kohanemisvõimet stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema. Osa stressi tekkepõhjusi, nagu kõrge tööpinge või jõhker kohtlemine, on kõigile teada, ent mõndagi nendest, näiteks "kärsitustõbe", masendustunde enesesisendust, närivat kadedustunnet või lähisuhetes pettumist, ei osata alati närvipinge tõusu põhjustajaks lugeda. Organismi vastusreaktsioon Organismi vastusreaktsioon ühele või teisele stressorile oleneb suuresti sellest, kuidas me situatsiooni raskust ning sellega toimetuleku võimalusi hindame. Ootamatu, ohtlik ja väljapääsmatuna näiv olukord suurendab stressi. Stressi tähtsaks rolliks on aidata kiiresti mobiliseerida organismi jõuvarud. Närvipingest iga hinna eest hoiduda püüdes kärbime tahtmatult oma võimalusi majanduslikku heaolu
MIS SEE ON? Allergia on imuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Sümptomid Nohu Hingamis raskused Aevastushood Peavalu Silmapõletik Lööbed nahal Ennetamine Hoidu allergeenidest Hoia puhtust Väldi ruume, kus suitsetatakse Valia riskivaba elukutse Ravi Mitte väljaravitav Imuunravi Ravimid Kokkupuute vältimine allergeeniga Levik Allergia on enam levinud arenenud riikides Tagajärjed Üldiselt taandub allergia allergeenist eemale hoides. Hingamisraskuste korral võib inimene lämbuda. Faktid
1. Läviärritus 2. Alalävine ärritus 3. Ülelävine ärritus 19. Pidurdus Pidurdus takistab erutuse levikut ja ka teket. Ei lase organismil üle erutuda. 20. Pidurduse liigid 1. Pessimaalne  pidurdus tekib väsimuse tulemusena 2. Otsene  toimub sünapsite kaudu i. Postsünaptiline ii. Presünaptiline 21. Ärrituse tugevus ja mõjuaeg Mida tugevam on ärritus, seda tugevam on vastusreaktsioon. 1. Optimaalne ärrituse tugevus või sagedus  max vastusreaktsioon 2. Pessimaalne ärrituse tugevus või sagedus - vastureaktsioon nõrgeneb väsimuse tulemusena 22. Reobaas ... on voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse = künnis- ehk läviärritus 23. Kronaksia ... on väikseim aeg, mille vältel ärritus peab mõjuma, ettekiks vastusreakstioon 24. Labiilsus ..
Refleks - kiire tahtmatul toimuv vastusreaktsioon ärritusele Refleksikaar - tee närvisüsteemis, mida mööda refleksi korral erutus kulgeb Närviimpulss - mööda närvirakku liikuv elektriline signaal Uimasti - Kollatähn - koht võrkkestal pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed ja kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn - valgustundlike rakkudeta koht võrkkestal, kus nägemistugevus seostub silma võrkkestaga Kepikesed - valgustundlik rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest Kolvikesed - valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis võimaldavad näha värviliselt Daltonism - värvipimedus Närvisüsteemi ülesanne ja jagunemine Ülesanne on vastu võtta infot nii väljast kui ka organismist ning selle põhjal juhtida ja kooskõlastada kõigi elundite talitlus Kesknärvisüsteem Seljaaju: ühendab peaaju enamiku piirdenävisüsteemi närvidega liigub info närvide ja peaaju vahel seljaaju juhib tahtele allumatuid ligutus...
Kuidas info närvisüsteemis liigub? Keskkonnast saadud informatsioon liigub mööda närvirakke (Info antakse edasi ühe närviraku aksonilt teise närviraku dendriitidele) kesknärvisüsteemi seljaajju ja sealt peaajju, kus toimub info töötlemine. Vastu võetud otsus saadetakse järgmistele närvirakkudeni kuni see jõuab vajaliku organini mis otsuse täide viib . Refleksikaare osad ja selle toimimise põhimõte. ( Lk 91 triikrauaga pilt) Refleks on kiire tahtmatult toimuv vastusreaktsioon ärritusele. Refleksid jagunevad kaasasündinud ehk tingimatuteks refleksideks ja omandatud ehk tingitud refleksideks. Kaasasündinud refleks on näiteks neelamisrefleks Omandatud refleks on näiteks liigutuste vilumus.
kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed Âärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus  läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus  eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Ãœleläviärritus  läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine)
piiritletud kogumiteks  tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks  kõrgeim NS osa. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega, sidudes üksikud NSi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks  juhteteedeks. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. SÜMPAATILINE PARASÜMPAATILINE Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Kuidas jagunevad kõik refleksid? TINGIMATUD E. KAASASÜNDINUD REFLEKSID (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD E. ELU JOOKSUL OMANDATUD REFLEKSID Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid ja sugurefleksid. Jaotus retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid)
Kordamisküsimused kontrolltööks nr.4. 1. Kesknärvisüsteemi ülesanded. Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 2. Mis on refleks? On närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastuv õetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart. 3. Nimeta refleksikaare osad. Aferentsed e. retseptoorsed neuronid Lülineuronid Eferentsed e. efektoorsed neuronid 4. Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Informatsioon: Naha- Liigutusaparaadi - Veresoonte- Seedetrakti- Eritus- Suguelundite- interoretseptoritelt 5
neuron - närvirakk koos oma jätketega närvid  sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud. Neurogliia  e. tugirakk, millel on kaitsefunktsioon, tugifunktsioon, toitev ja ainevahetuslik funktsioon. sünaps  närviimpulsi ülekandekoht ühelt neuronilt teisele või lõppelundile retseptor - ärritust vastuvõttev organ dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; akson - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksiaeg  aeg ärrituse andmise momendist vastus reaktsiooni tekeni refleksikaar - tee ärrituse andmise momendist vastus reaktsiooni tekeni Parees  motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus Paralüüs  vastav kehaosa jääb liikumatuks innerveerima s.o. närvidega varustama närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile
neuronile või lõppelundile. ★ GANGLION​ - närvisõlm/tänk, närvirakkude sõlmjas kogub närvide teedel, ümbritsetud sidekoelise kihnuga. ★ INNERVEERIMA​ - närvidega varustama. ★ PAREES​ - motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus. ★ PARALÜÜS​ - motoorse närvi kahjustus, mille tagajärjel vastav kehaosa jääb halvatuks/liikumatuks. ★ REFLEKS​ - organismi mittetahtlik vastusreaktsioon ärritusele. ★ REFLEKSIKAAR​ - tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini levib. ★ AFERENTNE NÄRV​ - sensoorne ehk tundenärv, mis toob erutuse retseptorilt ganglionide kaudu KNS-i, toomanärv. ★ EFERENTNE NÄRV​ - efektoorne, viimanärv, mis viib erutuse KNS-ist elundisse kas otse (somaatiline ) või ganglionide kaudu (vegetatiivne). 3. ​HALLOLLUS ​koosneb neuroni kehadest.
sensoorsed ganglionid  asuvad toomanärvide juures vegetatiivsed ganglionid  asuvad siseelundite talitlust reguleerivate eferentsete närvide teedel. Neis toimub ümberlülitus (sünaps) KNS-ist tulevatelt närvikiududelt elundisse kulgevale närvikiule. 16. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus - e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem, mis innerveerib põhiliselt siseelundeid. Jaotus: sümpaatiline; parasümpaatiline. 17. Mis on refleks? Vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele. Dominant - ajutiselt valitsev tegevuskolle, mis määrab ära vastusreaktstiooni iseloomu. Dominantseid koldeid iseloomustab närvikeskuste süsteemi erutus, mis painevad eri korrustel ja töötavd kooskõlastatult, olles omandanud ühise rütmi. 18. Kuidas jagunevad kõik refleksid? Tingimatud e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse,
suuraju kooreks - kõrgeim NS osa 37. VALGEOLLUS: Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud NS-i osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks - juhteteedeks. 38. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM, JAOTUS: e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem, mis innerveerib põhiliselt siseelundeid . JAOTUS: sümpaatiline; parasümpaatiline. 39. REFLEKS: Vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele 40. REFLEKSIDE JAGUNEMINE: TINGIMATUD e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe , hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD e. elu jooksul omandatud refleksid 41. REFLEKSIKAAR: Närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu suundub
Tuhandete aastate jooksul väljakujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks või põgenemiseks. Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisvõimet stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema. Organismi vastusreaktsioon ühele või teisele stressorile oleneb suuresti sellest, kuidas me situatsiooni raskust ning sellega toimetuleku võimalusi hindame. Ootamatu, ohtlik ja väljapääsmatuna näiv olukord suurendab stressi. Stressi tähtsaks rolliks on aidata kiiresti mobiliseerida organismi jõuvarud. Stressi ei anna intensiivse töö, vilka seltskondliku elu või isegi igapäevase pereelu raames kuidagi täiesti vältida, jääb üle vaid sellega kohanema õppida. See
VEGETATIIVNE e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid (reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd). Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Jaguneb: sümpaatiline ja parasümpaatiline. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastamist. 17. Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele (on ühtlasi KNS talitluse aluseks). Erutus kulgeb mööda refleksikaart. 18. Kuidas jagunevad kõik refleksid? · Tingimatud e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe , hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) (nt neelamine, aevastamine, oksendamine, köharefleks, pilgutamine, mälumisrefleks, imemisrefleks, orienteerumisrefleks) on
nii sise- kui ka väliskeskkonnast. Eksteroretseptorid-võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, paiknevad nahas, limaskestades. Interoretseptorid-võtavad vastu erutusi sisekeskkonnast elundite- ning kudedesisese rõhu kohta. Proprioretseptorid-võtavd vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest ja liigesekihnudest. Sünaps-kontakt 2 neuroni vahel, närviimpulsi ülekanne. Refleks-närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis-ja sisekeskonnast vastuvõetud ärritusele. Refleksikaar-seostunult talitlevad neuronid moodustavad refleksikaare. Hallaine-peamised elemendid on närviraku kehad, nende vahele jäävad närvikiudude algus-ja lõpposi ning neurogliiarakke. Paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt moodustades ajukoore. Peaaju sisemuses esineb hallaine tuumadena. Seljaajus tsentraalselt. Valgeaine-koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest. Peaaju sisemus ongi valgeaine
Östrogeenid. Mõjutavad suguorganite kasvu ja arengut, mõjutavad ainevatusprotsesse, rohkem süsiveskute ja rasvade, vähem valkude. Ovulatsioon-munaraku vabanemine. Progesteroon. Tagada loote normaalne kasv ja areng, ettevalmistada munaraku viljastumine. Erutuvuse füsioloogia erutuvus. Võime erutuda, kõikide elusorganismide põhiomadus. Organismi rakkudel on võime üle minna erutusseisundisse. Talitluslik seisund, mis avardub närviimpulsside tekkel ja edasiandmisel, tekib vastusreaktsioon. Talitluse pidur. Peab olema mõjur, organismi väised, sisesed muutujad, valgus, heli, keem. üh. Ühine toimimine erutunud koes tekkivad. Muutub koe ainevahetus. Suureneb soojuse teke. Muutub koe elektriline seisund. Lihasekokkutõmbes. Erinevate ainete eritumises antud aine koes. Ärritajaks võib olla ükskõik mis liiki energialiiki. Ärritajad jag. Üldised-kutsuvad esile üldisi muutusi, valgus, soojus, kem ainete muutused.
sise- kui ka väliskeskkonnast. · Sünaps  kahe neuroni vahel olev kontakti paik. · Neuromuskulaarne sünaps ehk motoorne lõpp-plaat  motoorne närvilõpe vöötlihases. · Neuromotoorne ühik  motoneuron koos tema poolt innerveeritavate lihaskiududega. (Innervatsioon on närvidega varustamine) · Refleks  kesknärvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele. · Refleksikaar  moodustub närvisüsteemis talitlevate neuronite seostumisel. 107. Seljaaju paiknemine, mõõtmed: seljaaju asetseb selgrookanalis ning lõppeb esimeste nimmelülide kohal. Läbimõõduks ligikaudu 1 cm ja pikkus 45 cm. 108. Seljaaju välisehitus: kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks
(löögimaht x 60). Rahuolekus 5-6l, kehalise töö ajal 25-35l. Kui pulss üle 180, hakkab vähenema, kuna väheneb diastoli aeg. Söltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest, töö võimsusest. 9. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Reflektoorne regulatsioon tähendab, et reguleerimine toimub vastavalt refleksile mööda refleksi kaart. Refleks on KNS vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt vastuvõetus ärritustele. Südame kodade seintes on kahte tüüpi retseptoreis: A ja B. A retseptorid reageerivad kodade lihaspingele ninde kontraktsiooni ajal, B retseptorid aga annavad infot kodade venituse kohta. Gauery-Henry refleks lähtub kodade venitusretseptoritelt. Veremahu tõus põhjustab parema koja seina venituse ning see pidurdab ADH produktsiooni 10-20 minuti jooksul, vee eritumine neerude kaudu suureneb. Veremahu langus põhjustab vastupidise protsessi.
jooksul. (löögimaht x 60). Rahuolekus 5-6l, kehalise töö ajal 25-35l. Kui pulss üle 180, hakkab vähenema, kuna väheneb diastoli aeg. Söltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest, töö võimsusest. 9. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Reflektoorne regulatsioon tähendab, et reguleerimine toimub vastavalt refleksile mööda refleksi kaart. Refleks on KNS vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt vastuvõetus ärritustele. Südame kodade seintes on kahte tüüpi retseptoreis: A ja B. A retseptorid reageerivad kodade lihaspingele ninde kontraktsiooni ajal, B retseptorid aga annavad infot kodade venituse kohta. Gauery-Henry refleks lähtub kodade venitusretseptoritelt. Veremahu tõus põhjustab parema koja seina venituse ning see pidurdab ADH produktsiooni 10- 20 minuti jooksul, vee eritumine neerude kaudu suureneb. Veremahu langus põhjustab vastupidise protsessi.
