejäänud elavad nende sünteesitu arvelt. Taimed mõjutavad nii kasvu ajal (tarbimine, tranpiratsioon)kui ka pärast surma( ledestuvad surnud org ainena). Loomad- ül mulda ladestunud org aine muundamine ja mineraliseerimine. Laguahela ül on lagundada surnud org ainet. Inimmõju- kultuuristamine- looduslike muldade kasutuselevõtt inimste poolt ja mullaomaduste muutmine mullaviljakuse tõstmiseks. Veerežiim Mikrokliima Mullatekkeprotsess e pedogenees- maakoore pindmiste kihtide kasutamine ning nende kihtide ümberkujundamine ja muutmine taimede, loomade ja mikroorganismide org ainete ja nende ainete humifitseerumissaaduste poolt. Olemuselt on bioloogiline protsess, mille tulemuseks on viljakuse kujunemine. LEHELTEKST! akumulatiivsus- toimub suhteline rikastumine. Võrreldes lähtekivimiga millegi hulk suureneb. Absoluutne akumulatviivsus on mõeldav siis, kui kuskilt tuleb juurde-
kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokku tõmbumise toimel. Keemiline murenemine ehk porsumine- Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid ained eraldub. Tuuleerosioon ehk deflatsioon- Pinnase ära kandumine tänu tuulele Veeerosioon- Pinnase ära kandumine veetoimel Murenemine- Kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Mulla veerežiim- sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Mustmullad- Huumusrikkad mullad.
Õpikust pedosfääri osa ja vihikust tunnis tehtud konspektid. Pedosfääri teema lõpul õpilane: 1) võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ning selle mõju inimtegevusele; Keemiline murenemine e. porsumine Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega Eelkõige palavas ja niiskes kliimas(ekv.kliima) Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid(mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid Füüsikaline murenemine e. Rabenemine Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimipragudes oleva vee jäätumise tulemusena Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas (kõrb, tundra, mägedes) Murenemise tähtsus looduses Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada. Murenemine annab alguse mullatekkeks. Murenemise...
keemiline koostis, esialgne taimede toitainete sisaldus.) kliima (Kliimast sõltub murenemise kiirus ja liik ning antud koha taimestik) reljeef (Reljeef ehk pinnamood mõjutab mulla vee ja soojusrežiimi ning ainete ümberpaigutumist.) veerežiim (Veerežiim mõjutab taimestikku. Niiske kliimaga aladel võivad veed mullast mineraalaineid välja uhtuda ja põhjustada leetumist . Kui aga põhjavee tase on aastaringselt kõrge (nt soodes ), siis toimub
Raud(II)oksiidi ühendid on vees lahustuvad ja moodustavad mulla mineraalidega reageerides gleimineraale, mis annavad sinakashall-roheka horisondi. Turvastumine toimub liigniiskes keskkonnas, kus lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine kuhjub mulla pinnale. Orgaaniline aine on võimeline siduma suutes koguses vett, mis suurendab liigniiskust ja turvastumist. Okasmetsade leetmullad – kliima on jahe ja niiske, 4 aastaaega, sademete hulk ületab auramise. Mulla veerežiim on läbiuhteline ning paksus kuni 1m. Mullaprotsess on leetumine, mille käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, laguproduktid uhutakse sügavamale. Iseloomulikuks tunnuseks on hele leethorisont kõdu- või huumushorisondi all. Suureneb mulla happesus, väheneb viljakus. Toimub parasvöötmes. Rohtlate mustmullad – kontinentaalne kliima, ehk sademed ja aurumine on tasakaalus. Suvel pikk kuivaperiood ning esineb põuda
nimetatakse. Ülejäänud on erikuivendusviisid. 18. Jääksoode kasutamise võimalused Jääksoode kasutamine võib olla mitmesugune. Tiigid, augud ja karjäärid täituvad veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduses. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht. Põllumajandusele sobimatud alad kantakse metsamaade hulka. Erandjuhtudel, kui veerežiim on reguleeritav, kasutatakse marjaistandike (peamiselt jõhvika) rajamiseks. Kui liigvett ei ole võimalik ära juhtida, jäetakse ala lihtsalt taassoostumisele. 19. Soode teke veekogude kinnikasvamisel On kaks põhilist soostumisviisi: 1) kas arumaa soostumise või 2) veekogude kinnikasvamise tagajärjel. Viimase puhul võib eristada järvetekkelisi ehk limnogeenseid, soodi- ja laguunitekkelisi soid. Esimesed sood tekkisid valdavalt arumaade soostumise tagajärjel. 20
Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veerežiim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Leetumine toimub
Mõjutavad oluliselt ka metsade majandamist. Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsanduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984. a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel! Peamised tunnused, millest juhindutakse on: - muld - veerežiim - alustaimestik - reljeef Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef Metsatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef + puistu. (Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest nt mustikakuusik, rabamännik). Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (nt mustika kasvukohatüüp)
Lähtekivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond. Mullahorisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Mullaprofiil on mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini. Mulla veerežiim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aasta jooksul. Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess. Soostumine on pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille
Täielik e. Maksimaalne veemahutavus- suurim vee hulk,mis mullas võib leiduda. Kõik poorid on veega küllastunud 36. Taimede poolt omastatav vesi. aktiivveemahutavus 37. Aktiivveemahutavus. Aktiivveemahutavus- näitab taimede poolt omastava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist v rohkem sademeid kinni hoida 38. Mulla veerežiimi tüübid. Läbiuhtumise tüüpi veerežiim- iga-aastane muldade läbiuhtumine kuni põhjaveeni. Aastane śademete hulk ületab aurumise Mitteläbiuhtumise tüüpi veerežiim- muldade läbiuhtumine puudub. Sademed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemiseosa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega ( stepid) Aurumise tüüpi veerežiim- aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit
Hüdroisolatsioonikiht – lõigatakse ära ülaltpoolt tulev vesi. (Geosünteedid, stabi, tihe asfaltbetoon) Kapillaartõusu katkestav kiht – kasutatakse hästi dreenivaid materjale (kruus, killustik, liiv). Soovitatav on eraldada need materjalid teistest ümbritsevatest, nt geotekstiiliga. Paigaldatakse mulde alla ja/või teekatendi alla. Antud kihi ülesandeid võib täita ka geotekstiil. 4) Külmakerge ja kõik sellega seonduv (eelkõige vee liikumine pinnases, muldkeha veerežiim) Muldkeha veerežiim – Muldkehas asuva niiskuse hulk sõltub sademete hulgast, ümbritsevast loodusest, veeaurust, seotud veest, kapillaartõusust, äravoolust, aurustumisest ja vee imbumisest alumistesse kihtidesse. Muldkehal ka neli aastaaega: niiskuse kogunemine sügisel, külmumine ja talvine niiskuse ümberpaiknemine talvel, muldkeha sulamine kevadel ja niiskuse suurenemine ning lõpuks muldkeha kuivamine (tahenemine suvel). Üheks tähtsamaks asjaks on kapillaartõus, mis on
Hüdrosfäär Nim. Maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. VESI: 1) Soolane 97% 2) Mage HÜDROSFÄÄR 1) Sisemeri – 1. Liustikud 2. Põhjavesi 3. Järved 4. Jõed 5.Mullavesi 6. Veeaur armosfääris 2) Maailmameri - 1.ookeanid 2.mered ja lahed Jõgede äravool Vett, mis piki voolusängi kõrgemalt madalamale liigub nim. jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1) Sademete hulk ja reziim 2) Aurumine –t 3) Valgala suurus 4) Jõgede langusest 5) Valgala taimestikust VALGALA ehl jõgede äravooluala jaotub kaheks: 1. PERIFEERSED äravoolualad – jõgedevesi jõuab maailmamere nt. kõik Eesti jõed, enamus maailma suurimad jõed. 2. Sise-äravoolualad – vesi voolab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbedesse. Nt VOLGA jõgi. Esinevad ajutise v...
üksteisest. Nii killustub looduslik elukeskkond. Loomad ei pääse enam nii lihtsalt teisele poole. Ehitamine tekitab tohutult müra. See segab loomade kommunikatsiooni, näiteks metsisemängu ajal. Kuigi Rail Baltic peaks olema võimalikult keskkonnasõbralik, tundub, et riik mõtleb rohkem oma rahakoti peale, kui looduse. Kuigi raudtee ei ole plaanitud rajada Natura aladele, võib see siiski kaudselt kaitsavatele elupaigatüüpidele mõju avaldada. Näiteks kui veerežiim muutub. Raudtee kujutab ohtu ka loomadele, kes võivad rongi alla jääda. See on kahjulik nii loomadel endale kui ka rongile. Loomadele rajatakse selle jaoks ülekäigukohti. Plaan on rajada loomadele, kes suudavad ronida, iga 25- 50 meetri järel ülekäigukohad. Rongimüra häirib ka loomi, müratõkkeid ei panda kogu trassile. Müra ja vibratsioon mõjutavad ümberolevat keskkonda kuni 300 m ulatuses. Ohtlike veoste puhul on oht, et juhtub õnnetus. Ohutust on raske tagada
