Wallenberg silmapiirilt. Ilmselt hoiti teda nõukogude psühhiaatriakliinikutes ja vangilaagrites. Ooperi loo ideega tuli välja Dortmundi ooperiteatri pealavastajalt John Dewlt. Kuna ooperi kirjutamiseks on tarvis head ja huvitavat lugu. See süzee oli piisavalt intrigeeriv ja ka Erkki-Sven Tüüris tärkas koheselt huvi, sest loos oli ooperile ainet. Lugu keerles tugeva kangelase ümber, kelle saatus lõpus hääbub. Teda inspireeris ka tõsiasi, et Raoul Wallenberg oli päriselt olemas ja ooper võimaldas tal panna ühele mõõdupuule natsismi ja stalinismi. Süzee oli väga huvitav. Teos oli seetõttu huvitavam kui teised ooperid, mida näinud olen, sest rääkis lähiminevikust, mille tagajärjed ulatuvad ka meie eludeni, ja sündmustest, mida õpime ajaloos. Selles ooperis puuduvad ooperitele tüüpilised armastusstseenid ja armastuskolmnurgad. See räägib inimese elust, konfliktidest, sõdadest ja poliitikutest. Süzees
Ooperi ,,Manon" arvustus Käisin vaheaja kolmapäeval, 28 oktoober kuulamas ooperit ,,Manon",algul ei olnud mul plaanis minna, aga kuna peres oli 1 pilet vaba, ja ma pidin ära käima kontsertil või ooperil, otsustasin, et see on hea võimalus. ,,Manon" on üks kõigi aegade populaarsemaid prantsuse oopereid. Loo sisuks on Manon Lescaut' ja sevaljee Grieux` traagiline armastuslugu. ,,Manoni" esitatakse Vanemuises prantsuse keeles, eestikeelsete tiitritega. Ooperis puuduvad seebiooperitele sarnanevad armastussteenid, mustlased, kired. Selles ooperis käib jutt lihtsalt inmese elust, mis on ülem kõikidest konfliktidest, sõdadest ja poliitikutest. Minule pakkus selline süzee väga huvi. Teades, et laval aset leidvad sündmused on meie endi lähisajalugu, muudab sideme teosega palju sügavamaks ning teose üleüldse huvitavamaks. Pean tõdema, et selle ooperi juures köitis mind rohkem lavastuslik pool ning liikumine kui
Kõik kommentaarid