Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi väejuht aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451. aastal katalaunia väljadel. Lääne-rooma langus ja ida-rooma püsimise probleem. Ida rooma ehk büstants püsis järjärguliste muutuste hinnaga kuni 15. saj. keskpaigani. Ida rooma püsima jäämise kasuks rääkisid kaks olulist tegurit: soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid. Ida rooma sõjavägi tegi 534 aastaks lõpu vandaalide kuningriigile ja võitles edukalt ka idagootidega. (536-555) Lääne feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invasiooni ajastust killustatuna, ida rooma aga ühtsena. Büstantsil oli tohutu riigiaparaat ja alalises regulaarväes ligikaudu 150k meest. Nii sõduritele kui ka ametnikele maksti palka puhtas kullas. Niiviisi jõudis riik end kaitsta ja võis rahulikult edasi areneda hellenistlikku kultuuri.
riigi 375 a. Selle tagajärjel hävis Rooma riigi läänepoolne osa. Selle asemele tekkisid germaanlaste riigid. Germaanlased võtsid vastu ristiusu selle ariaanlikus vormis. Germaanlaste rändamine ja asulad 4. ja 5. sajandil. Gemaani hõimud rajasid oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse läänegoodid - Hispaaniasse idagoodid - Itaaliasse frangid - Galliasse anglod ja saksid - Britanniasse Vandaalide riik Aafrikas (429-534) Vandaalid elasid gootide poolt väljatõrjutuna Slovakkias ja Transilvaanias. Koos kvaatide, sueebide ning alaanidega tungisid nad üle piiriks olnud Reini jõe, mille STILICHO oli jätnud Rooma leegionide kaitseta, siirdusid edasi Galliasse. Pärast Hippo Regiuse vallutamist asusid vandaalid Tunise ümbruskonda ja 435 a. Tunnustas Rooma neid föderaatidena. 438 a. Pärast Kartaago hõivamist tunnustavad roomlased vandaalide vallatud maad nende suveräänse
Konstantinoopol, varasema nimega Byzantion. Selle järgi hakatigi IdaRoomat keskajal nimetama Bütsantiks. Konstantinoopol jäi riigi pealinnaks. (lk 44) 2. Keiser Justinianus valitsejana Kui keiser Justinianus valitsejaks sai, oli Bütsants juba piisavalt tugev, et hakata mõtlema muistse Rooma keisririigi ühtsuse ja hiilguse taastamisele. Aga ennem oli vaja alistada LääneRooma alale tekkinud germaanlaste riigid. Justinianus saatis oma väed esmalt PõhjaAafrikasse vandaalide vastu. Kui vandaalide alad olid tagasi võidetud, mindi edasi Itaaliasse. Nii algaski pikk ja verine võitlus idagootide alistamiseks. 20 aasta pärast sai Bütsants enda vanad alad tagasi ja Rooma oli taas täies hiilguses. Justiniuse üks eesmärkidest täitus. Justinius oli väge haritud valitseja ja ta hoolitses ka riigi sisemise hiilguse eest. Ta lasi Konstantinoopolisse ehitada Hagia Sophia katedraali, mida peeti üheks Rooma ehituskunsti tippsaavutuseks
Varakeskaeg 1. Millised barbarite riigid tekkisid 5. Sajandil endise Lääne-Rooma riigi aladele? Läänegootide, idagootide, frangi, vandaalide ja burgundia riik. 2. Keskaja algus ja keskaja lõpp. Algus 476a Lääne-Rooma riigi langus. Lõpp 1453 Konstantinoopoli langemine. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Martin Lutheri usupuhastus. 3. Frangi riik (frankide ühendamine, Chlodovech, ristiusu vastuvõtmine, majordoomused, Karl suur, frangi riigi lagunemine, lääne-euroopa riikide teke) Frangi kuningas Chlodovech 5. Sajandil.
toimuski 451. aastal Katalaunia väljadel. Otsustavat võitjate sel lahingul ei olnud, kuid hunnide pealetung peatati. Kahe aasta pärast, see oli 453. aastal Attila suri ja seejärel hunnide osatähtsus kadus. Läänegootide riik püsis kuni aastani 711. Siis vallutasid purustasid selle riigi Aafrikast Pürenee poolsaarele tunginud islamiusulised. Pürenee poolsaar ja islamisusuliste valdusesse kuni aastani 1492, st kuni rekonkista lõpuni. Vandaalide riik. Vandaalid ületasid 5. sajandi alguses Reini jõe ja suundusid Pürenee poolsaare kaudu Põhja-Aafrikasse. Vallutanud Kartaago, rajasid nad sinna oma riigi. 455. aastal vallutasid nad Rooma ja rüüstasid seda süstemaatiliselt. Vandaalidelt pärineb kohanimi Andaluusia (tänapäeva Lõuna-Hispaania) ja ka mõiste ,,vandalism". Vandaalide riik lakkas olemast 534. aastal, kui selle purustasid Bütsantsi väed. Anlosaksi kuningriigid. 5
impeeriumi lääneosa barbarite võimu ootel. Ka Itaalias, mis veel ainukesena Lääne-Rooma valitseda jäi, kuulus barbaritest väejuhtide kontroll keisrivõimu üle. Ida-Rooma püsimajäämise kasuks rääkisid kaks olulist tegurit: soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid. Tänu neile oli Konstantinoopolil võimalik oma riigi piire kindlustada ja ründajatele vastulööki anda. Ida- Rooma sõjavägi tegi 534. aastaks lõpu vandaalide kungingriigile ja võitles aastail 536-555 edukalt idagootidega. Ida-Rooma suutis vallutada piirkonnad, millest võinuks saada barbarite edasise sissetungi sillapead. Positsioone tugevdas ka võimalus pidiada sõda merel, kus roomlastel oli selge ülekaal. Lääne feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invasiooni ajasust killustatuna, Ida-Rooma aga ühtsena. Ida-Rooma suutis oma eripära säilitada piiridelt lähtuva surve kiuste. Et kaitsesõjas edukas olla, läheb vaja suurt armeed
*eksisteerisid keiser Justinianuse ajal Tsirkusepartei e deemosed e Hipodroomiparteid, vankri juhte pooldavatest linnaelanikud moodustasid erinevaid usulised parteisid) *keiser andis maad feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest *kuni 11.saj määras uue keisri vana keiser, hiljem isalt pojale *hierarhia *talupoegadel maksukohustus, küla vastutas võlglaste eest. Justinianus: 6. saj purustas vandaalide väe, Bütsantsi sõjaväekorraldus: palgaarmee; teemad e sõjaväeringkonnad, milleks maa jaotati; strateeg e juht oma teemas nii strateegilist kui ka tsiviilvõimu; peale muutust stratioodid e maakaitseväelased moodustasid sõjaväe põhiosa; ratsavägi- enamik strateegidest, Bütsantsi olulisim väeliik; stratioodid said teenistuse eest maatüki; 11.saj-ks oli vabade talupoegade sõjavägi ammendanud ja asendati feodaalide ratsaväega
rooma kodanikuõigused. Riigi äärealade asukad jõudsid võimustruktuuridesse. Toimus nn. Kultuuride kokkupõrge ja elav vastastikune mõjutamine. Impeeriumi ja tugeva keisrivõimu säilitamiseks toimus ida ja lääne eraldumine (330.aasta). Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa barbarite sisseränne ja sõjaline surve. 5.sajandi algul rajasid läänegoodid Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi ( 418.aasta). Põhjaaafrikas loodi vandaalide riik. 451.aastal purustasid roomlased Aetiuse juhtimisel hunnide hõimuliidu Katalaunia väljadel. Aastal 476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ja likvideeris seega LääneRooma keisririigi. IdaRooma põsimajäämise põhjused olid: · Soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid · 6.sajandil läks IdaRooma riik kaitselt üle pealetungile. 527565 valitses keiser Justinianus I, kelle ajal
* vana-aja lõpp * germaanlaste riikide tekkimine Lääne-Euroopas, mis pani aluse tänapäeva Lääne-Euroopa riikide kujunemisele * germaanlaste ja Rooma riigi kultuuride segunemine * eri hõimude kokkusulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad ja keeled Bütsantsi keisri Justinianuse eesmärgid ja saavutused: a) taotles Rooma riigi välise hiilguse ja suuruse taastamist Saavutused: * purustas vandaalide riigi * vallutas Itaalia idagootide käest tagasi * liitis Bütsantsiga osa Hispaaniast b) Rooma impeeriumi sisemise hiilguse taastamine Saavutused: * Justinianus lasi ehitada suuri ja võimsaid katedraale (Hagia Sofia) * Justinianuse korraldusel töötati välja nn tsiviilõiguste kogum ( aluseks oli sellele Rooma õigus) Ida-Rooma püsimajäämise põhjused:
kaubanduse keskusteks ( Konstantinoopol) * Ida-Rooma asus mere- ja maismaa kaubateede ristumiskohal * Ida-Rooma oli sõjaliselt tugevam, kuna seal leidus rohkem vabu talupoegi kui orje Bütsants Ida-Rooma nimetus keskajal 395-1453; Keisriteks- Justinianus, BasileoisII; Vaenlased: araablased, bulgaarlased, viikingid, türklased jne. Bütsantsi keisri Justinianuse eesmärgid ja saavutused: a) taotles Rooma riigi välise hiilguse ja suuruse taastamist Saavutused: * purustas vandaalide riigi * vallutas Itaalia idagootide käest tagasi * liitis Bütsantsiga osa Hispaaniast b) Rooma impeeriumi sisemise hiilguse taastamine Saavutused: * Justinianus lasi ehitada suuri ja võimsaid katedraale (Hagia Sofia) * Justinianuse korraldusel töötati välja nn tsiviilõiguste kogum ( aluseks oli sellele Rooma õigus)
Ajend: hunnide sissetung Euroopasse (375), põhjuseks ilma jahenemine, maa nappus, toidupuudus. Tagajärjed: tekivad barbaritekuningriigid: 1. Tüüringite kuningriik 2. Idagootide kuningriik (Itaalia) 3. Läänegootide kuningriik (Hispaania, Lõuna-Prantsusmaa) esimene riik, tekib 418. Lääneogootid tõrjuvad hunnid Katalaunia lahingus (451). 4. Frangi kuningriik (Prantsusmaa) 5. Burgundide kuningriik (Prantsusmaa) 6. Vandaalide kuningriik. 455 Rooma linna rüüstamine vandaalide poolt. 7. Anglosaksi kuningriik (Britannia) Suur rahvaste ränne lõpes 568 kui langobardid rajasid Põhja-Itaaliasse oma riigi (keskus Ravenna). Slaavlased tundsid alepõllundust, olid rohkem karjakasvatajad, elasid steppides. Erinevalt germaanlastest oli ühiskond kihistunud. Suur sõjakus ja ekspansiivsus (soov vallutada). Slaavi hõime 3: ida lõuna ja lääneslaavlased. Kõige vanem slaavi riik on Bulgaaria (luuakse 7 saj)
476.a kukutas germ väepealik Odoaker Lääne-Rooma keisri võimult, tunnistas ülemvalitsejana Ida-Rooma keisrit ja hakkas Itaalias valitsema. See sünmus märgib kogu vanaaja lõppu. Germaanlaste riigid: vandaalide riik Põhja-Aafrikas, läänegootide riik Hispaanias, frankide riik Gallias, idagootide riik Itaalias. Ida-Rooma viimane hiigelaeg Ida-Rooma keisrid pidasid end kogu 476-568 varasema Rooma keisririigi seaduslikeks ülemvalitsejateks.
Ürgaja kunst 1. Mida tähendab ladinakeelne sõnaühend homo sapiens? Mõistusega inimene 2. Nimeta 3 peamist kunstiliiki? Arhitektuur, maalikunst, skulptuur 3. Mis on vandalism ja kes on vandaal? Kust need sõnad pärinevad? Vandalistid hävitavad kunsti. Skandinaaviast pärit vandaalide hõimu järgi. 4. Too näiteid vandalismist meilt või mujalt! Mona Lisat on üritatud mitu korda happega visata 5. Milliseid kunstiliike leidus juba ürgajal? Koopamaalid, kivist ja luust kujukesed 6. Mille järgi on nime saanud kiviaeg ja pronksiaeg? Kiviajal valmistati esemeid enamasti kivist, pronksiajal pronksist. 7. Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalingud Euroopas? Mis ajast need pärinevad? Hispaanias Altamira koobastes ja Lascaux koobastes Prantsusmaal
elanikkond hipodroomiparteidesse (neid nimetati ka tsirkuseparteideks). Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi ajaloo üks kuulsamaid valitsejaid on olnud basileus (keiser) Justinianus I (valitses 527 565). Tema valitsemise ajal oli riigi üks õitsenguperioode. Justinianuse I ajal saavutas Bütsants kõige suurema territooriumi: 534. aastal vallutati Pühja.Aafrika (purustati seal olnud vandaalide riik); 554. aastal ühendati riigi koosseisu suurem osa Itaaliast (purustati idagootide riik) ja paar aastat hiljem laienes Bütsantsi võim ka Hispaaniasse. Justinianiuse ajal ehitatakse lõplikult välja ka Konstantinoopol, mis muutub Euraasia kõige võimsamaks linnaks. Tähtsaim saavutus arhitektuuri vallas on Hagia Sophia katedraali (Püha Tarkuse katedraali) ehitamine. Pärast seda, kui moslemid 1453. aastal linna vallutasid, muudeti see moseeks.
elanikkond hipodroomiparteidesse (neid nimetati ka tsirkuseparteideks). Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi ajaloo üks kuulsamaid valitsejaid on olnud basileus (keiser) Justinianus I (valitses 527 565). Tema valitsemise ajal oli riigi üks õitsenguperioode. Justinianuse I ajal saavutas Bütsants kõige suurema territooriumi: 534. aastal vallutati Pühja.Aafrika (purustati seal olnud vandaalide riik); 554. aastal ühendati riigi koosseisu suurem osa Itaaliast (purustati idagootide riik) ja paar aastat hiljem laienes Bütsantsi võim ka Hispaaniasse. Justinianiuse ajal ehitatakse lõplikult välja ka Konstantinoopol, mis muutub Euraasia kõige võimsamaks linnaks. Tähtsaim saavutus arhitektuuri vallas on Hagia Sophia katedraali (Püha Tarkuse katedraali) ehitamine. Pärast seda, kui moslemid 1453. aastal linna vallutasid, muudeti see moseeks.
Järk- järgult Lääne-Rooma keisrid kaotasid oma provintside üle võimu. Lõpuks vallutasid germaanlased Rooma linna ja rüüstasid selle. Peagi hakkasid germaani päritolu väepealikud valitsema ka kogu Itaalias. 476. aastal kukutas germaani väepealik Odoaker Lääne-Rooma keisri võimult. Ta hakkas valitsema Itaaliat. See sündmus märgib vanaaja ja Lääne-Rooma keisrivõimu lõpu. Rooma keisririigi lääneosa asemele hakkasid tekkima germaanlaste riigid: vandaalide riik Põhja-Aafrikasse, läänegootide riik Hispaaniasse, frankide riik Galliasse ja idagootide riik Itaaliasse. Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) Ka Ida-Rooma keisririik kannatas germaanlaste ja hunnide rünnakute all, kuid suutis siiski oma sisekorra säilitada. Kui Ida-Rooma keisrid pidasid end seaduslikeks ülemvalitsejateks Rooma keisririigis, siis Justinianus asus läänepoolseid alasid ka tegelikkuses tagasi vallutama. Tema vägedel õnnestuski vallutada Põhja-Aafrika ja Itaalia
vallutasid türklased väike-aasia ja asusid sinna elama. Bütsantsile jäi ainult Konstantinoopoli ümbrus ja Balkani poolsaar. Sellisena püsis ta kuni 1453.a türklaste vallutamisena. Õitsenguaeg keiser Justinianus I ajal: *sõjavägi 3 osa : paiksed piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse *armee tuumikuks olid talupojad, kes said teenistuse eest pärandatava maatüki* Justinianus surus julmalt maha 532 a Nika ülestõusu *tema välispoliitika (purustas vandaalide riigi Põhja-Aafrikas, vallitas itaalia idagootide käest tagasi *liitis bütsantsiga aafrika põhjaranniku, hispaania lõunaosa, vahemere saari. Karl Suur: 774 valitseja raudkroon. 778 sai Zaragoza all lüüa. 801 vallutas Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark - kindlustatud ääremaa, mida valitses markkrahv. Ühitas vallutuse ristiusu levitamisega. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsantsi basileus Michael I rahulepingu. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsantsi basileus Michael I rahulepingu seda
lõpp * germaanlaste riikide tekkimine Lääne-Euroopas, mis pani aluse tänapäeva Lääne-Euroopa riikide kujunemisele * germaanlaste ja Rooma riigi kultuuride segunemine * eri hõimude kokkusulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad ja keeled Bütsantsi keisri Justinianuse eesmärgid ja saavutused: a) taotles Rooma riigi välise hiilguse ja suuruse taastamist Saavutused: * purustas vandaalide riigi * vallutas Itaalia idagootide käest tagasi * liitis Bütsantsiga osa Hispaania b) Rooma impeeriumi sisemise hiilguse taastamine Saavutused: * Justinianus lasi ehitada suuri ja võimsaid katedraale (Hagia Sofia). * Justinianuse korraldusel töötati välja nn tsiviilõiguste kogum ( aluseks oli sellele Rooma õigus) Ida-Rooma püsimajäämise põhjused: * Ida-Roomas asusid arenenumad linnad, mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks ( Konstantinoopol)
Kuid sellelegi vaatamata oli Augustinuse enda peamiseks huviks ja eesmärgiks liturgia. Liturgia õppimise läbi lootis Augustinus võidelda korraga kolmel rindel. Esimene nendest oli kiriklikud (eklesioloogilised) raskused oma kodukoguduses. Tema teiseks eesmärgiks ja sooviks oli Rooma Impeeriumi ristiusustamine. Ja kolmandaks püüdis Augustinus oma kirjutistes leida vastust lunastuse küsimusele. 430. aastaks oli Augustinus juba vana mees. Rooma linn oli langenud 410. aastal vandaalide kätte ja nad jätkasid oma teekonda Põhja-Aafrika suunas, kus Augustinus elas nüüd oma pensionpõlve. 430. aastal piirasid nad sisse Hippo linna, mis mõne aja pärast langes barbaarlaste kätte. Augustinus lahkus siinsest elust mõned päevad enne linna langemist. Piiskopina pühendas Augustinus palju aega oma koguduse ja piiskopkonna vaimulike ja materiaalsete vajaduste eest hoolitsemisele. Augustinus oli ka väga usin kirjutaja ja ta on
a. · Põhjuseks ilmastiku jahenemine, elanikkonna juurdekasv ja maa nappus. · Tagajärjeks Lääne-Rooma häving ja germaanlaste riikide tekkimine: Läänegootide Vallutasid ja rüüstasid Rooma linna (410). riik Asustasid I barbarite kuningriigi Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Kataloonia lahing). Vandaalide Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid riik Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism). Anglosakside Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna riigid oma riigid. Frangi riik Reini alalt pärit frangid tungisid Galliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi juhtimisel sinna oma riigi.