territoriaalne süsteem, millel on vete liikumise, lahustunud ja tahkete ainete edasikande ühesugune iseloom ning kasutuseeldused. PAIK-geokompleks, mille piires kõik vastastikku seotud maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustega. Nt: paiga e. faatsiese suurusjärguga geokompleks on kujunenud ühe reljeefielemendi piires (teatud ekspositsiooniga nõlval, jõe kaldavallil, lammil, mererannatasandil jne.), millel on ühesugune pinnakate, veerežiim ja mikrokliima, valdavalt üks mullaliik ja üks taimekooslus. 7. Maastikukomponendid: reljeef, pinnaehitus (aluspõhi, pinnakate), veestik, kliima, muld, taimkate, loomastik, inimmõju. (LOENG 3) RELJEEF e pinnamood: koosneb erisuguse päritolu ja vanusega pinnavormidest ja setetest. Erineb piirkonniti. Pinnamood oma kivimmaterjaliga ja vormidega on kõige püsivam maastiku komponent. Pinnamood mõjutab oluliselt maastiku struktuuri ja -tüüpide levikut. Oluline
toimetulekut (tünnireegel) Ökoloogiline püramiid – Kujutab biomassi ja energia jagunemist ökosüsteemis Ökoloogiline efektiivsus – Näitab, kui suure osa looma söödud toidu ja energia saab kätte toiduahela järgmine lüli Kordamisteemad 1. Keskkonna mõjutegurid – abiootilised ja biootilised Abiootilised ehk eluta Biootilised ehk elus Abiootilised Biootilised Veerežiim (Keskkonnategur) Sümbioos (Mõlemale kasulik, pikaajaline kooselu, nt samblik on liitorganism – seeneniidistiku ja vetika sümbioos) Rõhk (Keskkonnategur) Kommensalism (Ühele kasulik, teisele kasutu, samblik ja puu, orhidee ja
5. Valgla taimestikust Valgla maailmas jaotub kaheks: 1. Perifeersed äravoolualad - Jõgede vesi jõuab maailmamerre (enamus maailma jõgedest, kõik Eesti jõed) 2. Sise-äravoolualad - Jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub, näiteks: - Volga (Euroopa pikim jõgi) - Vadid (ajutiselt veega täidetud jõesängid) Jõgede veerežiim … nimetatakse vooluhulga muutumist aasta jooksul - Madalvesi - perioodiline - Suurvesi - perioodiline - Tulvavesi - aperioodiline (korrapäratu) Üleujutused ja nende põhjused Mererannikul on üleujutused tingitud merevee ootamatust tõusust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul (2005. aasta jaanuar) - Intensiivsed vihmasajud - Kiire lume sulamine temperatuuri ootamatu tõusu tagajärjel
osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Suuremad sood paiknevad Madal-Eestis. Kõige vähem on soid Pandivere kõrgustikul. Kõrg-Eestis on soid arvult rohkem, kuid ned on enamasti väiksed. 31. Soo arenguetappid: 1)Soo areng algab madalsoona, madalsoo saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõlvadelt pinna- või põhjaveega. 2)Turbalasundi kasvades soopind kerkib ning läheb üle siirdesooks. 3)Kui soopind kumerdub, muutuvad veerežiim ja soopinna mikroreljeef ning kujuneb kõrgsoo e raba.
Niiskus ++ + + - - - soostumine põuakartlikus gleistumine Lõpptulemus oleneb veel: • maapinna kaldest • ümbritsevate alade kõrgusest Maastike hierarhia: Paik on väikseim geokompleks (e -süsteem), mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veerežiim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus.) Paigas on ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks (e -süsteem). Paigastik on geokompleks (e -süsteem), mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistikul
- mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades. Biokeemiline hapnikutarve - mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O 2 kulub mikroorganismidel uuritava veeproovi, mille ruumala on 1 liiter, kergestilagundatava orgaanilise aine lagundamiseks standardsetel tingimustel. 41. Kirjelda madalsood (veerežiim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Soo esimene arengujärk, taimede juured ulatuvad veel viljakasse mulda, mistõttu on seal veel küllaltki palju rohttaimi. Toitumine põhjaveest ja sademetest, ümbritsevast maapinnast madalam, valdav on toitainete kokkukandumine veega. 42. Kirjelda raba (veerežiim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Ainult sademeveest toituv soo, kus toimub turba ladestumine. Raba on soo arengu toitainevaene arengujärk
