Bioloogia - Ökoloogia (0)

Bioloogia KT 2
Mõisted
Populatsioon – Ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid nt ahvenad Kuremaa järves.
Isend – Populatsioon – Kooslus (Ühes elupaigas elavate organismide kogum) – Ökosüsteem . (Kooslus + eluta loodus) – Biosfäär
Kooslus – Ökosüsteemi biootiline osa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid (elus osa)
Ökotoop – Ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised (eluta) ökoloogilised tegurid
Ökosüsteem – Isereguleeriv tervik, milles kooslus ja ökotoop on omavahel seotud energiavoo, toitumisahelate, aineringete ja produktsiooniprotsesside kaudu
Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht, biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri
Ökonišš – Liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnatingimuste kogum: liigi nõudmised keskkonnatingimuste osas
Ökoloogiline amplituud – Teatud taluvusvõime keskkonnatingimuste muutumise suhtes – vastava ressursi miinimum ja maksimum väärtus
Bioindikaator – Liigid, mille taluvuspiir on kitsas või selgepiirine
Limiteeriv tegur – Keskkonnategur , mis kõige teravamalt piirab organismi toimetulekut (tünnireegel)
Ökoloogiline püramiid – Kujutab biomassi ja energia jagunemist ökosüsteemis
Ökoloogiline efektiivsus – Näitab, kui suure osa looma söödud toidu ja energia saab kätte toiduahela järgmine lüli
Kordamisteemad

Keskkonna mõjutegurid – abiootilised ja biootilised

• Abiootilised ehk eluta
  
• Biootilised ehk elus
  

Abiootilised
Biootilised
Veerežiim (Keskkonnategur)
Sümbioos (Mõlemale kasulik, pikaajaline kooselu, nt samblik on liitorganism – seeneniidistiku ja vetika sümbioos)
Rõhk (Keskkonnategur)
Kommensalism (Ühele kasulik, teisele kasutu, samblik ja puu, orhidee ja puu)
Tuli (Keskkonnategur)
Parasitism (Ühele kasulik, teisele kahj
ulik, nt kägu muneb oma muned võõra linnu pessa, sääsed )
pH (Keskkonnategur)
Kisklus (lehetäi -> lepatriinu )
Toitainete sisaldus (Keskkonnategur)
Herbivooria (Taimtoitlus)
Õhustatus (Keskkonnategur)
Konkurents (Tihedalt kasvavad puud konkureerivad valguse, vee ja toitainete pärast ehk resursside pärast)
Valguskiirus (Kliima)
Mutualism (Mõlemale kasulik)
Temperatuur (Kliima)
Sademed (Kliima)
Tuul (Kliima)
Ekosümbioos – Sipelgad , kes kaitsevad lehetäisid ja saavad vastutasuks lehetäide eritist toiduks
Endosümbioos – Üks organism elab teise kehas nt bakterid , mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi

Organismidevahelised suhted

• Konkurents – liigisisene või liigiväline ning otsene või kaudne
  
• Taimetoitlus (Taim ehk tootja süüakse ära tarbija poolt)
  
• Kisklus (Madalama astme loom süüakse ära kõrgema astme looma poolt, nt taimetoitlase sööb ära kiskja
  
• Parasitism
  
• Sümbioos
  
• Mutualism
  
• Kommensialism
  
• Koevolutsioon – Liigid kohastuvad elukeskkonnaga ja muutuvad, sõltudes samal ajal teineteisest
  

Toiduahelad ja toiduvõrgustik

• Toiduahel – Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada
  
• Toiduvõrk – Ühe ökosüsteemi omavahel põimunud toiduahelad
  

Tootjad vajavad anorgaanilist ainet, millest nad sünteesivad orgaanilist ainet tänu valgusele ja veele (fotosünteesi abil, kui valgust pole, võivad mõned taimed sünteesida ainet kemosünteesi abil), mis on toiduks herbivooridele ehk esimese astme tarbijatele. Herbivooridest toituvad kiskjad ehk teise astme tarbijad. Kui teise astme tarbijad pole kedagi, kes teda sööks on ta toiduahela tipus ehk tippkisja. Parasiidid võivad elada nii kiskjate/loomade karvastikus kui ka nende sees, erinevates organites. Pärast kiskjate surma toituvad nende jäänustest raipesööjad. Kui keha hakkab kõdunema, hakkavad lagundajad lagundama surnud keha biomaterjali. Lagundajad sünteesivad orgaanilisest ainest anorgaanilist ainet, mida omakorda kasutavad tootjad orgaanilise aine sünteesimiseks.
Igas toiduahela lülis kaob umbes 90% energiast. Nool näitab aine ja energia liikumise suunda.

Ökosüsteemide tasakaal (ökosüsteemide terviklikkus), selle muutumise põhjused ja tagajärjed
Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Näiteks kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. Taimestiku rohkus põhjustab rohusööjate arvu suurenemise, mis aga omakorda põhjustab kiskjate arvu suurenemise. Kui tootjaid (taimi) jääb vähemaks , siis on taimetoitlastel vähem toitu ja ka kiskjate toit jääb kesisemaks.
Ökosüsteemi võib mõjutada ka looduskatastroof, nt mõni liik sureb välja ning see mõjutab teiste liikide toitumist. Mõjutada võib ka inimtegevus nt küttimine.

Ökoloogiline püramiid (troofilised tasemed ja püramiidireegel)

• Ökosüsteemi tootjad ja tarbijad moodustavad ökoloogilise püramiidi.
  

Püramiide moodustatakse:

Arvukus – isendite hulk

Biomass – organismide kogumass

Produktiivsus – biomassi juurdekasv (väheneb kõrgemate tasemete suunas)
Tootjad – esimene troofiline tase
Tarbijad – teine troofiline tase
I astme tarbija – taimetoitlane e herbivoorid
II astme tarbija – kõigesööjad e omivoorid
III astme tarbijad – lihassööjad e kiskjad e karnivoorid

Energiavoog läbi ökosüsteemi (püramiidi reegel)

• Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast (Ökoloogiline efektiivsus)
  

Selleks, et üks põld toidaks ära ühe viiekilose rebase , peab põllul elama kaalult 10 korda rohkem jäneseid ehk siis 50 kilogrammi jäneseid. Selleks, et 50 kilogrammi jäneseid söönuks saaksid, peab põllul kasvama kaalult 10 korda rohkem taimi ehk 500 kilogrammi taimi.
Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?
Nisu -> Närilised -> Kullilised
Iga järgnev toiduahel saab 10% toiduks tarbitud biomassist
Näriline sööb 1 tonni
1t x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100kg
Kullilise biomassis talletub 10% 100kg –st
100 kg x 10% = 100 x 0,1 = 10kg