samuti teenisid nad sõjaväes. Kehtis põhimõte "minu vasalli vasall ei ole minu vasall" ehk kohustusi tuli kanda ainult sellele, kellele oldi truudust vandunud. Tänu sellele oli maa äärmiselt killustunud. Maatükk, mis oli vasallile kasutamiseks antud koos seal olevate talupoegadega nimetati lääniks. Ajajooksul muutus läänipärimisõigus, kui algul tehti seda ainult isalt pojale, siis hiljem said pärimisõiguse ka tütred. Selle tagajäred olid: o eelduse vasallidest moodustava aadli tekkeks o kuningate maavalduste (domeenide) järkjärguline kahanemine, see tähendab seda, et mida rohkem nad maad jagasid ,seda vähem neile endile jäi. Vasallsuhete loomine toimud investituuri kaudu. Selle käigus pidid vasall vanduma senjöörile oma ustavust, mille eest vastutasuks andis senjöör talle lääni. Enamiku rahvast moodustasid talupojad. Nad erinesid oma suhtest isandaga vasallidest sellega ,et talupoja polnud vabad, vaid sõltusid oma isandast
Orduvennad ja abilised • Ordu tuumiku moodustasid rüütelvennad. • Ordusse kuulus vähesel määral ka madalamat päritolu vendi, kes sõdisid ja neid kutsuti hallmantliteks. • Preestervennad korraldasid jumala teenistust ja kirjaliku asjaajamist. • Kohalikku rahvast vajati ordu valduste majapidamise ja rüütlite teenimiseks. sõjajõud • Ordu eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. • sõjajõud koosnes piiskoppide vasallidest, kohalikust rahvast ja rüütlitest. • Mida aeg edasi seda tagasihoidlikumaks sõjavägi muutus. • Juba 15.sajandil moodustasid sõjaväe põhijõu palgasõdurid. Maavalduste valitsemine ● Liivimaa jagunes komtuurkondadeks ja foogtkondadeks, mida valitseti linnustes.
makse ning samuti teenisid nad sõjaväes. Kehtis põhimõte "minu vasalli vasall ei ole minu vasall" ehk kohustusi tuli kanda ainult sellele, kellele oldi truudust vandunud. Tänu sellele oli maa äärmiselt killustunud. Maatükk, mis oli vasallile kasutamiseks antud koos seal olevate talupoegadega nimetati lääniks. Ajajooksul muutus läänipärimisõigus, kui algul tehti seda ainult isalt pojale, siis hiljem said pärimisõiguse ka tütred. Selle tagajäred olid: o eelduse vasallidest moodustava aadli tekkeks o kuningate maavalduste (domeenide) järkjärguline kahanemine, see tähendab seda, et mida rohkem nad maad jagasid ,seda vähem neile endile jäi. Vasallsuhete loomine toimud investituuri kaudu. Selle käigus pidid vasall vanduma senjöörile oma ustavust, mille eest vastutasuks andis senjöör talle lääni. Enamiku rahvast moodustasid talupojad. Nad erinesid oma suhtest isandaga vasallidest sellega ,et talupoja polnud vabad, vaid sõltusid oma isandast
võimukorraldus isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Feodaalkord arenes järk-järgult ning enam-vähem lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandli. Aja jooksul suurenes läänimeeste ehk feodaalide sõltumatus valitsejast. Sageli andsid Karl Suure järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Nad võisid näiteks kogudamakse ja mõista kohut. Nii sai vasallidest ka kohalik asevalitseja. Kuningate suutlikkust vasalle oma võimu all hoida vähenes. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. Naturaalmajanduse ja feodaalsuhete arenguga käsikäes kujunes talupoegade sõltuvuse suurmaavaldajatest. Kreeka ja Rooma hiigelaegadel olid talupojad olid olnud talupojad isiklikult vabad väike-ettevõtjad ja raskemad ning ebameeldivad tööd olid orjade teha.
See koosnes mõjukatest aadlikest, kes andsid kuningale poliitilist nõu ja aitasid täita tema põhiülesandeid (kohtumõistmine, finantsasjade korraldus, asevalitsemine kuninga äraolekul). ESINDUSKOGU vasallid mõistsid, et kuninga nõustamine aitab mõjutada tema valitsemispoliitikat ning nad üritasid seda kohustust muuta vastavaks õiguseks. See õnnestus neil, sest kuningal polnud tegutsemiseks piisavalt rahalisi vahendeid ja ta sõltus oma poliitika elluviimisel vasallidest. Olulisemaid poliitilisi otsuseid hakati tegema konsuse teel kuningas kutsus kokku vasallid, kes kinnitasid tema otsuse. Kuna valitseja vajas ka rikaste linnade finantsabi ja vaimulike organisatsioonide toetust, pidi ta ka nende esindajad konsusesse kaasama. Nii kujunesid esinduskogud, millele tugineb tänapäeva demokraatia. Esinduskogu lähtus põhimõttest ,,Sellel, mis puudutab kõiki, peab olema kõigi heakskiit". Kuid erinevalt tänapäevast oli
Nii tekkis professionaalsete sõjameeste rüütlite kiht. 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Frangi valitsejad toetusid oma käskude ja seaduste elluviimisel põhiliselt vasalliteeti abil seotud meestele. Vastutasuks pakkus kuningas neile oma kaitset. Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia: 1. kuningas 2. suurfeodaalide kiht hertsogid, krahvid, markiid, parunid. Moodustus kuning otsestest vasallidest. Neile läänistati suuri maa-alasid, mida läänistati edasi väikevasallidele. 3. väikevasallid teenisid väes suurfeodaali juhtimise all ja kogusid oma läänist talupoegadelt makse. Peale läänide jagasid kuningad ka nn immuniteedikirju, millega läks osa riigivõimu funktsioone vasallile üle(nt kohtupidamine, maksude kogumine). Lään vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Benefiits lään Karl Martelli ajal, polnud pärandatav
suhete kujunemine kuna feodaalsuhted olid keskajal riigi ja majanduskorralduse põhialuseks. Feodaalsuhted kujunesid välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning levisid sealt edasi Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn. vasalliteedisidemetel. Feodaalsuhete teke põhjusteks võisid olla uue sõjavärorganisatsiooni teke ja vajadust teha korralikd ning kindel valitsemissüsteem. Vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht, nendeks olid hertsogid, parunid, krahvid ning markiid. Neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele. Väikevasallid aga kogusid oma läänist talupoegadelt makse ning teenisid väes isiklike ralvade, ratsu ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Nii kujuneski välja feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ning aluseks väikevasallid
käsitöölised ja kaupmehed, kes pidasid üleval esimest ja teist seisust. Inimeste seisustesse jagunemine tõi kaasa feodaalkorra kujunemise, mis on kindlasti olnud oluline etapp inimkonna arengus keskajal. Seda just seepärast, et feodaalsuhted olidki keskaja riigi ja majanduskorralduse põhialuseks. Feodaalsuhete kujunemise põhjusteks võib arvata uut laadi sõjavä-organisatsiooni tekkimist ning vajadust luua stabiiline võimusüsteem. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht, nendeks olid hertsogid, parunid, krahvid ning markiid. Kujunes välja feodaalne hierarhia. Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse - praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaalne ning Lõuna Itaaliasse, samuti ka Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted ka Eesti aladele.
· Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning kohustus teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. · Kui üks pool kohustusi ei täitnud siis vasallisuhe katkes. · Lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused: 1. Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. · Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht hertsogid, parunid, krahvid, markiid. · Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid e. Feodaalne hierarhia. · Feodaalidel tuli kohustusi kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Lään · Lään oli vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. · Domeenid kuningate maavaldused. · Allood täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted.
khaani juurde ja taotlema endale valitsemisõiguse ehk jarlõkki. 2. Feodaalse killustatuse põhjused ehk mis põhjustas keskvõimu nõrgenemise? Kogu probleem sai alguse sellest, et kuningalt välja jagatud maatükkid ei tulnud enam tagasi talle ja maad jäi tal aina vähemaks. Peagi muutus kuninga maaala niivõrd väikeseks ja aadlike oma nii suureks, et aadlikud hakkasid võimu üle võtma. 3. Kellele tuginedes valitses kuningas? Kuningas tugines ainult oma vasallidest, kes temale kuulusid. Temale andis sissetulekut domeenilt saadud maks, mis ajapikku jäi aina väiksemaks. 4. Miks oli kirikut vaja reformida? Kirik oli vaja vabastada ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates simoonia(kirikukoha raha eest ostmine) ja perekonnaelu. Taodeldi distsipliini tugevdamist ja tõsta jumalateenistuse tähtsust. 5. Gregoriuse reformid Vt pt 4 ja taheti paavstivõimu tugevdada ja kehtestada paavsti
Ajalugu 188-245 lk 1. Euroopa valitsejad hakkasid eelistama vasallidest koosnevale sõjaväele palgaväge. Vasallide kokkukogumine nõudis palju aega ja nad polnud ustavad. Paljud vasallid tahtsid sõjaväekohustuse asendada rahalise maksuga. Euroopas oli küllalt vaeseid rüütleid, kes olid valmis palgasõduritena teenistusse astuma. Feodaalsuhted kaotasid senise tähtsuse. *Kuninga võim tugevnes mitmel maal ja kohalik vaimulikkond hakkas üha enam tunnistama valitseja autoriteeti ka kirikuasjades.
*Riigivõim kõrgja hiliskeskajal riigivõim koondus kuninga ja kiriku kätte. riigil puudus kindel territoorium. Riigi ühendas tervikuks valitseja isik, kellel võis olla valdusi väga erinevates kohtades. Riigid polnud püsivad. Feodaalne killustatus kuningatest vähesõltuvad suurfeodaalid hakkasid omavahel sõdima. Riigisiseselt tekkisid eraldi feodaalide ,,riigid". Kuidas toimus valitsemine? eksisteerisid nõukogud, mis koosnesid vasallidest kes tegelesid riigiküsimistega. Nõukogude liikmete hulgas polnud talupoegi. Suurimaks võimukandjaks oli riigis ikkagi kuningas ja kirik. *Gregoriuse reformid ja investituuritüli Gregorius leidis, et reformid on vajalikud, kuna senimaani olid paljud vaimulikud oma ametid välja ostnud. Seetõttu leidsid aset järgnevad reformid: 1) ainult paavst tohib piiskoppe ametisse määrata, 2) ainult paavst saab keisrile võimu anda, 3) paavsti otsust ei saa vaidlustada,
aastast Lääni andja ja lääni saaja kohustused ja õigused. - Oma vasalli kaitsta ja toetada. Andis elatusvahendid. Koguma pidi makse talupojalt. Sõjakäikudel pidi osalema. Pidi kaasa võtma oma sõjasalga. Esimese kutse peale. Pidi oma senjööri päästma. Ei tohtinud reeta teda. Õigus oli kasutada maaala talupoegadega. Valdemar-Eriku lääniõiguse ajalooline tähtsus. - Taani kuningas. Kehtestab feodaalkorra eestis. tõi läänikorra eestisse. tema sõjavägi koosnes vasallidest. jüriöö ülestõus tekkis sellepärast, et erik andis maad vasallidele. Usuliste teadmiste tase talupoegade seas. - kahvausund: ristiusk+muinasusund+pühakud, paganlikud kombed ja pühapaigad; põletamatused 13.s kaovad. 15 s kristlikud nimed, 16.s nimetatakse talupoegi veel VASTRISTITUTEKS. Katsed vaimulikkonna haridustaseme tõstmiseks. - Johannes IV Kievel- kirikuõpetaja, üritab muuta preestrite haritust. + eesti keel. teenistus ladina keele. Hariduse tase keskajal Eestis
kujunemine. Seda just seepärast, et feodaalsuhted olidki keskaja riigi ja majanduskorralduse põhialuseks. Feodaalsuhted kujunesid välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn. vasalliteedisidemetel. Feodaalsuhete kujunemise põhjusteks võib arvata uut laadi sõjavärorganisatsiooni tekkimist ning vajadust luua stabiiline võimusüsteem. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht, nendeks olid hertsogid, parunid, krahvid ning markiid. Neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele. Väikevasallid aga kogusid oma läänist talupoegadelt ,akse ning teenisid väes isiklike ralvade, ratsu ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Nii kujuneski välja feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ning aluseks väikevasallid. Nii saigi kehtivaks põhimõte,
Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks põhiliselt just vasalliteedi abil seotud meestele. Toetuse eest pakkus kuningas neile oma kaitset, mis vähendas õiguslikku ebakindlust ja tagas sagedaste sõdade ajastul teatava julgeoleku. Hiljem seoti ka kuninga käsutäitjad vasallisuhetega. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht – hertsogid, parunid, krahvid, markiid. Neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida nad läänistasid omakorda väiksematele vasallidele. Väikevasallid kogusid oma läänist talupoegadelt makse ning teenisid väes isiklike relvade, ratsu ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Nii kujunes vasalliteedi kaudu välja läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ja aluseks väikevasallid.