Saj võtsid goodid jm teised germaani rahvad vastu ristiusu ariaanlikus vormis. Keeled segunesid: tekkisid romaani keeled (itaalia, prantsuse, hispaania jt). Kõneldav ladina keel hääbus, kuid ei kadunud ära, sest seda kasutasid vaimulikud kirikutes, kloostrites, kohtutes, ülikoolides, diplomaatias + kirjutati raamatuid. Germaanlased euroopas Läänegoodid - Hispaania, Gallia lõunaosa. Idagoodid - Itaalia Gallia kirdeosa - burgundide riik Ülejäänud Gallia - frangid Põhja-Aafrika - vandaalide all Britannia - anglosakside võim Frangi riigi sünd Lõid suuriigi. Rajaja - Chlodovech I, pani aluse Merovingide dünastiale. Teda aitas astumine ristiusku ja liit katoliku kirikuga - ta kindlustas kõrgvaimulike enamiku toetuse. Kui Chlodovech I suri, jagati riik ta kolme poja vahel e tulid võimuvõitlused. Tegelik võim kandus kuninga kojaülemate e majordoomuste kätte. Majordoomus Pippin ühendas 687. Aastal frangi riigi uuesti. Ta pojapoeg Pippin Lühike kukutas 751
Rootsist tulnud viikingid läksid üle Läänemere Kiievi- Venemaale. Vallutasid nad osa Soomest, Eestist ja Lätist. VARAKESKAEGNE EUROOPA ÜHISKOND Kirik olid katoliku kirikud, alates 7. saj. ühiskondade kokkuhoidev tugi. Bütsantsis olid piiskopkonnad, mille keskusteks olid katedraalid. Piiskopid pühitsesid sisse preestrid ning väga olulised olid Benedictuse kloostrireeglid. Valitsemine, riik barbarite kunungriigid 6. saj. (nt. läänegootide, vandaalide, idagootide, frankide, burgundide ja tüüringite kuningriigid ja ida-rooma keisririik). Verduni lepingu sõlmides 843. a. jagunes Frangi riik Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangi (e. Lothari) riigiks. Kultuur Bütsantsis olid ikonoduulid ja ikonoklassid. Inimesi huvitasid pühakute elulood. Olid eeposed (nt. ,,Nibelungide laul"). Majandus valitses katedraalmajandus, raha polnud ringluses, ühist maksusüsteemi polnud ning kauplemine oli raske.
Ida-Rooma e. Bütsants püsis muutuste hinnaga 15. sajandi keskpaigani. Ida-Rooma püsimajäämise kasuks olid soodsamad geograafilised tingimused, rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid - Konstantinoopolil oli võimalik riigi piire kindlustada, ründajatele vastulööki anda. Justinianus I läks sissetungivate barbarite vastu võideldes kaitselt üle pealetungile, ühendas riigiga Itaalia, Põhja-Aafrika, osa Hispaaniast. Ida-Rooma sõjavägi tegi 534. aastal lõpu vandaalide kuningriigile, võitles edukalt idagootidega. Ida-Rooma vallutas piirkonnad, mis võinuks saada barbarite edasise sissetungi sillapeadeks. Oldi head merel, surmanuhtlusega karistati neid, kes õpetasid barbaritele meresõitu. Bütsantsil oli tohutu riigiaparaat ja alalises regulaarväes ligikaudu 150000 meest. Nii sõduritele kui ametnikele palk puhtas kullas. Sellisel viisil kindlustunde saavutanud riik jõudis end kaitsta, võis edasi arendada
Euroopas alanud kommunistliku süsteemi lagunemisest (nt Gorbatšovi perestroika ja glasnost) hakkasid jõudma ka Hiina ühiskonna kõrvu. HIINA Mai lõpuks oli Pekingi kesklinnas asuvale Tiananmeni (e Taevase Rahu väljakule) kogunenud ligi 20 tuhat inimest, kes alustasid seal istumis- ja näljastreiki. 4.juuni öösel aeti väljakule kogunenud rahvamass sõjaväe ning tankide abiga laiali, õigustades seda „huligaanitsevate vandaalide” karistamisega. Aktsiooni käigus hukkus 2-3 tuhat inimest ning üle riigi arreteeriti tuhandeid protestides osalenud või neile kaasa tundnud inimesi. https://www.youtube.com/watch? v=YeFzeNAHEhU HIINA 1950 okupeeriti Tiibet, mis alates 1913 oli olnud sisuliselt iseseisev riik oma keskvalitsuse, väikesearvuline sõjavägi, raha ja maksusüsteem. Rahvasteliitu ja ÜRO-sse Tiibet ei astunud, soovides ajada neutraalset ja
Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel.Hagia Sophia katedraal on omalaadne ehitusmälestis, kus Lääne ja Ida arhitektuuritraditsioonid ja kaunistusvõtted on saavutanud harmoonilise terviku. Bütsantsi põhilisteks välispoliitilisteks konkurentideks IV-VII saj. olid: Sassaniidi Pärsia idas, Germaanlased ning langobardid läänes ja slaavlased põhjas. Ainuke tõseslt võetav vaenlane olid Sassaniidid, kellel oli arenenud riik ja sõjavägi. Vandaalide riik Põhja-Aafrikas, kunagine kardetud vaenlane oli sisekonfliktide tõttu nõrgestaud. Lääne-Goodi kuningriik Hispaanias, oma geograafilise paiknevuse tõttu ei saanud ohustada Bütsantsi huve Vahemere basseinis. Pärast oma onu Justin I Vanema surma 527. Aastal pääses võimule unistaja Justinianus I, kes nägi endas muistsete Vana-Rooma Imperaatorite järeltuliat ning seega pidas oma püha missiooniks õigeusu edendamise maailmas ning endise Rooma Impeeriumi taastamist Bütsantsi
a Rooma linna ning rajas 418. a Rooma keisririigi aladele I Barbarite kuningriigi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451.a Katalaunia väljadel.5.saj keskpaigaks oli impeeriumi lääneosa barbarite võimu ootel. Lääne-Rooma langus Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri R.Augustuluse ja saatis tema võimu sümbolid Ida- Rooma keisrile Zenonile. Barbarite kuningriigid Läänegootide riik, Vandaalide riik, Ida-Rooma riik, gepiidide riik, Idagootide riik, Frangi riik, Burgundia riik, Langobardide riik, sueebide riik 3. Bütsantsi territoorium - Bütsantsi riik tekkis 395.a kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Ida- Rooma riigi territoorium hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas, Vahemere idaosa saari
