Hüdrosfäär (0)

1 Hindamata

Hüdrosfäär
Hüdrosfääriks nimetatakse Maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub
atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning on osaliselt nende sees
Vee (100%) jaotus
1. Maailmameri (97%)
Ookeanid (5 tükki: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean,
Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri)
Mered
Lahed
2. Muu vesi (3%)
Põhjavesi (24%)
Pinnaveed (ka siseveed)
Liustikud (75%)
Järved
Jõed
Sood
Mul avesi
Veeaur atmosfääris
Jõgede äravool
Jäeorg, jõesäng

Vett, mis piki jõesängi kõrgemalt madalamale li gub nimetatakse jõe äravooluks

Äravool sõltub paljudest teguritest:
1. Sademete hulk ja reži m
2. Õhutemperatuur (sel est sõltub aurumine )
3. Äravooluala ehk valgla suurus
4. Jõgede lang (suurima langusega jõgi Eestis on Piusa jõgi - 212m)
5. Valgla taimestikust

Valgla maailmas jaotub kaheks:
1. Perifeersed äravoolualad
Jõgede vesi jõuab maailmamerre (enamus maailma jõgedest, kõik Eesti jõed)
2. Sise-äravoolualad
Jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse
ning ühendus maailmamerega puudub, näiteks:
Volga (Euroopa pikim jõgi)
Vadid (ajutiselt veega täidetud jõesängid)

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-08-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aaaaaaaokei Õppematerjali autor

Lae alla .pdf

Lisainfo

12. klassi loodusgeograafia konspekt - Hüdrosfäär, vee jaotus, jõgede äravool, üleujutused ja nende põhjused, üleujutuste mõju inimesele, lainetuse osa reljeefi kujunemisel, jõed pinnamoe kujundajana, erosioon, merevee soolsus, hoovused, hoovuste jagunemine
Hüdrosfäär , vee jaotus , jõgede äravool , üleujutused ja nende põhjused , üleujutuste mõju inimesele , lainetuse osa reljeefi kujunemisel , jõed pinnamoe kujundajana , erosioon , merevee soolsus , hoovused , hoovuste jagunemine