Muld (0)

Mullateke
Liisu  Orav
• Mullatekketegur on tegur, mis 
mõjutab mulla tekkimist ja 
arengut. Vassil Dokutšajevi järgi 
kuuluvad mullatekketegurite 
hulka  lähtekivim , kliima, reljeef, taim
estik ,loomastik, mulla vanus, samuti 
mulla- ja 
pinnavee   veerežiim  ning inimtegevus
Lähtekivim
• Lähtekivim on kivimid ja mineraalid, mille murenemisel tekib 
mulla mineraalne osa. 
• See osa moodustab 60-90% mulla  kaalust . 
• Lähtekivimist sõltuvad mulla füüsilised omadused – mulla vee- 
ja soojusrežiim. 
• Liivased  mullad  on kerged, nad on vee- ja toitainetevaesed 
ning õhurikkad; vesi liigub neist kiiresti läbi ja nad kiiresti 
soojendavad kevadel. 
• . Savised  mullad  on rasked mullad, nad on veerikkad ja 
õhuvaesed, toitainete sisaldus on suurem kui liivases mullas. 
•  Need mullad takistavad vee liikumist ja soojenevad kevadel 
aeglaselt. 
•  Lubjarikkad mullad on suure kaltsiumiioonide sisalduse tõttu 
väga  viljakad . 
Kliima
• Kliimast sõltub murenemise kiirus ja liik ning antud koha  taimestik . 
• Sooja ja niiske  kliimaga  aladel on ülekaalus keemiline murenemine , 
rikas taimestik soodustabhuumuse tekkimist. 
•  Liiga niiske kliima tingimustes  huumus  ei kogune ja mullad on 
toitainetevaesed. 
• Kui kliima on soe ja mõõdukalt niiske, siis  tekkivad  tingimused 
huumuse kogumiseks ja mullad on väga viljakad. 
•  Rohtlates on kliimatingimused soodsad nii taimede kasvamiseks 
kui ka kamardumiseks, mistõttu tekkivad seal kõige viljakamad ja 
paksud mustmullad. 
• Külma või kuiva kliimaga aladel on ülekaalus füüsikaline 
murenemine. 
•  Liiga külm ja liiga kuiv kliima on taimedele ebasoodne ja selletõttu 
on seal tekkinud mullad kehvad ja huumusevaesed.
Reljeef
• Reljeef ehk  pinnamood  mõjutab mulla vee- 
ja soojusrežiimi ning ainete 
ümberpaigutumist. 
•   Tasane  pind on muldade tekkimiseks 
soodsam  kui mägede  nõlvad , sest järskudel 
nõlvadel kandub  mullakiht  nõlva jalamile. 
•  Samuti mõjutab mulla tekkimist nõlvade 
ekspositsioon : lõunapoolsed nõlvad 
soojenevad ja kuivavad kiiremini, 
põhjapoolsed aeglasemalt.
Veerežiim
• Veerežiim mõjutab taimestikku.  
• Niiske kliimaga aladel võivad  veed  
mullast mineraalaineid välja uhtuda 
ja põhjustada leetumist. 
•  Kui aga põhjavee tase on 
aastaringselt  kõrge, siis 
toimub gleistumine.
Taimestik
• Taimestik mõjutab mulla viljakust. 
•  Taimede jäänuste lagunemisel  tekkib  
huumus, mille lagunemisel tekkivad 
taimedele vajalikud toitaineid. 
•  Mulla tekkimist 
soodustavad lehtpuud ja rohttaimed, 
vähesoodsad 
on okaspuud, samblad ja samblikud.
Loomastik
• Kõige rohkem mõjutavad mulla 
tekkimist  bakterid , mille elutegevuse 
tulemusena toimub kõdunemine. 
•  Mullas elavad organismid segavad 
mulda ja eritavad mitmesuguseid 
aineid, mis muudavad mulla koostist. 
 
• Loomade jäänuste lagunemisel tekib 
mulla orgaaniline osa.
Mulla vanus
• Aja jooksul toimub uue mulla teke 
• Vulkaaniliste kivimite või kuivanud 
setete peal 
•  Mullahorisondid  tekkivad ja 
muutuvad paksemaks.
Inimtegevus
• Inimtegevus muudab tavaliselt mulda 
halvemaks, näiteks kultuurtaimede 
kasvatamisel  toitainete sisaldus mullas 
väheneb. 
•  Väetiste kasutamine soodustab mulla 
säilimist. 
•   Soostunud  piirkondades muutub muldade 
kvaliteet kuivendamise korral. 
•  Kuivades piirkondades võib niisutamine viia 
muldade sooldumiseni.
Tänan  tähelepanu 
eest

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Lähtekivim
• Kliima
• Reljeef
• Veerežiim
• Taimestik
• Loomastik
• Mulla vanus
• Inimtegevus
• Slide 11