Referaat Konstantin Pätsist (0)

Referaat
Konstantin Päts
5 klass
Konstantin Päts sündis 23.veebruaril 1874 .aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas.Tema isa Jakob Päts oli ehitusmeister,ema Olga Tumanova oli pärit eesti-vene segaperekonnast,mistõttu kasvas Konstantin üles tugeva vene õigeusuga.
Konstantin alustas kooliteed Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis.Seal sai ta käia ainult aasta,sest pere kolis Pärnu lähedale Raekülla.Nüüd hakkas Konstantin õppima venekeelses Pärnu õigeusu kihelkonnakoolis.Ta oli andekas ja püüdlik õpilane.Edasi saatis isa ta koos vanema vennaga Riia vaimulikku seminari.Seal tegi ta aga otsuse,et ei taha edasi preestriks õppida ja otsustas koolist lahkuda.Ta asus õppima Pärnu gümnaasiumi viimasesse klassi ja peale selle lõpetamist 1894.aastal asus ta Tartu Ülikooli õigusteadust õppima.Temast sai jurist .
Aastal 1900 hakkas noor jurist Konstantin Päts advokaadina tööle Jaan Poska abilisena.Kuid pikalt see teda ei rahuldanud ja ta otsustas hakata välja andma uut ajalehte ´´ Teataja ´´,milles põhirõhk oli majanduslikel külgedel.1905.aastal ajaleht suleti.Selleks ajaks oli Konstantin Päts valitud linnapea abiks. Kindralkuberner käskis arreteerida kõik ajalehe juhtivad eesti tegelased,kuid Konstantin Pätsil õnnestus Šveitsi põgeneda.
1907.aastal siirdus Konstantin Päts Soome.Algul elas ta Helsingi lähedal kuid peagi kolis ta vene piiri äärde Ollilasse.Konstantin Päts oli 1901.aastal abiellunud Helma Peediga ja neil oli kaks poega.Kuna pere oli Eestisse jäänud,tahtis Konstantin Päts neile võimalikult lähedal olla.Kokku saadi uuesti alles 1908.aastal.
1909.aastal sõitis K.Päts Tallinna ja andis end vabatahtlikult üles.Talle mõisteti 9 kuud üksikvangistust.Enne karistuse kandmist Peterburis ´´Krestõ´´ vanglas,saatis Konstantin Päts oma naise,kes oli raskesti haigestunud,Šveitsi ravile.Kahjuks abikaasa ei paranenud ja suri,kui Konstantin Päts vangis oli.
Pätsil oli keelatud elada Eesti-ja Liivimaa kubermangus,sellepärast sai ta Eestisse tagasi tulla alles kuus aastat hiljem tänu J.Poska tutvustele.
Konstantin Päts oli väga hea organisaator .Tänu temale loodi Eesti rahvusväeosa.Ta valiti ka Maavalitsuse esimeheks.1917.aastal vahistati Konstantin Päts kolm korda ja lõpuks otsustas ta põranda alla minna.
1918.aastal toimus Tallinnas Maapäeva vanematekogu koosolek,kus otsustati esimesel võimalusel luua Eesti Vabariik.Loodi Eestimaa Päästmise Komitee,mille esimeheks valiti Konstantin Päts.23.veebruaril 1918.aastal võtsid rahvusväeosad ja Omakaitse üksused võimu Tallinnas üle ning 24.veebruaril kleebiti üles iseseisvusmanifestid.Kuid saksa väed,kes Tallinnale lähenesid ei tunnistanud uut Eesti Vabariiki.Konstantin Päts vahistati taas, seekord sakslaste poolt.Erinevates vangilaagrites Lätis ja Poolas oli Päts novembrini.
Kuni 1919.aasta kevadeni ehitati riigiaparaati ja võeti vastu otsus Vabadussõjas relvaga vaenlase vastu võidelda.
Sõjajärgsed aastad osutusid edukateks.Rahu oli jalule seatud,majandus arenes.Konstantin Pätsil tuli täita riigivanema kohustusi,olla valitsuse eesotsas ja pärast mitut valitsuse vahetust taas riigijuhi kohal.1934.aasta 12.märtsil teostati riigipööre ja toimus palju muutusi sisepoliitilise rahu saavutamiseks.Riiki juhtisid Konstantin Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu.Viimaks-1938.aasta 24. aprillil valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.Ta oli siis 64.aastane.
1940.aasta juunis okupeeris Nõukogude Liit Eesti.Konstantin Pätsile on ette heidetud,et riigipeana oleks ta pidanud olema kindlameelsem.
Juulis 1940 küüditati Konstantin Päts koos perega Venemaale.Kuigi ta ei olnud haige,veetis K.Päts oma elu viimased päevad Kalinini Psühhoneuroloogia haiglas .Lihtsalt sinna oli hea tülikas riigipea jalust ära saata.18.jaanuaril 1956 aastal seal ta ka suri ja maeti Buraševo metsa.Kodumulda Tallinna Metsakalmistule maeti Konstantin Pätsi säilmed alles 1990.aastal.
Eesti Vabariigi esimene president ütles oma viimases Võidupüha läkituses 23.juunil 1940.aastal:´´Kõige suurem,mida meie oleme suutnud luua on Eesti riik.Temale kuulub meie kõige palavam armastus,meie ustavus,meie töö ja meie elu.´´Nüüd on meil taas Eesti Vabariik.Järgigem siis Konstantin Pätsi sõnu ja armastagem oma kodumaad .