Konspekt hüdrosfäärist. Võimalikult lühidalt aga täpselt punktidena kirja pandud kospekt.
10. klassi geograafia kontrolltöö jaoks tehtud konspekt, võib sisaldada kirjavigu.
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine (akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: • Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võetavate elementide hulk.
Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimipragudes oleva vee jäätumise tulemusena Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas (kõrb, tundra, mägedes) Murenemise tähtsus looduses Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada. Murenemine annab alguse mullatekkeks. Murenemise tagajärjel on tulnud uued vaatamisväärsused: karstinähtused. karsti tagajärjel tekkinud pinnavormid, mis on kujunenud ülemaailmseteks turismipiirkondadeks. Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada.
1. Soo ja turba mõiste Soo - maastiku osa, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb mullas osa org. ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas - mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. 2. Soode kasutamise võimalused • turba varumine • metsa kasvatamine • põllumjanduslik kasutamine • marjakasvatus • jahindus ja korilus • puhkus ja turism ....
Teemad: Eesti metsakasvukohatüübid, nende tähtsus, eraldamise alused, rühmitamine; metsatakseerimine
Kontrolltöö vastused. Pedosfäär.
Gümnaasiumi geograafia. Jõgede äravool. Üleujutuste mõju inimestele. Vooluvee ja lainetuse osa pinnamoe kujunemisel. Vooluveed reljeefi kujundajana. Erosioon. Põhjavesi. Setete kujunemine. Mere hoovused.
Mõju keskkonnale, miinused, mõned plussid kah
Maastikuökoloogia eksami kordamisküsimused ja vastused nt: 1. Maastikukomponendid: reljeef, pinnaehitus (aluspõhi, pinnakate), veestik, kliima, muld, taimkate, loomastik, inimmõju. (LOENG 3) 2. Maastiku määravad-, diferentsiaal- ja indikaatorkomponendid. (LOENG 3) 3. Maastike talitlus, elementaarmaastikud, protsessid maastikus ja mis neid käivitavad. Aineringed, veeringed, energiaringed. (LOENG 4) Maastike piirid (loodus- ja kultuurmaastikes), geopoliitika Maastike areng ja aeg-ruumi printsiip (maastike arengu 3 etappi). Mineviku maastike ja maastike muutuste uurimise meetodid Sesoonsete muutuste mõju erinevatele maastiku komponentidele (Eesti näitel). Maakatte mõiste ja selle kasutamine maastikuteaduses, CORINE Maastike kaardistamine ja maastikuprofiilid: kuidas tehakse, töö käik.
12. klassi loodusgeograafia konspekt - Hüdrosfäär, vee jaotus, jõgede äravool, üleujutused ja nende põhjused, üleujutuste mõju inimesele, lainetuse osa reljeefi kujunemisel, jõed pinnamoe kujundajana, erosioon, merevee soolsus, hoovused, hoovuste jagunemine
Euroopa ja Eesti veestik. Mõistete seletus.
1. Kursuse ülesehitus ja eesmärk Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade: Eesti loodusest, selle mitmekesisusest ja mitmekesisuse põhjustest; Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust; Maastikulisest liigestatusest. Õppekirjandus: Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 453 lk. Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk.
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). ...................
Iseseisev töö
Kordamine kontrolltööks, TV lk 52-67, Õ lk 53-70, 83-88 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. (maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)) 2. Iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades. 3. Milles seisneb maailmamere tähtsus? 4. Selgita kaardi ja jooniste abil maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi. 5. Nimeta hoovuste tekkepõhjused. Milline on hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel. 6. Miks tekivad tõus ja mõõn? Selgita tõusu ja mõõna mõju rannikutele. 7. Selgita mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel. 8. Too näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele. 9. Nimeta maailmamere reostumise põhjuseid ja analüüsi nende mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale. Põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust. 10. Analüüsi kaardi ja hüdrograafi abil jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärg...
EESTI METSAD Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste järgi). Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld veerežiim alustaimestik Metsatüüp = muld veerežiim alustaimestik puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp).
Muldade väliuurimise kursusetöö
7-leheküljeline ülevaade 9.klassi geograafia teemadest- veestik ja majandus. Täpsemalt saab tekstifailist järgnevat infot: veestik Maal, kuidas vesi ringleb, veekogude jaotumine, majandussektorid, energiamajandus, millistes Euroopa riikides ammutatakse fossiilkütuseid, energiamajandus Balti riikides, energiamajanduse mõju Eestis, tuumaenergia, tuuleenergia. Sobib geograafiaolümpiaadiks või -eksamiks kordamisel.
Savann
III vihik, ksimused ja vastused,
Uurimistöö “Turbavaru kasutamise potentsiaal, tehnoloogia ja majanduslik otstarbekus” eesmärgiks on hinnata turbavaru kasutamise potentsiaali, tehnoloogiat ja majanduslikku otstarbekust. Valisime selle teema kuna turvas on üks Eesti tähtsamaid ja olulisemaid loodusvarasid kuid kahjuks ei ole tegemist taastuva loodusvaraga. See on inimeste jaoks oluline puhta vee allikas ning elukeskkond paljudele looma- ja taimeliikidele. Eestis ei ole hetkel turba kasutamine korraldatud jätkusuutlikult, seda kaevandatakse rohkem kui turvast jõuab juurde tekkida, antud teguviis on aga vastuolus säästva arengu põhimõtetega. Turba kasutamine, peale kütteallikana on ka laialt levinud aianduses, kuna turvas on hea niiskuse säilitaja mullas. Aga milleks täpsemalt turvast kasutatakse? Andmete kogumiseks kasutasime materjale erinevatest usaldusväärsetest allikatest nagu näiteks Keskkonnaministeerium, Eesti Statistikaamet, Turbaliit ja veel paljud muud. Oma tö...
Viis võimalust kuidas on võimalik liike kaitsta ja säilitada.
Ülevaade GISi kasutamisest metsanduses või muude loodus- või maavarade haldamisel-
Ökoloogia eksami kordamisteemad.
Keskkonna kaitse ja rekreatsioon eksami kordamisküsimused ja vastused
agrokontroltöö küsimuste vastused
Rähkmullad hõlmavad 4,7% maafondist, 1,9% metsamaast ja 9% põllumaast. Levinud on peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal, vähemal määral Raplamaal ja Hiiumaal. Kõige suurema osa põllumuldadest moodustavad rähksed rendsiinad Kõrkvere, Kuivastu ja Heltermaa piirkonnas. Leostunud mullad hõlmavad ~4% kogu maafondist ja ~10% põllumaast. Levinud on peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Kõige suurema osa põllumuldadest moodustavad leostunud mullad Rakke ja Järva-Jaani piirkonnas. Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17 % põllumaast. Suurema levikuga on leostunud ja küllastunud gleimullad. Suuremad gleimuldade alad paiknevad Madal-Eestis.
Võib leida kõikke vajalikku biotoopide eksami läbimiseks.
... talu asub Sirvaku külas, Kambja vallas, Tartu maakonnas. Põllumaad on kokku 20 ha ja mullaliigiks on LPg ehk gleistunud pruun näivleetunud muld. Tähtsaim sissetoomisallikas on teravilja- ja marjakasvatus. Väetusplaan on koostatud väljamõeldud põldudele.
See töö on abiks ja näidiseks. Esitlus sai C, et paremat hinnet saada, tuleb kirjutada võrdlused kõigi kolme kaeve vahel.
Kuue loengu kordamisküsimused ja vastused.
6 komplekti kordamisküsimusi aines produktsiooniökoloogia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
