Juudid ei tohtinud enam kasutada telefoni, elektrit, pidada koduloomi, omada jalgrattaid, osta liha ja muid toiduaineid, kasutada ühistransporti ning käia koolis. 1943. aastaks oli tapetud 85% juutidest. 1944. aastal vallutati Ungari ning kõik Ungari juudid viidi Auswichtzi vangilaagrisse, kus nad tapeti. 1945. aastaks oli Teine maailmasõda läbi ning ellujäänud juudid, keda oli erakordselt vähe, lasti vangilaagritest vabaks. Olukord vangilaagrites Vangilaagrite ümber olid suured tarad, seega ei saanud ükski juut sealt põgeneda. Nende elu koones ainuüksi töötamisest ning ma olen kuulnud ka jutte, et kuna tööd ei olnud alati nii palju, toodi laagritesse suuri ja raskeid kruusahunnikuid, mida siis vangid pidid ükshaaval labidaga masina peale loopima. Selline töö võttis aega umbes neli tundi ilma ühegi hingetõmbeta. Loomulikult puudusid seal ka igasugused arstiabi vahendid, mistõttu enamus vangilaagrist surid.
Faktid Põhja-Koreast ● Valgusfoorid pole töökorras ning nende asemel on liiklust juhtimas välimuse järgi valitud naised ● Tulekahju korral tuleb päästa pildid valitsejatest, siis alles lapsed ja teised esemed ● Keelatud on kuulata muusikat, mida valitseja pole heaks kiitnud ● Kui vangilaagris ei tööta hoolega, siis lastakse maha Vangilaagrid ● Enam kui 150 000 inimest hoitakse hetkel erinevates vangilaagrites kinni ● Vangistatakse koos laste ja vanavanematega ● Enamasti on vangistamise põhjuseks poliitilised kuriteod või põgenemiskatsed ● Hiinasse põgenenud naised, kes on seal rasedaks jäänud, tuuakse sunniviisiliselt kodumaale ning nende lapsed tapetakse Kasutatud materjal 1. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/raport-pohja-korea- vangilaagrites-vireleb-enam-kui-150-000-inimest.d?id=64227917 2. http://www.huffingtonpost.co
See ei olnud lõppkokkuvõttes majandusele hea. 8.Stalini kaasatoodud suured muudatused muutsid Venemaa kiiresti tööstusriigiks. Paljud talupojad olid kollektiviseerimise tulemusena sunnitud linna tööle tulema. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine. 1930. aastal saavutas Stalini terror enneolematu ulatuse. 1917. aastal riigipõõrde teinud enamlased tembeldati riigireeturiteks ja mõisteti surma. 1940. aastal kandis vangilaagrites oma karistust 1,7 mlj vangi (see vangilaagrite süsteem oli GULAG). Loobuti maailmarevolutsiooni ideest ja otsustati suure Punaarmee kasuks. Sellega lootis Stalin terve maailma kommunistlikuks muuta. Fasistlik Itaalia 1.Esimene Maailmasöda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Mitusada tuhat inimest sai rindel surma, sõjakulud olid küll väiksed aga Itaaliale suureks koormaks. Tekkis väilsvõlg. Eriline sõjaline oskus oli pmst olematu
1919. aastal avati Tallinnas ja Tartus kõrgemad muusikakoolid. 1920.-1930. aastatel kujunes välja kaks eriilmelist heliloomingukoolkonda. Tallinnas Artur Kapi juures õppinud Tuudur Vettik, Riho Päts, Gustav Ernesaks, Evald Aav, Eugen Kapp ja Villem Kapp on eesti muusikale kinkinud eeskätt palju vokaalmuusikat (koori- ja soololaule, oopereid). Sajandi keskel oli just selle põlvkonna heliloojate saatus väga keeruline ja kirev. Paljud, nagu Vettik ja Päts, veetsid pikka aega alusetult vangilaagrites. Bla bla bla.... Artur Kapp Elulugu Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus. Muusikaõpinguid alustas ta seal 1915. aastal eraviisiliselt Mart Saare juures, järgmisel aastal jätkas ta Tartus Rudolf Griwingi muusikakoolis ning 1920. aastast Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Aastatel 1923-1927 õppis Päts Tallinna konservatooriumis Artur Lemba klaveriklassis, kõrgkooli lõpetas kompositsiooni erialal 1926. aastal.
Sõja põhjused: Hitler soovis Versaill’e süsteemi likvideerida Stalin soovis soovis riigipiire nihutada läände ja laiendada kommunistliku mõjuvõimu Hitler soovis arendada sõjatööstust (võttis suurpankuritelt laenu) Stalin soovis sõjaarmeed arendada (venelaste raha) Hitleri põhiidee oli, et sakslased vajavad ruumi Holokaust ja sõjakuriteod: Holokaust – juutide massiline (genotsiid) hukkamine koondus-ja vangilaagrites (5 – 6 milj) Genotsiid – inimeste massiline hukkamine NSV Liidu kuriteod – Katõn – 20000 Poola ohvitseri tapmine Katõni metsas Küüditamine – 14.06.1941 – juuniküüditamine (10000) Eesti teises maailmasõjas: Punaarmee baaside leping 28.sept 1938 Eesti okupeeritakse NSV Liidu poolt 17.juni1940 6.aug 1940 – Eesti NSV Liidu kooseisus Nukuvalitsus e ultimaatumivalitsus – Johannes Vares Barbarus
massilise suremuseni. Kui riigis oli näljahädad ja kriis, müüdi teistesse riikidesse vilja, et mitte näidata seda seisu mis tegelikult Nõukogude Liidus toimus.. Välispoliitika oli endassetõmbunud, usaldamatu ja agressiivne. Mittekommunistlikke riike peeti vaenlasteks. Sageli ei usaldatud ka teisi kommunistlikke riike. Kõik väljatoodu ei paistagi võib-olla nii hirmus kui see tegelikult oli, on toodud lagedale palju inimeste jutustusi küüditamistest ning vangilaagrites olemisest. Neid lugedes on ilmselge, et kommunismis ei ole midagi inimlikku ja selline valitsemisviis väärib hukkamõistu.
1931), tegutses ka Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti- Vene kaubanduskojas ja mujal Osales ,,Fenno-Ugria" SA-e rajamisel (1927) ja oli selle esimees Peaminister riigivanema ülesannetes (1934-1937), riigihoidja(1937-1938), Vabariigi president (1938- NL okupatsioon) Kinniistumised, vangilaagrid Pärast Soomest naasmist 9 kuud, Peterburis Krestõ vanglas (1910-1911), korraldas märgukirjade aktsiooni Pärast bolsevike riigipööret kuu aega Mitmel pool vangilaagrites Lätis ja Poolas (1918) Ufaas vabakäiguvang (1941.a. suvel, küüditati) Baskiiria Autonoomse Vabariigi julgeolekuvanglas Jämejala vaimuhaiglas (1954.a. Detsembris) Kalinini oblasti Burasevo psühhiaatriahaigla, seal ta ka suri (18.01.1956) Konstantin Pätsi eraelu ja järglased Konstantin Päts oma naise Helmaga. Pätsil oli oma naise Helmaga kaks poega, teine sündis siis, kui Päts oli Sveitsis. Pärast naise surma ta enam uuesti ei abiellunud
probleemid viljavarumisega *1921. a Uus Majanduspoliitika *1922. a NSV liidu loomine : Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia (lõpetati 16 lv-ga) *1924. a Lenin suri *1927. a Stalini lõplik võim *1929. a- 1933. a küüdtamine (9 milj talupoega) *1930. aastate keskpaigas "suur puhastus" - mõeldi uutele vallutustele (Maailmarevolutsioon)(Punaarmee); ulatuslik näljahäda (7 milj inimest) *1930. a - 1941. a - Nõukogude Liidu valitsusjuht Molotov *1940. a - kandis vangilaagrites (GULAG) karistust 1,7 milj vangi Interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Plaanimajandus - majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt Kollektiviseerimine e. kolhoseerimine - talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks Industrialiseerimine - suurtööstuse arendamine Kolhoos - põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand FASISTLIK ITAALIA *1921. a fasistliku partei võit valimistel
Eestis tegutsesid metsavennad ehk repressioonide eest metsa varjunud mehed. Saksa sõjaväe kõrval võitlesid metsavennad Punaarmee vastu. 1941. aastal toimus Nõukogude okupatsiooni all massiküüditamine. Eestist küüditati üle 50 000 inimese. Inimesi saadeti ilma süüdistuseta ja kohtuotsuseta asumisele Siberisse. Neid saadeti Siberisse vägivaldselt. Küüditati lapsi, naisi ja ka vanureid. Mehed, kes olid täisealised saadeti vangilaagritesse. Vangilaagrites ja Siberis oli väga raske elu, hukkus hulga eestlasi. Küüditamise ajal ei olnud eestlastel mingeid valikuid, kui nad just ei jõudnud põgeneda nagu need, kes lahkusid Saksamaale koos balti-sakslastega. Balti-sakslastega lahkus ka eestlasi, kokku lahkus umbes 16000 inimest. Küüditajatele ei olnud mingit võimalust vastu hakata, vastuhaku tulemuseks võis olla see, et said surma. Minu arust Eesti rahval oli valikuid Teises Maailmasõjas. Valikuid ei olnud küll väga
· Julgestuspolitsei · Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus Eesti Politsei Ajalugu: Eesti politsei asutati 12. novembril 1918. Kriminaalpolitsei asutamise kuupäev on 5. jaanuar 1920 kaitsepolitsei asutati 12. aprillil 1920. Politsei koosnes kolmest harust: välis-, kriminaal-ja poliitiline politsei. 17. juunil 1940 okupeeris NSVL Eesti. Politsei kui institutsioon likvideeriti. Peaaegu kogu kõrgem juhtkond hukkus vangilaagrites, konstaableist ja kordnikest jõudis osa kodumaale tagasi. Eesti politsei taasloomise protsess algas nõukogude okupatsiooni ajal. 1. märtsil 1991 asus senise miilitsa asemel tööle politsei. Eesti riiklik iseseisvus taastati 20. augustil 1991. Eesti taasloodud politsei jagunes vastavalt oma ülesannetele väli-, liiklus-, kriminaal- ja kuritegude eeluurimisega tegelevaks politseiks, mida juhib Politseiamet. 1993. aastal loodi Kaitsepolitseiamet
osalesid Eesti kaitselahinguis. Leidus ka neid, kes hoidsid eemale nii Saksa kui ka Nõukogude mobilisatsioonist, pagedes metsa. Metsavendluse eesmärk oli sõdida oma riigi eest ning saada lahti võõrvõimust. Tegemist oli spontaanse rahvaliikumisega, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Suuremad lahingud metsavendade ja julgeolekuüksuste vahel lõppesid Eestis 1953. aastal. Üksikuid lahinguid peeti veel 1957. aastani. Lahingutes langes umbes 2000 metsavenda, vangilaagrites hukkus teist samapalju. Eesti, Läti ja Leedu olid 1940. aastail Punaarmee poolt okupeeritud. Sellest ajast varjas end metsades endisi riigitegelasi või sõjaväelasi, kes oleks muidu vangistatud. Rohkelt hakati ennast metsas varjama pärast massiküüditamist 14. juunil 1941. Okupatsioonivõimudega tehti ka koostööd. Tihti olid koostöötegijateks inimesed, kelle maailmavaated ühtisid võõrvõimu omadega. Alalhoiu instinkt sundis paljusid abistama võime,
Hitleri lootus, et ka Poolase sissetungimisel jäävad lääneriigid kõrvaltvaatajateks. Kuid nii ei juhtunud juba 3.septembril kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja kuid see ei suutnud takisdada Poola vallutanist. 17.septembril ründas Nõugogude liit Poolat millega oli poola vastupanu murtud ning 27.septembril alistus Poola Hitlerile ja Staalinile. Vangi langes tuhandeid Poola sõdureid kes tapeti vangilaagrites. Tuntuim neist oli Katõni massimõrv. Rünnak Pearl Harborile (7.12.1941) Rünnak Pearl Harborile oli Jaapani õhuväe üllatus rünnak Ameerika Ühendriikide Vaikse okeani laevastikule Havai saarestikus. Rünnak hävitas suure osa Ameerika ühendriikide Vaikse ookeani laevastikus ning sellega kisti varem sõjast hoidunud Ameerika II maailmasõtta. Üllatusrünnak andis suure taktikalise eelise Jaapanile kuna suutis hävitada suure osa oma vaenlase laevastikust
