Pedosfäär ja bioomid (0)

Õpikust pedosfääri osa ja vihikust tunnis tehtud konspektid.
Pedosfääri teema lõpul õpilane:
1) võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ning selle
mõju inimtegevusele;
Keemiline murenemine e. porsumine
Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega
Eelkõige palavas ja niiskes kliimas(ekv.kliima)
Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid(mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid
Füüsikaline murenemine e. Rabenemine
Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis -mineraloogilise koostise muutusteta
Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimipragudes oleva vee jäätumise tulemusena
Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas (kõrb, tundra , mägedes)
Murenemise tähtsus looduses
Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada.
Murenemine annab alguse mullatekkeks.
Murenemise tagajärjel on tulnud uued vaatamisväärsused: karstinähtused. karsti tagajärjel tekkinud pinnavormid , mis on kujunenud ülemaailmseteks turismipiirkondadeks.
Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada.
Lühidalt: Tekivad setted , Tekib muld , Muutub pinnamood
2) iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiili) ja kujunemist;
Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal.
Peamised muldi kujundavad faktorid on:1. rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid .2. lähtekivim 3. Kliima 4. Reljeef 5. aeg 6. kaasajal ka inimtegevus
3) iseloomustab joonise põhjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse;
4) selgitab bioomide (bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi
taimkattevööndi ja ühtlasi ka kliimavöötme piires) tsonaalset levikut ning analüüsib tundrat,
parasvöötme okas- ja lehtmetsa , rohtlat, kõrbet, savanni ja vihmametsa kui ökosüsteemi;
5) iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas,
rohtlas , kõrbes, savannis ning vihmametsas;
6) tunneb joonistel ning piltidel ära leet -, must-, ferraliit- ja gleistunud mulla;
7) analüüsib teabeallikate põhjal etteantud piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoseid .
Põhimõisted: bioom, ökosüsteem , aineringe, füüsikaline ja keemiline murenemine, murend,
mullatekketegur, lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus , mineraliseerumine, mullahorisont ,
mullaprofiil, leetumine , sisse- ja väljauhtehorisont , gleistunud muld, leetmuld, mustmuld ,
ferraliitmuld, mulla veerežiim, muldade kamardumine.