Feodaalühiskonna
kujunemine-kas pööre ühiskonnas?
Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele
tuginev võimukorraldus isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest
sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Feodaalkord arenes järk-järgult ning enam-vähem lõplikult kujunes välja
kõrgkeskaja alguseks XI sajandli.
Aja jooksul suurenes läänimeeste ehk feodaalide sõltumatus
valitsejast. Sageli andsid Karl Suure järglased vasallidele õiguse
olla riigivõimu esindaja. Nad võisid näiteks kogudamakse ja mõista kohut . Nii sai vasallidest ka kohalik asevalitseja . Kuningate
suutlikkust vasalle oma võimu all hoida vähenes. Selline
feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist
ebastabiilsust.
Naturaalmajanduse ja feodaalsuhete arenguga käsikäes kujunes
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
74 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Egle18
Õppematerjali autor
Vasallidelt oodati ka toetust lunaraha maksmiseks senjööri vangilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Peale selle oli vasallidel õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Vasallidele kuuluv maa piirdus tavaliselt väikse külaga, kus feodaal enamus oma rahast sai. Igal vasallil oli õigus endale truudusvandega uus vasall palgata, kes ei pidanud oma senjööri senjööri käske täitma. Pärisorjuse kujunemine Kreeka ja Rooma hiilgeaegadel olid talupojad vabad väike-ettevõtjad. Raskemad ning ebameeldivamad tööd olid orjade teha. Sõjakäikudest, röövretkedest ja majanduslikust kitsikusest ohustatud talupojad andsid end ülikutest suurmaavaldajate kaitse alla, vastutasuks andes oma maatüki. Maatükk säilis talupoja käsutuses, kuid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi isandale andamit tasuma. Läänistatud maade juurde kuulusid ka neid harivad talupojad.
Feodaalühiskonna tugevused ja nõrkused. Feodalism ehk läänikord oli Euroopale omane elukorraldus, mis hakkas välja kujunema 8. sajandil Frangi riigis. Lõplikult kujunes feodaalkord välja kõrgkeskaja alguseks 11. sajandil. Feodaalkorda, mis levis laialdaselt Euroopas, võib pidada keskaja tunnuseks. Feodalismile on omaseks peetud selliseid tunnuseid: isiklike suhete tähtsus senjööride ja vasallide vahel, maa kui peamine sotsiaalmajandusliku kindluse alus ning sõjameestest aadelkonna juhtiv roll ühiskonnas. Mis olid feodaalühiskonna tugevused ja miks läänikord püsima ei jäänud? Üheks tugevuseks võime pidada seda, et feodaalkord tagas tugevad sõjaväed ja ustavad sõjamehed, mis olid keskajal väga olulisel kohal. Varakeskaegses Euroopas, mida ründasid põhjast viikingid, idast ungarlaste hõimud ja lõunast araablased, suurenes vajadus tugeva ratsaväe järele. Samas olid varustus ja sõdimiseks sobilikud hobused kallid, valitses naturaalmajandus ning sõduritele
Augustinus seostas sugualstevahelise abielu keeldu vajadusega tagada ühiskondlike sidemete säilitamine ja kiindumuse üles näitamine, mida üksteist armastavad inimesed üksteise vastu peavad näitama. Oma varanduse säilitamise nimel olid valmis ilmikud intsestist mööda vaatama ning panema paari oma lapsi. Aja jooksul leevendas kirik oma nõudmisi: abielluda võisid inimesed, kellel oli ühine esivanem 4 põlve tagasi. Laulatuse kujunemine Laulatus arenes välja 9.-12. sajandi jooksul ning sai 12. sajandi üheks sakramentideks. Varem piisas selleks volitatud isiku õnnistamisest sageli koduses miljöös. Paavst Aleksander ütles: abielu peab sõlmima kirikus vaimulike ja tunnistajate juuresolekul. Praktikas omas see küsimus tähtsust vaid konfliktide ja pärimisasjade korral. Et kui vaja nt tõestada, et asi pole õige. Sellistest küsimustes oli siis alates 13. sajandist hiljemalt paavstil viimane sõna