1918.aastal toimus Tallinnas Maapäeva vanematekogu koosolek,kus otsustati esimesel võimalusel luua Eesti Vabariik.Loodi Eestimaa Päästmise Komitee,mille esimeheks valiti Konstantin Päts.23.veebruaril 1918.aastal võtsid rahvusväeosad ja Omakaitse üksused võimu Tallinnas üle ning 24.veebruaril kleebiti üles iseseisvusmanifestid.Kuid saksa väed,kes Tallinnale lähenesid ei tunnistanud uut Eesti Vabariiki.Konstantin Päts vahistati taas,seekord sakslaste poolt.Erinevates vangilaagrites Lätis ja Poolas oli Päts novembrini. Kuni 1919.aasta kevadeni ehitati riigiaparaati ja võeti vastu otsus Vabadussõjas relvaga vaenlase vastu võidelda. Sõjajärgsed aastad osutusid edukateks.Rahu oli jalule seatud,majandus arenes.Konstantin Pätsil tuli täita riigivanema kohustusi,olla valitsuse eesotsas ja pärast mitut valitsuse vahetust taas riigijuhi kohal.1934.aasta 12.märtsil teostati riigipööre ja toimus palju muutusi sisepoliitilise rahu saavutamiseks.Riiki
Lutz Hübneri libretole kirjutatud ooper on lugu rootsi diplomaat Raoul Wallenbergist, keda peetakse Teise maailmasõja üheks suuremaks kangelaseks, sest ta päästis natslikest koonduslaagritest tuhandeid juute, andes neile rootsi passid. Ta pidas läbirääkimisi natsidega, olles samaaegselt seotud ka Nõukogude Liidu salaluurega. Mõned kuud enne Berliini alistamist Wallenbergi jäljed kaovad. Tõenäoliselt hoiti teda kuni 1970. aastateni nõukogude psühhiaatriakliinikutes ja vangilaagrites. Selleks, et kirjutada ooperit, on vaja tõeliselt suurt lugu. Ooperi idee pärineb Dortmundi ooperiteatri toonaselt pealavastajalt John Dew'lt. Tüüris äratas see kohe huvi: loos on tema sõnul ooperile kohast ainet ja mõõdet, siin on tugev kangelane, kelle saatus suubub hämarusse. Tüüri köitis seegi, et Wallenberg oli reaalselt eksisteerinud isik, samuti võimalus panna möödunud sajandi kaks kurjusereziimi- natsism ja stalisism- samadele kaalukaussidele.
kodanik. Lapsepõlv ja varane noorus Ridigeride perekond oli sügavalt usklik. Igal aastal külastasid nad Kuremäe ja Petseri kloostrit, kuhu võtsid kaasa ka oma poja Aleksei. 1930. aastate teisel poolel käisid Mihhail ja Jelena koos noore Alekseiga kahel korral palverännakul Soomes Valamo kloostris.Alates 1936. aastast teenis Aleksei altaripoisina Tallinna Püha Siimeoni ja Hanna kirikus preester Joann Bogojavlenski juures. Sõja-aastatel hoolitses ta koos isaga Tallinna ümbruse vangilaagrites viibinud õigeusuliste hingeliste ja materiaalsete vajaduste eest.1944. aastal pühitseti 15- aastane noormees alamdiakoniks. Edaspidi oli ta kolme aasta kestel piiskoppide Paveli ja Issidori vanem alamdiakon. Muuhulgas kuulus tema ülesannete hulka sõja tõttu suletud Aleksander Nevski katedraali ettevalmistamine ja taasavamine jumalateenistusteks 1945. aastal.Maist 1945 kuni oktoobrini 1946 teenis Aleksei Ridiger Aleksander Nevski katedraali peaaltaris. Seejärel viidi ta üle Tallinna
diplomaadist Raoul Wallenbergist, kes päästis saksa koonduslaagritest üle 100 000 juudi. Seetõttu peetakse teda ka üheks Teise maailmasõja suurimaks kangelaseks. Juute päästes andis ta neile Rootsi passid. Ta pidas ka natsidega läbirääkimisi ja nagu sellest veel vähe oleks, oli ta seotud ka Nõukogude Liidu salaluurega. Vahetult enne Berliini alistamist kaob Wallenberg silmapiirilt. Ilmselt hoiti teda nõukogude psühhiaatriakliinikutes ja vangilaagrites. Ooperi loo ideega tuli välja Dortmundi ooperiteatri pealavastajalt John Dewlt. Kuna ooperi kirjutamiseks on tarvis head ja huvitavat lugu. See süzee oli piisavalt intrigeeriv ja ka Erkki-Sven Tüüris tärkas koheselt huvi, sest loos oli ooperile ainet. Lugu keerles tugeva kangelase ümber, kelle saatus lõpus hääbub. Teda inspireeris ka tõsiasi, et Raoul Wallenberg oli päriselt olemas ja ooper võimaldas tal panna ühele mõõdupuule natsismi ja stalinismi.
Isegi ülemaailmne majanduskriis ei suutnud peatada spordi üldist arengut. Saabus aasta 1936 ja Berliin. Senipeetuist suurimad ja võimsamad mängud. Kuid täistribüünide ja skandeeriva rahva kõrval märgati järjest rohkem haakristi-lippe. Berliin oli kui kõue-eelne päikeseloojang, mis kuulutas edasisi sündmusi. Ja järgmist olümpiat ei tulnudki. Ei tulnud ka ülejärgmist. Kümned ja sajad spordikuulsused langesid kas lahinguväljal, hukati vangilaagrites või näljutati surnuks tööpataljonides. Oma medalid ja kuulsus jäi võitmata paljudel suurtel sportlastel, kes väärinuks olümpiamedaleid, kuid ei saanud neid iial. Uute olümpiamedalite jagamiseni jäi tosin aastat. Kergejõustik Kergejõustik on olnud alates 1896. a. Ateena OMist kõikide kaasaegsete olümpiamängude peaala. Pärast 1913. a. Berliini kongressi hakati fikseerima ka ametlikke maailmarekordeid.Esimesed ühtsed võistlusmäärused avaldati 1914. aastal.1922
NSVL ja ENSV 31. Nõukogude Liit aastatel 1945-1985 Nikita Hruštšov: 1956-1958 haaras valituse oma kätte 1956-1964 valitses NSV Liitu Sulaaeg – pehmendas re žiimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada Lubas küüditatud koju Majanduskasv – suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika – ämbrisse astumine (Maisi „kasvatamine“ NSV Liidus) 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti Leonid Brežnev: 1964 – 1982 valitses NSV Liitu Seisakuaeg ehk stagnatsioon (kõikides ühiskonna valdkondades) Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik
Vett ei olnud, käimla aset täitis põrandast läbi ulatuv toru. Õhk oli vagunites raske ja läppunud, päikeselõõsas seistes muutusid vagunid lämmatavalt kuumaks. Algul sõitsid mõlemad vagunid ühes ešelonis, mõne aja pärast haagiti aga esimesed lahti ja saadeti otse sunnitöölaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse.
uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930. aastatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarimaa ja Sudeedimaa liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. 10 3.3Sõjakuriteod Nõukogude Gulagi vangilaagrites hukkus palju okupeeritud riikide, nagu Eesti, Läti, Leedu ja Poola kodanikke, samuti Saksa sõjavange ja Nõukogude kodanikke, kes olid võidelnud kommunismi vastu. Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei juudivastast poliitikat nimetatakse holokaustiks. 11 4.Kokkuvõte Uurimistööga saadi teada noorte suurest teadlikkusest II maailmasõja kohta.Kuigi kõik noored ei ole kursis II maailmasõjaga, siis üldiselt on noorte
NSVL ja ENSV 31. Nõukogude Liit aastatel 1945-1985 Nikita Hrustsov: 1956-1958 haaras valituse oma kätte 1956-1964 valitses NSV Liitu Sulaaeg pehmendas re ziimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada Lubas küüditatud koju Majanduskasv suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika ämbrisse astumine (Maisi ,,kasvatamine" NSV Liidus) 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti Leonid Breznev: 1964 1982 valitses NSV Liitu Seisakuaeg ehk stagnatsioon (kõikides ühiskonna valdkondades) Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik
Suurim metsavendade organisatsioon RVL (Relvastatud Võitluse Liit), mis tegutses alates 1945. aastast kuni 1949. aastani. RVL-i tähtsaimad juhid langesid 1949. aasta suvel. Viimaseks jäänud RVL-i liige, Johannes Lillenurm suri Läänemaal metsavennana 1980. aastal. Suuremad lahingud metsavendade ja julgeolekuüksuste vahel lõppesid Eestis 1953. aastal kuigi üksikuid lahinguid peeti veel 1957. aastani. Nendes lahingutes langes umbes 2000 metsavenda ning samapalju hukkus neid ka vangilaagrites. Viimased elusalt kätte saadud tegutsenud metsavennad arreteeriti 1967. aasta suvel Võrumaal. Metsavendadeks olid vennad, Hugo ja Aksel Mõttus. Kuidas metsavennad sõdisid? Metsavennad ründasid vene sõjaväelasi ja väiksemaid väeosi, julgeolekutöötajaid ja kommuniste. Korduvalt haarati enda kätte kohalikke Täitevkomiteesid, kust võeti kaasa dokumendid. Sageli õhiti punavõimu monumente ja ausambaid.
suunati algul Ukraina NSV Starobelski ja Babino laagritesse ning Uurali lähistele Verhodurski laagrisse Sverdlovski oblastis, väiksem osa viidi kohe Kirovi oblasti vangilaagritesse. Starobelskisse ja Babinosse saadetud vangid sattusid sõjategevuse piirkonda ning toimetati seetõttu peagi Siberi vangilaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada.B-vagunitesse paigutatud naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse.Pärast
liidust:Tuglas,J.Semper,A.Sang.Suur osa kirja- nikke läx kompromissile,säilitasid eesti k kirjanduse,arendasid seda võimaluste piires. Vormiline meisterlikkus kuulutati 2ks ja nimetati formalismiks.A.Viirlaid-Visati välja TLN Riigirakenduskunsti koolist,sest laulis Eesti hümni.(Nõuk.võim viskas).Luulekogu: "Suveõhtune naeratus".Kirj. 11 romaani.1)"Tormi aastal"-reportaazlik 2)"Ristideta haual". Eerik Horn(Eerik Hein-sugulane)-ilmub 5 romaani,jutustavad E.Horni elust vangilaagrites, elust metsavennana,viimastes romaanides hakatakse teda süüdistama,et ta on KGB- agent.2000-aastal Esto päevadel lavastati kohtupidamine tema üle.Fondi auhind-1945. pälvisid Viirlaid ja Visnapuu auhinna.Ta loobus 1997.a L.Mere poolt talle määratud Riigi- vapi III klassi teenetemärgist.I.Laaban-Modenistlik luuletaja.Oli polüglott,on kirjutanud ingl,sks,pr,soome,rootsi,it ja hisp keeles.Valdas 8-t keelt.Peetakse Eesti sürrealismi rajajaks
Artur Alliksaar sündis 15.04.1923. Tartus, raudteelase perekonnas. Ta õppis Tartu XV Algkoolis Riia tänaval ja hiljem Treffneri Gümnaasiumis, kust ta tolle aja mõistes lubamatu käitumise tõttu välja visati. Alliksaar võitles II maailmasõjas sakslaste poolel idarindel ning oli Klooga laagris raamatupidajaks. Aastal 1949 arreteeriti ta süüdistatuna riigivara raiskamises ning hilisemad vangilaagrites olemise põhjuseteks oli protest kehtiva riigikorra vastu. Artur siirdus valedokumentidega Saksamaale ning rändas Kesk-Euroopas mõnda aega ringi. Selleks et eelnevast aru saada on ta kirjutanud ühes oma luuletuses järgnevad laused: Ei leia ma teed teie kõvasti lukustatud tukkumisse. Mis siis ikka! Andestage mu kisa! Oleksin ühe te uneruutudest peaaegu puruks komistanud. Luuletajana debüteeris Alliksaar 1943. a Postimehes