Constantinus Suur rajas Konstantinoopoli ning legaliseeris ristiusu. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes mõlemad pooled lühikeseks ajaks enda võimu alla ühendas. Pärast tema surma 395 aastal jagunes riik lõplikult Ida- Roomaks ja Lääne-Roomaks. Odoaker- germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476 kuni surmani. Justinianus Ida-Rooma viimase hiilgeajal tegutsenud keiser. Tema vägedel õnnestus alistada Põhja-Aafrika ja Itaalia ning teha lõpp sealsetele vandaalide ja idagootide riikidele. Augustinus kuulsaim kristlik kirjanik ning õpetlane. Kirjutas teose ,,Jumala riigist". Cassiodorus kristlikku haridust käsitlev õpetlane. Koostas munkade harimiseks õpiku. Kogu õpetuse jagas ta seitsmeks vabaks kunstiks.
aladele · Hunnide sissetung. Hunnide juht oli Attila. Hunnid olid väga head ratsutajad, hobustevaldajad ja ka Euroopa barbarhõimude jaoks väga hirmutavad. 451 Katalaunia väljadel võidetakse Attila Kõigepealt rahavad endale kuningriigi lääge gootid. Nende juht on Alarich. Ta teeb väga suurt rüüstamistööd Lääne-Rooma keisririigis. 410 rüüstab ta selle. 417 rajab ta Lääne-Gooti kuningriigi. Järgmine kuningriik, mis Lääne-Rooma aladele tekib on vandaalide kuningriik. 476 Lääne Rooma keisriik langeb. Pärast seda tekib Ida-Gootide kuningriik. 496 tekib Frangi riik. Frangi riigi kujunemine Esimene suurem riiklik moodustis, mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis, oli Frangi riik. Kuna see modustas enamuse tänapäeva Prantsusmaast, võib Frangi riigi teket ja arengut käsitleda kui teekonda ühe Rooma provintsis ajaloo lõpust Prantsusmaa ajaloo algusesse. Frangi riigil võime eristada nelja perioodi I
Mõttetu kivi üles vedamine kuna see on nii suur ja võimatu. Asja tegemine mida muuta ei saa ehk mõttetu asja pärast vaeva nägemine. Ei ole midagi uut päikese all kõik on vanamoodi, midagi pole muutunud ega ka muutu, ajalugu kordub, kõik on korduvuses ja kõik on olnud ning tuleb uuesti. Keskaeg 476 - 1492 Keskaeg algab Rooma Impeeriumi täieliku lagunemisega ning lõpeb Ameerika avastamisega (algab Koloniaalajastu). Rooma Impeeriumi lõpp oli põhjustatud vandaalide ja barbarite vallutusretkedest. Keskaja lõpuks oli Euroopa killustatud. Selle ajastu mõjutajad olid: 1. Kirik, religioon, Piibel - ristiusu levikuga muutus Jumal elu keskmeks, inimene oli tähtsusetu. Kirik oli vaimuliku elu keskus, samuti muutus usk ilmalikuks - kirikud ja katedraalid omasid palju raha ja maid. Usuti, et inimene sünnib vaesena või rikkana ning ta ei saa seda muuta. Folklöör suri välja
375 - 568. Ajendiks hunnide (türgi soost rändkarjakasvatajad) tungimine Aasiat Euroopasse 375 a. Rände põhjuseks oli ilmastiku jahenemine, elanikkonna juurdekasv ja maanappus. Rände tagajärjeks Lääne-Rooma häving ja germaanlaste riikide tekkimine: *Läänegootide riik : vallutasid ja rüüstasid Rooma linna (410). Asutasid I barbarite kuningriigi Lääne-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Katalauna lahing.) *Vandaalide riik: Suundusid Pürenee poossaare kaudu Põhja-Aafrikasse, kus vallutasid Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma 8vandalism) *Anglosakside riigid: Anglid, saksid ja jüütid tulid briti saartele ja rajasid sinna oma riigid * Frangi riik: Reini alalt pärit frangid tungisid Gallliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi (I kuningas)juhtimisel sinna oma riigi. *Idagootide riik: Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasd oma riigi
jalatseid. Hunnide kuulsaim väejuht oli Attila, kes sõdis Katalaunia lahingus, kuid selle lahingu nad kaotasid. GERMAANLASED elasid Musta mere ja Skandinaavia vahel. Neil oli iseloomulikuks rändav eluviis ning peategevusteks olid jahindus, laamakasvatud ja alepõllundus. Nad pidasid rahvakoosolekuid, kus otsustati tähtsamate küsimuste üle, eesotsas olid pealikud ja kuningas. Puudus kihiline riiklik moodustis. Tekkisid germaanlaste riigid: läänegootide riik (Hispaaniasse), vandaalide kuningriik (Põhja-Aafrikasse), anglosakside kuningriik (Britanniasse), Frankide riik (Galliasse), idagootide riik (Itaaliasse), burgundide riik, langobardide riik. Rahvasterände tagajärjel hakkasid barbarite ja endise Rooma riigi elanikkude kultuurid segunema. Kiriku tähtsus tõusis (tast sai kultuuri säilitaja ja ühendaja), hakkasid segunema Rooma ja barbarite seadused, rahvad seguneid (kujunesid välja tänapäeva euroopa rahvused), keeled segunesid (tekkisid romaani ja germaani keeled)
Ta kukutas 476. a. viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse ja sai Itaalia valistejaks, kuid jäi samas ise Konstantinoopoli keisri kliendiks. Justinianus I (527-565)- Sisepoliitikas- rajas tugeva sõjaväe, surus maha Nika ülestõusu 532, täiendas bürokraatiaaparaati, lasi koostada tsiviilseaduste kogu (kolm küidet + kommentaaris, suurim keskaja seadustekogu (Rooma õigus)). Välispoliitikas- vallutused Itaalias (vallutas Rooma), Aafrika põhjarannikul (vandaalide riik), vallutas osa Hispaaniast. Majanduses- tänu vallutustele oli kaubanduse õitseaeg, raha tuli riigikassasse, sõjavägi tugevnes. Kultuuris- Konstantinoopoli üles ehitamine, kaunistamine Karl Suur (742/768/800-814)- sõjaliselt ärmiselt edukas, liitis Saksamaa Frangi riigiga, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa, Madalmaad. Lasi 800. Aastal paavstil end keisriks kroonida Karl Martell (714-741) Austraasia majordoomus, kes alistas vastased Austraasias, võitis
hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne-Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas; anglide ja sakside riigid Britannias. Kuigi roomlased koos läänegootidega ja alaanidega suutsid hunne Katalaunia väljadel 451. a sõjaliselt lüüa, siis see enam lagunevat impeeriumit päästa ei suutnud. Rooma armeesse värvatud germaanlasest väepealik Odoaker kukutas 476
germaani hõimud (lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid, burgundid, frangid, anglid, saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne-Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas; Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 8 anglide ja sakside riigid Britannias. Kuigi roomlased koos läänegootidega ja alaanidega suutsid hunne Katalaunia väljadel 451 a sõjaliselt lüüa, siis see enam lagunevat impeeriumit päästa ei suutnud. Rooma armeesse värvatud germaanlasest väepealik Odoaker kukutas 476 a viimase
germaani hõimud (lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid, burgundid, frangid, anglid, saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne-Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas; Vana-Rooma ANTIIKAEG 8 anglide ja sakside riigid Britannias. Kuigi roomlased koos läänegootidega ja alaanidega suutsid hunne Katalaunia väljadel 451 a sõjaliselt lüüa, siis see enam lagunevat impeeriumit päästa ei suutnud. Rooma armeesse värvatud germaanlasest väepealik Odoaker kukutas 476 a viimase
Suur rahvasterändamine algas 370-ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse ning purustasid gootide väe, mis omakorda pani viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest
(lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid, burgundid, frangid, anglid, saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne- Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas; anglide ja sakside riigid Britannias. Kuigi roomlased koos läänegootidega ja alaanidega suutsid hunne Katalaunia väljadel 451 a sõjaliselt lüüa, siis see enam lagunevat impeeriumit päästa ei suutnud. Rooma armeesse värvatud germaanlasest väepealik Odoaker kukutas 476 a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ja rajas Itaaliasse ja sellega piirnevatele aladele oma kuningriigi
Attila hauda ei ole leitud tänaseni. Hunnide jõud aga oli murtud ja nende liit lagunes pärast Attila surma. Enam ei kujutanud hunnid Euroopale ohtu. 455. a tungisid vandaalid Itaaliasse ja rüüstasid kaks nädalat julmalt Roomat. Kõik, millel nende jaoks väärtust ei olnud ja mida kaasa viia ei saanud, hävitati: kujud purustati, raamatud hävitati, majad põletati. Tänapäevani nimetatakse mõttetut kultuuriväärtuste hävitamist vandalismiks. Pärast vandaalide retke jäi Rooma kõigest 7000 elanikku. Lääne-Rooma ei toibunud enam Geiserichi sõjaretkest. Peaaegu täiesti kaotasid keisrid võimu provintside üle. Itaalias peremehetsesid nüüd germaanlastest väepealikud. Barbarite vägede ülemad käsutasid keisri võimu, panid oma soovi järgi keisreid troonile või kukutasid neid. 476. a kukutas germaani väepealik Odoaker (loe odoaaker) viimase Lääne- Rooma keisri Romulus Augustuluse (loe roomulus augustulus)
tagasi paganliku poole kallutada. Märgatav oli tema mõju siiski nende kooliõpetajate- kirjanike tagandamisel ametikohtadelt, kes eelistasid traditsioonilisele paganlikule kirjandusele kristlikku. Kui 401. aastal pKr jõudsid visigoodid esimest korda Alarichi juhtimisel Itaalia pinnale, piirasid linnu ja pidasid lahinguid, tõrjuti nad esialgu tagasi. Kuid 5. sajandi keskpaigas, kui Britannia, Gallia ja Hispaania provintsid läksid tervikuna vandaalide ja burgundide kätte, kadus neist linnadest ka Rooma paganlik eliit ning antiikne paganlus taandus kaugematesse maapiirkondadesse, kus paari põlvkonna jooksul veel säilitati teadmist Romanitas'est, Rooma paganlikust kultuurist ja kirjandusest, mh eriti roomapärase haridusmudeli kaudu, kuni ka need paigad haarati barbaritest sissetungijate mõjusfääri. Uueks vastanduseks kujunes nüüd kristlikud roomlased vs. sissetunginud barbarid. Lõplik paganliku
· Kui Lääne-Rooma lagunes siis Bütsants jäi püsima, sest: 1. Bütsants suutis säilitada oma ühtsust 2. Bütsantsi alal paiknesid Idamaade õitsvad linnad, kultuurikeskused 3. Bütsants suutis kindlustada oma riigipiire strateegilistes kohtades 4. Bütsants suutis edukalt sõdida merel 5. Riiklikult juhitud maksusüsteem võimaldas ülalpidada tugevat armeed 6. Lääne-Rooma riigi territooriumil tekkisid barbarite ebapüsivad riigid · Vandaalide riik 429-534 · Lääne-Gootide riik Hispaanias 507-711 · Lääne-Gootide Tolosa riik 419-507 · Ida-Gootide riik 493-553 · Burgundide riik 443-534 · Langobardide riik Itaalias 568-774 · Frangi Kuningriik 486-714 BÜTSANTS kuni 1453 Iseloomustas: · Asus kolmes maailmajaos · Oli äärmiselt palju rahvuseline (juudid, kreeklased, bulgaarlased jne.)