karbonaadid ülemistest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Iseloomulik savistunud profiili olemasolu. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun voi pruun (Kagu-Eesti) moreen, ka fluvioglatsiaalsed setted. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp, salu ja sürjametsad. Looduslikud rohumaad pärisaru- ja sürjarohumaad. pH 6,5-7 põldudel, metsas 6,0-6,5. Veerežiim võrdlemisi stabiilne: ei kogune ülavett ega ulatu rippuvat kapillaarvett. Hasti õhustatud. Kevadel soojenemine keskmine. On huumuse- ja toitainerikas, suure keskkonnakaitselise väärtusega ning ei karda põuda (välja arvatud koreserikas ja paekivil kujunenu). Sobib väga hästi enamiku kultuurtaimede kasvatamiseks ja talub intensiivset harimist. Gleistunud leetjad mullad- Gleistunud leetjad mullad on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu
PEAJÕGI - suurem jõgi, kuhu voolavad teised väiksemad jõed. LISAJÕGI - peajõkke voolav jõgi. ÜLEMJOOKS – jõe algusosa. Jõgi on seal kitsas, kiire vooluga. KESKJOOKS - jõe keskmine osa lähte ja suudme vahel. ALAMJOOKS – jõe lõpuosa. Jõgi on seal lai, tasase vooluga. SUUE - jõe lõpp. Jõgi võib suubuda merre, järve, teise joke LÄHE - jõe algus. Jõed saavad alguse teistest veekogudest. Jõed võivad alata allikast, soost, järvest. Mõisted: veerežiim - jõe veetaseme ajaline muutus maailmameri – katkematu kihina 71% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa šelf - mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. rannaprotsessid - rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rand - maa-ala, mille piires rannajoon kõigub rannik - maismaa ja veekogu kokkupuutala, mille piires lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiiflised pinnavormid
kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine, kalasadamate arendamine, turgude varustatuse parandamine ja kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine 17.Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel? 3p. -austrid -vähk -krevett -krabi 18.Selgitage mõisted: vesiviljelus- kalakasvatus šelf- mandrilava, mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud veeringe- vee pidevat korduv ringlemine maal (atmo, hüdro, lito ja biosfäär) veerežiim- on jõe veetaseme ajaline muutumine hüdrograaf- on graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutmist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul jõgede äravool- valgla- maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee infiltratsioon- on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse niisutuspõllundus- põlde niisutatakse kunstlikult. 19.Missugune on põhjavee a) tähtsus 3p. b) kahju 3p. a) tähtsus
Mulla reaktsioon (PH) 6,6-7,2 neutraalne 7,2 leeliselised Enamus kultuure eelistab Ph-d vahemikus 5,6-7,2 Happelistel muldadel kasvavad: väike oblikas, põldrõigas Leelistelistel muldadel kasvavad: harilik tõlkjas, põldsinep Neutraalsetel muldadel kasvavad: sirplutsern, raudnõges Mulla lõimis Näitab savi ja liiva vahekorda mullas Saviliivmullad – keskmise viljakusega, õhurikkad Liivsavimullad – soodne õhu ja veerežiim Savimullad KÜLVAMINE Külvikord Eesmärk: 1. Tagada mullastikust ja kliimast tulenevalt vastav tootmine 2. Tagada majanduslik kasu 3. Säilitada/parendada mullaviljakust Planeerimine: 1. Millised mullad on 2. Planeeritava kultuuri mõju mullale 3. Tööjõud 4. Orgaaniliste väetiste kasutamine Eelviljade väärtus Rühvelkultuurid (kartul, mais, sööda ja söögijuurviljad)
EESTI METSAD Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste järgi). Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp).
6 Esimese, põllukaeve asukoht on Mäe talu, Karijärve, Konguta vald, Tartumaa. Põllukaeve püsiorientiirid olid B:58⁰17’ 33,56’’ ja L:26⁰23’ 52,07’’(X:6463903.6 Y:640554.6). Põhiorientiirid on tee ja puud. (Joonis 2) Puuderindes kasvavad kased ja kuused, rohurindes on põldosi, küüslauk ja harilik mailane. Putukatest leidub põllul sipelgaid ja mardikaid. Mulla veerežiim on parasniiske. 20. sajandi keskpaigast kuni 21. sajandi alguseni on samal maa-alal kasvatatud rühvelultuure (punapeeti, sibulat, kapsast). Viimati kasvatati samal põllul (umbes 3 aastat tagasi) kartulit, 2015. aasta suvel on piirkonnas kesa. Joonis 2. Põllukaeve asukoha skeem Teise kaeve täpne asukoht on B58⁰17 38,07’’ ja L:26⁰23 50,69’’ (X:6463982.3 Y6405655.6). Asukohaks on Liisoja talu, Karijärve, Konguta vald, Tartumaa. Püsiorientiirideks on puud.
Rannikutüüp, kus kerkival laugrannikul paiknevad skäärid – peamiselt kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud Rannikutüüp, kus rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed madalad saarekesed e laiud Need lahed on olnud endised jõeorud, mis nüüd, kas maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu, on veega täitunu Jõgede toitumine ja veerežiim Lähe – voolu alguskoht Suue - voolu lõppkoht Jõestik – pea-, lisa- ja harujõed Kallas – maariba, millega piirnevad veekogud Jõesäng – jõeoru sügavaim osa, kus on pidev vool Valgala ehk valgla ehk jõgikond – maa-ala, kust jõed saavad oma veed Veelahe – kõrgem maa-ala, mis eraldab jõgikondasid Delta – hargnenud jõesuudmed Vooluhulk – vee hulk, mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis kuupmeetri kohta
elektrihinna tõus. Energiamajanduse mõju keskkonnale Keskkonnaprobleemid, mis kaasnevad põlevkivi kaevandamisega Kirde-Eestis. Näitaja Karjääriviisiline kaevandamine Maa-alune kaevandamine Põhjavee reostumine Põhjaveetase langeb, kaevude veetase Suur väljapumbatava vee kogus, alaneb, sageli vesi reostub. põhjavee reostumine õlidega, fenoolidega; muutub veerežiim. Aheraine Suured aherainemäed, hävivad mullad Aheraine jääb maa alla. ja põllumaad. Pinnamoe muutus Hävib taimkate ja kaovad loomade Tekivad maapinna langatused, elupaigad; suured karjääriaugud, mida millega kaasnevad ehitiste ja on vaja rekultiveerida. põllu ning metsamaade kahjustused. Mõisted:
Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. Island-Suurbritannia olid konfliktis tursa pärast. 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p. Euroopa Liidu kalanduspoliitika Kalandus varustab liikmesriike kalavarudega Kalalaevastik peab olema puhas Turism ei tohi kalandust segada 17.Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel? 3p. Vikerforell, angerjas, tursk, lest, karpkala 18.Selgitage mõisted: vesiviljelus, šelf, veeringe, veerežiim, hüdrograaf, jõgede äravool, valgla, infiltratsioon, niisutuspõllundus Vesiviljelus - kalakasvatus, taimedekasvatus Self -mandrilava, maailmamere poolt üle ujutatud Veeringe - vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel Hüdrograaf – graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutumist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul Jõgede äravool – Valgla (äravooluala) – maa-ala, millest veekogu või selle osa saab oma vee nt
poole, seda kuivemaks muutub. Savannivööndist pooluste poole liikudes jääb sademete hulk üha vähesemaks ning sellega seoses kaovad ka puud. Savann läheb järk-järgult üle poolkõrbeks ja kõrbeks. Liikudes ekvaatori poole, kus aastane sademetehulk on suurem, muutub savann järjest puuderikkamaks, minnes lõpuks üle vihmametsaks. Siseveed Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veerežiim on samuti tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud jõed ja väiksemad järved sootuks. Suurte vihmasadude saabumisega tõusevad nad aga kergesti üle kallaste ning põhjustavad üleujutusi. Põuaperiood on suur katsumus siinsetele loomadele, kelle joogikohad kuivematel aastatel ära kuivavad ning neile saatuslikuks võivad saada. Mullastik Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad
Harilikult on soojusbilansi võrrandi liikmed F ja V väga väikesed, seetõttu neid ei arvestata. B on päeval harilikult positiivne, P, H ja T negatiivsed, öösel vastupidi. 12. mis on aluspinna kiirgusbilanss ja milline on selle struktuur? Kiirgusbilanss- aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. seos B = Q ( 1 - Ak) = Ea - Eb, kus Q on summaarne kiirgus, Ak aluspinna albeedo, Ea ja Eb vastavalt atmosfääri ja aluspinna soojuskiirgus. Atmosfääri veerežiim 1. selgita auramise füüsikalist olemust Aurumise all mõistetakse vee või jää ülemineku gaasilisse olekusse, s.o. muutumist veeauruks. Et vee molekulid on alati liikumises, siis võib vee pindmises kihis liikuvate molekulide kineetiline energia ületada väljumiseks vajaliku energia, mille tagajärjel väljuvad veest ümbritsevasse keskkonda – õhku. Ka tahke vee s.o. jää molekulid on teataval määral liikuvad
……. c. Rannikualal saared ja poolsaared muutuvad suuremaks ………. d. Merepõhjast on lühikese ajaga kerkinud uus saar ……… e. Luitevall on maismaa suunas edasi liikunud ………….. f. Kaevanduspiirkonda on tekkinud kõrge mägih……………. g. Suure rändrahnu küljest on väiksemad tükid lahti pudenenud- füüsikaline murenemine 2. Mullatekketegurid: lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja oskab selgitada mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim- tekib mulla mineraalne osa, annab mullale mineraalse aluse, määrab füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima.- sõltub murenemise kiirus, murenemise lõppsaadus, mullasisene bioloogiline aktiivsus. Sademetest ja temperatuurist sõltub taimestik, mis määrab omakorda aineringe,