1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad -lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid -haridus oli kohustulik, avatud seisus (kõik võid saada preestriks); tsölibaat II Aadlikud- sõdurid -isand e senjöör -isanda sõjamehest sõltlane vasall -vasallid said sõjateenistuse eest maatükki (lään e feood) kasutada -vasallidest said kohalikud asevalitsejad III Talupojad- töötegijad -orjad ja vabad talupojad -andsid end kaitse alla, selle eest loovutasid maatüki -pidid andamit tasuma -läänistatud maade juurde kuulusid ka neid harivad talupojad -feodaalid võisid nende üle kohut mõista Jeesus Kristus sündis 6-4 a eKr, Rooma riigis Juudamaa provintsis Petlemma linnas; õpetas, et Jumal on armastav ja hea; oli prohvet/õpetaja; ravis haigeid,
saanud julmalalt ja jumala asemikuna maa peal pole ta kohustatud aru andma ei kirikule ega rahvale. · Keskaegset Euroopat olid ühendanud kristlus, kuid nüüd oli see lõhenenud ja asemele pakuti rahvusriigi ideed. Rahvusriigi rahval ja valitsejal on ühised huvid, kaitsma peab neid valitseja. · Kuningas hakkas looma regulaarväge endise rüütliväe asemel, mistõttu ei sõltunud ta enam vasallidest ja sai sõnakuulmatuse korral nende vastu kasutada sõjaväge. · Seisuslike kogude tähtsus väga väike, valdavalt piirdus see maksude üle otsustamisega. 4. Absolutismi tunnused. Absolutismi tunnused: · Riigi võim on jagamatu ja selle teostajaks on ainuisikuliselt valitseja · Majanduselu juhtimine on riigi käes ja põhines MERKANTILISMIL majandusteooria, mille järgi rikkuse allikas on raha
väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega. Eesti- ja Saaremaal meeskohtud (Liivimaal maakohtud), mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod, ka köik aadlike kohtuasjad lahendati juba Eestimaa Ülemmaakohtus väi Liivimaa Öuekohtus. Viimati nimetatud kohtute otsuste oeale vöis edasi kaevata kuni monarhini, kelle söna jäi alati viimaseks ja löplikuks. |kohaliku vöimu esindajad peamiselt sakslased, möisnikkond kuj vasallidest, 14. Rootsi riigivöim ja balti aadel Rootsi püüded allutada siinne aadel tugevamalt keskvöimule ei andnu d pikk aega tulemusi , sest kuingavöim oli nörk ning Rootsi riigi valitsemisel kasvas aristokraatia möju. Rootsi körgaadel, kes omandas nii Eesti-kui k a Liivimaal roheksti maid, oli samuti sakslased huvitatud balti aadli privileegide säilitamisest. Taoline olukord kestis kuningas Karl Xi absolutistliku valitsusreformini 1680.a
6OIcA1Zodapa2A7-38gY/edit?usp=sharing Hiliskeskaeg ● Must surm = katkuepideemia 1347-1349 ● Taud pärit Kesk-Aasiast, mille tõid kaupmehed ● Taudi levitasid rotid ja kandusid inimestele kirpudega ● Euroopas suri ⅓ elanikkonnast ● Paljud nägid jumalikku karistust ja märki viimse kohtupäeva saabumisest ● Elanikkonna arvukus hakkas XIV sajandil tõusma, eriti Itaalias ● Tekkisid kapitalistlikud ettevõtted ● Vasallidest koosnevale sõjaväele hakati eelistama palgasõjaväge, kuna nemad ei jaksanud sõjateenistust tasuga asendada ning olid ustavamad ● Jalavägi täiustus ● Vibukütid ● Tulirelvad XIV sajandil ● Võit 100-aastases sõjas tugevdas kuningavõimu Prantsusmaal ● Inglismaal algas kodusõda kuningatrooni nimel ● Henry VIII Tudor sai trooni ●
2 piiskopkonda: Saare-Lääne ja Tartu ning Tallinna linn. Piiskopkondades toetasid kohalikku võimu piiskoppide sakslastest vasallid. Keskendatud valitsusvõimu esindas selgesti ordu, kellel oli linnustes pidev rüütelvendadest ja nende abivägedest koosnev sõjavägi ning kelle ala valitsesid komtuurid ja foogtid. Algselt: vasall feodaali teenistuses olev sõdalane, kellele tasuks antud läänistus. Mõisaid ehitati rohkem peale Jüriöö ülestõusu. Suurem osa siinsetest saksa soost vasallidest olid mitte rüütliseisusega aadlid vaid nende teenistuses olnud alamaadlid e ministeriaalid Baltikumis saavutasid nad kõrgema sotsiaalse positsiooni. Talupoega puudutav: algselt oli kohutsusteks vaid üldised, kõiki ristituid puudutavad tööd, nagu teede ja sildade korrashoid, kirikute & linnuste ehitamine. Hiliskeskajal täielik sõltuvus vasallist. Põhjuseks: - üldine feodaalkord ja sellega seotud ühiskondlik mõtlemine.
suhtel põhineva feodaalkord.Karl Martell andis oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Sellist maatüki nim. lääniks ehk feood ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. Maatükist saadav sissetulek pidi olema küllaldane ratsahobuse ja ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks.Feodaalidest ratsanike osatähtsus sõjas kasvas. Aja jooksul suurenes feodaalide sõltumatus valitsejast. Vasallidest said kohalikud asevalitsejad. Läänidest said perekonna pärusvaldused. Feodaalsuhete areng nõrgestas kuningavõimu. Pärisorjus: Varakeskaja jooksul sulasid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks.Maatükk säilis talupoja käsutuses, kuid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi seega isandale andamit maksma.Feodaalkorra kujunemisel paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine.
Kaubeldi peamiselt ülikute jaoks hangitud idamaiste luksusesemetega. Sügavaim madalseis IX ja X killustatuse ajajärgul. Riigiametnikele tuginev võimukorraldus asendus feodaalkorraldusega (senjööri ja vasalli suhtel põhinev). Kujunes lõplikult välja XI sajandiks. Majordoomuste võim põhines vasallised ja nende alluvate näol. Võitluseks araablaste vastu haikati tasuta maad jagama. Tulust pidi jätkuma varustuse ostmiseks. Ratsavägi moodustas peagi peajõu. Vasallidest said kohalikud võimukandjad kes mõistsid kohut ja kogusid makse. Lääne hakati pärandama isalt pojale, tekkis nn pärusvaldused perekondadel. Suurenes feodaalide võim ja ebastabiilsus. Suurenes sõltuvus maavaldajatest, orjad ja talupojad olid sulandunud üheks klassiks. Anti end mõne võimsa üliku käe alla, maatükki hariti nüüd rentnikuna ja pidi andamit tasuma. Läänistamisel kuulusid maatüki juurde ka talupojad, kujunes sõltuva talupoegkond. Kuna
sõlmitud Stensby lepinguga sai need tagasi. Eestimaa hertsogid Eestis ei asunud, selle asemel määrati hertsogkonna asevalitsejaks kuberner, kelle residents asus Tallinnas. Kuberneri ülesandeks oli: ● maa haldamine ● maksude kogumine ● vägede ülemjuhatajaks olemine ● sõja korral peakohtuniku amet Aastast 1240 on pärit ka Valdemar II -se Eesti hertsogkonda puudutav Taani hindamisraamat, mille kohaselt 80% hertsogkonna vasallidest olid rahvuse poolest sakslased, 18% taanlased ja 2% eestlased. Eestlastest vasalle oli kokku 5 kelle hallata oli keskmise suurusega läänid. Samas kui enamus eestlastele sai osaks talupojaseisus, oli põlisrahvale avatud ka linnadesse asumine. kellest vähemalt 1 tõusis ühe tolleaegse Tallinna kindluse (Storeborg) läänihaldajaks, vasalliks.Sellega erines Taani valdusse sattunud Põhja Eesti alad tunduvalt Mõõgavendade ordu poolt
siis olid teised piirkonnad eemal ja ei saanud kiiresti appi tulla, kohale jõudmine võttis aega ja selle ajaga oli suudetud juba kahju teha. Puudus ühtne kontroll kõikide alade üle. Sõjaliselt oli palju raskem kaitsta ühte ala. 3. Liber Census Daniae-s on kirjas preestrite märkmed vasallide kohta, nende rahvus , nimed ja muud andmed , tuli välja et Põhja- Eesti vasallid moodustasid 4% kõikidest vasallidest seal, nad võisid arvatavasti pärineda vallutuseelsetest aegadest ülikkonna seast. Ülejäänud vasallid olid ainult sakslased või taanlased. Lõuna-Eestis olid ainult sakslased. Lõuna-Eestis kinnistati rohkem võõrvõimu. (Taani hindamise raamat) 4. Sest aina võeti vastu uusi ja uusi otsuseid, mis pidid takistama talupoegade pagemist ja pidi tagama pagenute väljaandmise. Talupoegi hakati ka müüma ja vahetama nii koos maaga kui ka ilma selleta
kui linn vallutati. · Tüli lõpetati Danzigi kongressil kompromissiga Riia peapiiskopkond seoti tihedalt orduga (kõrgvaimulikud pidid olema ordu liikmed), vastutasuks olid ordu järeleandmised piiskoppidele ja vasallidele (kodus(?) piiskopi vasallide kohustus osaleda ordu sõjakäikudel ja maakaitsel). 4. Seisused ja maapäevad a. Maaisandad nõrgenev võim: · Sisepoliitilises heitluses vajati sõjalist tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks järeleandmisi. b. Vasallidest läänimehed: · Oma huvide kaitseks ühineti rüütelkondadesse vasallide seisuslikku ühingusse, mis oli igas piiskopkonnas. c. Tulutoov hansakaubandus tõstis linnade osatähtsus: · 14. saj keskpaigast korraldati linnadepäevi peamiselt kaubandusküsimuste arutamiseks. d. Ordu kui peamine Liivimaad koondav jõud ja julgeolekutagaja: · Otsis liitlasi piiskoppide vasallide ja linnade seast. · Kutsus kokku 14. saj algul esimesed Liivimaa seisuste kogunemised. e
sõjateenistusse maahärra juurde. Miks läänistati? Maahärradel oli vaja sõjalist kaitset. Maade läänistamine toimus eeskätt piiskopkondades, Eestimaa hertsogkonnas. Ordumeister esialgu maid ei läänistanud. Miks? Ordul oli piisavalt sõjalist jõudu. Puudus vajadus sõjalise jõu järgi. Läänistati nendele, kes olid Vanale Liivimaale ristisõtta tulnud. Taani kuninga poolt toimus läänistamine ka eestlastele, u 10% Taani kuninga vasallidest olid eestlased. Arvatakse, et need olid endiste eesti ülikute järeltlulijad. Nad võtsid võõra kultuuri üle, saksastusid. Assimileerusid 1-2 põlvkonna jooksul. Esialgu ei läinud läänimehed elama maale, mis neile anti, vaid jäid elama linnustesse. Saadud maa pealt käisid nad andamit kogumas, enamasti toimus sügiseti. Arvatavasti kardeti ohtu eestlaste polt, sellepärast siis linnustes. Maksustuspiirkond vakus.
