Eesti 1905-1920 (0)

1 Hindamata

Eesti 1905-1920

1905. aasta revolutsiooni tulemused Eestile. Eesti areng.
Esimene partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna moodustasid Postimehe ümber koondunud liberalistid.
Erimeelsus. J. Tõnisson -Bürgemusse selts- tagasihoidlik , eesti alade ühinemine ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale.
Y. Teemant - nõudlikum, nõudis valitsuse korralduste muutmist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, senise omavalitsuse laialisaatmise, revolutsiooni komitee loomist, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist inimestele, politsei ja sõjaväe asendamist relvastatud rahvamiilitsiga.
1. Emakeelne asjaajamine ja kooliharidus
2. Boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse
3. Keelduti sõjaväe teenistusest, maksude maksmist
4. Relvastatud salgud
5. Revolutsiooni komiteed
6. Kuuluti välja Vabariik
7. Mõisate põletamine
8. Mäss – sõjaseisukord
2) Kuidas mõjutas Esimene maailmasõda Eestit
28. juuli 1914- 11. november 1918
Inimohvrid ja materiaalsed kahju väikesed, Suured sõjalaagrid, mobilisatsioon- 100000 eestlast, Halb mõju majandusele, Halvenes tööjõu kvaliteet: armeesse mobiliseeriti oskustöölisi, Hävisid suurettevõtted, Põllumajanduse hobuste, kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioon, polnud võimalik soetada uusipõllutööriistu ega kunstväetist, katkesid maaparandusetööd. Suurematel linnadel näljaoht, Rahvusliku liikumise elav tõuge- organisatsioonid .

Veebruarirevolutsioon 1917 Autonoomia
Põhjused: puudus kütusest, toiduainete ja tarbekaupa, transpordi süsteem ei töötanud, sõjavägi kaotas võitlusvõimet, kasvas sõjatüdimus, umbusaldus valitsuse vastu, kujunesid äärmuslikud meeleolud
Käik: veebruari lõpus Petrogradis toidurahutused kasvasid kiiresti üle kiiresti revolutsiooniks. Mässu maha surujad liitusid rahvaga, Keiser – vabariik, võim ajutiselt valitsuse käes, üritati suunata demokraatlikuks, Petrogradi nõukogu muutus mõjukaks, millest kujunes tõsine vastukaal keskvõimule. 2. märtsil jõudis mässu uudised eestisse, tallnas streigid vanglad põlema. Relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinike. Märtsis taaskehtestas ajutine Soome valitsus põhiseaduse, Poola iseseisvus , ja alustas läbirääkimisi ukraina autonoomia andmiseks.
30 märts autonoomia seadus ja omavalitsus

Oktoobripööre
Käik: hulk erakondi liitusid üksteisega, enamlased olid rahvuslikult eitaval seisukohal
Tagajärg: enamlaste nõukogu, partei diktatuur

Venemaast lahkulöömine ja iseseisvuse väljakuulutamine.
Esmakordselt loeti iseseisvusmanifest avalikult ette 23. veebruaril Pärnus , seejärel ka mitmetes teistes asulates. 24. veebruaril võtsid eesti rahvuslased võimu üle Tallinnas ja moodustasid Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai Konstantin Päts. 25. veebruaril hõivasid linna aga Saksa väed ning Eesti riigivõim ei saanud seetõttu reaalset valitsemist teostama hakata. Mitmed eesti poliitikud vangistati, teised läksid põranda alla või põgenesid välismaale. Viimastest moodustus Eesti Vabariigi esimene välisesindus, mis hakkas taotlema riigi tunnustamist Antandi poolt. 1918. aasta jooksul õnnestuski saavutada Suurbritannia , Prantsusmaa ja Itaalia de facto tunnustus Eestile, täpsemalt tunnustati seadusliku võimuna Eesti Maapäeva.

