II maailmasõda Eestis (0)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Eesti II maailmasõja ajal

Pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist said repressioonid sisse tõelise hoo. Poliitiliste vangide täitusid vanglad ja koonduslaagrid. Esmalt olid repressioonid suunatud kommunistidele. Hiljem ka rahvuslastele, anglofiilidele, sõjavastastele. Natside rassiteooria nõudis eelkõige juutide täielikku hävitamist. Ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta hukati kõik juudi rahvusest isikud. Enamik sõja eel Eestis elanud juute põgene Punaarmee lahkudes Venemaale. Mitmed eestlased püüdsid juutide kaitseks välja astuda, kuid katsed jäid edutuks. 1. juulil 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,,Eesti on juudivaba." Alates 1942. aastast hakkasid sakslased tooma juute teistest Euroopa riikidest. Rajati 20 koonduslaagrit. Eestis hukati keskmiselt 10 000 Euroopa juuti. Natsid hävitasid ka mustlasi. Sõja eel oli mustlasi Eestis umbes 800, kuid peaaegu kõik tapeti.

Ajalugu

1

doc

Eesti teise maailmasõja ajal

Katkes elanikkonna võis olla max. 3ha maad.- maareform. Rahareform- järsk varustamine tööstuskaupadega, toidukaardid linnades, hinnatõus. majandust edendati. Kultuur- likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti Kultuuris- keelustati ajalehed, hävitati raamatud ja ajalehed- ajakirjad, pidi olema kommunistlik tapeti Eestis elanud väljast poolt toodud juute ja maailmavaade, hävitati eestikeelsed raamatud ja mustlasi. mälestussambad. Ei tea mis kategooria- repressioonid, Ei tea mis kategooria- repressioonid, massiküüditamine, mehed pidid minema sõjaväkke. massiküüditamine, mehed pidid minema sõjaväkke. 1944. septembris üritati taastada Eesti iseseisvust. Peaminister presidendi ülesannetes- Jüri Uluots Peaminister- Otto Tief

Ajalugu

6

doc

MRP ja Eesti, baaside leping, Eesti okupeerimine.

c)Peamisteks "kunstiliikideks" kujunesid riigijuhtide paraadportreed ja nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid. d)kehtestati ülirange tsensuur. e)Algas kultuuriväärtuste hävitamine:purustati mälestussambad, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus. 10. Repressioonid 1940.-1941.a. Aastatel 1940 ­ 1941 mõisteti Eestis tegutsenud eritribunalide poolt surma vähemalt 300 isikut, umbes pooled neist enne sõja algust. Enamik mahalaskmisi toimus Tallinnas või selle ümbruskonnas. Nii näiteks Tallinnas 23. juunil 1941 toimus seeria mahalaskmisi järgmiselt. Surmamõistetud vahialused viidi julgeoleku rahvakomissari Boris Kummi või tema kummagi asetäitja kirjalikul korraldusel kolmest või enamast vangist koosnevate gruppide kaupa üldvanglast nr 1 (nn Patarei vangla) Pagari tänava sisevanglasse

Ajalugu

17

docx

Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

Kaalukaid otsusi võeti vastu kitsas ringkonnas 28sept 1939 EV&NSVL vaheline vastastikuse abistamise pakt Baltisakslaste lahkumine: 6okt 1939a Hilteri kõne, kutsus baltisakslased tagasi kodumaale 18okt 1939 I laev ümberasujatega, aastaga kokku u 12660 laeva Punaarmee sissemarss: 18okt Punaarmee vägede sissemarss Püüti hoiduda NSVL vastastest provokatsioonidest Okt asendati K. Eenpalu valitsus J. Uluotsa valitsusega *NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTIS Baaside lepingust okupatsioonini: 14.06.40 blokeeriti Eesti merelt&õhust 16.06.40 ultimaatum Eestile 17.06 nõukogude vägede sissemarss u 100 000 sõdurit Narva diktaat o Infrastruktuur & kommunikatsioon NSVL alla o Keelati meeleavaldused o Eraisikud pidid loovutama relvad ­ Kaitseliidu desarmeerimine Okupatsioon ­ võõra riigi territooriumi hõivamine oma võimu alla ja selle valduste haldamine

Ajalugu

13

docx

Arutlus - Versailles' süsteem kui lüüasaanute karistamine

1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine ­ Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine ­ 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visati Itaalia Rahvasteliidust välja (see oli ka kõik, rohkem ei tehtud midagi). Lääneriigid ähvardasid ainult sõnadega. Sõda läks

Ajalugu

3

doc

Eesti Teises maailmasõjas

1) Iseseisvuse kaotamine 23.aug. 1939 MRP- Saksamaa ja NSVLi vahel, vastastikuse abistamise leping. Lisatud oli salaprotokoll, kus jagati omavahel Euroopa, selle tulemusena sattus Eesti NSVLi mõjusfääri ja oli hiljem NSVLI poolt okupeeritud. Baasideajastu- septembris nõudis Moskva Eestilt vastastikuse abistamise pakti, mille tulemusena loodi punaarmee baasid Eestis. Umsiedlung ­ 1939. aastal kutsus Hitler Ida-Euroopas elavaid sakslasi Saksamaale tagasi, mille tulemusena lahkus Eestist enamus baltisakslaseid. Ultimaatum- esitati Baltimaadele NSVLi poolt, mille kohaselt nõuti täiendavate osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Eesti nõustus ultimaatumiga 16. juunil 1940, mida peetakse ka Eesti okupeerimiseks. 21. juuni 1940. ­ korraldati Moskva poolt Eestis miitinguid, mille survel nimetas K. Päts ametisse uue valitsuse

Ajalugu

8

doc

Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine

Seega polnud venelased Laidoneri üldse ära oodanud. Laidoneri ja Meretskovi läbirääkimised siiski toimusid ja Eestil tuli alla kirjutada ,,Narva diktaadile": · raudteejaamad ja telefonijaamad läksid venelaste kontrolli alla · poliitilised meeleavaldused keelustati · eraisikutelt tuli kõik relvad ära korjata 4. 21. juuni 1940. a riigipööre, selle iseloomulikud jooned. Miks sai riigipööre võimalikuks? Juunipööre oli Eestis 21. juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Johannes Varese valitsus ja 21. juulil 1940 kuulutas II Riigivolikogu Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (ENSV) Nimeta 1940nda aasta riigipöördele iseloomulikke jooni. · Korraldajaks Moskva/NSVL ja tema käsilased · vastupanu ei osutatud · Moskva toetus meeleavaldust korraldades kohalikele vasakmeelsetele ja

Ajalugu

5

doc

Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas

rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga alla Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salakokkuleppega jagati kogu Ida-Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola otsustati omavahel poolitada. Lepiti kokku ka Nõukogude majandusabis Saksamaale, ilma milleta poleks viimane suutnud inglaste-prantslastega sõdida. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolale kallale ja algas II maailmasõda. …JA EESTI Eesti juhtkond tunnetas idast lähenevat ohtu. Et Lääne-Euroopa demokraatlikelt suurriikidelt ja Skandinaaviamaadelt polnud Punaarmee agressiooni korral abi oodata, kalduti 1930-ndate aastate teisel poolel nägema Saksamaas ainsat reaalset vastukaalu Nõukogude Liidule (samas jäi avalik arvamus valdavalt Saksa-vastaseks). See oli lühinägelik, loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel ega suudetud ette näha viimaste kokkulepet meie endi arvel

Ajalugu

Kommentaarid (0)