ÕPILASTE TEADLIKKUS TEISEST MAAILMASÕJAST (0)

Tarvastu Gümnaasium
ÕPILASTE TEADLIKKUS TEISEST MAAILMASÕJAST
Uurimistöö
Artur Jarmolenko
10.klass
Juhendaja: õp Enna Ojaots
Mustla
2018
Sisukord
1.Sissejuhatus……………………………………………………………3
2.Õpilaste vastustest koostatud sektordiagramm ……..……………….4-8
3.Teine maailmasõda
3.1Teise maailmasõja alguse ja lõpu kuupäevad……………….............9
3.2Põjused…………………………………………………………….10
3.3Sõjakuriteod……………………………………………………….11
4.Kokkuvõte…………………………………………………………...12
2
1.Sissejuhatus
Võtsin seda teemat, et kontrollida noorema põlvkonna käest,kas nad teavad millal toimus II maailmasõda,millal lõppes ja kelle kasuks,sellest mis juhtus umbes 70 aastat tagasi.II maailmasõda on kõige suurem sündmus maailmas. Tänapäeva noored istuvad telefonis ega tea palju ajaloost, aga tulemus mind üllatas.Küsitlusele vastas 62 õpilast, mis võrra rohkem, kui ma ette võisin kujutada.Tänan neid kogu südamest, et nad leidsid aega, et vastata minu küsimustikule.
3
2.Õpilaste vastustest koostatud sektordiagramm
4
5
6
7
8
3.Teine maailmasõda
3.1Teise maailmasõja alguse ja lõpu kuupäevad
Üldiselt loetakse Teise maailmasõja alguskuupäevaks 1. septembrit 1939, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. Samas võidakse maailmasõja alguseks lugeda ka vahejuhtumit Marco Polo sillal 7. juulil 1937, mis tõi kaasa teise Hiina-Jaapani sõja või isegi 3. oktoobrit 1935, mil algas Itaalia invasioon Abessiinias. Loobudes euroopakesksest maailma mõistest, on maailmasõja alguseks hakatud pidama ka Mandžuuria kriisi ehk Mukdeni vahejuhtumit 1931 . aasta septembris, millega algasid Jaapani Hiinasse tungimise vahejuhtumid ja nendest tulenevalt ka 1932. aastal alanud NSV Liidu–Jaapani piirisõjad (Niall Ferguson; Normann Davies).
Niisamuti on erinevaid tõlgendusi sõja lõpu kuupäeva osas. Selleks võidakse lugeda nii Jaapani kapituleerumist 2. septembril 1945 kui ka relvarahu päeva 14. augustil 1945. Euroopa jaoks lõppes sõda 7. (Saksamaa kapitulatsioon Reimsis), 8. ( kapituleerumine Berliinis) või 9. mail (Berliini kapitulatsioon Moskva aja järgi) 1945. Rahuleping Jaapaniga sõlmiti alles 8. septembril 1951 San Franciscos ning NSV Liidu ja Jaapani vahelise sõja lõpetas alles ühisdeklaratsioon 19. oktoobril 1956. Saksamaa jaoks aga lõpetas sõja alles 12. septembril 1990 Moskvas sõlmitud 2+4 leping, mis lubas Saksamaal taasühineda. Niall Ferguson toob maailmasõja lahingutegevuste lõpuna välja Korea sõja lõpu 1954. aastal.
9

3.2Põhjused

On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weimari vabariigi ajast (1919–1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920. aastate algul ja 1929. aastal Ameerika Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi.
Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versailles's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö nuga selga teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel – reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal blokaadi tõttu toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust, ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ja 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele.
Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ja valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest, ning uudsus , ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930. aastatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarimaa ja Sudeedimaa liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel.
10
3.3Sõjakuriteod
Nõukogude Gulagi vangilaagrites hukkus palju okupeeritud riikide, nagu Eesti, Läti, Leedu ja Poola kodanikke , samuti Saksa sõjavange ja Nõukogude kodanikke, kes olid võidelnud kommunismi vastu.
Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei juudivastast poliitikat nimetatakse
holokaustiks.
11
4.Kokkuvõte
Uurimistööga saadi teada noorte suurest teadlikkusest II maailmasõja kohta.Kuigi kõik noored ei ole kursis II maailmasõjaga, siis üldiselt on noorte teadlikkus antud teema kohta hea.Küsitluse käigus selgus, et suurem osa noori teadsid, mis teemast on juttu ning oskasid antud teemal õigesti vastata. Positiivne on ka teadmine, et paljud õpilased on juba teemast teadlikud.
12