Eesti haritava maa OVD. ehk omastatava vee diapasoon (OVD). See näitaja kajastab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida. Meetrise mullaprofiili OVD moodustab põuakartlikes muldades 120-160 mm, parasniisketes muldades 190-230 mm ja liigniisketes muldades võib see olenevalt kuivendusseisundist ületada 280-300 mm. 39. Mulla veerežiimi tüübib. 1) läbiuhtumistüüpi veerežiim - aastas kokku sademed ületavad aurustumist. See on iseloomulik ka Eestile. Toimub muldade vaesumine keemilistest ainetest. 2) mitteläbiuhtumistüüpi veerežiim - stepi tsoonis 3) aurumisetüüpi veereziim - sademed on väiksemad, kui aurustumine. Leiab aset muldade sooldumine, tekivad sooldunud mullad. 40. Mulla niiskusrežiimi jaotus • põuakartlikud • parasniisked • nõrgalt (ajutiselt) liigniisked • tugevasti (alaliselt) liigniisked
ehitada, sest turvas on kergelt kokkusurutav, mis teeb pinnase väga ebastabiilseks. Kuigi turvas on taastuv maavara, on ta siiski nii aeglase juurdekasvuga, et inimmõõtmelises perspektiivis tuleks turvast käsitleda ja majandada kui taastumatut ressurssi. Looduse seisukohalt on turbakaevandamise suurimaks probleemiks suured muudatused maastikul ja ökosüsteemis. Rikutud saab kaevandamisala, selle esteetiline pale ning kaevandamisalaga seotud veerežiim. Taimkattest kooritud turbapinnal suureneb märgatavalt CO 2 emissioon, vallandub tuuleerosioon jms (Turvas pakub huvi ka meditsiinitööstusele, s.a.). 10 5. RIIKLIKUD ARENGUKAVAD JA TEGEVUSKAVA Turbavarude kaitseks on paika pandud mitmeid arengukavasid ja tegevuskavasid. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ütleb, et turba kasutatava varu suuruse ja aastase
aladel taasasustatakse ka soole omaseid liike ntturbasamblaid. - Näiteks Soode taastamine Viidumäel. Lugu siis selline, et Viidumäe piirkonna soodesse hakati talumajapidamiste poolt üksikuid kraave kaevama eelmise sajandi alguses, kuid suuremad maaparandustööd toimusid eelmise sajandi keskel kui kuivendati praeguse Viidumäe looduskaitsealaga piirnevad suuremad soomassiivid. Kraavide sulgemisega sooviti taastada olulisemates allikasoodes ja madalsoodes looduslik veerežiim, haruldaste koosluste taastumine ja hea seisund. Kui raie oli lõpetatud ja kraav suleti, hakkas vesi valguma avatud alale. Kokkuvõte: Kuigi elupaikade taastamine on üks liigikaitse tõhusamaid meetmeid, ei pruugi see alati õnnestuda, sest kõiki taastamiseks olulisi aspekte ei teata või ei osata nendega arvestada, Taastamine säilitamisega võrreldes on tunduvalt kallim ja aeganõudvam tegevus. 4. Uute populatsioonide rajamine ja liikide taasasustamine
otsused ennem muutuste või sekkumiste tegemist maapinnal. Nende tegevuste vahelised piirid aga ei ole märgatavad. Monitooring näiteks sisaldab ka analüüsi komponente, määrates muutusi või kindlate sekkumiste tulemusi (McKendry et al., 1991). 1.1 Metsaressursi hindamine Tagavara hindamine hõlmab järgmisi tegevusi: 1) metsa saamiseks kasutatavate ressursside inventuur, kütus, toit, puhkus või säilitamise eesmärgid, sellega seotud andmed nagu topograafia, mullastik, teed ja veerežiim; 2) nende ressurssidega aja jooksul toimuvate muutuste jälgimine ja 3) metsatüüpide potentsiaalse maa tootlikkuse hindamine teatavates biofüüsikalistes ja klimaatilistes tingimustes (McKendry et al., 1991). Põhiliste varude andmete hankimiseks on oluline puidumajandus ja metsaökosüsteemide säilitamine. Andmed hõlmavad mullatüüpi, liike, suurust, klassi/puistu struktuuri, kõrgust, tihedust ja haldusüksuste piire (nt. puistud). Kui andmed on sisestatud GISi saab kaartidelt
taimestik, jõgede langus. Valgla ehk jõgede äravoolu ala jaotub maailmas kaheks: I Perifeersed äravoolualad Jõgede vesi jõuab maailmamerre – enamus jõgedest, kõik Eesti jõed II Sise-äravoolualad Jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Nt Volga (suubub Kaspia merre) VADID ja KRIIGID – kuivad jõesängid, mis täituvad ajutiselt veega Veerežiim Voolu hulga muutumine aasta jooksul. - Madalvesi ja suurvesi – korrapärased - Tulvavesi - korrapäratu Üleujutused Põhjused: 1. Mererannikul on üleujutused tingitud merevee ootamatus tõusust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugeevate ühesuunaliste tuulte mõjul. Nt: Eestis 2005a jaanuar 2. Üleujutused 3. Kiire lume sulamine 4. Linnade kasv- vesi suunatakse kanalisatsiooni ja sealt otse jõkke 5
omaduste alusel ühte gruppi. 3. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Sünergism. Kohastumine ja kohanemine. Limiteerivad tegurid. Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele. Ökoamplituud. Ökomišš. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele Abiootilised keskkonnategurid (eluta looduse tegurid, st keskkond): päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, happelisus (pH), toitainete sisaldus, veerežiim, rõhk, tuli, soolsus Nende mõju taimedele - Nende mõju loomadele - Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju. NT TUULEKÜLM Kohastumine ja kohanemine Kohastumine – pöördumatu, nt kaktused on kuivusega kohastunud, evolutsiooniline adaptatsioon Adaptatsioon – organismide ehituse või talituse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise
üleküllastamine, mida inimene mõjutab), uputatud keemiarelvad (pommide best before on läbi saanud, hakkavad lekkima, kalad kaovad). 26. Eesti vesikonnad ning nende erinevused veematkade korraldamises – neli vesikonda aga neljas saarlaste oma ja ei oma erilist tähtsust. Soome lahe vk, Liivi lahe Väinamere vk, Peipsi vk. Millist mõju avaldab keskkonnale. 27. Eesti jõgede veerežiim- kaks madalvee perioodi (suvine, talvine), kaks kõrgvee perioodi (kevadine, sügisene). Jõgedel, mille põhjaveeline toide on suurem, on äravool ühtlasem (Põltsamaa). Omapäraks karstinähtused. 28. Järvede liigitus tekke järgi – Mandrijää tekkelised (valdav osa Eesti järvedest), mis paikevad künkliku moreenmaastiku liustikutekkelistes nõgudes või orgudes (nt Pühajärv, Saadjärv); soojärved (Loosalu);
Kaltsium Taimedes 0,2…3,0%. Kaltsiumirikkamad on vanemad taimeosad. Taimedes eelkõige biokeemilisi protsesse reguleeriv element. Kaltsiumipuudus esineb happelistel muldadel. Magneesium Kesksel kohal klorofülli molekulis. Vaegus avaldub kloroosina: lehed muutuvad kahvatuks, roheline värvus asendub kollasega. Kloroos algab vanematelt lehtedelt. Mikroelemendid Boor , Vask, Tsink,Molübdeen, Koobalt, Seleen. Taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale: Optimaalne veerežiim – mõjutab otseselt toitainete omastamist (väetiste efektiivsust). Väetatud taimed kasutavad paremini vett. Mullalahuse reaktsioon – enamikele kultuuridele optimaalne neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon Toitelahuse koostis ja kontsentratsioon – enamikele kultuuridele optimaalne 0,1…0,5%. Kõige tundlikumad liblikõielised, kurk, sibul, porgand . Tasalaalustatud toitelahus – sisaldab kõiki vajalikke
Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Huumusesisaldus metsamuldadel 4,5...5%, põllumaadel 2,7...3%. Lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm3, metsamuldadel väiksem.Mullareaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Küllastusaste kõrge, üle 80...90%. Veerežiim stabiilne ja peamiselt parasniiske. Universaalse kasutussobivusega. Puistu boniteet I-II klass. Haritava maa boniteet alates 40 kuni üle 60 hp. Levikuala peamiselt Kesk-Eestis. Miinused: - peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine - võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel - vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral- põhjavesi kohati halvasti kaitstud (Pandivere) Säästlik kasutamine: - rakendada õiget agrotehnikat - koreserikastel muldadel vältida sügavat harimist
Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused pikemaajalised, turvas tüsedam. Põhjavesi väheliikuv. Sookaasik, kuusik. Vähe tootlikud puidud. Väikese täiusega. Hõre alusmets – pajud, mdl kask. Taimestik tarnad, soopihl. Madalsoomullad viljakad, aga selle kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: happeline muld, toitainete vaene, veerežiim kõrge. Puu- ja põõsarinne: üksikud sookased, kidurad männid, alusmets puudub. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: sookail, tupp-villpea, kanarbik, sinikas, jõhvikas, teder, kassikakk, kägu, osjad. Sinika- Raba-sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. ja karusambla kkt.- Kõdusoomets: hajutatult üle kogu Eesti. Üldised tingimused: tekkinud madalsoo ja siirdesoo
Lõimis sl, ls2 Lõimisevalem k°_1sl60-90/k°_1ls_2 Huumushorisondi 23-25 (24) tüsedus (cm) Huumusesisaldus 2,2-2,6 (2,4) Hu (%) 4 pHKCl > 5,6 (5,8) Boniteet (hp) 40-45 Lubjatarve 3,7 t/ha P tarve P-2; 20...45 mg/kg K tarve P-2; 51...90 mg/kg Mg tarve 35...65 mg/kg Veerežiim ülavesi, ajutine liigniiskus Suurkivisus - Palandiku talu põllud asuvad pruunidel näivleetunud muldadel, mis on gleistumistunnustega. (Tabel 2) Mulla mehaaniliseks koostiseks on nii saviliiv kui ka keskmine liivsavi, mullas esineb nõrgalt korest. Kergest lõimisest on põhjustatud mulla struktuuriagregaatide vähene vastupidavus, mis tingib omakorda olukorra, kus intensiivsete sademetega moodustub mullale koorik
kattunud loopealsel hakkab kamar hävima, mändide tulekuga hapestub ka pinnas ja kooslus muutub oluliselt. Peamised probleemid: ● Kadakas, mänd ● Lehtvõsa kiire võrsumine valgust saades (paakspuu jt) ● Kännud, õhuke kamar, mikroreljeef Nõuded: ● Puude ja põõsaste katvus ● Kännu kõrgus ● Raidmete katvus VIII Soode ökoloogiline taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited. 3 olulist tunnust: ● Eriline veerežiim – vett tuleb juurde rohkem kui seda ära aurab – liigniiskus ● Sootaimkate – kasvavad sootaimed e. helofüüdid ● Sootaimede jäänused ei lagune – säilivad veerohkes anaeroobses keskkonnas lagunemata - turbana Soo on terviklik ökosüsteem, milles kõige olulisem komponent on vesi. Vee hulk, kvaliteet, päritolu. Soo degradeerumist põhjustavad kraavid (kuivendus, veetase alaneb, turvas vajub kokku, O2!)
Teisele poole teed jääb puidutööstus Aru Grupp AS. Kaeve asub sujuva langusega lohu keskel, mis võis kunagi olla mingi veekogu põhi. Keve asukoht on planeeritav põllumaa, kus hetkel asub niidetav rohumaa. Rohumaal oli näha palju vihmausse, ämblikuid, tigusi ja ka mullamuti hunnikuid. Taimestikust määrati ära kohapeal rukki-kastehein, orashein, aasülane, harilik võilill, põldohakas, mitmeõieline tulikas, harilik hiirekõrv, rakvere raibe. Veerežiim oli ajutiselt liigniiske, kusjuures mul oli märg ning glei- ning roostetäppidega. Joonis 1. Rohumaa kaeve. Must rist – sügavkaeve asukoht, punased jooned – Kaugused. 5 4.2 Metsamulla kaeve. Metsamulla sügavkaeve asukoht on Kadrina vallas, Lante külast läbi sõites ja hoides vasakule kuni T-kurvini, kust mindi paremale kuni paremat kätt olev põld lõppes ära, mööda seda metsa tukka liiguti paremale teest, kuni jõuti
kohaliku elanikkonna toitmiseks USA, Venemaa- suurem 28. Mis on Gaia teooria põhiline postulaat?Keskkonda hoiab suhteliselt stabiilsena bioloogiliste,geoloogilisteja keemiliste seoste süsteem-kogu planeeti hõlmav(geo)ökoloogiline iseregulatsiooni süsteem 29. Too näiteid, millised keskkonnatingimused võiksid olla taimede/koosluste poolt mõjutatavad. Keskkonna temperatuur, vee liikumine, ookeani soolsus, pH 30. Kirjelda, kuidas Gaia teooria alusel keskkonna veerežiim võiks olla sõltuvuses taimekooslusest. Nt kui muld on taimestikuga kaetud, ei toimu erosiooni ja kõrbestumist, taimed kaitsevad mulda liigse aurumise eest ja säilitavad niiskust. 31. Millised onolnud produktsiooniökoloogia ajaloo suuremad läbimurded, mis on viinud uue etapi tekkeni? 3 etappi: 1) Eelajalugu- kuni Justus von Liebig’ini. 2) Üksikteadlaste periood. 19.sajandi keskpaigaks oli arenenud juba analüütiline keemia. Justus von Liebig (Saksa keemik, 1803-1873) näitas
Suurem kohaliku elanikkonna nõdlusestvenemaa, usa, lõuna-ameerika, austraalia 26. Mis on Gaia teooria põhiline postulaat? -planeet Maa funktsioneerib tervikuna kui elusorganism 27. Too näiteid, millised keskkonnatingimused võiksid olla taimede/koosluste poolt mõjutatavad • Keskkonna temperatuur • Vee liikumine • Ookeani soolsus • pH 28. Kirjelda, kuidas Gaia teooria alusel keskkonna veerežiim võiks olla sõltuvuses taimekooslusest Nt kui muld on taimestikuga kaetud, ei toimu erosiooni ja kõrbestumist, taimed kaitsevad mulda liigse aurumise eest ja säilitavad niiskust. 29. Millised on olnud produktsiooniökoloogia ajaloo suuremad läbimurded, mis on viinud uue etapi tekkeni? 3 etappi: 1)Eelajalugu – kuni Justus vob Liebig’ini. 2)Üksikteadlaste periood. 19. sajandi keskpaigaks oli arenenud juba analüütiline keemia
annaabi.ee 