oFrangi riik V-VII sajandil: V saj.lõpul tungisid Reini alam-ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi juhtimisel Galliasse.Umbes 495a. paiku lasi Chodovech end koos kaaskonnaga ristida ja sundis seejärel ristusku peale ka teistele. Chlodovech ühines katoliku kirikuga. See lähendas teda Rooma vaimulikkonnale. VI ja VII saj. Frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes. Kuninglik suguvõsa käsitles riiki kui perekondliku varandust, millega kaasnesid ka vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Võim nendes ei kuulunud enam kuningatele, vaid kuninga suursugustele kojaülematele majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias: 560. aastatel vallutas Itaalia uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud Itaaliat kaitsta.Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Hilise keisririigi ajast peale oli kirik kandnud linnades hoolt vaeste eest ja mõistnud kohut kristlaste üle. Paavstidest said 7.saj a
732 Politiers´ lahing 756 1870- Paavsti valitsemisaeg Itaalias ??????????? 756 tekkis paavsti riik 768 814 - Karl suure valitsusaeg 800 frankide kuninga Karl Suur krooniti paavsti poolt rooma keisriks. 843 Verduni kokkulepe-frangi riigi jagunemine 3 riigiks (ida-, lääne-, ja Lõuna-frangi riigiks.) u. 1000 Erik Punase poeg Leif purjetas Põhja-Ameerika rannikule 1066 Hastengsi lahing 1453 Konstantinoopoli langemine ja ida-rooma häving 4. Euroopa kujunemine keskajal: a) Keskaja mõiste ja koht ajaloos Keskajaga tähistatakse teatud ajajärkude vahele jäävat perioodi. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess.Keskaja mõiste juurdlus nn valgustusajal.mõiste on halvustava tähendusega, sest tähendab pimedat ajajärku. Kuid praeguseks peetakse seda perioodi tsivilisatsiooni seisukohalt ülimalt oluliseks, viljakaks ja loominguliseks. Enamasti peetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma keisri Romulus
röövretked. Teed lagunesid; veevärk jäeti hooletusse , paljud avalikud hooned hüljati ja näiteks Rooma linn foorumil karjatati loomi; Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik; Majanduslikud sidemed Euroopa eri piirkondade vahel ja kontaktid rikaste idamaadega nõrgenesid; Natruaalmajandus: kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised; Feodaalkorra kujunemine Senjöör; vasall; Feodaalkord arenes järk-järgult ning kujunes lõplikult välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil Et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis ta oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Hiljem hakati sellist maatükki tähistama nimetusega lään ehk feood ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda süjameeste teenistuse eest ja tagade nende ustavus
piirkondade vahel ja kontaktid rikaste idamaadega nõrgenesid. Linnade mõõtu asulad püsisid peamiselt administratiivsete ja usuliste keskustena. Naturaalmajandus: kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Sügavaim madalseis tekkis 9-10 sajandil, feodaalsete kodusõdade ja võõraste rüüsteretkede tulemusena. FEODAALKORRA KUJUNEMINE. o Feodaalkord arenes järk-järgult ning kujunes lõplikult välja kõrgkeskaja alguseks 11 sajandil seisnes võimukorralduses isanda ehk senjööri ja sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtekorraldusel. Et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis Karl Martell 8 sajandil oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Hiljem hakati sellist maatükki tähistama nimetusega lään ehk feood
ja lääneosa vahel püsisid. Siis kuia araablased vallutasid Põhja-Afrika ja Hispaani, olkord halvenes. Lõuna-Euroopa linnu hakkasid tabama piraatide röövretked. Suuremad linnad jäid ellu, kuigi kaotasid oma hiilguse. Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik. Raha kasutati üha vähem. Lääne-Euroopas hakkas domineerima naturaalmajandus: kõik eluks vajalikud valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Feodaalsuhete kujunemine Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus isanda e senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalliga suhetel põhinev feodaalkord. Frangi majordoomuste võim põhines arvukatele vasallidele ja neist moodustunud sõjalisele kaaskonnale. Sellist maatükki nimetati lään(sks Lehn - Laen) e feood. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivam viis tasuda sõjameestele teenuste eest ja tagada enede ustavust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid