Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Muld (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Muld #1 Muld #2 Muld #3 Muld #4 Muld #5 Muld #6 Muld #7 Muld #8 Muld #9 Muld #10 Muld #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lolkatz Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
ppt

Mullad

MULD Täida lüngad ja ülesanded Mis on muld? Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Muld koosneb orgaaniliste ainete ja mineraalainete osast. Mulla koostis MULD VESI MINERAALID ÕHK Orgaaniline mulla… Tahke kiht osa mullaõhk kivid huumus liiv poollagunenud kruus jäänused savi Mulla tahke osa • Mulla tahke osa koosneb mineraalainete ja huumuse osast. • Tahke osa tekib kivimitest. • Orgaaniline osa koosneb lagunenud ja poollagunenud taime- ja loomajäänustest. • Lagunemisel muutuvad need jäänused huumuseks. Mulla gaasiline osa • Õhk on mullas mullaosakeste vahel. • Mullaõhus on vähem hapnikku ja rohkem süsihappegaasi kui välisõhus. Huumuse teke ja lagunemine Taimede ja loomade jäänused lagunevad Tekib huum

Bioloogia
thumbnail
2
docx

Muld

See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. *Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. *Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. *Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 6. Iseloomusta mulla horisonte ja nende esinemist eri mullaprofiilides. 7. Selgita veereziimi mulla kujunemisele

Geograafia
thumbnail
1
doc

Muld

mulla keemiline viljakus langeb. Tekib leet- e väljauhtehorisont. Parasvöötmes. Tingimused ­ sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Sooldumine ­ esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. On tingitud põldude niisutamisest Kamardumine ­ mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. tekib maapinna lähedale huumushorisont. Gleistumine ­ pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus

Geograafia
thumbnail
1
doc

Muld

mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, viljakus langeb, tekkivad lahustuvad ühendid uhutakse ära, parasvöötme leht- ja segametsades. Kõrbestumine on viljatu pinnase kandumine suht.viljakale mullale ja selle enda alla matmine, piirkonnad: austraalia, l.- ameerika. Inimtegevus, mis kõrbestumist põhjustab: ebaõige maakasutus, suurte põldude tegemine, metsade raiumine, põldude üleniisutamine. Kõige viljakamad mullad on rohtlates(must-, kastanmullad) ja lehtmetsades(kamarleet-,metsapruunmullad). Kõige viljatumad: tundravöönid(kelts,-gleimullad) ja vihmametsades( puna-,kolla-,ferraliitmullad). Erosioon on mullaosakeste paigutumine maa kõrgematelt aladelt madalamatele. Näide: taimkatte hävitamine, mis kaitseb muldi suurte paduvihmade eesr, tagajärjena muutub intensiivseks vee-erosioon. Sademed ületavad auramise-läbiuhteline veereziim(sademetevesi jõuab kord aastas põhjaveeni

Geograafia
thumbnail
2
doc

Muld

Eesti muldkatet iseloomustab: · muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest · soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus · lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis · muldade kivisus Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulle mehaaniline koostis. Mulla profiil e. läbilõige koosned erineva värvuse, tiheduse, paksusega mullakihtidest.(Eestis eristatakse kümmekond mulla tüüpi) Paepealsed mullad (rendsiinad): Põhja ja Lääne Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Need on väga õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Tänapäeval püütakse neid säilitada loodusliku taimkatte all, ning mitte põldudeks harida. Rähkmullad: Põhja ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse-, toitaine- ja teravaservalise paemurendi (räha) sisaldus. Keskmise tootlikkusega

Geograafia
thumbnail
2
doc

Muld

Muld Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust taimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid, (koosneb mineraalsest ja orgaanilisest ainest (mulla tahke osa), veest ning alati on mullas ka õhku). Pedosfäär on Maa sfäär, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Lõimis iseloomustab kobedate setete koosseisu erineva suurusega osakeste kaudu. Lõimise järgi antakse pinnasele nimetus. Mulla tähtsus Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muut

Geograafia
thumbnail
64
ppt

Mullad

 VEE LIIKUMINE JA SISALDUS  SOOJENEMISKIIRUS  REAKTSIOON (ALUSELINE, HAPPELINE)  TOITAINESISALDUS  VÄRVUS VÕRDLE LUBJAKIVIL JA LIIVAKIVIL KUJUNENUD MULDA RELJEEF  RASKUSJÕU MÕJU TÕTTU VEE, TOITAINETE ERINEV SISALDUS NÕLVA ERINEVATES OSADES (JALAMIL NIISKEM, VILJAKAM, PAKSEM MULD)  EBATASASTEL ALADEL EROSIOONI ESINEMINE (VILJAKA PINNASE ÄRAKANNE)  NÕLVA ASEND ILMAKAARTE SUHTES (LÕUNANÕLVAL SOOJENEVAD MULLAD VAREM, ON KUIVEMAD) AEG  MULLATEKKEPROTSESS ON VÄGA AEGLANE  SOOJAS JA NIISKES KLIIMAS ON MULLA TEKE KIIREM  VANEMAD MULLAD ON PAKSEMAD JA HORISONDID ON SELGEMALT ERISTUVAD  NOORIMAD MULLAD ON RANNIKUTEL, VULKAANILISTEL ALADEL, MANDRIJÄÄGA SEOTUD OLNUD ALADEL  VANIMAD MULLAD ON ROHTLATES, MANDRITE SISEOSADES KLIIMA MÕJU  SADEMETE JA AURUMISE VAHEKORD MÕJUTAB MULLA VEEREŽIIMI JA MULLAPROTSESSE

Pedosfäär
thumbnail
1
docx

Muldkate

mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine ­ esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud.

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun