Aleksius II (0)

Aleksius II

Päritolu

Aleksei Ridiger sündis Tallinnas tulevase vaimuliku Mihhail Ridigeri ( 1902 –1962) ja tema abikaasa Jelena Pissareva (1902– 1959 ) perekonnas. Nime sai ta 417. aastal surnud vaga Aleksius Jumalamehe järgi, kelle mälestuspäeva tähistatakse õigeusu kirikus 17. märtsil.Tema isapoolsed esivanemad põlvnesid Rüdingeri aadlisuguvõsa harust, kes olid 18. sajandil ümber asunud Venemaale ja võtnud vastu õigeusu. Aleksei vanaisa, Peterburi jurist Aleksandr Ridiger (1870–1929) kolis koos abikaasa Aglaida (sündinud von Baltz; 1870–1956) ja oma nelja lapsega Eestisse sugulaste juurde pärast Oktoobrirevolutsiooni 1917. aastal.Tema ema põlvnes emaliinis Tallinna kaupmeestest Pissarevidest. Aleksei emapoolne vanaisa, polkovnik Jossif Dunin-Slepets mõrvati bolševike poolt Oma sünnikoha ja päritolu tõttu oli Aleksei Rüdiger õigusjärgne Eesti Vabariigi kodanik.

Lapsepõlv ja varane noorus

Ridigeride perekond oli sügavalt usklik. Igal aastal külastasid nad Kuremäe ja Petseri kloostrit, kuhu võtsid kaasa ka oma poja Aleksei. 1930. aastate teisel poolel käisid Mihhail ja Jelena koos noore Alekseiga kahel korral palverännakul Soomes Valamo kloostris .Alates 1936. aastast teenis Aleksei altaripoisina Tallinna Püha Siimeoni ja Hanna kirikus preester Joann Bogojavlenski juures. Sõja-aastatel hoolitses ta koos isaga Tallinna ümbruse vangilaagrites viibinud õigeusuliste hingeliste ja materiaalsete vajaduste eest.1944. aastal pühitseti 15-aastane noormees alamdiakoniks. Edaspidi oli ta kolme aasta kestel piiskoppide Paveli ja Issidori vanem alamdiakon. Muuhulgas kuulus tema ülesannete hulka sõja tõttu suletud Aleksander Nevski katedraali ettevalmistamine ja taasavamine jumalateenistusteks 1945. aastal.Maist 1945 kuni oktoobrini 1946 teenis Aleksei Ridiger Aleksander Nevski katedraali peaaltaris. Seejärel viidi ta üle Tallinna Püha Siimeoni ja Hanna kiriku köstriks ning sealt omakorda 1947. aastal Tallinna Jumalaema Sündimise ( Kaasani pühakuju) kirikusse. Selles kirikus oli novembris 1946 esipreestrina tööle asunud tema isa Mihhail.Tihe vaimulik teenistus ei takistanud Aleksei Ridigeril omandamast ilmalikku venekeelset keskharidust. Kasvades üles Eestis, omandas ta lapsepõlves ka hea eesti keele oskuse, mis ei jätnud teda maha surmani.

Vaimulik haridus

Juba 1946. aastal pärast keskkooli lõpetamist soovis Aleksei astuda Leningradi Vaimulikku Seminari ja sooritas edukalt sisseastumiseksamid, kuid tollaste seaduste kohaselt ei olnud lubatud alaealisi vaimulikesse õppeasutustesse vastu võtta (ta oli siis 17-aastane). Nii tuli tal aasta aega oodata. 1947. aastal võeti ta nüüd juba ilma korduseksamiteta vastu seminari kolmandale kursusele.Leningradi Vaimuliku Seminari lõpetas ta 1949. aastal esimese järguga. Seminari lõpetamise järel sai temast samal aastal Leningradi Vaimuliku Akadeemia üliõpilane. Selle õppeasutuse lõpetas Aleksei Ridiger 1953. aastal samuti esimese järguga, saades teoloogiakandidaadi kraadi. Oma lõputöö kirjutas ta teemal " Moskva metropoliit Filaret (Drozdov) kui dogmaatik".

Vaimulik teenistus

15. aprillil 1950 pühitseti Aleksei Ridiger diakoniks ja kaks päeva hiljem, 17. aprillil 1950 ka preestriks. Mõlemad pühitsused viis läbi tollane Leningradi ja Novgorodi metropoliit Grigori (Tšukov). Noore preestri esimeseks töökohaks sai 1895 . aastal rajatud Jõhvi Issanda Ristimise kirik . Sealse õigeusu kiriku eesseisjana teenis ta neli aastat.15. juulil 1957 määrati Aleksei Ridiger Tartu Jumalaema Uinumise kiriku esipreestriks. Ka seda ametit pidas ta veidi vähem kui neli aastat. 17. augustil 1958 omistati talle ühtlasi ülempreestri aunimetus.Koos nimetamisega Tartu õigeusu koguduse esipreestriks oli Aleksei Ridigerist saanud ka Tallinna ja Eesti piiskopkonna Tartu praost. Kui 1959. aastal teostati piiskopkonna struktuurireform, nimetati isa Aleksei alates 30. märtsist 1959 seoses kahe praostkonna ühendamisega Tartu ja Viljandi praostiks.

Mungaks pühitsemine

Pärast oma ema surma 1959. aastal oli Aleksei Ridiger otsustanud mungaks astuda. Tema mungaks pühitsemine leidis aset poolteist aastat hiljem, 3. märtsil 1961 Moskva oblastis Troitse-Sergi suurkloostris. Munganimeks võttis ta samuti Aleksi, kuid mitte enam oma nimepühaku Aleksiuse järgi, vaid 14. sajandil elanud ja tegutsenud Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi Aleksi järgi. Eestis töötades eelistas ta ise kasutada eestlastele suupärasemat nimekuju Aleksius ja see traditsioon säilis ka tema patriarhiks olemise ajal.Mungaks pühitsemine avas talle õigeusu kirikus ka täiendavad karjäärivõimalused. Kuivõrd päevakorda oli kerkinud senise Tallinna ja Eesti piiskopi Joanni väljavahetamine, otsustati sellele ametikohale edutada ilmselt ka ilmalikele võimudele meelepärane noor munkpreester Aleksius.