Saksa okupatsioon
Esimese maailmasõja aegne Saksa okupatsioon oli Lääne-Eesti saartel alanud juba 1917. aasta sügisel, veel enne oktoobripööret. 1918. aasta veebruaris vallutasid sakslased ka Eesti mandriala ning kehtestasid seal sõjaväelise valitsuse. Eesti iseseisvusest ei tahetud midagi kuulda, paljud Eesti poliitikud, ka valitsusjuht Päts, vangistati, mitmed pagesid välismaale. Tõenäoliselt sakslaste ohvrina hukkus Soomes Jüri Vilms. Saksa võim püüdis tugineda nii baltisakslastele kui ka kohalikele rahvastele, eelistades siiski esimesi.
Saksa okupatsiooni ajal taastati baltisaksa aadlike privileegid ja valdused ning püüti luua ka Saksa keisririigiga personaalunioonis olevat Balti hertsogiriiki. Lisaks muudeti Tartu Ülikool 1918. aasta sügisel uuesti saksakeelseks. Kuni sügiseni ei pidanud Saksamaa Baltikumi siiski endale kuuluvaks ja seetõttu ei edenenud kuigivõrd ka Balti Hertsogiriigi idee. Alles alates septembrist hakati sellega tõsisemalt tegelema ja novembri alguses asus ametisse ka Balti hertsogiriigi regentnõukogu, riigipeaks pidi saama Mecklenburgi hertsog Adolf Friedrich. Kuid Saksamaa kaotas siiski enne sõja, kui riigi tegeliku loomiseni jõuti, ka Saksa tsiviilvalitsust ei seatud kunagi ametisse. 11. novembril loovutasid saksa sõjaväelased Tallinnas võimu Eesti Ajutisele Valitsusele ja lahkusid maalt järgmise kuu jooksul.

Vabadussõja algus ja murrang sõjas.
28. nov 1918- 2 veeb 1920
Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil Punaarmee ründas Narvat, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti. Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt ametisse astunud ja sõjaväe loomine oli alles algusjärgus, ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida. 1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes pool Mandri-Eestist ja asusid Tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel. Laidoner…

Asutav Kogu. 23. aprill 1919-20.dets 1920
Otto Strandman
Jaan Tõnisson
Ants Piip
19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi.
4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord.
10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad.
13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping.
15. juunil võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril.
27.–29. novembril toimusid I Riigikogu valimised.

Landeswehr ´i sõda
Võnnulahing 23 juuni võidupüha 3 juuli vaherahu

Kurss rahule, Tartu rahu.
2 veeb 1920 EV ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ja NV Tunnustas EV iseseisvust. EV sai 15 milj keeldrubla Venemaalt.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 11 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

elika1998 Õppematerjali autor

1) 1905. aasta revolutsiooni tulemused Eestile. Eesti areng.
2) Kuidas mõjutas Esimene maailmasõda Eestit
3) Veebruarirevolutsioon
4) Autonoomia
5) Oktoobripööre
6) Venemaast lahkulöömine ja iseseisvuse väljakuulutamine.
7) Saksa okupatsioon
8) Vabadussõja algus ja murrang sõjas.
9) Asutav Kogu.
10) Landeswehr´i sõda
11) Kurss rahule, Tartu rahu.

hertsog okupatsioon saksa okupatsioon autonoomia asutav kogu mässu tõnisson poliitikud eesti poliitikud vabadussõda

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti teel iseseisvusele

Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme. Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse tervikuna. Tallinna radikaalid Teataja (1901), õigusteaduskonna lõpetanud Konstantin Päts. Haritlased (Anton Hansen Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski jt.) Ei eitatud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeriti majanduse edendamist.

Ajalugu

doc

Eesti 1917-1920

1 Eesti 1917-1920 sh 1. iseseisvuse eeldused valdkonniti ( pol, maj, kul ), rahvusvahelisel tasandil, venemaal. 2. millal tegutsesid ja millist osa etendasid eesti ajaloos maapäev ja selle vanemate kogu, asutav kogu, päästekomitee, EV ajutine valitsus, landeswehr 3. kes olid ja millist rolli etendasid : jaan poska, konstantin päts, jaan tõnisson, jüri vilms, johan laidoner 4. osata seostada eesti sisepoliitilist arengut välisteguritega nagu 1 ms. sh saksa-vene sõjategevus ja venemaal toimunu 1)Kultuurilised: 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eesti keelsed raamatud, asutati uusi ajalehti 3.välja kujunes rahvuslik haritlaskond 4.aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse tase. Majanduslikud: 1.talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2.algas tööstuse areng, eriti 20

Ajalugu

odt

Venestamine

Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Postimees ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas levivat kadakasakslust. Tõnisson ja tema aatekaaslased kõnelesid linnatänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades eesti keelt. Postimees andis lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- pralamentaarse monarhiaga. Kohalikes asjades peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega ning põhjalikke maa- ja haridusreforme. 1901.a asutas Konstantin Päts Teataja. Nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris

Ajalugu

doc

Eesti ajaloolised institutsioonid

Sõltuvalt poliitilisest korraldusest võib kindralkuberner olla kõrgema ametiastmega kuberner või seista "tavalistest" kuberneridest kõrgemal, täites administratiivseid või ka valitsusjuhi ülesandeid. 3. Veebruari (märtsi) revolutsioon, tsaarivõimu kukutamine ja kodanlik AV, Eestis Maanõukogu 1917. aasta veebruaris alanud Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal monarhia ning võimule tuli Venemaa Ajutine Valitsus. Eesti rahvuslikud poliitikud suutsid olukorda ära kasutada ning sama aasta aprillis võideldi Eestile välja rahvuslik autonoomia. Ajutise Valitsuse otsusega ühendati Eestimaa kubermanguga ka Liivimaa kubermangu eesti elanikkonnaga ala ning saadi ka luba eesti rahvusväeosade loomiseks. Viimast lubas Ajutine Valitsus seetõttu, et Venemaa jätkas Esimeses maailmasõjas osalemist ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni. Ametisse nimetati ka Eestimaa kubermangukomissar, kelleks sai eestlane Jaan Poska

Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala

docx

Eesti iseseisvumine - 20. sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920

rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Puhkenud sulesõda venestamist pooldanud Ado Grenzsteiniga suurendas Postimehe populaarsust ning lõppes Grenzsteini lahkumisega kodumaalt. Sama ägedalt ründas Postimees ka baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Näitamaks eeskuju, kõnelesid Tõnisson ja tema aatekaaslased linna tänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades demonstratiivselt eesti keelt. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse, esmajoones muidugi kohalike asjade otsustamisse, sest osalemist suures poliitikas, st ülevenemaalises mastaabis, peeti väikerahvale ohtlikuks. Siiski andis Postimees lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga. Kohalikes asjades peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega ning põhjalikke

Eesti ajalugu

docx

Eesti teel iseseisvusele. I Eesti Vabariik.

Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid

Ajalugu

docx

Eesti uusim ajalugu 1850-1944

1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust,

Ajalugu

doc

2. ja 1. maailmasõja ja Eesti iseseisvumise, okupeerimiste, Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt

mille Venemaa esimesel võimalusel tühistab. Venemaa väljumine sõjast oli aga raskeks hoobiks Inglismaale ja Prantsusmaale. Tagajärjed hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavatuid 20 miljonit. Sõda neelas terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunud. Algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. Demokraatia kriis ja äärmuslikud liikumised. Ei õnnestunud lahendada ühtki suurt probleemi ning need viisid teise maailmasõjani. Tagajärjed Eestile Eesti sai iseseisvaks riigiks ning vabanes tsaarivõimu alt. Pariisi rahukonverents, sealhulgas Versailles rahuleping ja Rahvasteliidu asutamine. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid