Ajaloo essee - Holokaust (0)

Ilona Vapper
10.A
Holokaust
Mis on holokaust?
Holokausti nime all kasutatakse terminit, mis käsitleb eelkõige Teise maailmasõja ajal toime pandud genotsiidide juutidele. Loomulikult ei kasutatud sellist terrorit vaid juutide peal, vaid oluliselt said kannatada ka mustlased , poolakad ja venelased . Hukkunud juutide arv on küllalti suhteline, sest mitmed allikad annavad meile erinevaid andmeid. Gerald Reitringeli ja Rudolf Joseph Rummeli järgi on selleks arvuks 4,2 miljonit, kuid mõned väidavad, et hukkunute arv võis ulatada isegi 6,2 miljonini. Neid numbreid jälgides tekib küsimus, et kuidas on üldse võimalik nii vähese aja jooksul nii palju kindlast inimgrupist isikuid ära tappa ning kui võrrelda hukkunute arvu Eesti elanikkonna arvuga, on vahe päris trastiline. Alates 1990. aastast hakat tähistama Holokausti mälestuspäeva ning see leidis ka Eestis head vastukaja.
Adolf Hitler ja Holokausti ajaline järjestus
Kui 1933. aastal sai Saksamaa valitsejaks Adolf Hitler, hakkas ta kohe tegema riigis ümberkorraldusi ning see väljendus enamasti tsiviilõiguste muutmisega. Nimelt arvas , et ainuke rahvas maailmas peab olema nö. aaria rass ning teised rassid tuleb hävitada. Eriline viha oli Hitleril aga juutide vastu, sest nad olid tema arvates liialt enesekindlad ja targad, mis aga ei sobinud kuidagi Hitlerile riigikorraldusega. Imelik on aga see, et teatud andmete järgi oli Hitleri vanaema juut ning temas endaski oli veidi juudiverd. Esimene märk, mis näitas Hitleri sallimatust juutide vastu oli 1934. aastal kehtestatud seadus, mis keelas kõikide juutide ajakirjade müümise. Murranguline muutus toimus aastal 1936, kui juba juutide põhiliseid õigusi oli kärbitud. Nimelt toimusid Olümpiamängud sellel aastal Saksamaal ning selleks, et juutide diskrimineerimist maailma eest peita , taastati kõik juutide õigused, kuid Olümpiamängude lõpuks oli asi nii kaugele jõudnud, et juutidelt võeti ära valimisõigus.
Tõeline terror algas 1938. aastal, kui viidi läbi „kristalliöö“. Sellel ööl arreteeriti Saksamaal ja Austrias kokku 30000 juuti. Samal aastal võeti kõikidelt juutidelt ära passid või ID-d ning need markeeriti tähega „J“. Juudid ei võinud omada äri, käia teatris või kontsertitel. Neilt võeti ära juhiload ja autopaberid ning kõik väärtuslikud asjad. Juudisoost lapsed ei võinud käia teistega samas koolis ning nad pandi eraldi kooli.
1939. aastal pidid hakkama kõik juudid kandma Davidi tähte.
1940. aastal toimus esimene juutide massiküüditamine. Saksamaa juudid viidi Poola ning neile pandi seal peale kohustus minna elama getodesse või vangilaagritesse. Järgnevatel aastatel tehti seda ka kõigi Lääne-Euroopa juutidega.
1942. aastal tegid natsid plaani, tuntud „Viimne Otsus“ nime all, mis kohustas tappa kõik juudid. Juudid ei tohtinud enam kasutada telefoni, elektrit, pidada koduloomi, omada jalgrattaid, osta liha ja muid toiduaineid, kasutada ühistransporti ning käia koolis.
1943. aastaks oli tapetud 85% juutidest.
1944. aastal vallutati Ungari ning kõik Ungari juudid viidi Auswichtzi vangilaagrisse, kus nad tapeti .
1945. aastaks oli Teine maailmasõda läbi ning ellujäänud juudid, keda oli erakordselt vähe, lasti vangilaagritest vabaks.
Olukord vangilaagrites
Vangilaagrite ümber olid suured tarad, seega ei saanud ükski juut sealt põgeneda. Nende elu koones ainuüksi töötamisest ning ma olen kuulnud ka jutte , et kuna tööd ei olnud alati nii palju, toodi laagritesse suuri ja raskeid kruusahunnikuid, mida siis vangid pidid ükshaaval labidaga masina peale loopima. Selline töö võttis aega umbes neli tundi ilma ühegi hingetõmbeta.
Loomulikult puudusid seal ka igasugused arstiabi vahendid, mistõttu enamus vangilaagrist surid. Surnud inimesed taoti igaks-juhuks ka kurikatega läbi, sest kardeti, et mõni mängib surnut , et vangilaagrist pääseda.
Holokausti lapsed
Natside tagakiusamine oli suunatud kõikidele natsi perekonnaliikmetele, vanusest hoolimata. Nii hukkus 1,2 miljonit juudilast ja üle kümnetuhande mustlaslapse. Need lapsed ei tohtinud käia koolis, nad nälgisid ja neile ei antud arstiabi. Nad tegid jõhkrat sunnitööd, kuni gaasikambritesse surma saatmiseni. Kui mõni holokausti laps isegi jäi ellu, siis jäi ta ilma lapsepõlve ja nooruseta ning seega ei olnud see elu enam täisväärtuslik.
Holokaustirevisiomism
Holokausti revisiomism põhineb katsetel väita, et tegelikkuses ei olnud massilist ning süstemaatilist tapmist juutide ja mustlaste ja teiste rahvuste esindajate üle üldse olnud ning tapeti vähem, kui andmed näitavad. Paljud riigid, kaasa arvatud Saksamaa aga peab sellist mõtlemist ning holokausti eitamist tõiseslt karistatavaks kuriteoks.
Mina ja holokaust
Olen arvamusel, et taoline tapatöö nagu seda oli holokaust, on kõige rängem, mis maailma ajaloos üldse toimunud on. Seega ka siis selline teemavalik. Ma arvan, et holokaust ei ole jätnud traagilise märgi ainult kannatada saanud rahvastele, vaid suuresti ka nendele inimestele, kes selle kõige sees pidid elama ning seda pealt nägema. Kuna ka eestis toimus palju juutide tapmist ja küüditamist, tean üht vana naist, kes tol korral, kui tema enda hoovis juute tapeti, juhtus akna peal olema. Tema kirjelduse järgi pandi juudid järjest kraavi äärde põlvede peale istuma ning siis mõni tähtis nina karjus „ Eins , zwei, drei!“ ning nii see läks. 27. jaanuaril mälestan ma kindlasti kõiki neid, kes holokausti läbi kannatada said. Siin on ka tolle naise tunnistus massimõrvade pealtnägijana:
"Nägin oma maja aknast, kuidas kõik inimesed lasti maha. Inimesed aeti bussidest maha, oli mehi, naisi, lapsi, ka väga väikseid lapsi, kõik nad sunniti sügava kraavi kaldale, kostsid kogupaugud. Mahalaskmised jätkusid ka talvel ja kevadel. Kogupaugud raksusid öösel ja päeval. Tankitõrjekraav aeti järk-järgult kinni, tuhandete inimeste ühishauale kasvas rohi . Siis toodi kohale terved autokoor­mad vange, kes hakkasid ühishauda lahti kaevama. Need vangid põletasid ära hukatute jäänused ja siis põletati nad ära koos meie saunaga. Ükskord nägin, kuidas lapsi autost välja toodi. Väikse­matel võeti jalast kinni, lasti revolvrist pähe ning visati kraavi. Kord nägin, kuidas inimesi bussidega toodi, nad olid aluspesu väel või päris alasti, käed olid kinni seotud. Nad aeti kraavi äärde, sunniti põlvili heitma ja lasti maha. See kestis 1941. aasta suvest kuni 1942. a. kevadeni. Iga päev tuli palju autosid."[21]“
– "12 000. Tartus 16.-20. jaanuaril 1962 massimõrvarite Juhan Jüriste, Karl Linnase ja Ervin Viksi üle peetud kohtuprotsessi materjale" Koostanud Karl Lemmik ja Ervin Martinson . Eesti Riiklik Kirjastus 1962
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Holokaustirevisionis m
http://holocausteducation.wetpaint.com/page/Adolf+Hitler
http://www.youtube.com/watch?v=xxZ9U8NHIWo
http://www.youtube.com/watch?v=67p-4FNhUrY
Ajaloo õpik 9. klassile. Einar Värä, Tõnu Tannberg . Lähiajalugu. II osa