Feodaalsuhete pandi alus 8 saj Frangi riigis. Vara-Keskajal valitses naturaalmajandus ise toodan, ise tarbin Karl Martell pani aluse ratsaväele. Benefiits on maavaldus, mis ei olnud päritav. Eluks ajaks kasutamiseks ja vastutasuks nõudis sõjaväes teenimist. Lään ilma talupoegadeta oli täiesti kasutu. See kes benefiitsi andis oli senjöör, kes maa sai oli vasall. Vasall pidi endale muretsema sõjaväevarustuse. Valitsejat kutsuti süserääniks. Kuninga otsestest vasallidest kujunevad suurfeodaalid: hertsogid, krahvid, vürstid, grandid, parunid. Kuidas saada aru, et tegemist on aadliku tiitliga? Suurfeodaalidel olid nii suured maavaldused, et nad said omakorda läänistada. Väikefeodaalid on rüütlid, junkrud, hidalgod. Lääni üleandmine ja vasallitruuduse vandumine investituur sümboolne akt, kus senjöör annab vasallile lääni ja sõlmitakse leping, vastastikused kohustused. Kui üks pool ei täida kohustust, leping kaotab kehtivuse
raskeratsavägi. Kujunes sõjameeste kiht ehk rüütliseisus. Feodaalkord ehk läänikord põhines feodaalsuhetel ehk vasalliteedil. Ratsaväe loomiseks anti sõjameestele maa benefiitsina (eluaegseks kasutuseks) koos talupoegadega. Esialgu ei olnud see pärandatav. Selline reform tugevdas esialgu ka keskvõimu maavalduse saanute kihist sai mõneks ajaks Karolingide dünastia sõjaline tugi. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht (hertsogid, parunid, krahvid, markiid) neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida need omakorda läänistasid väikefeodaalidele. Feodaalsuhted Vasallis said maavalduse saamisega õiguse koguda talupoegadel makse ja mõista nende üle kohut. Vastutasuks teenisid isikliku relvastuse ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Lisaks sõjaväeteenistusele pidi vasall osalema ka senjööri nõukogus ja erakorralised abikohustused lunastama
vaatamata vigadele, ametipostil. Hermann Göringi tõus ja langus kujutab endast seega Kolmanda Reichi poliitilise situatsiooni tõusu ja mõõna. Erinevalt Goebbelsist polnud tema taganttõukajaks mitte andumus juhile, vaid piiramatu võimujanu. Ta võitles ametite, tiitlite ja isikliku varanduse pärast, mida tal kõikidest enam oli. Ülbe, saamahimuline ja edev Göring oli samas kõikidest teistest vasallidest armastatuim. Inimestele meeldis rahvalähedane riigimarssal, kellel puudus Goebbelsi küünilisus ning Hitleri ebamaisus. Göring näis mitte kannatavat paljusid teisi natsivõimu kandjaid painanud vigase isikustruktuuri all. "Hermannist saab kas suurmees või kurjategija," ennustas ema oma poja varakult väljakujunenud enesekeskset iseloomu silmas pidades. Mitte "õllekaanijatest ja seljakotlastest" õhkuv
ka linnuste ehitamisest. Säilisid rahva liikumisvabadus, vana haldus- ja kohtukorraldus ning tavaõigusel põhinevad seadused. Rajatavates linnades kodanikuseisuse saamiseks polnud eestlasel 13. saj. veel takistusi. Peale maa vallutamist asusid võitjad siinsetele aladele elama. Maid läänistatati tervete küladena. Eriti palju läänistati Läänemaal ja Harju-Virus (Taani kuninga valdustes), sest vajati sõjalist jõudu. Ainult ordu läänistas vähe. Vasallidest kujunes siinne maa-aadel (hilisemad mõisnikud). Esialgu elati kindlustatud linnades (Tallinnas Toompeal), mõned vasallinnustes (Kiiu, Purtse), XIV saj. alustati mõisate rajamist. Kõige varem ja ulatuslikumalt rajati mõisaid Harju-Virus. 1241.a. koostatud Taani hindamisraamatus (Liber Census Daniae) on Eestimaal alles 3 mõisa, Taani kuninga vasalle on nimistus 115. 1343.a. oli Harju-Virus juba 23 mõisa. Esialgu läänistati maid eluaegseks kasutamiseks
Kuid see liit nõrgenes, kuigi Tartusse tulid appi ka mereröövlid, suutis ordu vägi 1396. Tartu vallutada. 1397. Danzigi kongress, kus jõuti otsusele. Riia peapiiskopkond seoti Saksa orduga. Ordu loobus õigusest piiskopi vasalle sõjalistel eesmärkidel kasutada, sõjaline jõud nõrgenes. Piiskoppide kasu. Seisused ja Maapäev 14.saj suurt rolli hakkasid mängima läänimehed ja linnad. Maaisandate võim nõrk, sisepoliitiliselt vajasid tuge vasallidelt. Rüütelkond vasallidest koosnev piirkondlik üksus, mille eesmärk oli kaitsta oma huve. Igal piiskopkonnal oli rüütelkond; ordu vasallidel neid ei tekkinud. Tõusis ka hansakaubandus linnade tähtsus. Linnad moodustasid ühisrinde, mis kujutas arvestavat sisepoliitilist jõudu. Sajandi keskpaigast hakati korraldama igaaastaseid linnadepäevi, arutati kaubandusega seotud küsimusi. Linnad kaasati sisepoliitikasse. Saksa ordu otsis liitlasi piiskoppide vasallid ja linnade seast
ning hiljem said kolmnurkse kuju. Kilpidele maaliti rüütli perekonna vapp. Lisaks rüütlitele osalesid lahingutes ka jalaväelased, kes olid relvastatud piikide, kilpide, ambude või pikkvibudega. Lahingut alustas harilikult rüütliratsavägi, kes pärast esimest kokkupõrget jätkas lahingut kahevõitlusena. 13.-14.saj hakkasid sõjapidamise tavad ja sõjatehnika muutuma. Valitsejad hakkasid vasallidest koosneva väe asemel eelistama palgasõdureid. Rüütliratsaväe rünnaku vastu kasutati oskuslikult pikkvibusid, 4-5 meetri pikkuseid piike ning piiki ja kirvest ühendavaid hellebarde. Lisaks hakati Euroopas alates 14.saj kasutama esimesi tulirelvi: püsse ja suurtükke, millel oli esialgu küll rohkem psühholoogiline mõju. Kuna pikalt sõjalisi oskuseid lihvinud rüütleid enam raudrüüd piisavalt kaista ei suutnud, hakkas nende sõjaline tähtsus tasapisi
Seeläbi elavnesid mitmesugused eshatoloogilised usuliikumised. Vähenesid feodaalide tulud, tulemuseks oli koormiste suurendamine ja talurahvaülestõusud (1358 Jacquerie, 1380 Wat Tyler'i ületõus). Lääne-Euroopas jäi koormiste suurendamine ajutiseks nähtuseks, seetõttu feodaalid hakkasid üle minema kapitalistlikule majandamisele. Ida-Euroopas kujunes aga välja pärisorjus. Feodaalsuhetes pöörati rohkem tähelepanu rahale, mitte vasallsõltuvusele. Vasallidest koosnevad väed asendusid palgavägedega. Üha rohkem hakati kasutama jalaväge, kuna arenesid ründerelvad. Kasut võeti amb, pikkvibu, piik, tulirelvad. Uute relvade mõju oli ambivalentne: tugevdati rüütlite relvastust (raudrüü), millega kaasnes rüütlite kohmakus; suurenes palgaliste jalaväelaste osakaal sõjaväes, kes olid varustatud tulirelvade/laskerelvade ja/võ piikidega. Seeläbi kaotas tähtsust rüütliseisus. Maaomand hakkas kuuluma konkreetse isiku kätte ning maa muutus
Reimer said kolmnurkse kuju. Kilpidele maaliti rüütli perekonna vapp. Lisaks rüütlitele osalesid lahingutes ka jalaväelased, kes olid relvastatud piikide, kilpide, ambude või pikkvibudega. Lahingut alustas harilikult rüütliratsavägi, kes pärast esimest kokkupõrget jätkas lahingut kahevõitlusena. 13.-14.saj hakkasid sõjapidamise tavad ja sõjatehnika muutuma. Valitsejad hakkasid vasallidest koosneva väe asemel eelistama palgasõdureid. Rüütliratsaväe rünnaku vastu kasutati oskuslikult pikkvibusid, 4-5 meetri pikkuseid piike ning piiki ja kirvest ühendavaid hellebarde. Lisaks hakati Euroopas alates 14.saj kasutama esimesi tulirelvi: püsse ja suurtükke, millel oli esialgu küll rohkem psühholoogiline mõju. Kuna pikalt sõjalisi oskuseid lihvinud rüütleid enam raudrüüd piisavalt kaista ei suutnud, hakkas nende sõjaline tähtsus
· Sekretärid-kirjutavad vaimulikud · Aja jooksul hakkas nõunikeks saama ka mitte aadlikke, juriste jne ESTINDUSKOGUD · Suurfeodaalid püüdsid nõuandmiskohustust muuta õiguseks ning see õnnestus, sest kuningal ei olnud tegutsemiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Põhilist sissetulekut andis isiklik maavaldus (domeen) ning vasallid võisid toetusest keelduda, kui kuninga poliitika neile ei meeldinud. · Kuningas sõltus otsuste elluviimisel vasallidest, kuna v. Võisid oma toetusest loobuda. Kutsudes suurfeodaalid kokku ning tehes otsused üksmeele e. konsensuse teel (suurf. Kinnitasid otsuse) · Kaasa ka linnad ja vaimulike organisatsioonide esindajad · Koosnes kaht tüüpi saadikuist: · Ametitiitli/koha kaudu: piiskop, abt, hertsog, krahv jt · Seisuslike org. valitud: linna rae, rüütelkonna saadikud jne · Vabu talupoegi esindas nende isand
vasallidele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Hiljem hakati sellist maatükki tähistama nimetusega lään ehk feood ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. o Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameeste teenistuse eest ja tagada nende ustavus. Kui läänimees teenistusest loobus pidid ta ka maatükki tagastama. Seda poliitikat jätkasid ka Karl Suur ja tema järglased, vasallidest said kohalikud asevalitsejad. o Kuningate võim vasallide üle järkjärgult vähenes. Ajapikku said vasallid läänid oma pärisvalduseks, pärandades neid perekonnas edasi pärusvaldused. Hiljem arvatakse Frangi riigi lagunemise üheks põhjuseks feodaalseisuste kaootilist arengut. o Vasalli kohustused senjööri ees: senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma
3. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine a. Itaalia linnade tormiline areng: · Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul. b. Loodi palgatööl põhinevaid kapitalistlikke ettevõtteid (tekstiilitööstus). c. Panganduses tõusis esile Firenze Medicite suguvõsa: · Laenati raha kuningatele ja paavstidele. · Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks. 4. Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus. a. Palgasõjaväe eelised: · Vasallidest koosneva sõjaväe kokkusaamine võttis palju aega ja ustavuses ei saanud alati kindel olla. · Vaeste rüütlite küllus, kes ei osanud midagi peale sõdimise ja olid valmis raha eest teenima. b. Muutused sõjatehnikas: · Inglise vibukütid tabasid märki mõnesaja sammu pealt. · Sveitsi jalaväelaste hellebard ühendus oda ja sõjakirve ning konksuga sai rüütli hobuse seljast maha tõmmata.
Kui läänimees teenistusest loobus, pidi ta ka maatüki tagastama. Karl Martelli poliitikat jätkasid KS ja tema järglased. Feodaalidest ratsanike osatähtu sõjas kasvad nind peagi moodustasid nad läeurp sõjavägede peajõu. Aja jooksul suurene läänimeeste sõltumatud valitsejast. Sageli andsid KS järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Nt võisid nad mõista kohut ja koguda makse. Nii said vasallidest kohalikud asevalitsejad. Kuidi lääid olid pmts antud vasallidele ainult kasutada, muutuas aja jooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandat. Seega said läänidest perekonna pärusvaldused. Kuninagate suutlikkus vasalle oma võimu all hoida vähenes. Selline feodaalsuhete areng nõrgestas kuningavõimu ja suurendas pol ebastabiilsust. 6. Mõisamajandus ja pärisorjuslikud talupojad Vaatad lehe pealt, mind ei huvita. 7
. hiljem muutus see päritavaks koos töötegijatega. Elasid linnustes. Vasalli ülesanded: (läänimees) senjööri abistamine, truudus/ustavus, teenimine isanda sõjaväes, toetada isanda poliitikat, nõuandmine, vajadusel lunaraha maksmine (kui isand langeb vangi) Senjööri ülesanded: (lääniisand) Lääni andmine, vm. Tulusa ametikoha andmine, Vasalli kaitsmine Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht. LÄÄNIPÜRAMIID Kuninga süserään. Suurfeodaalid- krahvid, hertsogid, vürstid, grandid, parunid. Väikefeodaalid- rüütlid, hidalgod, skvaierid, junkrud HERALDIKA Ajaloo abiteadus- teadus vappidest. Rüütlite sugukonna tunnusena kasutati vappi. Vanimad on kolmnurksed. Mida keerulisemaks vapikilp muutub seda hilisema vapiga on tegu. INGLISMAA KUJUNEMINE 1066 hakkavad Inglismaad valitsema Normannid. KÕRGKESKAEG 11.(teine pool)-14. saj
munkade ja võhikvendade (viimaste hulgas oli ehk ka noorkristlasi) tapmine, mõne kiriku põletamine ja ristiusulise poeglapse ristilöömine Tallinna all, kui seda ülepea on sündinud, mis kahtlane, sest et Wartberge Hermann, kes sellest räägib, seda juba kuulujutuks nimetab. Muidu aga on eestlaste ülespidamine ristiusu suhtes võrdlemisi mõõdukas ja leplik. Kui eestlased nõus olid alistuma rootslastele (Hoeneke lk. 20) ja isegi ordule (Hoeneke lk. 22), kui nad aga vasallidest lahti saaksid, siis pidi olema ikkagi iseenesest mõistetavaks eelduseks, et nad ristiusu maksvust tunnustavad. Marburgi Wigand'i meelest pidid eestlaste sõnad ja tingimused nii leplikeks osutuma, et ta meeletule verevalamisele ordu poolt paremat põhjendust ja õigustust sel puhul ei leiagi kui arusaamatust, mis sel teel olevat tekkinud, et tõlk eestlaste leplikke sõnu hoopis vastupidi olevat tõlkinud! (v. Marburgi Wigand'i kroonika, lk. 502-503).
Läänimees sai oma valistseda kõik liikuva ja liikumatu inventari läänistatud maa-aladel. Kõik kohustused, mida läänihärra oma läänimehel nõudis, kandis viimane üle oma alluvatele, s.o. talupoegadele. Nad moodustasid selles süsteemis viimase lüli, jäädes siiski oma maalapi tegelikeks peremeesteks ja kasutajateks. Läänimaa oli algul vasalli käsutuses tema eluajaks, hiljem muutus maa päritavaks ning alles Katarina II ajal 18. saj. lõpul sai mõisniku pärisomandiks. Vasallidest-mõisnikest kujunes aja jooksul balti aadel. Feodaalsüsteem kadus Euroopas alles pärast Prantsuse revolutsiooni 1789.a. Mõisate asustamine sai alguse juba 13. Sajandil. Mõisamajapidamised tekkisid esialgu tavaliselt maksude vastuvõtuks rajatud hoonete ümber. Sellised hooned olid harilikult lihtsad puuehitised, ümbritsetud julgestuse mõttes kraavi ja kõrge taraga, esialgu ajutise iseloomuga, sest mõisaomanike päriskodu asus linnas
Karl Martell hakkas oma sõjameestele maatükke jagama, et nad suudaksid endale ratsamehe ja vastava varustuse soetada, see tagas omamoodi nende usalduse, sest nad said palka. Maatükki, mida jagata nimetati lääniks, ehk feoodiks, ja vastavalt siis läänimees või feodaal. Ratsnike osatähtsus suurenes, nii et varsti moodustasid nad Lääne-Euroopas sõjavägede peajõu. Aja jooksul suurenes feodaalide sõltumatus valitsejast. Nii said vasallidest kohalikud asevalitsejad ja läänidest pärusvaldused.. feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja arvatakse, et see võib olla üks Frangi riigi lagunemise põhjustest. Kui varem olid olnud talupojad vabad siis nüüd moodustasid nad koos orjadega ühise klassi. Sageli andsid talupojad end suurmaaomanike eestkoste alla, selle eest pidid nad aga oma maatükki ära andma ja rentnikeks hakkama lisaks veel andamit tasuma. Talupojad olid muudetud ka sunnismaisteks
Teenistusest loobudes tuli maatükk tagasi anda.Ratsanike osatähtsus sõjas kasvas ning moodustasid peagi sõjavägede peajõu. Muutus tavaliseks et lääne pärandati edasi. nii kujuneisd rüütlid-elukutselised sõjamehed, kes tasuks sõdimise eest said maad koos talupoegadega. Samuti oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Koos L-Roomaga kadus ametiisikul tuginev võim. Vasallid võisid mõista kohut ja koguda makse ning nii said vasallidest kohalikud asevalitsejad. Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset.Frangi majordoomuse võim põhineski just arvukatel vasallidel ja neist moodustatud sõjalistel kaaskondadel. b) Feodaalsuhete levik Feodaalsuhe kujunes välja Merovingide ja karolingide ajal Frangi riigis (5-10 saj). Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. c) Feodaalühiskonna tunnused: · Vasalliteet (läänisuhe)
Keskvõim ja feodaalne killustumus Järk-järgult muutusid suur-feodaalid kuninga võimust sõltumatuks ja kuningas hakkas sarnanema krahvide või parunitega. Kohtu mõistmine ja maksude kogumine läksid vasallide kätte. Sellist olukorda nimetatakse feodaalseks killustumuseks. Kõige tugevama kuningavõimuga oli Inglismaa, kus kõik vasallid vandusid truudust kuningale. Keskaegsel riigil puudus kindel territoorium. Riiki ühendas vaid kuningaisik. Valitseja Kuninga ümber kogunes suur-vasallidest koosnev nõukogu, mis andis talle soovitusi poliitilistes küsimustes. Nõukogu aitas kuningat kohtu mõistmisel ja rahaasjade korraldamisel. Nõukogu valitses kuninga äraolekul. Kuninga sekretärideks ja kirjutajateks olid vaimulikud. Hiljem hakati nõunikena kasutama ilmaliku haridusi omandanud inimesi- juriste Esinduskogud Kuningal ei piisanud rahalisi vahendeid ning ta sõltus täielikult vasallide toetustest. Vasallid võisid toetamisest keelduda, kui kuninga poliitika neile ei meeldinud
Põhja- ja Lääne-Eestis oli vana eliidi integreeritus uude eliiti tugevam. Sellega seostatud ka kultuuriliste innovatiivsuse omaksvõtt. Kristianiseerumine Saaremaal ja P- Eestis kiirem – nähtud vana eliidi rolli selles. Elanikkond järgib ju vana eliidi eeskuju rohkem. Ka just Põhja- ja Lääne Eestis ülestõusud suurenenud – sealset eliiti pannakse paika aegamööda- Otsustatakse, kas kuulub aadlike hulka või mitte. P. Johansen leidis Taani hindamisraamatust, et 4% vasallidest eestlased. H. Ligi ja H. Moora leidisd aga lausa 10%. Kuidas tuvastada? Nimi – aga ristiinimene võis saada uue nime ju. Lisanimi – viitab päritolule. Samas see võib näidata varasemat lääni. Nt Uexkyll sai lääni järgi nime, oli aga sakslane. Maydell – vapil kala (maidel on ju ka mingi kala vist). Liivlasi teada ka – oli nt von Liven ja isegi keegi orduvend. Hüpotees: kui varased läänistamised anti, sõlmiti abielu vana omaniku tütrega vms.
Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine Itaalia linnade tormiline areng: Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul. Loodi palgatööl põhinevaid kapitalistlikke ettevõtteid (tekstiilitööstus). Panganduses tõusis esile Firenze Medicite suguvõsa: Laenati raha kuningatele ja paavstidele. Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks. Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus. Palgasõjaväe eelised: Vasallidest koosneva sõjaväe kokkusaamine võttis palju aega ja ustavuses ei saanud alati kindel olla. Vaeste rüütlite küllus, kes ei osanud midagi peale sõdimise ja olid valmis raha eest teenima. Muutused sõjatehnikas: Inglise vibukütid tabasid märki mõnesaja sammu pealt. Sveitsi jalaväelaste hellebard ühendus oda ja sõjakirve ning konksuga sai rüütli hobuse seljast maha tõmmata. 4-5 meetrised piigid moodustasid ratsaväele läbimatu kaitse. Esimesed tulirelvad XIV saj
Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine Itaalia linnade tormiline areng: Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul. Loodi palgatööl põhinevaid kapitalistlikke ettevõtteid (tekstiilitööstus). Panganduses tõusis esile Firenze Medicite suguvõsa: Laenati raha kuningatele ja paavstidele. Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks. Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus. Palgasõjaväe eelised: Vasallidest koosneva sõjaväe kokkusaamine võttis palju aega ja ustavuses ei saanud alati kindel olla. Vaeste rüütlite küllus, kes ei osanud midagi peale sõdimise ja olid valmis raha eest teenima. Muutused sõjatehnikas: Inglise vibukütid tabasid märki mõnesaja sammu pealt. Sveitsi jalaväelaste hellebard ühendus oda ja sõjakirve ning konksuga sai rüütli hobuse seljast maha tõmmata. 4-5 meetrised piigid moodustasid ratsaväele läbimatu kaitse. Esimesed tulirelvad XIV saj
Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine Itaalia linnade tormiline areng: Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul. Loodi palgatööl põhinevaid kapitalistlikke ettevõtteid (tekstiilitööstus). Panganduses tõusis esile Firenze Medicite suguvõsa: Laenati raha kuningatele ja paavstidele. Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks. Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus. Palgasõjaväe eelised: Vasallidest koosneva sõjaväe kokkusaamine võttis palju aega ja ustavuses ei saanud alati kindel olla. Vaeste rüütlite küllus, kes ei osanud midagi peale sõdimise ja olid valmis raha eest teenima. Muutused sõjatehnikas: Inglise vibukütid tabasid märki mõnesaja sammu pealt. Šveitsi jalaväelaste hellebard – ühendus oda ja sõjakirve ning konksuga sai rüütli hobuse seljast maha tõmmata. 4-5 meetrised piigid moodustasid ratsaväele läbimatu kaitse. Esimesed tulirelvad XIV saj
kahasse), aktsiis (erinevad proportsioonid). Üleriigiline maks charta sigillata. Maks kirjatoimingute pealt, bürokraatia maksustamine. Asjaajamisega seotud kirjavahetus tembeldatakse, vastavalt kirja mahukusele on summa, mis tuleb riigile maksta, üsnagi suur, ühest öörist mitme riigitaalrini. Rüütelkonnad. 4, Eesti, Liivi, Saare ja Ingerimaa. Eestimaa rüütelkond alguse sai 13.sajandil Taani võimuperioodil. 1259.aastal räägib juba Taani kuningas oma Eestimaa vasallidest. Conrad von Jungingen annab rüütelkonnale armukirja, mille alusel võib pärida mees- ja naisliini pidi viienda sugulusastmeni. Rootsi kuningas nõudis vannet kirjalikult, kohalikud aga olid harjunud seda tegema suuliselt. Rüütelkonna institutsioonid: Maanõunike kolleegium ja Maapäev. Kolleegium juhtorgan, 12 maanõunikku, amet eluaegne, tasu pole, loeti auametiks. Rüütelkonna peamehe institutsioon, suurima autoriteediga kolleegiumis.
väljaõpe, vastutasuks anti neile maad koos talupoegadega, kellelt nad kogusid makse, professionaalsete sõjameeste rüütlite kiht · vajadus luua stabiilne võimusüsteem, Rooma riigi lagunedes kadus ametnikele tuginev administratsioon, Frangi valitsejad toetusid käskude ja seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil seotud meestele, toetuse eest pakkus kuningas neile oma kaitset, hiljem seoti ka kuninga käsutäitjad vasallisuhtega Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht hertsogid, parunid, krahvid, markiid. Neile läänistati suuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele. Väikevasallid kogusid oma läänist talupoegadelt makse, teenisid väes isiklike relvade, ratsu, kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all kujunes läänipüramiid, tipuks kuningas, aluseks väikevasallid. Põhimõte: "minu vasalli vasall ei ole minu vasall" kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi
annaabi.ee 
