Surmanuhtlus, poolt või vastu. (1)

Surmanuhtlus, poolt või vastu.
Surmanuhtluse teema üle on palju arutletud. Mõnes riigis on surmanuhtlus legaalne , kuid neid riike on vähe. Enamus karistusi põhineb inimõiguste najal . Kurjategijale määratakse lihtne pääsetee - vanglakaristus. Kuid, kas olla surmanuhtluse poolt või vatsu? Selles on küsimus.
Minu seisukoht selle teema kohapealt põhineb juba väga ammustel teadmisetel. Mina leian, vanglakaristus või tühine rahatrahv on kurjategijale liiga kerge karistus. Seega olen mina surmanuhtluse poolt. Inimene, kes on võtnud teiselt elu, väärib sama. Silm silma, hammas hamba vastu. Kuid muidugi peavad olema ka teatud tingimused, millal surmanuhtlust rakendada, ja millal mitte. Ja kohe kindlasti peab enne väljaselgitama, kas kahtlusalune on ikka see, keda otsitakse. Kas ta on ikka mõrvar, sest muidu hukatakse vale inimene, ja kurjateigija on ikka veel vabaduses. Lisaks tuleb ka kindlasti arvestada kuriteo asjaolusid näiteks : kas tegu oli enesekaitsega, ehk siis kannatanud oli mingil viisil kuriteo toimepanijat ähvardanud või vigastanud, ja see tegu oli enesekaitseks. Kuid kõik selle selgitab muidugi välja juba politsei.
On väga palju põhjuseid , miks mina olen surmanuhtluse poolt. Aga selle poolt olen ma ainult siis kui tegu on mõrva või piinamisega, väärkohtlemise või ärakasutamisega, ühe sõnaga öeldes kuriteoga. Nagu eelnevalt juba nimetasin siis kurjategija saab õiglase karistuse, selle, mille ta on ära teeninud . Aga on veel põhjuseid. Vanglad on ju niigi ülerahavastatud. Paljud inimesed ootavad oma karistusaega juba piemat aega, et vabaneks mõni kohta vangalas. Tänu ülerahvastatusele ka lastakse kurjategijaid varem vanglast välja. Kui kriminaalkuriteo toimepannutele määrata surmanuhtlus, siis meie ühiskond muutub palju paremaks. Inimestel on kindlustunne, et ta ei saa kunagi enam ühtki kuritegu toime panna. Keegi ei pea enam tema tegude tagajärjel kannatama . Siin kohal saavad muidugi paljud vastu väita, et on ju ka olemas eluaegne vanglakaristus. Jah, kuid meie, tulevased ja meie vanemad , praaegused maksumaksjad, peavad neid kriminaale üleval. Meie maksame nende toidu ja muudu kulude eest. See ei ole õiglane ühiskonna suhtes. Muidugi hakatakse ka rääkima ebainimlikkusest, et kriminaali tapmine on ka mõr ja nii edasi, kui kas siis kriminaal ei olnud ebainimlik ? Kas tema käitus siis õigesti ? Tema ei olnud ebainimlik teist inimest maha lastes vms?
Samas on loota, et surmanuhtluse hirm õpetab teisi inimesi. Et nad ei satu nii kergelt kuritegelikku maailma, teades mis neid ees ootab. Kuid praeguse karistusseadustiku kohaselt ei pea keegi kartma. Inimene tapab kellegi ära saab seal paar aastakest vanglakaristust ja siis veel paar aastat tingimisi ja ongi kõik. Ja siis veel virisevad vangla toidu ja elamistingimuste üle. Ja kui on väga osavad advokaadid siis on kurjateijal ka võimalus süüst pääseda, alguses kautsjoni vastu vabastamine, ja siis juba kohtuprotsessid , kus kaitsja leiab piisavalt vastuargumente , et süüalust kaitsta ja nii ta pääsebki. Samas saab mõne looma tapmise puhul suurma karistuse, kui inimelu võtmise eest. Mina leina, et siinkohal on väike viga juba Eesti karistus- ja kohtusüsteemis. Kus on siin loogika ?
Surmanuhtlus oleksi õiglane karistus teatud olukordades. Surmanuhtluse taastamisega muutuks Eesti ühiskond palju inimlikumaks ja ühisonnasõbralikukmaks. Arvatavasti ei oleks enam nii palju tapmisi ja kuritegusid . Inimesed saaksid tunda ennast kindlamana, meie julgeoleks oleks palju paremini tagatud. Ja ka kurjategija saaks õiglase karistuse.