„Vangla on sotsialistide paradiis, kus valitseb võrdsus, kõik vajadused on rahuldatud ja konkurents kõrvaldatud.“ (0)

„ Vangla on sotsialistide paradiis , kus valitseb võrdsus, kõik vajadused
on rahuldatud ja konkurents kõrvaldatud.“ (Elbert Hubbard)
Vangla, kui karistusasutus, ei toimi paljude inimeste arvates nii, kui see tegelikult toimima peaks. Seal toimuv on nagu sotsialism : kõik inimesed on võrdsed ja neile antakse nii materjaalne, kui ka vaimne heaolu. Kas selline karistusviis muudab inimese tulevikku ja on seda ka võimalik efektiivsemaks muuta?
Praegult saab öelda, et paljude arenenud riikide vanglad on seal olevatele vangidele peaaegu paradiis. Nad ei pea tööd tegema, et endaga toime tulla, rahuldatakse kõik inimesele elementaarsed vajadused ning pakutakse isegi samu võimalusi, mis tavainimestele. Selle hulka kuuluvad ka näiteks kommunikatsioon välismaailmaga televiisori või interneti kaudu. Näiteks hiljuti avati Norras vangla, milles vangide elamistingimused võivad ületada väga paljude tavainimese oma: igas kongis on eraldi vannituba ja televiisor , ühiskasutatavatest ruumidest on võimalik kasutada spordisaalid ja väljakud ning isegi helistuudio. Sellised võimalused on arenenud riikides enamalt vangidele tasuta, kuid mitmetes Ida- Aasia ja Lõuna-Ameerika arengumaades peavad vangid elus püsimiseks vanglas ise tööd tegema. See on seotud tugevalt riig arengutaseme, normide ja tavadega, kuna muidu hoitaks kinni inimõigustest, ehk vangidel on õigus olla millestki vaba ning selleks on töö tegemine. Arenenud maades mõistetaksegi vangistust kui ainult vabaduse piiramist, vangid ei pea oma ülalpidamiskulusi maksma ning selle teeb nende eest ära riik, mis omakorda saab selle raha maksumaksjate käest. See tähendab, et vangistatud kriminaali teo eest ei karistata mitte ainult teda, vaid ka maksumaksjaid .
Mina arvan, et praegune arenenud maades toimiv süsteem ei ole eriti efektiivne. Vangistuse ja üleüldse karistuse eesmärk peaks motiveerima inimest seadustest kinni pidama ning tulevastest kuritegudest hoiduma. Vangid peaksid tasuma ise oma kulutused ja mitte karistada selle pärast maksumaksjaid ning seepärast tuleks panna ka vangid tööle. See aitaks just rahaga seotud probleemide pärast vangi sattunutel töö tegemisega harjuda ning mõista, et on võimalik ka ilma kuridegudeta elus hakkama saada. Ka muudel juhtudel peaks tegelema karistusasutus vangide rehabiliteerimisega, mis ei piirduks ainult vangide liikumisvabaduse kaotusega vaid panema teisiti mõtlema ja muutma ka inimese tulevikku. Kuna vangid on mingi kuriteoga hakkama saanud, siis ei tohiks neil olla samasuguseid võimalusi, mis tavainimestel. Rahuldatud peaksid saama ainult inimese elementaarsed vajadused ja puuduma peaksid mugavused . Muidu ei tekiks tugevat emotsionaalset tunnet, mis paneks kurjategijat vanglat kartma ja kuritegudest järgmiseks korraks hoiduma.
Praegune karistamine vangistuse näol ei toimi minu arvates arenenud maades kuigi hästi, kuna vangidele antakse samasugused tingimused mis tavainimestele ning tekitatakse selline olukord, kus vangla ei ole eemaletõukav. Suurimaks veaks pean praeguses süsteemis seda, et vanglakaristuse kulutused peab maksma kinni maksumaksja mitte vang ise.