Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Vangla on sotsialistide paradiis, kus valitseb võrdsus, kõik vajadused on rahuldatud ja konkurents kõrvaldatud.“ (0)

1 Hindamata
Punktid
Vangla on sotsialistide paradiis , kus valitseb võrdsus, kõik vajadused
on rahuldatud ja konkurents kõrvaldatud.“ (Elbert Hubbard)
Vangla, kui karistusasutus, ei toimi paljude inimeste arvates nii, kui see tegelikult toimima peaks. Seal toimuv on nagu sotsialism : kõik inimesed on võrdsed ja neile antakse nii materjaalne, kui ka vaimne heaolu. Kas selline karistusviis muudab inimese tulevikku ja on seda ka võimalik efektiivsemaks muuta?
Praegult saab öelda, et paljude arenenud riikide vanglad on seal olevatele vangidele peaaegu paradiis. Nad ei pea tööd tegema, et endaga toime tulla, rahuldatakse kõik inimesele elementaarsed vajadused ning pakutakse isegi samu võimalusi, mis tavainimestele. Selle hulka kuuluvad ka näiteks kommunikatsioon välismaailmaga televiisori või interneti kaudu. Näiteks hiljuti avati Norras vangla, milles vangide elamistingimused võivad ületada väga paljude tavainimese oma: igas kongis on eraldi vannituba ja televiisor , ühiskasutatavatest ruumidest on võimalik kasutada spordisaalid ja väljakud ning isegi helistuudio. Sellised võimalused on arenenud riikides enamalt vangidele tasuta, kuid mitmetes Ida- Aasia ja Lõuna-Ameerika arengumaades peavad vangid elus püsimiseks vanglas ise tööd tegema. See on seotud tugevalt riig arengutaseme, normide ja tavadega, kuna muidu hoitaks kinni inimõigustest, ehk vangidel on õigus olla millestki vaba ning selleks on töö tegemine. Arenenud maades mõistetaksegi vangistust kui ainult vabaduse piiramist, vangid ei pea oma ülalpidamiskulusi maksma ning selle teeb nende eest ära riik, mis omakorda saab selle raha maksumaksjate käest. See tähendab, et vangistatud kriminaali teo eest ei karistata mitte ainult teda, vaid ka maksumaksjaid .
Mina arvan, et praegune arenenud maades toimiv süsteem ei ole eriti efektiivne. Vangistuse ja üleüldse karistuse eesmärk peaks motiveerima inimest seadustest kinni pidama ning tulevastest kuritegudest hoiduma. Vangid peaksid tasuma ise oma kulutused ja mitte karistada selle pärast maksumaksjaid ning seepärast tuleks panna ka vangid tööle. See aitaks just rahaga seotud probleemide pärast vangi sattunutel töö tegemisega harjuda ning mõista, et on võimalik ka ilma kuridegudeta elus hakkama saada. Ka muudel juhtudel peaks tegelema karistusasutus vangide rehabiliteerimisega, mis ei piirduks ainult vangide liikumisvabaduse kaotusega vaid panema teisiti mõtlema ja muutma ka inimese tulevikku. Kuna vangid on mingi kuriteoga hakkama saanud, siis ei tohiks neil olla samasuguseid võimalusi, mis tavainimestel. Rahuldatud peaksid saama ainult inimese elementaarsed vajadused ja puuduma peaksid mugavused . Muidu ei tekiks tugevat emotsionaalset tunnet, mis paneks kurjategijat vanglat kartma ja kuritegudest järgmiseks korraks hoiduma.
Praegune karistamine vangistuse näol ei toimi minu arvates arenenud maades kuigi hästi, kuna vangidele antakse samasugused tingimused mis tavainimestele ning tekitatakse selline olukord, kus vangla ei ole eemaletõukav. Suurimaks veaks pean praeguses süsteemis seda, et vanglakaristuse kulutused peab maksma kinni maksumaksja mitte vang ise.
Vangla on sotsialistide paradiis-kus valitseb võrdsus-kõik vajadused-on rahuldatud ja konkurents kõrvaldatud- #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kazzka1 Õppematerjali autor
(Elbert Hubbard)

Sarnased õppematerjalid

Kriminaalpoliitika kordamine
33
doc

Kriminaalpoliitika kordamine

Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaegne. Põhimõtteks on vabaduse hind. Abolitsionismi arusaam - tähendab seda, et riiki ei nähta kõikide asjadega tegeleva institutsioonina, riik on nn heatahtlik kohtunik. Tal ei ole nii suurt õigust inimese elu üle. Vangide vähene arv. Dekriminaliseerimine - peab olema vähe käitumisviise, mille puhul on vaja riigi sekkumist inimeste käitumisse

Õigusteadus
Kriminoloogia konspekt
66
doc

Kriminoloogia konspekt

lähtekohti uuteks uuringuteks 2) võivad olla kuritegevuse kontrolli, vähendamise või ärahoidmise programmidele teoreetiliseks aluseks Teooriate rühmad: 1) bioloogilised 2) ühiskondlikud 3) hüpoteetilised sisemised psüühilised struktuurid 4) indiviidi kogemuse omandamine ja isiksuse kujunemise protsessiga seotud Emile Durkheim ­ üks esimesi, kes püüdis selgitada, et kuritegevus on ühiskonnas normaalne nähtus. Kuritegevuse likvideerimiseks on vaja kõik inimesed suruda täielikult ühtsete käitumisreeglite alla. See aga teeb arengu võimatuks, sest igasuguse sotsiaalse arengu eeltingimus on muutused inimeste käitumises, mis on ühesugususe korral võimatu. Rober K Merton ­ ta näitab reljeefselt, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette eesmärke, kuid jättes välja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite seaduslikkuse, suunab oma liikmeid otsima ja kasutama ka ebaseaduslikke vahendeid.

Sissejuhatus õigusteadusesse
Kriminoloogia loeng
25
doc

Kriminoloogia loeng

olemas, aga palju on kuritegusid, kus mõtlemise aega ei ole. Situatsioon tuleb järsku peale ja otsustamine toimub väga lühikese aja jooksul. Tuleb situatsiooni keerukus (1: 1 x k1 x k2 x k3). Eriti ekstreemses on näiteks kirekuriteod. Nende kuritegude jaoks tuleb täiendav kordaja juurde, et oleks lootus, et otsustamise juures juba loobutaks kuriteost, et on tajutud karistuse suurust. Praegu oleme tegelenud keskmise indiviidiga, kellel on kõik jooned olemas (vahelejäämise tõenäosus mõjutab, mõjutab kaalumise aeg, aeg otsuseni). Teatud indiviidi jaoks tuleb panna individuaalne kordaja juurde (1: 1 x k1 x k2 x k3 x k4). Indiviidid erinevad sõltuvalt sellest, kuivõrd keegi riski talub ja on ka indiviide, kes omajagu riski armastavad. Kuni selleni välja, et varguste puhul osa vargaid on hästi spetsiifilise psühholoogilise ülesehitusega, kes armastavad adrenaliinitunnet

Kriminoloogia
VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS
74
pdf

VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS

.....................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö. Tallinna Majanduskool, Tallinn 2013, 55 lehekülge, 2 lisa, 91 allikat, eesti keeles. Võtmesõnad: põhiõigused ja ­vabadused, põhiseaduspärasus, vangistusõigus, eelvangistus, vahistatu.

Avalik õigus
Holokaust
290
pdf

Holokaust

FOTOSID EESTI JUUDI KOGUKONNA TEGEVUSEST 142 6 SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS ITF hariduse töögrupp 1. MIS ON HOLOKAUST? Mõistet holokaust on määratletud mitut moodi. Toome näiteks kolm erinevat määratlust. Teise maailmasõja ajal püüdsid natsid „uue korra“ kehtestamise nimel hävitada kõik juudid kogu Euroopas. Esmakordselt ajaloos kasutati terve rahva massiliseks hävitamiseks tööstuslikke meetodeid. Tapeti kuus miljonit inimest, nende hulgas poolteist miljonit last. Seda nimetatakse holokaustiks. Natsid orjastasid ja tapsid ka miljoneid teisi inimesi: mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, poolakaid, nõukogude sõjavange, ametiühingutegelasi, poliitilisi vastaseid, teisitimõtlejaid, homoseksuaale jpt.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Ühiskonna riigieksami materjal
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

parkimismaks jne) o Õigus kasutada vägivalda (politsei) o Otsused on kohustuslikud Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Kodanikud, välismaalased, Õhuruum, maa-ala, Parlament, valitsus, kohus põhirahvus territoriaalvesi Õigusriik Õigusriik ­ seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. See on ühiskond, kus üks inimene ei valitse teise üle, vaid kus valitseb seaduste autoriteet. Korrariik. Korra aluseks on õiglus, mis üksikisikuid riigi eest kaitseb. Tunnused o Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument. o Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes. o Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. o Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest (võimude lahusus)

Ühiskonnaõpetus
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

Röövimised maks mõistmiseks ning konkreetseid juhtnööre, mis peaksid Alla 21 -aastaste seas esines 1997. aastal röövimisi 1996. aas- aitama teid vastutusrikkas kasvatustöös. Vastutavatena peak- Vanemadki taga võrreldes 27,8% enam. Kurjategijaist 6% olid naissoost. sid tundma end nii lapsevanemad kui ka kõik teised, kellele ei ole mingid Peamiselt kasvas kuritegevus selles vallas 14-20-aastaste ar- inglid. laste käekäik korda läheb. velt. Ehk julgustab see raamat teidki midagi ette võtma, et ära

Avalikud suhted
Euroopa ja Eesti õigusajalugu
34
doc

Euroopa ja Eesti õigusajalugu

varanduse karistused (üsnagi aktuaalsed); veritasu kergelt tagasi (inimelu hind 10 hõbemarka- pääs surmanuhtluses). 4.Liivimaa Maapäev. Liivimaa konföderatsioon: Eesti maa-alal asuvate üksikute (4) maa-alade iseseisvus oli peaaegu täielik ja iga piiskop oli omal maal sõltumatu. Ka ordu oli sõltumatu stiftidest, kuid tal oli sõlmitud piiskopiga leping, mis kohustas teda sõja korral ordut aitama. Võimudevahelise koostöö ja võimu ühtlustamise vajadusest ühendati kõik maahärrad ja piiskopid ordu organisatsiooni ­ konföderatsioon. Selle taga oli Liivimaa ordumeister. Saabusid maapäevad, mis haarasid tervet keskaegset Liivimaad. Maapäevadest võtsid osa kõik maahärrad. Maapäeva kokkukutsujaks oli 13.saj. II p- 14.saj I p. Riia peapiiskop. Hiljem kutsuti see kokku ordumeistri poolt, mis peegeldas üldist võimu üleminekut ordule. Kokku tuldi vastavalt vajadusele- kord või kas aastas, ühiste probleemide lahendamiseks. Toimumise

Õigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun