ÕPILASTE TEADLIKKUS TEISEST MAAILMASÕJAST (0)

Sarnased õppematerjalid

3

odt

Teise Maailmasõja põhjused

Sõja põhjused On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weimari vabariigi ajast (1919-1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel - reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal tänu blokaadile toidua

Maailmasõjad

3

docx

Adolf Hitleri elu ja saavutused

Adolf Hitler (Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (1837­1903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula.) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921­1945). Aastatel 1934­1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933­1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934­1945). Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased, ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Selle tagajärjel kaotas elu miljoneid inimesi ja miljoneid küüd

Ajalugu

30

ppt

Teine maailmasõda - sõja põhjused

Liidu liidrite üle seoses nendepoolsete sõjakuritegudega Teise Maailmssõjas on senini pidamata. Kõige innukamad nn "Teise Nürnbegi" kokkukutsumise pooldajad on olnud balti rahvad - eestlased, lätlased ja leedukad -, kes kaotasid Teises Maailmas oma iseseisvuse ning langesid ligi viieks aastakümneks nõukogude okupatsiooni alla.  Hitleri lapsepõlv ja noorpõlv · Oma päritolust ja oma elust enne poliitikasse tulekut pärast Esimesest maailmasõjast tegi Hitler alati saladuse. "Nad ei tohi teada," ütles ta 1930 oma poliitiliste vastaste kohta, "kust ma tulen ja millisest perekonnast ma pärit olen". Oma vanemate ja vanavanemate kodukülad Austria Metsaveerandikus laskis ta suvel 1938, kohe pärast anslussi evakueerida ja hävitada, et rajada sinna sõjaväepolüügon. Nähtavasti häbenes Hitler oma väikekodanlikku ja pealegi hämarat päritolu. Peale selle ei olnud Hitler enne sõtta minekut oma eluga

Ajalugu

10

rtf

Teine maailmasõda 1. september 1939 – 2. september 1945

Teine maailmasõda Teine maailmasõda (1. september 1939 ­ 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Põhjused: On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weimari vabariigi ajast (1919­ 1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflats

Ajalugu

12

doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939 Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai

Ajalugu

40

docx

20. sajandi euroopa ajaloo põhimõisted

Uued riigid Euroopas · Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Danzig, mõnda aega ka Fiume, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik, Iirimaa. · Ida-Euroopa uusi riike hakati käsitlema cordon sanitaire'ina. "Idavall". Põhimõtteliselt "süsteemivälised" riigid ­ tekkinud ilma suurriikidevaheliste kokkulepeteta ja ise enda "elujõulisust" tõestanud. Demokraatia kriis "Sõdadevaheline" aeg Euroopas · Perioodi Esimesest Maailmasõjast kuni Teise Maailmasõja järelsõdadeni on kirjeldatud kui ühtset sõdade ajajärku. · Niall Ferguson on nimetanud perioodi 1904-1953 "Viiekümneaastane sõda" . · Perioodi on püütud kirjeldada, kui impeeriumiteks pürgivate rahvusriikide (Itaalia, Saksamaa) ja nendevaheliste kokkupõrgete ajajärku. · Vene impeerium à Nõukogude impeerium 1920. aastad Euroopas · Alguses sisepoliitilised segadused paljudes riikides ja majanduslik kaos (hüperinflatsioon)

20. sajandi euroopa ajalugu

290

pdf

Holokaust

ja erinevused selgelt ja arusaadavalt välja tuua.  7 2. MIKS KÄSITLEDA HOLOKAUSTI? Holokausti põhjalik uurimine aitab õpilastel mõista, mis inimõiguste rikkumise korral võib tuleneda võimu kasutamisest ja kuritarvitamisest, indiviidide, organisatsioonide ja rahvaste osast ning vastutusest. See võib tõsta õpilaste teadlikkust genotsiidi võimalikkusest tänapäeva maailmas. Holokausti käsitlemine aitab õpilastel aru saada eelarvamuste, rassismi, antisemitismi ja stereotüüpide kujunemisest ning laienemistest mis tahes ühiskonnas. See aitab neil mõista vähemuste olukorda ja süvendab veendumust, et mitmekesisus on pluralistliku ühiskonna väärtusi. Holokaust on näide sellest, kuidas tsiviliseeritud ühiskond võib kasutada oma tehnoloogilisi teadmisi ja

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

204

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)