Lääne – goodid edela – Gallias ja Hispaanias, vandaalid Põhja – Aafrikas. 476 tõugati troonilt Romulus Augustus (viimane L – R keiser), puudusid pärijad laskus „pimeduseaeg“ barbarid võimul. I – R keisrid pidasid kõiki L – R alasid endale kuuluvateks. Bütsantsi keiser Justinianus I suur (tähtsaim) 527 – 565 käskis endised L – R alad tagasi vallutada. 533 Belizaros purustas vandaalide väed P – Aafrikas; lõi platstarmi It tungimiseks; hõivas Ida – gootidelt 536 Rooma; 539 nende pealinna Ravenna; vallutatud aladel taaskehtestati roomaaegsed seadused. Justinianus I S alustas Rooma imp taastamist. Ida – goodid tahtsid Belizarost enda kuningaks, kuid 539 kutsus keiser Belizarose koju pärast tema lahkumist 541 vallutatud aladel idagootide ülestõus. Belizaros
Rooma aladele tunginud germaani hõimud: II SAJANDIL: marokmannid, kvaadid ja tšatid III SAJANDIL: alemannid, karpid, süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid V SAJANDIL: burgundid, sueebid, gepiidid VI SAJANDIL: langobardid Türgi jA Iraani hõimud: II SAJAND: sarmaadid V SAJAND: hunnid VI SAJAND: avaarid BARBARITE RIIGID: Frangi riik ->Gallias Läänegootide riik-> Hispaanias Vandaalide riik-> tungivad üle Reini jõe, jõuavad 409 Hispaniasse, liiguvad sealt edasi Põhja-Aafrikasse, loovad sinna riigi u 430-534 Lanborgide riik ->Põhja ja Kesk-Itaalias (suuremas jaos endistel idagootide aladel, mille langoboardid Bütsantsilt vallutasid, 568-774 FRANGI RIIK: Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga. Frangi riik tekkis 5. Sajandil peale Lääne- Rooma riigi lagunemist, kui
vald esialgu mõisapiirkond, mis pärisorjuse kaotamisega muutus talurahva seisuslikuks haldusüksuseks, hõlmates üksnes talupoegi ja talumaad Vana-Liivimaa Eesti ja Läti ala ühisnimetus keskajal Vana-Liivimaa linnadepäev kohalike hansalinnade võimuorgan Vana Testament juutide püha raamat, Piibli vanem osa vandaalid germaani rahvas, kes 5. sajandi esimesel poolel vallutas Põhja-Aafrika ja rajas seal oma riigi. Vandaalide riik purustati Bütsantsi keiser Justinianuse vägede poolt umbes sada aastat hiljem. Kuna vandaalid said tuntuks halastamatute röövlitena ja rüüstajatena, siis tähistab sõna ,,vandaal" ka kultuuriväärtuste hoolimatut lõhkujat vanem Muinas-Eesti ülik varanduslik ebavõrdsus varanduse jaotumine inimeste vahel ebaühtlaselt varjaagid skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures varna aarjalaste ühiskonnakorraidus muistses Indias, sama mis kastikord
vald esialgu mõisapiirkond, mis pärisorjuse kaotamisega muutus talurahva seisuslikuks haldusüksuseks, hõlmates üksnes talupoegi ja talumaad Vana-Liivimaa Eesti ja Läti ala ühisnimetus keskajal Vana-Liivimaa linnadepäev kohalike hansalinnade võimuorgan Vana Testament juutide püha raamat, Piibli vanem osa vandaalid germaani rahvas, kes 5. sajandi esimesel poolel vallutas Põhja-Aafrika ja rajas seal oma riigi. Vandaalide riik purustati Bütsantsi keiser Justinianuse vägede poolt umbes sada aastat hiljem. Kuna vandaalid said tuntuks halastamatute röövlitena ja rüüstajatena, siis tähistab sõna ,,vandaal" ka kultuuriväärtuste hoolimatut lõhkujat vanem Muinas-Eesti ülik varanduslik ebavõrdsus varanduse jaotumine inimeste vahel ebaühtlaselt varjaagid skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures varna aarjalaste ühiskonnakorraidus muistses Indias, sama mis kastikord
Sageli väikesearvulised (idagoodid, vandaalid u 80 000 väljarändajat, neist 15-20 000 sõjameest) Germaanlased ei tulnud eesmärgiga Rooma tsivilisatsioni hävitada või Rooma riiki lagundada, vaid soovisid Rooma tsivilisatsiooni hüvedest osa saada. Vandaalid- rüüstasid Roomat, sellest ka sõna vandaal Jüüti poolsaar (Taani), Visla 100 eKr 406 ületavad Reini koos sueebidega 409 liitlastena Hispaaniasse 429 Tuneesia (föderaadid) 422 Vandaalide kuningriik Põhja-Aafrikas 535 Kuningriigi lõpp (Bütsants, keiser Justinianus, väejuht Belisarios) Sueebid- tulid algselt koos vandaalidega, kuid edasi Aafrikasse ei läinud 409 kuningriik Galiitsias 575 liideti läänegoodid kuningriigiga Burgundid Pärit Lääne-Skandinaaviast, kuningriik Reini ääres 443 Sveits, Savoie, Lyon'i ümbrus (Franche- Comté ja Burgundia) 543 liidetakse Frangiriigiga, idaosas alemannid. Goodid- 269 ida- ja läänerühm
vald esialgu mõisapiirkond, mis pärisorjuse kaotamisega muutus talurahva seisuslikuks haldusüksuseks, hõlmates üksnes talupoegi ja talumaad Vana-Liivimaa Eesti ja Läti ala ühisnimetus keskajal Vana-Liivimaa linnadepäev kohalike hansalinnade võimuorgan Vana Testament juutide püha raamat, Piibli vanem osa vandaalid germaani rahvas, kes 5. sajandi esimesel poolel vallutas Põhja-Aafrika ja rajas seal oma riigi. Vandaalide riik purustati Bütsantsi keiser Justinianuse vägede poolt umbes sada aastat hiljem. Kuna vandaalid said tuntuks halastamatute röövlitena ja rüüstajatena, siis tähistab sõna ,,vandaal" ka kultuuriväärtuste hoolimatut lõhkujat vanem Muinas-Eesti ülik varanduslik ebavõrdsus varanduse jaotumine inimeste vahel ebaühtlaselt varjaagid skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures varna aarjalaste ühiskonnakorraidus muistses Indias, sama mis kastikord
Ilmaliku elu korraldus kuulus keisrile ehk basileusele (tal oli seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Keiser nimetas sisse Konstantinoopoli usujuhi ehk patriaadi. See juhtis õigeusu ehk Kreeka-Rooma kirikut. Ilma tema loata ei jõustunud ükski kiriku otsus. Bütsantsi patriah ei saavutanud mitte kunagi nii suurt võimu kui Rooma paavst (sõltus keisri ehk basileuse tahtest, kuna keiser määras ta ametisse). Keiser Justiniaanus (527-565) Teened, mis ta riigis ära tegi: · Purustas vandaalide riigi aastal 534, see asus Lääne-Rooma riigi aladel. · Vallutas Itaalia Ida-Gootide käest tagasi 554 · Liitis Bütsantsiga Hispaania · Laskis ehitada Hagia Sophia katedraali Tema ajal mängisid poliitilises elus olulist rolli trisrkuseparteid ehk deemosed. Bütsantsi ühiskonna keskpunktiks sai hipodroom, kus kujunes linnaelanike toetus erinevatel vankrijuhtidele(vankrid olid erinevat värvi:sinine punane roheline valge) ja selle tulemusena kujunesid parteid
Romulus Augustuluse ja saatis tema võimu sümbolid Ida-Rooma keiser Zenonile. LÄÄNE-ROOMA LANGUSE JA IDA-ROOMA PÜSIMISE PROBLEEM · Bütsants püsis järkjärguliste muutuste hinnaga kuni 15. sajandi keskpaigani tal olid paremad geograafilised tingimused ning rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid. · Justianus I ajal(527-565) vallutati Itaalia, Põhja- Aafrika ja osa tänapäeva Hispaaniast. 534. aastaks tehti lõpp vandaalide kuningriigile ja 536-555 võideldi edukalt idagootidega. · Suudeti haarata strateegiline initsiatiiv ja vallutada piirkonnad, kust barbarid oleks edasi tunginud. Roomlastel oli merel selge ülekaal. 419. aastal Konstantinoopolis välja antud edikti kohaselt karistati igaüht surmanuhtlusega, kes õpetab barbarile meresõitu. · Lääne feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invasiooni ajastust killustatuna, Ida- Rooma aga ühtsena.
Honoriuse (Lääne-Rooma) vahel osutus lõplikuks. 406 tungisid vandaalid, sueebid ja alaanid üle Reini Galliasse ja sealt edasi Hispaaniasse. 407 tõid roomlased oma väed välja Britanniast, tugevdamaks kaitset Reini piiril. 410 Balkanilt Itaaliasse tunginud läänegoodid Alarichi juhtimisel rüüstasid Roomat. Seejärel hõivasid nad suure osa Galliast ja Hispaaniast. 429 ületasid vandaalid Gibraltari ja seejärel vallutasid Põhja-Aafrika. 435 langes nende kätte Kartaago. Vandaalide laevastik domineeris seejärel Vahemere lääneosas. 434 454 juhtis Lääne-Rooma riigiasju Aetius keiser Valentinianus III usaldusalune. Oli viimane Rooma riigimees, kes suutis suurt osa impeeriumi lääneosast enamvähem keskvõimu kontrolli all hoida. Moodustas germaani rahvastest liidu Kesk-Euroopas tugevnenud hunnide kuninga Attila vastu. 451 võitis Aetius Katalaunia lahingus Gallias roomlaste ja germaanlaste vägedega Attilat ja tema hunne, sundides need Galliast taganema.
Aastat 476, mil kukuti viimane Lääne- Rooma keiser, loetaksegi vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. Läänegoodid rändasid üle Balkani poolsaare ja läbi itaalia, rüüstasid 410. aastal Rooma linna ja asusid lõpuks Hispaaniasse. Vandaalid aga ületasid Hispaaniat ja Aafrikat eraldava Gibraltari väina ning vallutasid Põhja- Aafrika. Hispaanias asus nüüd läänegootide riik, Põhja- aafrikas vandaalide riik. V. sajandi lõpul tungisid aga Itaaliasse idagoodid, purustasid Odoakeri väe ja said Itaalia valitsejaks. Nii tekkis Itaalias idagootide riik, mis oli mõnda aega germaanlaste riikide seas kõige võimsam. 2) Kerjusmungaordud (22) Koos linnadega tekkisid uued mungaordud. Üht liiki ordu oli kerjusmungaordu ehk frantsisklaste ordu. Esmalt rajas Franciscus ( jõuka talumehe poeg ) frantsisklaste ordu
annaabi.ee 