Allergia Mis on allergia? Allergia on imuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Seni ei ole veel täiesti selge, miks immuunsüsteem nii tugevalt reageerib. Allergia on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal. Termin "allergia" tuleb kreekakeelsetest sõnadest (teistsugune) ja (tegutsen). Sõna-sõnalt
d) Sünaps - Neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid. Kontakti kahe neuroni vahel nimetatakse sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. Sünaps koosneb mediaatoripõiekestega varustatud presünaptilisest ja retseptoritega postsünaptilisest membraanist ning nende vahele jäävast pilust. e) Refleks - on närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart. f) Refleksikaar - närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu suundub erutus elundist (nahast, lihastest) kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele neuronile, mille neuriiti mööda antakse impulss elundisse
kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitänk e tänk - närvirakkude sõlmjas kogum GANGLION - ärritust vastuvõttev organ RETSEPTOR - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile NÄRVIIMPULSS - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNSi vahendusel REFLEKS - tee (neuronite ahel), mida mööd erutus refleksi puhul levib REFLEKSIKAAR - pikk nr jätke, koosn kesksest​ telgsilindrist ​ja seda ümbritsevast ​neurilemmist NÄRVIKIUD - närvidega varustama INNERVEERIMA - ehk sensoorne tunde- (tooma)närv AFERENTNE - ehk motoorne, täidesaatev (viima)närv EFERENTNE
Organismi tasakaalustatud veesisaldust aitab reguleerida ja säilitada janutunne. Tavaliselt tekib inimesel janu ühel põhjusel kolmest. Esiteks, organism ei saa piisavalt vett. Teiseks, organismi on viidud liiga palju mineraalsooli. Kolmandaks, organism on liigselt vett kaotanud. Janutunde aluseks on vaheajus asuva janukeskuse ärritus. See tekib soolsuse tõusule ehk vee vähenemisele reageerivate retseptorrakkude ärritumisel või limaskestade kuivamisel. Füsioloogiline vastusreaktsioon janutundele on vedelike joomine. Organismi veebilanss võib tasakaalust nihkuda ja muutuda nii negatiivseks või positiivseks. Veepuuduse kõige tavalisem põhjus on vee vähene juurdetulek organismi või suurenenud vee eritumine. Kui organism ei saa piisavalt vett, siis keha vähendab veekulu, eeskätt uriini hulga piiramisega. Selline füsioloogiline abinõu ei ole eriti tõhus, sest keha veetustub lõpuks ikkagi
Hallollus moodustab seljaaju tsentraalse osa, samuti peaaju pindmise kihi- suuraju koore. Aju sisemuses on teisigi hallaine kogumeid , mida nim tuumadeks. Närvirakkude kehade kogumeid perifeerseses närvisüst (PNS) nim ganglioniteks 3 Refleksid. Refleksi mõiste. (2.3.1) 4 Refleks - lühiajaline lihastalitluse muutus, mille põhjustab teatud ärritaja. KNSi talitluse aluseks. Organismi vastusreaktsioon välis- või sise keskkonna äriitajatele. Refleksikaar kui närvisüsteemi funktsionaalne üksus. (2.3.2) refleksikaar – mööda seda liigub refleks NSis, mood sensoorsetest neuronitest ja alfamotoneuronitest, mille vahel on sünaps reflektoorsete reaktsioonide morfoloogiline substraat refleksikaar kujutab endast teed, mida mööda erutus närviimpulsside kujul ärrituse kohast kuni vastusreaktsioonini andva organini kulgeb. *tingimatud e. kaasasündinud (käe äratõmbamine torke puhul)
VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVIRAKULT NÄRVIKULE VÕI LIHASELE VÕI NÄÄRMELE. NEURON- NÄRVIRAKK LIIKVOR- ehk AJUVEDELIK. TÄISKASVANUL INIMESEL ON LIIKVORI KOGUMAHT um. 150-200 ml. FUNKTS: AINEVAHETUS REFLEKS- VASTUSREAKTSIOON ÄRRITUSELE, MIS TEKIB KNS-i VAHENDUSEL 1 EFERENTNE- ehk MOTOORNE (VIIMA)NÄRV APNOE- HINGAMISSEISKUS EKSPIIRIUM- VÄLJAHINGAMINE MINUTIVENTILATSIOON- ON ÜHE MINUTI JOOKSUL SISSE-VÄLJA HINGATAVA ÕHU HULK ANUURIA- URIINI PUUDUMINE KONDROTSÜÜT- KÕHRERAKK REFLEKSIAEG- AEG ÄRRITUSE ANDMISE MOMENDIST VASTUSREAKTSIOONI TEKKENI. HÜPOFÜÜS- EHK AJURIPATS. HORMOONE TOOTEV ENDOKRIIN- EHK SISENÕRENÄÄRE.
dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorne (tooma)närv - tundenärv eferentne e. motoorne (viima)närv Närvisüsteemi ülesanded, ehitus ja jaotus http://www.sruweb.com/~walsh/nervous_syste
Tunnetusprotsesside uurimine annab võimaluse mõista, kuidas luuakse objektiivse reaalsuse subjektiivne peegeldus. Ärritaja  mõjutaja. Meeleorganile mõjuja. Ärritus  mõjuprotsess Erutus  ärritamisel tekkiv närviprotsess Analüsaator: tundenärvilõpmed (e retseptorid), närvikiud, peaaju osad Aisting (A) on psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel, millele järgneb vastusreaktsioon kas liigutusena, muudatusena organismi aktivatsioonis, vegetatiivses sfääris või nende kombinatsioonis. Mõjutus võib lähtuda väliskeskkonnast, kuid ka sisekeskkonnast. A kujunemine toimub tänu analüsaatorile (kompleks, mille moodustavad retseptorid, närvikiud ja vastavad kortikaalsed piirkonnad). Aistingute liigid: sõltuvalt sellest, kas retseptor on ärritajaga vahetus kontaktis või mitte (kontaktne / distantne retseptsioon) või paiknemiskoha ja suunatuse
12.2 Närvisüsteemi skeem 12.3 Neuronid 12.4 Sünaps ja refleks dendriit neuroni keha akson Ei, erutuse suuna neuronite ahelates tagab sünapsi ehitus. Sünapsis tekkivate keemiliste ainete ehk mediaatorite vahendusel. Nt noradrenaliin, atsetüülkoliin, serotoniin jm. Võimaldavad neuronil ärrituda või pidurduda, võimendavad signaali, töötlevad infot, kindlustavad impulsi liikumise ühes suunas, võimaldavad signaalil liikuda ühest neuronist teise. Vastusreaktsioon vastu võetud ärritusele. Mööda refleksikaart. Refleksid väljenduvad liigutustena või siseelundite talitluse muutustena ning on vajalikud organismi kaitseks. 55 12.5 Hallaine ja valgeaine HALLAINE VALGEAINE Millest koosneb? Närviraku kehadest Närvikiududest Paiknemine peaajus Ajukoores Peaaju sisemuses
närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed Âärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus  läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus  eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Ãœleläviärritus  läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine)
Ektodermid sõltuvad välisest soojaallikast. On olemas terve rida roomajaid, kalu ja putukaid, kes on võimelised kehas toodetud soojuse arvel lühikese aja vältel hoida kehatemp stabiilsena (ntks kiilid, aga ka taim rodedendron). Paljude ektoderimide, eriti taimed soojusregulatsioon on üsna piiratud. Temperatuuri regulatsioonil sellisel viisil on oma hind. Kui kulutused tempi reguleerimisele ületab saadud tulud, siis hakkab toimima vastusreaktsioon, ehk organismi tempi regulatsioon kompromiss tulude ja kulude vahel. Temp mõjutab suuresti organismide ainevahetust. Erinevate tempide mõju ektodermidele järgib tüüpilist mudelit. Laias laastus pakuvad meile huvi kolm tempi-piirkonda; ohtlikult kõrged tempid, ohtlikult madalad tempid ja nende vahele jääv temp piirkond. Temp tõus keskmise vahemikus toob endaga kaasa ainevahetuse hoogustumise. Kui temp tõuseb 10 kraadi, siis ainevahetus kiireneb 2,5 korda
Vaheaju: reguleerib sigimist, ööpäevarütme, ainevahetust, keha temperatuuri (homöostaasi). Keskaju: reguleerib lihaspingutust ja toonust. Väikeaju: reguleerib lihaste tööd, liigutuste täpsust, koordinatsiooni ja tasakaalu. Piklikaju: südametegevuse-, hingamis- ja seedimiskeskus. Seljaaju on automaatsete reflekside keskus. Refleks on organismi vastusreaktsioon väliskeskkonnast saabunud ärritajale, mis teostub kesknärvisüsteem kaudu. Refleksikaar: retseptor (võta ärrituse vastu) > aferentsed närvikiud > (viib erutuse kesknärvisüsteemi) > kesknärvisüsteem (tehakse otsus) > Eferentsed närvikiud (viivad erutusse vastavasse kohta) > Vastav elund. Tingitud (õpitav) refleks: ei pärandu järglasteke, seotud suurajuga, kujunevad aeglaselt (laulmine,
täiustumine, müoglobiini sisalduse tõus, verevarustuse paranemine, energiatootmise kohastumine aeroobse tööga. TREENINGKOORMUSE MÕJU INIMESE ORGANISMILE Bioloogiline (treening-)koormus - Faktor mis mõjutab organismi kui terviku talitlust. Faktor võib olla: · Väline  näiteks raskus, tempo ... · Sisemine  vererõhk, hapnikuvaegus ... · Lühiajaline  kuumalaine, jooks bussile ... · Pikaajaline  krooniline haigus, regulaarne treening ... Keha vastusreaktsioon: Kohanemine, Suutmatus kohaneda, Kohanemine saab olla: Lühiajaline ja Pikaajaline Treening on pikaajaline adaptatsioon (peamiselt) füüsilisele koormusele Kehalise koormuse tunnused Maht, Kulutatud aeg, joostud kilomeetrid, tõstetud tonnid, sooritatud kordused jne, Intensiivsus - liigutuse kiirus, liigutuste kord ajas, pulss lööki/min jne · Absoluutne intensiivsus  Mõju abs. väärtus kõigile sama, individuaalne reaktsioon erinev · Suhteline intensiivsus  Mõju abs
haigustekitajate eest. Immuunsussüsteem peab aktiivselt reageerima haigustekitajatele, kuid oma keharakkude suhtes olema tolerantne ehk taluv. Ent kui immuunsussüsteem on tasakaalust väljas, hakkab ta tegutsema oma keharakkude vastu ja tekivad autoimmuunhaigused. Allergia põhjuseks on ülitundlikkus ehk organismi ülereageerimine teda ümbritsevatele kahjututele ainetele, samuti toidule.Allergia on immuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Esmakordsel allergeeniga kokkupuutel tekib tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingib antikehade ehk kaitsekehade tekke inimese organismis. Teistkordsel kokkupuutel tekib aga äge reaktsioon, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena (sügelemine, kollaps, kõhulahtisus jne). Põhimõtteliselt võib allergilisi reaktsioone jagada
materjali hulgast. Tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsesside abil toimub tegelikkuse peegeldamine teadvuses. Tunnetusprotsesside uurimine annab võimaluse mõista, kuidas luuakse objektiivse reaalsuse subjektiivne peegeldus. Ärritaja  mõjutaja Ärritus  mõjuprotsess Erutus  ärritamisel tekkiv närviprotsess Aisting (A) on psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel, millele järgneb vastusreaktsioon kas liigutusena, muudatusena organismi aktivatsioonis, vegetatiivses sfääris või nende kombinatsioonis. Mõjutus võib lähtuda väliskeskkonnast, kuid ka sisekeskkonnast. A kujunemine toimub tänu analüsaatorile (kompleks, mille moodustavad retseptorid, närvikiud ja vastavad kortikaalsed piirkonnad). Aistingute liigid: sõltuvalt sellest, kas retseptor on ärritajaga vahetus kontaktis või mitte (kontaktne / distantne retseptsioon) või paiknemiskoha ja
34. Kuidas toimub fütokroomi vahendusel varju vältimise reaktsioon? Fütokroomi mõju: tagab teiste taimede võra all olevate taimede kiirema kasvu ja et jõuaksid varjust valguse kätte. Võra all olev valgus on küllastatud kaugpunasega, sest klorofüll neelab punast valgust. Mida suurem on kaugpunase osa valguses, seda väiksem on Pfr osa summaarses fütokroomi koguses ja seda väiksem on Pfr kasvu pärssiv toime. 35. Nimetage fütokroomist sõltuvaid reaktsioone taimedes VLFR  taimede vastusreaktsioon madalale valguse intensiivsusele. Pärsib mesokotüüli ja soodustab koleoptüüli kasvu LFR  madalale valguse intensiivsusele. Seemnete idanemine, de-etiolatsioon. HIR  kõrgele ja pidevale valguse intensiivsusele. Antotsüaniidide (värvumist tekitavate pigmentide) süntees, õitsemise indutseerimine. Ka varju vältimise reaktsioon! 36. Nimetage krüptokroomist sõltuvaid reaktsioone taimedes. Milline kromofoor absorbeerib valgust krüptokroomi molekulis.
Taju on reflektoorne ja kontekstitundlik protsess. Taju aluseks on, lisaks tingimatutele refleksidele, ka titngitud refleksid - ajutised närviseosed, mis tekivad paljude erinevate ärrituste süsteemipärasel mõjumisel retseptoreile. Neid nn kompleksärritajaid analüüsitakse ja sünteesitakse pidevalt kesknärvisüsteemis. Juhul kui analüsaatorile mõjub pidevalt mitte üks ärritaja, vaid mõjurite süsteem teatud järjestatud korrapäras, siis ei hakka vastusreaktsioon sõltuma enam üksikust ärritajast, vaid ärritajatevahelise seose iseloomust. Kui mingi üksikelement või objekt esitatakse kindlas kontekstis, sõltub selle taju konteksti tüübist. Tajumise tulemust tähistame ja nimetame sõnadega. Tajude liigid: nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis-, kompimis- ja liigutustaju. Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid. Selle aluselt eristatakse näiteks ruumitaju, ajataju ja liikumistaju.
kutsu esile südame kontraktsioone, see töötab automaatselt, ilma sümp.NS mõjuta. kontraktsioonide tugevnemine on tingitud südamelihase funkts. seisundi muutumisest, tema erutuvuse ja kontraktsioonivõime suurenemisest, mida põhjustab AV protsesside efektiivsuse tõus. · Refleksid. NS reguleerib organismi funktsioone reflektoorsel teel. KNS osavõtul tekkivat vastusreaktsiooni ärritusele nimet. Refleks - organismi vastusreaktsioon välis- või sisekeskkonna ärritusele, mis teostub KNS vahendusel. refleksid jagunevad: *tingimatud e. kaasasündinud (käe äratõmbamine torke puhul)ja *tingitud e. elu jooksul omandatud (iferentse ärritaja ja tingimatut refleksi esilekutsuva ärritaja korduval koosesinemisel kujuneb välja tingitud refleks. Tähtsad tregurid inimese organismi kohanemisel muutuvate elutingimustega. on liigutusvilumuste ja kõne aluseks). Reflektoorseid
väliskeskkonnast. SÜNAPS  neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid  ühe neuroni neuriit liibub vastu teise neuroni dendriiti või keha. Kontakti kahe neuroni vahel nim. sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. 69 NEUROMUSKULAARNE SÜNAPS  REFLEKS  on närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart. REFLEKSIKAAR  närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist, neid leidub inimese organismis vähe, enamus on kolme või enama neuroniga. HALLAINE  paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore VALGEAINE  koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest
sellisele olukorrale, kus puuduvad igasugused paitused. Vastastikku täiendavad käigud on sellises transaktsioonis kus ei ole inimeste vahel konflikti. Need käigud on paralleelsed. Nt Vanem-Vanem, Laps-Laps, Täisealise-Täisealise transaktsioon. Ristuv transaktsioon leiab aset siis kui eksisteerib teatav konflikt kahe või enama inimese vahel. See tähendab sisuliselt sellist olukorda, kus ühelt poolt alustatud stiimul on suunatud teisele tasandile kui tuleb vastusreaktsioon. Ristuv transaktsioon peegeldab tavaliselt konflikti. Varjatud transaktsioon on sel juhul kui tegemist kahe või enama tasandi üheaegse toimimisega. Tavaliselt sellisel juhul on tegemist varjatud sõnumiga ja see on omane näiteks enamikele mängudest. On olemas kahte erinevat liiki varjatud transaktsioone: 1) sotsiaalsel tasandil ja 2) psühholoogilisel tasandil. Sotsiaalsel tasandil toimiv sõnum sisaldab avalikku sõumit, mida teistele edastatakse
Vastastikku täiendavad käigud on sellises transaktsioonis kus ei ole inimeste vahel konflikti. Need käigud on paralleelsed. Nt Vanem-Vanem, Laps-Laps, Täisealise-Täisealise transaktsioon. Ristuv transaktsioon ... ...leiab aset siis kui eksisteerib teatav konflikt kahe või enama inimese vahel. See tähendab sisuliselt sellist olukorda, kus ühelt poolt alustatud stiimul on suunatud teisele tasandile kui tuleb vastusreaktsioon. Ristuv transaktsioon peegeldab tavaliselt konflikti. Varjatud transaktsioon.... ...on sel juhul kui tegemist kahe või enama tasandi üheaegse toimimisega. Tavaliselt sellisel juhul on tegemist varjatud sõnumiga ja see on omane näiteks enamikele mängudest. On olemas kahte erinevat liiki varjatud transaktsioone: 1) sotsiaalsel tasandil ja 2) psühholoogilisel tasandil. Sotsiaalsel tasandil toimiv sõnum sisaldab avalikku sõumit, seda sõnumit, mida teistele edastatakse. Psühholoogilisel
