Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Segaseks aetud planeet (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida selleks tehti?
Segaseks aetud planeet
Kliima soojenemine, sõjad, prostitutsioon, massimõrvad, haigused, viirused , sõjatehnika, maffia , korruptsioon , poliitika, nälg, narkootikumid , vihmametsade hävitamine, vargused , pettused – Maa peal on kõik pahupidi paisatud ja kontrolli alt väljunud.
Kolmanda riigi maades on suureks probleemiks näljahäda, samuti ka hariduse omandamine, mis on raskendatud tingimustes või puudub üldse. Ei leidu küla ega linna, kus poleks toimunud ühtki vargust või pettust. Inimesed ei kõhkle enam kaua, et teisele inimesele kuul pähe lasta. Lihtne on maailma ühe sõnaga iseloomustada – see on kuritahtlikkus.
Viimaste aastate aktuaalne teema on olnud kasvuhooneefekt , mille tagajärjeks ennustavad teadlased uud jääaega. On teada, et CO2 paiskumine atmosfääri hävitab ohtlikul kiirusel osoonikihti. Süsihappegaasi toodetakse nii palju, et loodus ei jaksa seda tasakaalu neutraliseerimiseks enam piisavalt kiiresti ümber töödelda. Tulemuseks on kliima soojenemine ning see põhjustab omakorda Antarktikas jäämägede sulamist, mis mõjutab vee taset meres, soola sisaldust vees ja hoovuseid. Seetõttu on mereelu muutuv ja ohus.
Vihmametsad kui suurim hapniku tootmise allikas on hävimisohus. Nende mullad on toitaineterikkad ja pakuvad huvi põllumeestele, kuid nad ei mõtle sellele, et vihmametsad on maailma kõige liigirikkaimad alad nii taimestiku kui ka loomastiku poolest. Lisaks sellele, et neid metsi hävitades ohustatakse õhu puhastamist, rikutakse looduse tasakaalu ka tuhandetelt loomadelt kodude võtmisega. Inimesed on liiga isekad, et mõelda peale iseenda rikastamise kellegi teise peale.
Minu arvamus poliitikast erineb enamuse omast: kui teised arvavad , et poliitikat on vaja riigiellu, siis mina arvan, et kui poleks poliitikat, poleks ka sõdu ega sellega kaasnevaid probleeme. Minu arvates pole vaja ranget poliitikat erinevatel maa-aladel elamiseks, piiride kehtestamiseks või nende ületamiseks. Ühiskond on arenenud õelaks ja kurjaks ning sellest on tulnud ahnus ja teised probleemid. Usun, et kui inimesed saaksid valida õigluse, armastuse ja heatahtlikkuse järgi valitsejad , oleks olukord sootuks parem ning ajaloo õpikute sisu teine.
Õppides ajalugu näeme, et suurem osa sündmustest keerleb I ja II maailmasõja ümber, mille vältel on toimunud suurte juhtide Hitleri, Mussolini ja Stalini nn vägiteod, kaasa arvatud massimõrvad – miljoneid inimesi tapeti selleks, et alles jääks „kõrgem rass“ (Hitleri puhul aaria rass). Süütud inimesed saadeti tihti põhjuseta vanilaagritesse, gaasikambritesse, neid näljutati ja peksti surnuks. Ära ei tohiks unustada ka lihtsalt sõjas surnud mehi.
Hitleri ajal viidi vangilaagrites läbi inimkatsed . Eesmärgiks oli välja töötada DNA, mis muudaks sõdurid vastupidavamaks, tugevamaks ning pikendaks eluaega. Mida selleks tehti? Näiteks pandi süütud inimesed vette, mille soojuskraadid olid vahemikus 5-7C, ning hoiti seal kuni poolteist tundi, kuni tekkis alajahtumine . Eesmärgiks oli ajajahtumisest võitu saada. Teised saadeti ruumi „paberitele alla kirjutama“, kuid varjati seda, et ruumi lasti radioaktiivset kiirgust, mis tekitas tõsiseid vigastusi ja surma. Mõned arstid väitsid, et tegid maailmale pigem head kui halba, süstides taas kord süütutesse inimestesse rasket viirust ja haiguste baktereid, sest nad püüdsid leida ravimit (näiteks malaaria vastu). Inimohverdused sealjuures pidavat paratamatud olema. Minu meelest üheks jõhkramaks katseks oli vangide viimine mitme tuhande meetri kõrgusele merepinnast, kus nad langesid teadvuse ja teadvusetuse vahelisse seisundisse. Samal ajal katsetati nende ajudes või närvisüsteemis erinevatel meetoditel mõjutamist ja katkestamist või sekkumist nende töös, et selgitada välja tagajärjed, mis võiks sõdurid valule vms vastupidavamaks muuta. Ideaal oli nad valu üldse mitte tundma panna.
Paljud rängad ja ravimatud viirused on alguse saanud laboritest. Algselt taheti neid biorelvadena kasutada, kuid taolised „mänguasjad“ mutanteeruvad, arenevad edasi ning kanduvad inimeselt inimesele, põhjustades kellegi kätetöö algatusena valu, kannatusi ja surma.
Nagu kõigile juba teada on, on sõjatehnika nii arenenud, et riike on võimalik ühe nupulevajutusega planeedilt hävitada. Kõigest mõnesaja aastaga on sõjatehnika teinud nii tohutu arengu, et kogu maailma lõhkematerjali kasutades saaks korraldada vaatemängu, mis õhiks kogu planeedi. Nali „ma leiutasin vahendi läbi seina nägemiseks – akna“ on aegunud. Tänapäeval on tõesti olemas vahendid, millega läbi seina inimeste keha näha võimalik on.
Aastasadu tagasi tekkis sõja ajal Sitsiilias maffia. Praeguseks on tema mõjuvõim politsei omast suurem. Tegelikult valitsebki maffia mõnes kohas politsei üle. erinevate gruppide vahel toimuvad hullumeelsete tagajärgedega sõjad. Mafioosod ei kõhkle päästikule vajutada. Lähtudes seadusest „kes suud ei pea, peab surema“, mõrvatakse inimesi, kes juhuslikult vales kohas valel ajal viibinud on. Ei aita ka lubadus vaikida - oht oleks siiski olemas. Teine võimalus on maffiaga koostööd teha. See aga tähendaks elu muutmist maffia meele järgi. Karm tõsiasi on ka see, et kuna maffia valdustes on suured kogused väga häid relvi , peab politsei nende ostmiseks maffiale – kurjategijatele – lubama samuti koostööd.
Politsei peaks olema õiglane seadusesilm, kuid paljude suurlinnade kohtunikud , politseinikud, advokaadid jts on ära ostetud (ka mafioosode poolt). Kui viimastel tekib olukord, kus neid ähvardab vanglakaristus, kasutatakse raha võimu, lubatakse midagi head omalt poolt ning saavutatakse vabadus. Meedia kajastab tihti erinevatelt ametivõimudelt loa saamist altkäemaksu tagajärjel.
Kõige lihtsam viis end hävitada on kasutada narkootikume. Narkootilise aine mõju tundub esialgu heana neile, kel on probleeme ning soov neist pääseda, kuid hiljem toimub emotsionaalsel tasandil mitu korda suurem allalangus. Lisaks sõltuvuse tekitamisele hävitavad narkootikumid organismi. Näiteks rikuvad need nina limaskesta tööd ja söövitavad lihaseid, nii et pikaajalise narkosõltuvuse tagajärjel võib nina ühel hetkel lihtsalt ära kukkuda .
Piibel kirjutab, et esimesed inimesed – Aadam ja Eeva – elasid paradiisis , kuni ainuke pahe – Kurat Saatan – Eeva vale valiku tegemiseni viis. Tundub, justkui oleks praeguseks Kurat Saataneid lugematul arvul kordi igasse maailma nurka paljunenud. Inimesed tapavad, hävitavad, varastavad, rikuvad seadusi ja iseenda elu – mis toimub? Kogu elu planeedil on segaseks aetud ja ootab oma aega, et uuesti otsast peale alustada lootusega, et järgmine kord paremini läheb.
Segaseks aetud planeet #1 Segaseks aetud planeet #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MannuPannu001 Õppematerjali autor
Kirjand teemal "Segaseks aetud planeet", mis teenis õpetajalt pea 90 punkti (tegin paar viga, mis siin on ära parandatud), nii et kokkuvõttes saab selle eest umbes 94 punkti.

Sarnased õppematerjalid

Holokaust
290
pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Sissejuhatus sotsioloogiasse
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik ­ Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) ­ logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia

Sissejuhatus sotsioloogiasse
Õigusfilosoofia ajalugu
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

Õigus
Saatanlik piibel
107
doc

Saatanlik piibel

Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval ­ volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis

Maailmavaateõpetus
Majanduspoliitika
320
doc

Majanduspoliitika

Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

Akadeemiline kirjutamine
õiguspsühholoogia
32
doc

õiguspsühholoogia

1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol

Psühholoogia
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel ­ vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma ­ rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k?

Õiguse filosoofia
Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad ­ Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.

Saksa ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun