Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Varakeskaeg - ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
Varakeskaeg
  • Millised barbarite riigid tekkisid 5. Sajandil endise Lääne- Rooma riigi aladele? – Läänegootide, idagootide, frangi, vandaalide ja burgundia riik.
  • Keskaja algus ja keskaja lõpp. – Algus 476a Lääne-Rooma riigi langus. Lõpp 1453 Konstantinoopoli langemine . 1492 Ameerika avastamine. 1517 Martin Lutheri usupuhastus.
  • Frangi riik (frankide ühendamine, Chlodovech , ristiusu vastuvõtmine, majordoomused, Karl suur, frangi riigi lagunemine, lääne-euroopa riikide teke) – Frangi kuningas Chlodovech 5. Sajandil. Frangi riigi valitsejad : 1) Merovingid (Chlodovech) ja 2) karolingid (Pippin Lühike). Majordoomus on Frangi kuningakoja ülem. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal, katoliikluse vormis. 843. Verdunis sõlmiti kokkulepe mis jagas riigi lõplikult kolmeks. Lääne-Frangi riigist sai Prantsusmaa, Ida-Frangi riigist sai Saksamaa ja Lõuna-Frangi riigist Itaalia.
  • Läänikorra kujunemine ja olemus. – Põhjused miks ei saanud talupojad olla sõjaväes: 1) polnud raha 2) polnud aega 3) polnud oskusi. Selleks et saada sõjaväge, hakkasid Frangi valitsejad andma maad oma vasallidele sõjateenistuse eest. Senjöör annab maad, läänimees ehk vasall saab maad. Domeen on kuninga maa, mida ta ei läänistanud.
  • Naturaalmajandus . – Maksti mitte rahas, vaid natuuras. Asi asja vastu.
  • Pärisorjuse kujunemine.Sunnimaisus , kujunes pärisorjus sest nende isiklik vabadus oli piiratud ja see sarnases orjusega.
  • Kiriku korraldus varakeskajal . – Rooma paavst (papa-isa) – Katoliku kiriku pea. Apostel Peetrus. Piiskop korraldas usuelu neile alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (toomkirik). Preestri ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirkuteenusi. Ametisse pühitses preestri piiskop. Klooster – eremiitide kogukond . Püha Benedictu tegi kloostri ja uued reeglid, ( monte cassino klooster). Tsölibaat – keeld abielluda. Misjon – ristiusu lähetamine mittekristlastele. Misjonär – levitaja. Abt – mungakloostri juht. Abtiss – nunnakloostri ülem.
  • Kirikulõhe.1054 . A jaguneb ristiusu kirik kaheks: Idakirik ehk õigeusu kirik : patriah , Kreeka ja kohalikud keeled, abielukeeld vaid kõrgvaimulikel. Läänekirik ehk katoliku kirik: Ladina keel, paavst, abielukeeld kõigil vaimulikel.
  • Bütsants. – Ida-Rooma riik. 324-330 Konstantinoopoli ehitamine. Byzantion > Konstantinoopol > Istanbul . Keiser Justinianus Esimene 527-565: Vallutas Itaalia, Kartaago . Annab välja tsiviilseaduste kogu ehk Rooma õiguse. Laseb ehitada Hagia Sophia katedraali. Keiser – piiramatu võimuga. Senat – andis Keisrile nõu. Patriarh – Bütsantsi kirikupea. Haridus ja vaimuelu: Antiikaja eeskujud, Platon ja Aristoteles, Hagiograafia – pühakute elulood .
    Vaga elu, lihasuretamine, imeteod, märtrisurm.
  • Vana-Vene riik: varjaag Rjurik – asus valitsema Novgorodis. 882 vürst Oleg rajas vana-vene riigi. 988 vürst vladimir ristiusk bütsantsist. Jaroslav Tark 1030. A vallutas tartu „Vene õigus“. Veetse – Novgorodi vürsti valimine.
  • Varakeskaeg - ajalugu #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Maria Jürissaar Õppematerjali autor
    Varakeskaeg
    1. Millised barbarite riigid tekkisid 5. Sajandil endise Lääne-Rooma riigi aladele? – Läänegootide, idagootide, frangi, vandaalide ja burgundia riik.
    2. Keskaja algus ja keskaja lõpp. – Algus 476a Lääne-Rooma riigi langus. Lõpp 1453 Konstantinoopoli langemine. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Martin Lutheri usupuhastus.
    3. Frangi riik (frankide ühendamine, Chlodovech, ristiusu vastuvõtmine, majordoomused, Karl suur, frangi riigi lagunemine, lääne-euroopa riikide teke) – Frangi kuningas Chlodovech 5. Sajandil. Frangi riigi valitsejad: 1) Merovingid (Chlodovech) ja 2) karolingid (Pippin Lühike). Majordoomus on Frangi kuningakoja ülem. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal, katoliikluse vormis. 843. Verdunis sõlmiti kokkulepe mis jagas riigi lõplikult kolmeks. Lääne-Frangi riigist sai Prantsusmaa, Ida-Frangi riigist sai Saksamaa ja Lõuna-Frangi riigist Itaalia.
    4. Läänikorra kujunemine ja olemus. – Põhjused miks ei saanud talupojad olla sõjaväes: 1) polnud raha 2) polnud aega 3) polnud oskusi. Selleks et saada sõjaväge, hakkasid Frangi valitsejad andma maad oma vasallidele sõjateenistuse eest. Senjöör annab maad, läänimees ehk vasall saab maad. Domeen on kuninga maa, mida ta ei läänistanud.
    5. Naturaalmajandus. – Maksti mitte rahas, vaid natuuras. Asi asja vastu.
    Pärisorjuse kujunemine. – Sunnimaisus

    Sarnased õppematerjalid

    Keskaja ajalugu gümnaasiumile-teke-areng-Bütsants-Karl Suure keisririik-Skandinaavia
    13
    docx

    Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

    Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi perioodidele omased joones,

    Ajalugu
    Keskaja algus ja lõpp-Periodiseering
    9
    doc

    Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

    Perioodi lõpus hakkavad tekkima tugeva keskvõimuga riigid (Inglismaa, Hispaania). 100 aastane sõda. Hiliskeskaeg/varauusaeg (15-16 saj) ­ kriisid ühiskonnas, usuelus,usupuhastuse aeg, humanismi ja renessansi aeg. Tugevnevad veelgi Prantsusmaa ja Inglismaa, hakkab kujunema diplomaatia. Keskaeg ­ ei olnud kasutusel keskajal. Esimest korda kasutavad seda humanistid 15 saj. Humanistid huvitusid antiikkultuurist, püüdsid ajalugu etappidesse jagada. Keskaeg on ainult Euroopa kontekstis. Keskajal kujuneb tänapäevane Euroopa. Muiste vabadusvõitlus (Eestis) lõppes 13 saj (1227) ­ tõi eestisse võõra korra, ristirüütlite võimu, Liivi orduriik (laguneb 16 saj ­ Liivi sõda ­ Eestis lõpeb keskaeg). Eesti keskaeg jääb hiliskeskaega. Keskaja ruumiline piiritlemine ­ 1. katoliiklus religioonina 2. ühiskondlik korraldus ­ feodalism (keskaeg ehk feodaaltsivilisatsioon)

    Ajalugu
    Varakeskaeg - slideshow
    2
    odt

    Varakeskaeg - slideshow

    Keskaja algus ja lõpp: ALGUS: 476 ­ Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamine LÕPP: 1453 ­ Konstantsinoopoli vallutamine 1492 ­ Ameerika avastamine 1517 ­ usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Mõisted: SENJÖÖR ­ suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL ­ keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL ­ maaisand FEOOD ­ maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN ­ kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS ­ maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD ­ kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG ­ viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN ­ viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID ­ muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG ­ viikingite kuningas BOND ­ taluperemees Skandinaavias

    Ajalugu
    Vara-Keskaeg Euroopas-konspekt
    15
    doc

    Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

    teiseks (feodalism). Keskaja lõpuks peetakse erinevaid Kõik need sündmused märgivad sündmusi: maailma otsustavat muutumist ja 1453 Konstantinoopoli langemine ja uue maailmapildi kujunemist. Ida-Rooma häving. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Reformatsioon Saksamaal c. Keskaja periodiseerimine: Periood Aeg Iseloomustus Varakeskaeg 4.-10. saj. Ida-Rooma (Bütsantsi) domineerimine. Lääne-Euroopas Frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine. Roomakatoliku kiriku tugevnemine. Romaani-germaani kultuuri kujunemine. Frangi riigi lagunemine ja invasioonide ajajärk. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj. Püha-Rooma keisririik.