ning kontrollitakse praktilises tegevuses. Võimaldab jõuda nähtumuslikult olemuslikuni. Aistingu tekkimine toimub analüsaaotriks nimetatud kompleksi vahendusel, mille moodustavad 1. tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, meeleorganeid või siseorganeis 2. närviimpulssi edasi kandvad närvikiud 3. erutust töötlevad peaaju osad. lk 85 skeem. Analüsaatori töö on reflektoorne. Igale aistingule järgneb vastusreaktsioon liigutusena, muudatusena aktivatsioonis, vegetatiivses sfääris või nende kombinatsioon. Aistmine on aktiivne protsess millest võtavad osa paljud eri analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Kui ärritajate intensiivsus kahaneb või kaob siis inimene rahuneb kuni uinumiseni. Sensoorne nälg- muutumatute ärritajate tõttu tekkiv vajadus uute ärritajate järele. LIIGID: Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis või mitte: 1
igasugused paitused. Vastastikku täiendavad käigud on sellises transaktsioonis kus ei ole inimeste vahel konflikti. Need käigud on paralleelsed. Nt Vanem-Vanem, Laps-Laps, Täisealise-Täisealise transaktsioon. Ristuv transaktsioon leiab aset siis kui eksisteerib teatav konflikt kahe või enama inimese vahel. See tähendab sisuliselt sellist olukorda, kus ühelt poolt alustatud stiimul on suunatud teisele tasandile kui tuleb vastusreaktsioon. Ristuv transaktsioon peegeldab tavaliselt konflikti. Varjatud transaktsioon on sel juhul kui tegemist kahe või enama tasandi üheaegse toimimisega. Tavaliselt sellisel juhul on tegemist varjatud sõnumiga ja see on omane näiteks enamikele mängudest. On olemas kahte erinevat liiki varjatud transaktsioone: 1) sotsiaalsel tasandil ja 2) psühholoogilisel tasandil. Sotsiaalsel tasandil toimiv sõnum sisaldab avalikku sõumit, seda sõnumit, mida teistele edastatakse
Organismi tasakaalustatud veesisaldust aitab reguleerida ja säilitada janutunne. Tavaliselt tekib inimesel janu ühel põhjusel kolmest. Esiteks, organism ei saa piisavalt vett. Teiseks, organismi on viidud liiga palju mineraalsooli. Kolmandaks, organism on liigselt vett kaotanud. Janutunde aluseks on vaheajus asuva janukeskuse ärritus. See tekib soolsuse tõusule ehk vee vähenemisele reageerivate retseptorrakkude ärritumisel või limaskestade kuivamisel. Füsioloogiline vastusreaktsioon janutundele on vedelike joomine. Organismi veebilanss võib tasakaalust nihkuda ja muutuda nii negatiivseks või positiivseks. Veepuuduse kõige tavalisem põhjus on vee vähene juurdetulek organismi või suurenenud vee eritumine. Kui organism ei saa piisavalt vett, siis keha vähendab veekulu, eeskätt uriini hulga piiramisega. Selline füsioloogiline abinõu ei ole eriti tõhus, sest keha veetustub lõpuks ikkagi. Teine tavaline negatiivse veebilansi põhjus on suurenenud
ja korrastatakse mõtlemises ning kontrollitakse praktilises tegevuses. Võimaldab jõuda nähtumuslikult olemuslikuni. Aistingu tekkimine toimub analüsaaotriks nimetatud kompleksi vahendusel, mille moodustavad 1. tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, meeleorganeid või siseorganeis 2. närviimpulssi edasi kandvad närvikiud 3. erutust töötlevad peaaju osad. lk 85 skeem. Analüsaatori töö on reflektoorne. Igale aistingule järgneb vastusreaktsioon liigutusena, muudatusena aktivatsioonis, vegetatiivses sfääris või nende kombinatsioon. Aistmine on aktiivne protsess millest võtavad osa paljud eri analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Kui ärritajate intensiivsus kahaneb või kaob siis inimene rahuneb kuni uinumiseni. Sensoorne nälg- muutumatute ärritajate tõttu tekkiv vajadus uute ärritajate järele. LIIGID: Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis või mitte: 1
annaabi.ee 