Võidupühal toimuvale paraadile, mida kannavad kindral Joh. Laidoneri seltsi ja kaitseliidu malevate liikmed, kust see presidendi tõrvikust süüdatuna jõuab igasse maakonda. Võidupühal peetaval jumalateenistusel antakse Eesti reservohvitseride kogu poolt pidulikult üle teeneteristid ning viiakse pärjad Vabadussõjas langenutele Tori kalmistul. * ohvrite mälestuskirikus meenutatakse küüditatuid, kes 1941. ja 1949. aastal Eestis välja saadeti ning mälestatakse kõiki vangilaagrites hukkunuid. Eesti sõjameeste mälestuskirik on paik, kus endised sõjamehed mälestavad oma langenud võitluskaaslasi ja hukkunute omaksed mälestavad oma teadmata kadunud lähedasi. 5 Tori kiriku taastamine Tori kiriku taastamine sai alguse Eesti rahva omaalgatuse korras, kui 1989. aasta sügisel Tori kihelkonna Muinsuskaitse seltsi algatusel taasavati Tori kalmistul Vabadussõja mälestussammas
mille vältel on toimunud suurte juhtide Hitleri, Mussolini ja Stalini nn vägiteod, kaasa arvatud massimõrvad miljoneid inimesi tapeti selleks, et alles jääks ,,kõrgem rass" (Hitleri puhul aaria rass). Süütud inimesed saadeti tihti põhjuseta vanilaagritesse, gaasikambritesse, neid näljutati ja peksti surnuks. Ära ei tohiks unustada ka lihtsalt sõjas surnud mehi. Hitleri ajal viidi vangilaagrites läbi inimkatsed. Eesmärgiks oli välja töötada DNA, mis muudaks sõdurid vastupidavamaks, tugevamaks ning pikendaks eluaega. Mida selleks tehti? Näiteks pandi süütud inimesed vette, mille soojuskraadid olid vahemikus 5-7C, ning hoiti seal kuni poolteist tundi, kuni tekkis alajahtumine. Eesmärgiks oli ajajahtumisest võitu saada. Teised saadeti ruumi ,,paberitele alla kirjutama", kuid varjati seda, et ruumi lasti radioaktiivset kiirgust, mis tekitas tõsiseid vigastusi ja surma
ühiskonna ülesse ehitamisel. See tähendas ühelt poolt juht kohtade kaotamist kui loomingu inimeste puhul ei lastud avaldada. Pärast EKP-e 8. pleenumit oli kõige suurem hirmuõhkkond. Eksisteeris ka koolinoorte vastupanuliikumine. Organiseeriti erinevaid illegaalseid ühinguid, seltse (üritati maha tõmmata NL lippe). Koolinoorte konspiratsioon oli küllalt madal, mistõttu rühmitusi liikmed avastati ja mõisteti erinevad karistused vangilaagrites. Ühiskondlikud olud muutusid 60-ndatel liberaalsemaks, nt elavus kirjandus. 1968 saab pidada kuldsete kuuekümnendate lõpuks, sest oli Praha kevad. 1968-ndast alates saab tuua stagnatsiooni algust. Omalaadsete protestide 1980. noorterahutused. Haridusminister oli Venemaa eestlane. Ajendiks oli noorterahutustes see, et Propelleri esinemine keelati ära. See tekitas tänavarahutusi, miilits suri maha. Osalt see pani koostama 40 kirja (40 haritlast kirjutasid alla)
välja need vähesed, kellel oli tõesti võimalik tööga "kõva raha" kokku ajada, tehti üldiselt tööd lihtsalt "kuidagimoodi". Kuna töötegemist võtsid pehmelt öeldes liiga lõdvalt kõik tolleaegsed ühiskonnakihid, polnud tegelikult kusagil mingisuguseid erilisi töövõite näha. Kõvasti tehti tööd vaid episooditi - siis kui plaan kärssas, või kui mõne suurema ülemuse kuri silm töötegijal peatus. Nii olid töötegemisega lood GULAGi vangilaagrites, kui ka "täiesti vabade" nõukogude kodanike hulgas. Eks igaüks muidugi proovis kõigepealt ikka omal nahal järele, kuidas oleks tööga rikkaks saada, aga suurem enamus loobus sellest mõne aastaga - sellel lihtsalt polnud mõtet. Erandiks olid siin mõned üksikud erialad, kus oli võimalik teenida keskmisest mõnevõrra kõrgemat palka. Paljud suutsid ametlikult keelatud ettevõtlust vähesel määral arendada ja kasvatasid kasvuhoonetes kurke -tomateid, mõningad (Rein Kilk) roose
nädalat vangis olemist, juhul kui neil oli sugulasi või tuttavaid Läänemaal. Kõik mehed saadeti Siberisse, Irkutski oblastisse. Tagasi tulnute arv oli 14. Martin Raudsepp Elu Siberis/vangilaagris 6 Äsja vangilaagrisse saabunud paigutati kohe heinatööle või karja valvama. Tööd tehti koos venelastega. Kauem vangilaagrites olnud inimesed, said võimaluse kalapüüki harrastada. Inimesed arendasid kalapüügi riistu ja igasugu muid asju, kuid Siberis polnud veekogudes kaladerikkus just kõige parem. Martin Raudsepp Hukkamised 7 1940.-1941. aastal mõisteti Eestis tegutsenud eritribunalide poolt surma vähemalt 300 isikut, umbes pooled neist enne sõja algust
Starobelski ja Babino laagritesse ning Uurali lähistele Verhodurski laagrisse Sverdlovski oblastis, väiksem osa viidi kohe Kirovi oblasti vangilaagritesse. Starobelskisse ja Babinosse saadetud vangid sattusid sõjategevuse piirkonda ning toimetati seetõttu peagi Siberi vangilaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. B- vagunitesse paigutatud naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse
Varajasel sügisel esineb aeg-ajalt taifuune. Talvel on päevased kõrgemad ja madalamad temperatuurid -3° C kuni -13° C . Suved on lühikesed, kuumad, niisked ja sajused. Päevased kõrgemad ja madalamad temperatuurid suvel on 29 ° C ja 20 ° C. Rahvastik Rahvaarv 24 051 200, pealinnas Pyong Yangis sellest 3 miljonit (2009) Rahvastiku tihedus 198 in/km2 Põhja-Korea rahvast veedab erinevatel andmetel 200-300 tuhat (üle 1% rahvastikust!) vangilaagrites, kust nad kunagi ei pääse. Kus hukkamised, piinamised, näljasurm on igapäevased valikud. Ametlik info seda loomulikult ei kinnita, need õudused hakkavad rääkima alles riigikorra muutusel. Sellist riiki on võimalik koos hoida vaid hirmuga ja seda on suudetud teostada erakordse kasuteguriga. Riigist põgenemisel vastutavad selle eest 2 sinu eelnevat põlvkonda. Kim Il Sungi pildiga ajalehega aknapesemisel on oht saada kuni 8 aastat vangilaagrit. Riigist põgenemine on
Uskumused Jaapanis: yakuza-kultuuriga tugev seos ning tätoveerimine on selge provokatsioon Mohave indiaanlased Alam-Coloraadost leiutasid lõuatätoveeringu mõlemale soole, kuna usuti, et igatühte valvab selline Kohtunik, kes tuleb Sil`aidi (surnute maale) ja kui inimesel puudub märk näol, siis saadab Ta inimese alla, kus on kõrberotid. NSVL-i ajal oli tätoveering üldiselt tabu ja esines ainult teatud kontingendil üldiselt kriminaalidel, kes olid vangilaagrites viibinud. Nende tätoveeringute pealt võis lugeda nende staatuse (kes nad olid laagris viibides), mitu korda ja kui palju on keegi vangilaagris viibinud ja mille eest. 1960-70-ndatel hakati tätoveerimist seostama hipiliikumisega. Nüüdseks ei sokeeri tätoveering enam kedagi, kuid siiski on see kunst säilitanud oma salapära. Uskumused Kofuni perioodil (300600 a.) kaotasid tätoveeringud Jaapanis senise
siseminister, võim kestab märts-juuni-arreteeritakse hukataks. Stalini surm-võimuvõitlus). 2. Sulaaeg1 (Beria Malenkov Hrustsov) · Beria astub ise riigietteotsa, Malenkov Stalini määratud, majanduses tugev, Hrustsov harimatu. · Beria märts juuni: välispoliitikas tahtis parandada suhteid lääneriikidega; märguanne, et Saksamaa võiks ühineda; siseriigis viis läbi amnestia vangilaagrites, mis puudutas karmimaid vange, kuritegevuse kasv; soov anda suure vabaduse liiduvabariikidele (ka Eestile) + iseseisvuse. · Talle esitati süüdistus, kodus ajaleheveergudelt lasti maga, suvel 53 arreteeriti. · Isikukultuse ja stalinismi kriitika - 1956 NLKP 20.kongress destaliniseerimine! Hrustsov pidas Stalini tegevust kritiseeriva kõne. 1 Sulaaeg poliitilise korra nõrgenemine
olnud homne päev kindel. Eesti okupeerimine Juuniküüditamine algas 14. juunil 1941 a. 1940a. kevadel saabus soodne aeg NSV Liidu Täisealised mehed kuulutati arreteerituiks ja jaoks, Baltimaade iseseisvuse likvideerimiseks. lahutati perekondadest. Enamik neist hukkus Eesti ja NSVL suhete halvenemine: baasivägede vangilaagrites. Naised ja lapsed saadeti asumisele. arv ületas kokkulepitu, baase taheti laiendada, Nendest jäid ellu umbes pooled. Kõik toimus ilma NSVL ajakirjandus süüdistas Eestit lepete kohtumõistmiseta. Märtsiküüditamine algas 25. rikkumises. 14. juunil 1940a. esitas Moskva märtsil 1949a. Selle käigus deporteeriti üle 20 000 Leedule ultimaatumi, nõudes Leedu valitsuse inimese, enamasti naised ja lapsed.
vokaalmuusikat (koori- ja soololaule, oopereid). Tartus petanud Heino Elleri klassist, mille "firmamrkideks" olid krge professionaalsus ja uuenduslikkus, kasvasid vlja Eduard Oja ja Eduard Tubin, neist viimane eesti ja ka maailma muusika 20. sajandi suurimaid smfoniste. Sajandi keskel oli just selle plvkonna heliloojate saatus vga keeruline ja kirev. Paljud neist, nagu Tubin, pgenesid okupatsiooni eest. Paljud, nagu Vettik ja Pts, veetsid pikka aega alusetult vangilaagrites. Kohalejnuid ahistas sageli uus vim (nt Eduard Oja). Mnest heliloojast kujunes aga uue vimu soosik. Nii ttas Eugen Kapp mitmetel juhtivatel ametikohtadel ning sai jrjest preemiaid ja aunimetusi. Repressioonidest jid sna puutumata ka Villem Kapp ja Gustav Ernesaks. Tuudur Vettik (18981982) Riho Pts (18991977) Evald Aav (19001939) Eduard Oja (19051950) Eduard Tubin (19051982) Gustav Ernesaks (19081993) Eugen Kapp (19081996) Villem Kapp (19131964) Heliloojate IV plvkond (sndinud 1920-1945)
Suur terror · Terrori läbiviimine oli NKCD (siseasjade rahvakomissariaat) korraldada. · Terrori ohvriks võis langeda igaüks, ka kommunistliku partei kõrge ametnik. · Korraldati näidisprotsesse ,,rahvavaenlaste" üle. · Ohvrite arv ligi 20 miljonit inimest GULAG · GULAG vangilaagrite peavalitsus · Juhtis sunnitöölaagrite tegevust terves riigis · Laagrite põhimõte tagada odav tööjõud rasketööstusele · Korraga võis vangilaagrites olla kuni 5% elanikkonnast Stalini isikukultus Kujunes välja stalini määdutundetu austamine isikukultus Dikatuuri kangelased: · Pavlik Morozov · Aleksei Stahhanov Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika Türgi 1. Türgi iseseisvussõda 1919-1923 a. Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu Türgi vabariik · 1932 kuulutati türgi vabariigiks, sultan kukutati · Uueks pealinnaks Ankara · Rahvusteliit tunnustras uut riiki tema piirides
mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid; valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad; jätkus sõja- ja tingimustele vastavaks; Euroopa poliitvangide kasutamine tasuta tööjõuna (sõja järel oli ~10 miljonit inimest Vene vangilaagrites); 1940ndate aastate lõpuks varustamine soodustas tööstuse kasvu; saavutati sõjaeelne tootmistase raske- ja kergetööstuses; 1950-ndate alguseks ka põllumajanduses; põllumajandus oli NSV Liidu MAJANDUS sai tagasi sõjaaegsed laene; kõige mahajäänuim majandusharu: võidurelvastumine lõi uusi töökohti; ·probleemiks oli töökäte puudus (40% sõjaeelsest)
Tätoveering oli sajandeid ülikulukas lõbu, mida tavainimene endale lubada ei saanud. • Teise maailmasõja saabudes sai tätoveeringust sõjaväelase tunnus, mis viitas riigitruudusele. Pärast sõda levis tätoveerimine laiali ning iseäranis tuntud oli selle poolest Hollywoodi staarid. • NSVL-i ajal oli tätoveering üldiselt tabu ja esines ainult teatud kontingendil – üldiselt kriminaalidel, kes olid vangilaagrites viibinud. Nende tätoveeringute pealt võis lugeda nende staatuse (kes nad olid laagris viibides), mitu korda ja kui palju on keegi vangilaagris viibinud ja mille eest. • 1960-70-ndatel hakati tätoveerimist seostama hipiliikumisega. Nüüdseks ei šokeeri tätoveering enam kedagi, kuid siiski on see kunst säilitanud oma salapära. KOKKVÕTE Tättoveerimine on kunst ja nende maalingute kaunistatakse oma keha. Igal tättoveeringul oma
ebaõnnestumisele. Esimene põhjus oli see, et puudus sõjavägi, mehed olid hajutatud eri vägede vahel. Teiseks oli toetuse puudumine Teherani konverentsil olid Churchill, Stalin ja Roosvelt kokku leppinud, et Eesti läheb NSVL-i alla. II maailmasõja tulemused Eestile Eesti läks NSVL-i alla ja oli seal kuni 1991. Eesti rahvaarv vähenes 220 000 inimese võrra, mis oli 1/4 riigi elanikest. Sinna alla käivad nii sõjas surma saanud, küüditatud, vangilaagrites olnud, suure põgenemise käigus Rootsi (paadipõgenikud) ja Saksamaale (koos vägedega) läinud. Saksamaalt liiguti paari aasta jooksul edasi kas USA-sse või Kanadasse. Eesti asustati venelastega. Purustati paljud linnad. Näiteks hävis Rootsi ajal ehitatud barokne Narva. Kunagi Narvas elanuid ei lubatud sinna enam, selle asemel toodi sinna uusasukad idast. Narvas ei olnud purustatud Kreenholm. Tallinnas ja Tartus purustati pommitamiste käigus südalinnad.
Kontrolli poliitika. Repressiivse aja senist pehmendamine ja H. karmistamine ühiskond. jätkumine. Sõjapoliitika vägivallapoliitikat ning tühistas osaliselt piiranguid Seisakuaja kujunemine. vabastada üle miljoni ühiskonnaelu erinevates karistusaluse valdkondades. Sulaaeg. vangilaagrites. Stalini kuritegude kritiseerimine. VASTUPANU REzIIMILE Võimude vägivallapoliitika sai sõjajärgsetel aastatel hoogu juurde ja pehmenes alles pärast Stalini surma. 1960. aastate teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnast vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu
ja Juri Andropov riigipöörde ja pärast seda juhtis NSVL L. Brežnev. Elasin viimased aastad sotsiaalpensionärina ja olin maha vaikitud. Surin 14. oktoobr 1964. Aleksander Solskjdd: Minu kirjanikukarjäär sai alguse sulaajal, kui Hruštšov avalikustas minu esimese teose "Üks päev Ivan Denissovitši elus". See tõi endaga kaasa palju tähelepanu ja kriitikat, kuna oli esimene raamat, mis rääkis ilustamata elust vangilaagrites. Hiljem kirjutasin oma teise teose „Gulagi arhipelaagi“, mille avalikustamise järel visati mind NSVL-st välja. Elasin Zürichis ja USA-s, kuid mul leidus siiski ka kriitikat kapitalismile ja aastal 1994 naasin ma Venemaale, kus viibisin oma elupäevade lõpuni. August Sabbe: Peale oma pere surma läksin Paidre külla veskitöid tegema, kus mind aga kinni võeti ja Julgeolekusse viidi. . Mu agendinimeks sai Jaan ja mu ülesandeks oli leida metsavendade salkasid ja nad üles anda
Puudusid võimalused lepingu rikkujate karistamiseks Tähtsus: püsivate rahutingimuste väljatöötamine, Versailles süsteemi loomine 18. Milliste riikide inimkaotused (ja miks) II maailmasõjas olid suurimad? Arvuliselt olid kõige suuremad kaotused N. Liidul seitse miljonit hukkunud sõjaväelast ja seitse miljonit tsiviilisikut. Viimastest hukkus enamus repressioonide läbi ja sunnitöölaagrites. Sakslased kaotasid üle 4 miljoni sõjaväelase lahingutes, 3,3 miljonit liitlaste vangilaagrites ning ligi 700 000 tsiviilelaniku õhurünnakutes. Kuid suhtarvudes võttes oli sõjas osalenud riikidest kõige suuremad kaotused Poolal, kes kaotas üle 20% oma elanikkonnast, ehk 6 miljonit inimest, kusjuures ligi poole ohvritest moodustasid juudid. 19. Keda võib pidada II maailmasõja suurimaks võitjaks? Suurimaks kaotajaks? Põhjenda. 20. Millised olid II maailmasõja: a) negatiivsed tagajärjed? b) positiivsed tagajärjed?
Kuidas ta töötegemisse suhtub, sõltub ka inimese elulaadist. Kas teen tööd selleks, et elada või elan selleks, et tööd teha. Tasu töö eest ei pea alati olema raha. Võib maksta ka naturaalvormis (loonuspalgana) lõunasöök (Nycomed Sefa, Tartu jalatsikombinaat). 2. SUND Maast madalast harjutatakse last tuba koristama, töötama koduaias. Algul rakendatakse sundi, millest hiljem kujuneb harjumus. Sunniviisiline töötegemine on iseloomulik vangilaagrites. Töökohustus oli ka endises NSVL-s. Neid inimesi, kes tööd ei tahtnud teha, karistati. 3.ENESETEOSTUS - s.o.moraalne heaolu, mida inimene võib töötegemisest saada. Eneseteostus s.o. karjäär, mida inimene oma elus teeb, see on sotsiaalne seisund ühiskonnas, kuhu inimene tahab jõuda. Näiteks mõne inimese unistus on saada ministriks, presidendiks, teine võib tahta saada hamba- arstiks, kolmas teha teadlase karjäääri
Seoses sakslaste sissetungimisega saartelt taganes Punaarmee. Eestlased otsustasid kuulutada Eesti iseseisvaks ja moodustati kolmeliikmeline Päästekomitee 4. Võeti vastu iseseisvusmanifest(1918.jaan). Päästekomitee kuulutas Eesti iseseisvaks vabariigiks. Moodustati Ajutine Valitsus. Pätsist sai Eesti esimene peaminister. Päts oli väga aktiivne, moodustades mitmeid kordi valitsusi. Teda arreteeriti korduvalt. Ta veetis natuke aega vangilaagrites, kuid hiljem sai vabaks. Pätsi ärielu 4 sinna kuulusid:K.Päts, J.Vilms, K.Konik 6 Pärast Eesti iseseisvumist hakkas Päts huvi tundma ärielu vastu. Tal oli väga palju töökohti. Algul sai temast panga- ja äritegelane. Aastal 1919. asutas ta koos oma sugulase A.Peedi ning M.Jaaksoni ja G.Vesteliga Harju Panga. Samal aastal sai temast ka Eesti Lloydi esimees, kuid seda aastani 1933
moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis. Teataval määral aitas tootmise taastamisele kaasa ka NSV Liidu, kui võitjariigi staatus, sest kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid. Valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad Jätkus sõja- ja poliitvangide kasutamine tasuta tööjõuna (sõja järel oli ~10 miljonit inimest Vene vangilaagrites). 1940-ndate aastate lõpuks saavutati sõjaeelne tootmistase raske- ja kergetööstuses; 1950-ndate alguseks ka põllumajanduses. Põllumajandus oli NSV Liidu kõige mahajäänuim majandusharu: · probleemiks oli töökäte puudus (40% sõjaeelsest) · põllumajandus oli alafinantseeritud · ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid näljahäda (1946 /1947) · Sisepoliitika: Viidi läbi sovietiseerimine NSV Liiduga II maailmasõja käigus liidetud aladel-
raamatud ümber klassifitseerida. F. Puksoo tegutses ülikooli raamatukogus kuni 1944. aastani, osales 1941 ja 1944 kogude evakueerimistöödel Tartust ning hoolitses ülikooli raamatukogu töölerakendamise eest okupatsioonidevahelisel ajal. 1944. aastast toimus siis ,,vabastamine" ja taas kehtestus nõukodude võim, seekord pikaks ajaks. 1945. aastal arreteeriti Puksoo NKVD poolt ja ta viibis kuni 1954. aastani vangilaagrites. Talle pandi süüks koostööd Saksa okupatsioonivõimudega. Raamatukogu juhatajaks määrati Karl Weltmann. Muu raamatukogu koosseis jäi samaks väikesearvuliseks töökaks kollektiiviks. Neil oli väga palju tööd reevakueeritud raamatute paigale asetamisega ja muidugi ideoloogiliselt väära kirjanduse eraldamisega. Raamatukokku veeti kokku ka õppejõududest maha jäänud raamatukogusid ja arhiive. Paljud õppejõudude raamatud jagati järgnevate aastate jooksul kateedrite vahel ära.
sajandi äratajad enam kuigi suurt rolli. Eestlane oli selleks ajaks juba iseteadev rahvus. Haridus oli kättesaadav, tänu millele sai jätkuda ka aktiivne rahvuskultuuriline tegevus üle kogu maa. Mõningane tagasilöök leidis aset Teise maailmasõja puhkemisel, mil valdav enamik eesti haritlaskonnast kas emigreerus või olid küüditatud. Kuid vaatamata raskele olukorrale jätkus nn. passiivne vastupanu. Rahvuskultuuri edendati nii olles emigratsioonis kui ka asumisel või mujal vangilaagrites. Ärkamisaeg avaldas mõju meie rahvuskultuurile kui sellisele vaid esimesed 50 aastat. Edasi said eesti aktiivsed kultuuri-ja ühiskonnategelased juba ise hakkama rahvuskultuuri säilitamise ja edasi arendamisega. Hea näide selle väite kinnituseks on kultuuriarengu paradoks, kus Viires (Viires 2001) nimetab vana rahvakultuuri propageerimist ja levitamist moodsate industriaalsete meetodite ja kommunikatsioonivahendite abil, mis on
need vähesed, kellel oli tõesti võimalik tööga "kõva raha" kokku ajada, tehti üldiselt tööd lihtsalt "kuidagimoodi". Kuna töötegemist võtsid pehmelt öeldes liiga lõdvalt kõik tolleaegsed ühiskonnakihid, polnud tegelikult kusagil mingisuguseid erilisi töövõite näha. Kõvasti tehti tööd vaid episooditi - siis kui plaan kärssas, või kui mõne suurema ülemuse kuri silm töötegijal peatus. Nii olid töötegemisega lood GULAGi vangilaagrites, kui ka "täiesti vabade" nõukogude kodanike hulgas. Eks igaüks muidugi proovis kõigepealt ikka omal nahal järele, kuidas oleks tööga rikkaks saada, aga suurem enamus loobus sellest mõne aastaga - sellel lihtsalt polnud mõtet. Erandiks olid siin mõned üksikud erialad, kus oli võimalik teenida keskmisest mõnevõrra kõrgemat palka. Paljud suutsid ametlikult keelatud ettevõtlust vähesel määral arendada ja kasvatasid kasvuhoonetes kurke -tomateid, mõningad (Rein Kilk) roose.
laiendada, sest mujal oli nälg. Elamisolud olid NSVL väga viletsad. Teiselt poolt jätkus sama protsess, et inimesed lahkusid maalt linna. Näide, mis puudutab 40ndate teist poolt ja eeskätt NSVL suurlinnasid. Igale inimesele oli elamispinda ette nähtud 3 ruutmeetrit. Hästi paljud inimesed elasid ühiskorterites, kus nende kasutada oli heal juhul 2 tuba. Massirepressioonid ja ideoloogiline surutis jätkus. 1950ndate alguses oli NSVL vangilaagrites 5,5 miljonit inimest. On arvestatud, et 1/10 NSVL tööjõust töötas nende laagrite peavalitsuse alluvuses. See inimene, kes oli kinni, selle tööjõud läks vähem maksma kui vabaduses oleva inimese tööjõud, vähem kui 1/3 tavalise inimese ülalpidamiskuludest. 1940 aastal oli NSVL rahvaarv 194 miljonit inimest, 1950 aastal oli NSVL rahvaarv 178,5 miljonit. 10 aastaga rahvaarv oli vähenenud 16 miljoni võrra. Osaliselt ka need, kes surid vangilaagrites kurnatusse ja nälja tõttu
annaabi.ee 
