II maailmasõda Eestis (0)

Ajalugu VI
Sõja jõudmine Eestisse
Sõja judmise määras eelkõige MRP, mis sõlmiti 23. august 1939. Sellega määrati Eesti ja Baltikum NSVL -i mõjusfääri. Nädal pärast sõlmimist algas sõda. Eesti ei teinud mobilisatsiooni, vaid kuulutati end neutraalseks.
Septembris 1939 oli Poola allveelaeva Orzeli vahejuhtum Tallinnas. Laev sisenes Tallinna sadamasse, põgenedes NSVL -i sissetungi eest. Eesti asus laeva interneerima – laev võeti kontrolli alla, kuid laev põgenes. NSVL väitis, et Eesti rikkus neutraliteeti ja seega on NSVL ohus, sest läbi Eesti saavad tulla vaenlased. NSVL nõudis sõjaväebaase Eesti aladele , et turvalisust tagada. Kaubandusläbirääkimiste raames on Eesti välisminister 24. septembril sunnitud sõlmima baaside lepingu. Survestamiseks toodi Eesti piiri taha suurel hulgal vägesid, lausa kordades rohkem kui Eestil oli. Nad olid ka paremas seisus relvastuse, väljaõppe ja tehnika osas. Lisaks puudus Eestil koostöö nii Balti riikidega kui suurriikidega. Kardeti, et Eestiga juhtub nii, nagu Poolaga. Loodeti, et NSVL on muutunud või et Vene-Saksa sõda loob võimaluse uuesti vabaks saada. Ei nähtud mõtet üht väikest rahvast sõtta viia.
Leping tõi kaasa mõningaid kohustusi. Eesti pidi lubama endasse 25 000 NSVL sõdurit, üle 200 lennuki, tanke. Väed paigutati põhiliselt Läänemere rannikule, et takistada teistel Läänemere üle kontrolli võtmast. Sakslased , kes veel Eestis elasid, põgenesid massiliselt Eestis – 16 000 inimest. Oktoobris toodi väed sisse.
Sügis – suvi 1939 – 1940. Riigijuhtides kumas rahu – sõda ei ole meieni jõudnud, ei ole põhust muretsemiseks. Samas oli Eesti kaitsevõimekus ja välise kaitsepoliitika suunamise võimekus väga madal. Baase Eesti aladel kasutati palju, muuhulgas ka Talvesõjas Soomega . Eestist korraldati õhurünnakuid – lennukeid hoiti siin, see ei olnud hea Eesti-Soome suhetele. Kuni suveni käitutakse nii, nagu leping ette nägi. Näiteks ei segatud end Eesti sisepoliitikasse. Juunis 1940 asi muutub. Saksa väed marsivad Pariisi, Prantsusmaa on alistumas. NSVL näeb head aega, et oma ambitsioone täita. Eestile esitatakse ultimaatum , kus on kaks nõudmist – peab välja vahetama valitsuse ja asendama selle Nõukogude-meelse valitsusega ning riiki peab lubama veel 90 000. Aega anti 8 tundi. Vastus sai olla vaid jah, ja nii okupeeritakse riik kiirelt. 21. juuni toimus juunipööre, ametisse saab Vares -Barbaruse valitsus, kuid seal ei ole ühtegi kommunisti. Korraldatakse valimised, 21. juulil asendub Eesti vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga, tagandatakse president ja küüditatakse. 6. augusti tullakse vastu Eesti NSV palvele liituda NSV Liiduga. Johannes Vares, Johannes Lauristin olid sel ajal tähtsaimad poliitikategelased, Lauristin oli valitsuse juht.
1940 – 1941. Võimukorraldus tehti täielikult ümber, muudeti selliseks, nagu oli NSVL-is. Teiseks algasid repressioonid nende suhtes, kes olid teist meelt või seotud kodanliku valitsusega. Muutusi tehti majanduses, toimus kolm olulist reformi. Maareform , natsionaliseerimine (riigistamine) ja rahareform . Need on olulised, eriti natsionaliseerimine ja maareform on selle tõttu, et need mõjutasid tavainimese elu väga tugevalt. Selle tõttu ei saanud NSVL kuigi suurt toetust. Punane terror muutus oluliseks faktoriks, miks okupatsioonile vastu oldi. Selle kulminatsioon on 14. juulil 1941 toimunud juuliküüditamine, kus küüditati umbes 10 000 inimest.
Sõda Eesti territooriumil
22. juuni 1941 algab Vene-Saksa sõda, Hitleri väed tungivad NSVL-ile kallale.
Saksa väed olid alguses edukad . Põhimõtteliselt kahe nädalaga ollakse Eestis, Punaarmee loovutab Lõuna-Eesti. Rinne peatub esimest korda Pärnu-Vändra joonel (Kesk-Eestis). Augusti keskpaigas hõivatakse Narva, Tallinn ei ole nii oluline. Punaarmee kaitseb Tallinna, sest see on oluline sadam ja seal oli Balti laevastiku peakorter . 28. augustil langeb ka Tallinn Saksa vägede kätte. Saartel jätkuvad lahingud, kuid Punaväelased ei suuda kuigi pikalt vastu panna. Juulis-augustis olnud sõda nimetatakse suvesõjaks, sest see ei olnud vaid mitte Vene-Saksa sõda, kuid osales ka palju eestlasi. NSVL-i ja Saksamaa vahel puhkenud sõda tõusis metsavendlusliikumine, kes oponeerisid NSVL-i okupatsiooni ja lootsid saksa vägedele juba „teed puhastada “. Ka küüditamisel oli sellele suur mõju, selle tõttu muutus liikumine populaarsemaks . Metsavennad koondusid salkadesse, eesmärgiks oli kättemaks, kuid suurem eesmärk oli enda vabastamine okupatsioonist. Kuigi nad ei olnud hästi relvastatud, said nad toetuse ja mõju omavalitsustes. Need salgad tegutsesid üksi. Juulis rünnati Punaarmee üksusi ja NSVL-i asutusi . Kuna rinne stabiliseerus, sai erilised üksused ehk Hävitussalgad ja eriti NKVD üksused metsavendi laastada. Nad kasutasid põletatud maa taktikat, hävitades kõik, mis nad leidsid . Nii mõrvati umbes 1500 – 2000 inimest, lisaks hävitati tööstushooneid ja infrastruktuuri.
Paljud metsavendade salgad ühinesid Saksa sõjaväega, kui see siia jõudis. Nii aitas umbes 44 000 meheline omakaitse Saksa armeel Eesti alasid puhastada. Sakslaste siiajõudes loodi uusi pataljone, kus oli umbes 10 000 eesti rahvusest sõdurit. Esialgu ei olnud värbamine kuigi kiire. Eesti Leegioni asutamine ei olnud edukas, sest oodatud vabastamist ja iseseisvust ei tulnud. Üha rohkem jahtus soov võidelda koos sakslastega NSVL-i vastu. Mida lähemale 1944. aastale, seda populaarsemaks sai Saksa ridadesse astumine . 1943 koostati mobilisatsiooni korras Eesti Leegion , seal oli umbes 11 000 meest. Oli ka teisi vägesid. Osa liikus Soome, nad olid Eesti rügement soomepoisid, neid oli 3000 – 3500. Soome oli Saksamaa liitlane. Eestlasi oli paarkümmend tuhat ka Punaarmees, nad olid Eesti Vabariigi kaitseväe baasil loodud – 22. territoriaalne laskurkorpus. Nad sõdisid Loode-Venemaal, kuid usaldus NSVL võimule ei olnud suur, kuna paljud andsid end vangi. Nii suunati nad hoopis tagalasse tööpataljonidesse, mis sisuliselt olid kui sunnitöölaagrid. 1/3 meestest surid seal kurnatusse, nälga jms. 1943 sügisel moodustati veel üks väeüksus, kuid neid otseselt rindel ei kasutatud.
Saksa okupatsioon
Eesti alad olid langenud sakslaste kätte. Siin loodi kindralkommisariaat Estland. Kindralkommisariks sai Litzmann . Moodustati ka Eesti omavalitsus , mida juhtis Hjalmar Mäe.
Majandusolud , mis Eestil olid, olid kehvad. Alguses oli selle segamini keeranud NSVL, seejärel Saksa okupatsiooni ajal kasutati ressursse hoopis Saksa sõja edendamiseks. Kõigel olid normid. Riigistatud asutusi ei tagastatud rahvale, see oli neile aga suur pettumus. Eestlased ja sakslased said hästi läbi, kuid siiski olid repressioonid. Koonduslaagritesse saadeti juudid ja mustlased – Eesti oli esimene ja ainus juudivaba riik. Seejärel toodi siia juute , et neid siin hävitada. Alguses oli repressioonid põhiliselt NSVL-iga koostööd teinute vastu, seejärel aga kõigi vastu. Tapeti palju inimesi.
Mille poolest sarnasesid Saksa okupatsioon 1941-1944 ja NSVL okupatsioon 1940-1941?
Sarnasused:
Mõlemas olid repressioonid. Erinev oli vaid see, kes repressioonide küüsi langes.
Majandus oli rakendatud okupeeriva riigi huvides.
Mõlemad viisid läbi mobilisatsiooni ja selle tulemusena loodi eestlastest sõjaväeüksused. Oli Eesti SS Leegionärid ja Laskurkorpuse korpusemehed.
Mõlemas oli riigis marionettvalitsus ehk nukuvalitsus. NSVL-is Vares- Barbarus , Saksa ajal Hjalmar Mäe.
Suruti peale oma ideoloogiat , näiteks koolis erinevate õppeainete kaudu.
Erinevused:
NSVL-i okupatsiooni ajal viidi läbi maareform. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, talupoeg sai kasutada maksimaalselt 30 hektarit ja ülejäänu jagati teiste vahel ära. Need, kes maad said olid uusmaasaajad. Saksa okupatsiooni ajal tühistati maareform, aga reaalse maa tagastamiseni ei jõutud.
NSVL-i repressioone iseloomustab põlisrahva massiküüditamine, aga Saksa okupatsiooni ajal midagi sellist ei toimunud.
NSVL-i okupatsiooni ajal toimus kogu majanduse täielik väljakurnamine, aga Saksa okupatsiooni ajal osutati abi majanduse taastamiseks.
1939 kui sõda algas, tegi NSVL sundmobilisatsiooni. Seda tehti kindla vanusega meeste hulgas mõningates maakondades. See, kas mees läks mobilisatsiooniga kaasa, sõltus vanusest , elukohast ja sellest, kas oli julgust kõrvale hoida. Saksa okupatsiooni ajal põgeneti Soome, kuid laevaliiklus puudus, nii et põgenemine oli keeruline. Ei ole teada, kui palju mehi kokku oli. Soome sõjaväes oli umbes 2300 eestlast, Saksa relvajõududes umbes 60 000 eestlast, NSVL osas on asi kõige keerulisem. Nimelt läks Eesti sõjavägi NSVL-i vägede alla ja sõdisid mitte Eestis, vaid Pihkva lähistel. Eesti sõjaväelased saadeti palju mitte rindele, vaid tööpataljonidesse, mis sisuliselt olid vangilaagrid. Normi ületamise eest anti lisaportsjon süüa ja alguses ületasid tugevad Eesti mehed norme, aga varsti neid tõsteti ja ka lisaports ei andnud piisavalt energiat. Eesti laskurkorpuses oli umbes 30 000 meest, nii päriseestlasi kui venemaa eestlasi.
1944. sõjategevuse taasjõudmine Eesti pinnale
1943. aasta lõpus ja 1944. aasta alguses jõudis Venemaa sõjaeelsetele piiridele. Üritati pealetungi Narva jõe juurest. Suvel 1944. toimusid Sinimägede lahingud Narvast umbes 30 lääne pool. Suve lõpus üritas NSVL uue plaaniga ja rünnati kagust. Nüüd liikus rinne väga kiirelt põhja poole ja Saksa väejuhid olid sunnitud Sinimägede juures olevad väed eemale viima, sest muidu oleks nad kotti jäänud. Rakke-Väike-Maarja piirkonnas kohtusid eestlased kahel pool rinnet . Mandri-Eesti hõivamine käis väga kiirelt – septembri lõpuks oli see vallututud. Siis järgnes vaid saarte vallutamine .
1944 aastal tegid eestlased katse iseseisvust taastada, kuid see oli juba alguses määratud ebaõnnestumisele. Esimene põhjus oli see, et puudus sõjavägi, mehed olid hajutatud eri vägede vahel. Teiseks oli toetuse puudumine – Teherani konverentsil olid Churchill, Stalin ja Roosvelt kokku leppinud, et Eesti läheb NSVL-i alla.
II maailmasõja tulemused Eestile
Eesti läks NSVL-i alla ja oli seal kuni 1991.
Eesti rahvaarv vähenes 220 000 inimese võrra, mis oli 1/4 riigi elanikest. Sinna alla käivad nii sõjas surma saanud, küüditatud, vangilaagrites olnud, suure põgenemise käigus Rootsi (paadipõgenikud) ja Saksamaale (koos vägedega) läinud. Saksamaalt liiguti paari aasta jooksul edasi kas USA-sse või Kanadasse. Eesti asustati venelastega.
Purustati paljud linnad. Näiteks hävis Rootsi ajal ehitatud barokne Narva. Kunagi Narvas elanuid ei lubatud sinna enam, selle asemel toodi sinna uusasukad idast. Narvas ei olnud purustatud Kreenholm . Tallinnas ja Tartus purustati pommitamiste käigus südalinnad.