II maailmasõja lahingud (1)

II Maailmasõja Lahingud

Teine maailmasõda on kõige ohvriterohkeim sõda maailmas. Selles sõjas toimus mitmmeid veriseid lahinguid nii Eeestis kui ka mujal maailmas.

Poola vallutamine (1.09.1939-27.09.1939) Sõja algus

Teine maailmasõda algas Saksamaa sissetungiga Poolasse(1.09.1939).Poola sõdurid astusid vapralt Sakslastele vastu kuid nenede relvastus jäi liiga nõrgaks Saksa tankide vastu. Hitleri lootus, et ka Poolase sissetungimisel jäävad lääneriigid kõrvaltvaatajateks. Kuid nii ei juhtunud juba 3.septembril kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja kuid see ei suutnud takisdada Poola vallutanist. 17.septembril ründas Nõugogude liit Poolat millega oli poola vastupanu murtud ning 27.septembril alistus Poola Hitlerile ja Staalinile. Vangi langes tuhandeid Poola sõdureid kes tapeti vangilaagrites. Tuntuim neist oli Katõni massimõrv.

Rünnak Pearl Harborile (7.12.1941)

Rünnak Pearl Harborile oli Jaapani õhuväe üllatus rünnak Ameerika Ühendriikide Vaikse okeani laevastikule Havai saarestikus. Rünnak hävitas suure osa Ameerika ühendriikide Vaikse ookeani laevastikus ning sellega kisti varem sõjast hoidunud Ameerika II maailmasõtta. Üllatusrünnak andis suure taktikalise eelise Jaapanile kuna suutis hävitada suure osa oma vaenlase laevastikust. Jaapan soovis laiendada oma valdusi Vaikse ookeani maavaradest rikastes piirkondades.

Stalingradi lahing(21.08.1942- 2.02.1943)

Hitleri püüe vallutada ära Nõugogudeliidu pealinn Moskva kukkus läbi ning siis otsustas hitler edasi tungida lõunast ja ära lõigata Punaarmee Bakuu naftavarudest.Edasi tungides jäi ette Stalinkraad. Saksa armee oli peaaegu Stalingraadi vallutamas kui Punaarmee suutis linnas oleval armeel ära lõidata tagala . Sakslastel oli võimalus piiramisrõngast vabaneda kuid Hitler ei lubanud seda teha ja lootis ikka, et suudab edasi tungida. Punaarmee suutis 10-26 jaanuaril jagada niigi ümberpiiratud Saksa armee kahte ossa . Sakslased suutsid nimodi veel vastu pidada veebruari alguseni . Stalingraadi lahing oli suur läbikukkumine Saksamaa jaoks ning tõi pöörde II maailmasõjas Sakslaste ida rindel.

Leningradi blokaad(8.09.1941-27.01.1944)

Leningraadi blokaad algas 8 septembril 1941 aastal.Saksa väed piirasid Leningraadi ümber ning röövisid linnainimestelt söögi ära. Kuna Nõugogude liit ei suutnud austada õigeaegselt linna evakueerimist jäid enamik elanikonnast blokaadi. Sakslased sulgesid ka kõik kaubateed seega ei saadud linna vii mingeid ravimeid ega toitu. 1943.aasta jaanuaris suutis Punaarmee murda Leningraadi koridoori mille kaudu sai hakkata jälle varustama linna kõige vajalikuga. 1944.aasta jaanuariks oli blokaad täielikult murtudning sellega lõppes Leningraadi elanike 900 päevase kannatuse. Leninkraadi blokaad oli Teise Maailmasõja ohvriterohkeim aksioon.
Blokaadis suri nälga umbes 640 000 inimest.

Kurski lahing (4. juuli 1943 – 23. august 1943)

Kurski lahing oli sakslaste viimane püüe asuda edasi suurele pealetungile itta kuid seegi ei õnnestunud ning Punaarmee sai veelgi hoogu kaotatud alade vallutamiseks.Kurski lahin oli teise maailmasõja suurim tankilahing. Lahingusse oli kogunenud 1/3 saksamaa sõjalisest jõust

Midway lahingus (4.06.1942-6.06.1942)

Ameerika ühendriikide laevastik mis paseerus peamiselt lennukikandjatel sai suure võidu Jaapani laevastiku üle ning Jaapan pidi taganema. Sellega oli Jaapani pealetun peatatud ning Ameeriklased võisid hakkata tagasi võitlema kaotatuid maid. Midway merelahing näitas et merel võib toimuda lahing ka nii et laevad ei ole otseses konfliktis.

Berliini lahing(

Bernliini lahing oli viimane lahing mida euroopa pinnal peeti, mille tulemusel Punaarmee ja Liitlased vallutasid Saksamaa. Berliini vallutamise eel teadis Hitler, et sõda on lõppemas tema kaotusega.Ta saatis lahingusse viimased mehed, mõned olid alles lapsed, süstis neile lootust, et sõda võib veel võiduga lõppeda. Ise ta andis kõrgematele kindralidele soovituse teha enesetapp, mida tegi ta teadaolevalt isegi. Saksamaa jaotati Liitlastevahel ära.

Tuumakatastrof(6.08.1945-9.08.1945)

6.-9- augustil kasutati esimest ja viimast korda sõjarelvana tuumapommi. Ameeriklased saatsid need kahele Jaapani linnale Hiroshimale ja Nagasakile ning tagajärjed olid kohutavad.
Suur osa linnadest hävines ja hukkunuid oli sadades tuhandetes.See oli löök mida jaapanlased ei osanud oodata ning nad andsid kohe peale katastroofi alla. Umbes 260 000 inimst sai surma.