    Ajalugu
    Ajaloo KT kordamisküsimused
    8
    docx

    Ajaloo KT kordamisküsimused

    1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? – Alguseks peetakse 476. aastat, kui Lääne-Rooma keisririik langes. Lõpuks peetakse: a) Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal. b) Ameerika avastamist 1492. aastal. c) Usupuhastust ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1512. aastal. Keskaeg on X.-XV. sajandite vahele jääv ajajärk. Perioodide jagunemine: a) Varakeskaeg (V.-X. sajand); Euroopa- vaene, poliitiliselt killustatud, feodaalsõltuvus jne. (lk.72) b) Kõrgkeskaeg (XI.-XIII. Sajand); jõukuse kasv, lääne-eurooplaste vallutusretked itta, lõunasse ja põhja. Hiliskeskaeg (XIV.-XV sajand); katkuepideemia, majanduslikud raskused, kapitalistliku ühiskonna kujunemine. Keskaeg oli Euroopa ajajärk. 2) Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. – a) Tõusu põhjused: Clodovech lasi ennast ristida

    Ajalugu
    10-klassi ajaloo kontrolltöö
    8
    doc

    10. klassi ajaloo kontrolltöö

    Ruunid omasid ka jõudu. Pidid eemale hoidma hauarüüstajad.Tekste kirjutati hästi vasakult paremale kui ka vastupidi. Pärimusi anti edasi suuliselt ehk saagadena. Kirja pandi need alles 7 saj, pärast seda, kui tuli ladina tähestiku kasutuselevõtt skandinaavias. Müüdid sisaldasid sageli lugusid hiiuddest ja jumalatest, kui reaalselt põhinevaid lugusid, kui väljamõeldis oli lahutamatult põimunud tõega. Retketest gröönimaale saame teada Erik punase saagast. Varasem Rootsi ajalugu on teada Ynglingerite saagast. Meieni jõudnud muistne põhjaala eepos on tuntud kui ,,Vanem edda" (islandi eepos). Vanem ja norem edda on üks peamisi allikaid skandinaavia jumalatest ja mütoloogiast. · viikingite retked Arenes künnipõllundus ja põhjamaised loodusolud ei võimaldanud toita suurt püsielanikkonda, mistõttu osa rahvast rändas maalt välja. Retketele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud

    Ajalugu
    Euroopa kesk- ja varauusaeg konspekt
    23
    doc

    Euroopa kesk- ja varauusaeg konspekt

    SISSEJUHATUS JA KRONOLOOGIA SISSEJUHATUS o Keskaja piirid on kokkuleppelised. Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. o Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas: Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) Ameerika avastamist Kolumbuse poolt ( 1492) Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal (1517) o Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud ( 5-10 saj) o Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu (11-13 saj) o Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemia elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi ( 14-15 saj) KRONOLOOGIA o 486. a- fran

    Ajalugu
    KESKAEG KT kordamine
    6
    docx

    KESKAEG KT kordamine

    Keskaeg on ajalooperiood. Keskaja algust loetakse 476LääneRooma langemine 395Rooma impeerium jagunes lõplikult kaheks:lääne rooma ja ida rooma 330Rooma pealinnaks sai konstantinoopol 180Rooma keiser marcus aureliuse surm,mille järel hakkas lagunema rooma rahu. Lõpuks 1453 konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1492. Kolumbus avastas Ameerika 1517usupuhastuse algus saksamaal Keskaeg jaguneb: Varakeskaeg 510 saj Kõrgkeskaeg 1113 saj Hiliskeskaeg 1415 saj Vanauusaeg 1618 saj Keskaeg oli euroopas. Keskaega võib piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. 2) Nimetage Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. Frankide võimu haripunkt oli Karl Suure valitsus ajal, aastatel 768814. Ta laiendas riiki (Saksamaa, Itaalia). Karl pani aluse Karolingide dünastiale. Ta krooniti keisriks

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun