Rail Balticu analüüs (0)

Rail Balticu analüüs
Rail Baltic on Euroopa standartitele vastav umbes 950 km pikkune rahvusvaheline raudtee projekt. Raudtee läbiks Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat. Projekt algatati juba aastal 1994 ja peaks kõige varasemalt lõppema aastal 2025. Raudtee on mõeldud nii kauba kui ka reisijate vedamiseks.
Palju on meedias kajastust leidnud Rail Balticu mõju ümbritsevasse keskkonda. Rail Balticut plaanitakse rajada alale, mis minimaalselt mõjutaks ümbritsevat keskkonda. Selle tagamiseks tehakse uuringuid , kaasatakse erinevaid spetsialiste ja uuritakse juba ehitatud kiirrongide mõju keskkonda. Kuna Eestil endal veel palju kogemusi kiirrongidega pole, siis on uuringuid käidud tegemas Rootsis ja Soomes.
Rail Balticu rajamiseks on tihe ajakava, mis ei lase teha põhjalikke uuringuid. Samuti on välja tulnud, et tegelikult ei ole uuringuid peaaegu üldse tehtud. Neid tehakse alles siis kui sobiv trassi asukoht on välja valitud. Trassi mõjualaks peetakse ainult trassikoridori, ei arvestata, et see mõjutab keskkonda palju laiemalt. Kuna rahvast kaasatakse projekti minimaalselt jääb suur osa informatsioonist saamata. Paljud muistised ja ka liikide elupaigad , mis ametlikult kusagil kirjas pole, on teada ainult külaelanikele, aga kui nende käest arvamust ei küsita võivad need hävida.
Hiljaaegu oli aktuaalseks teemaks trassi läbimine Nabala -Tuhala kaitseala . Rahandusministeerium oli selle plaani poolt, kuna see oleks odavam kui rajada trass kusagilt mujalt. Nabala-Tuhala kaitseala on erinevate liikide poolest üsnagi rikas. Nii trassi ehitamine kui ka trass ise mõjutaks tugevalt keskkonda. Samuti poolitaks trass maa juppideks, eraldaks üksteisest. Nii killustub looduslik elukeskkond. Loomad ei pääse enam nii lihtsalt teisele poole. Ehitamine tekitab tohutult müra . See segab loomade kommunikatsiooni, näiteks metsisemängu ajal. Kuigi Rail Baltic peaks olema võimalikult keskkonnasõbralik, tundub, et riik mõtleb rohkem oma rahakoti peale, kui looduse.
Kuigi raudtee ei ole plaanitud rajada Natura aladele , võib see siiski kaudselt kaitsavatele elupaigatüüpidele mõju avaldada. Näiteks kui veerežiim muutub. Raudtee kujutab ohtu ka loomadele, kes võivad rongi alla jääda. See on kahjulik nii loomadel endale kui ka rongile. Loomadele rajatakse selle jaoks ülekäigukohti. Plaan on rajada loomadele, kes suudavad ronida, iga 25- 50 meetri järel ülekäigukohad. Rongimüra häirib ka loomi, müratõkkeid ei panda kogu trassile. Müra ja vibratsioon mõjutavad ümberolevat keskkonda kuni 300 m ulatuses.
Ohtlike veoste puhul on oht, et juhtub õnnetus. Ohutust on raske tagada. Selline saasamine ohustab tugevalt ümbritsevat keskkonda. Kui selline õnnetus ka juhtub, võib abi andmine raskendatud olla, sest ligipääs raudteele on piiratud. Seega on ohtlik aine looduses kauem ja jõuab ka rohkem ümbritsevat keskkonda mõjutada.
Ka tuleks ohuks pidada vähest informatsiooni erinevate liikide elupaikade kohta.Nii võidakse hävitada mõne liigi elupaigad. Koostööd tehakse küll erinevate spetsialistidega, mis siiski ei taga kõikide looma- ja taimeliikide säilimist. Paljude asjaosaliste arvamust ei arvestata. Kuna trass läbiks erinevaid külasid ja asutusi, siis peaks arvestama ka sealsete elanike arvamust. Näiteks hakkab trass läbima Murru küla, mis on edukas ja ka noorenev küla. Küla elanikud on avaldanud, et nad lahkuvad külast kui Rail Balticut sinna ehitama hakataks.
Osa Rail Balticu läbiviijatest ei pea oluliseks, et trass ei segaks ohustatud must-toonekure ja teiste ohustatud liikde pesi. Arvatakse, et sellised kõrvalepõiked sirgest rajast kahjustavad loodust rohkem. Metsa võetaks sirgema trassi korral vähem maha, seega peaks keskkond vähem kannatama. Samuti arvavad nad, et ohustatud liigid ei ela mitte ainult Natura aladel, vaid ka teistes majandusmetsades. Kuigi see tõestab, et need inimesed ei ole aru saanud, miks üldse kaitsealasid luuakse . Need on alad, kus on tagatud liikide säilimine, kus neid ei segata. Teistes kohtades nagu riigimetsad see tagatud ei ole.
Rail Balticul on aga ka plusspooli. Kuna tegemist on elektrirongidega, ei saastaks need õhku. Samuti väheneks maanteede liiklus , mis samuti vähendaks õhu saastet. Elektrirongid teevad ka palju vähem müra kui tavalised rongid.
Ükskõik kuhu või kuidas Rail Baltic rajatakse mõjutab see siiski ümbritsevat keskkonda. Kuigi trass Nature alasid arvatavasti ei läbi, siis mõjutab see siiski kaudselt neid alasid. Samuti tahetakse kõike võimalikult kiiresti ja odavalt teha ning see on põhjuseks, miks hiljem nii palju vigu avaldub.