Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Varakeskaeg - ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
Varakeskaeg - ajalugu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maria Jürissaar Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
docx

Varakeskaeg

Iga vaimulik (nt iga munk) ei olnud preester. Vaimulikke peeti üleval maksudest ja annetustest. Maal oli tähtsaim makse kümnis, mis moodustas algselt 1/10 saagist. Kirikul oli ka muid sissetulekuid, eriti maavalduselt. Varakeskajal muutis see kiriku sõltuvaks maaisandast, kellel oli oma kirikus ka patronaadiõigus ­ õigus määrata kohale preester. Katoliku kiriku õpetus Katoliku kiriku aluseks on Piibel, mis koosneb Vanast Testamendist (judaismi püha raamat, mis sisaldab juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi, psalme (laule) jms) ning Uuest Testamendist (4 evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast, ülestõusmisest, apostlite tegudest ja apostlite kirjadest esimestele kristlikele kogudustele) Piibli ülesehitus pandi paika juba 2.saj. Vana Testament oli heebreakeelne ning uus peamiselt kreeka keelne. Esimese korraliku ladinakeelse tõlke tegi munk Hieronymus 4.saj paavsti ülesandel ning seda hakati kutsuma Vulgata'ks.

Ajalugu
thumbnail
2
odt

Varakeskaeg - slideshow

Keskaja algus ja lõpp: ALGUS: 476 ­ Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamine LÕPP: 1453 ­ Konstantsinoopoli vallutamine 1492 ­ Ameerika avastamine 1517 ­ usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Mõisted: SENJÖÖR ­ suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL ­ keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL ­ maaisand FEOOD ­ maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN ­ kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS ­ maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD ­ kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG ­ viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN ­ viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID ­ muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG ­ viikingite kuningas BOND ­ taluperemees Skandinaavias

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Vara Kesk-aeg

Toomkapiitel- piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosoleks piiskopi eesistumisel. Visitatsioon- külastus mille ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist. Katoliku kiriku õpetus selle põhituumaks on usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu ning see rajaneb piiblil. Esimene osa vana testament sisaldab juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi psalme jm. Uues testamendid on neli evangeeliumi, mis jutustavad kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest, kristuse spostlite tegude kirjeldus ja nende kirjad esimestele kristlikele kogudustele. Islam muhamed sündis 57 ekr mekas kaupehena tegutsedes kohtus nii ristiusu kui judaismiga. 40a hakkas nägema nägemusi ja jõudis veendumusele, et allah on ta prohvetiks valinud. Algne sõnum ,,ei ole jumalat peale jumala, sest kõik teised on ebajumalad". Tema

Ajalugu
thumbnail
16
docx

Kreeka ajalugu

Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamänge 3. Kreeka-Pär

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Varakeskaeg

1. Millal ja kelle poolt võeti kasutusele termin ,,keskaeg"?1469­Giovanni Andrea,(Paavst Paulus II raamatukoguhoidja) 2. Milliseid sündmuseid peetakse keskaja alguseks ja lõpuks?Algus ­ Rooma pealinnaks Konstantinoopol, Rooma riik jagati ida ja lääne impeeriumiks, Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpp ­ Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, Columbus avastas Ameerika, algas Saksa reformatsioon. 3. Kuidas jaguneb keskaeg?Varakeskaeg ­ kujunes feodaalkord, valitses naturaalmaj., algas linnade kujunemine, Kõrgkeskaeg ­ kujunes välja seisuslik korraldus, areneb rahamaj., kaubanduse õitseng. Hiliskeskaeg ­ kapitalistliku maj areng, linnade allakäik. 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud?Vaimulikud, feodaalid, talupojad ja käsitöölised ning kaupmehed. 5. Mika Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis?Parem sõjaväe ülesehitus ­ said töö eest palka, aktiivne kaubanduselu, bütsantsi kuldmünt ­ rahvusvaheline valuuta, vabade talupoe

Ajalugu
thumbnail
17
odt

Keskaeg ja Uusaeg

Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama germaanla

Ajalugu
thumbnail
12
docx

Keskaeg ja uusaeg

Keskaeg ja uusaeg 1. Keskaja algus: 476 a. (kokkuleppeline) Lääne-Rooma keisririigi võimu ära võtmine germaani võimu poolt Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid sündmusi: 1) 1492 a.- Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 2) 1517 a.- luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: I varakeskaeg ( 5.saj. - 11. saj. algus) II vahekeskaeg (11.saj. algus - 14. saj. II pool) → kõrgkeskaeg (13. saj.) III hiliskeskaeg - varauusaeg (14.saj. II pool - 16.saj.) Feodaaltsivilisatsiooniks nim. keskaega, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsioon: 1) geograafilises tähenduses - Lõuna- ja Lääne-Euroopa alad → seal valitses kristlus

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Keskaja kunstiajalugu

ROOMA KULTUUR roomlastele avaldas suurt mju kreeka kunst. roomlased võtsid üle kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kreeka eeskujude järgi kujutama. vallutatud kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. kreeka kunst oli rooma ülikute hulgas suurmoes. kui ei jätkunud originaale, siis valmistati täpseid koopiaid. nii vallutas kreeka kultuuriliselt rooma. portreekunstis saavutati suurim iseseisvus. rooma portreee lähtus individuaalsest karakteristikast., kartmata näidata inimest sellisena nagu ta oli.see tuli roomlaste surnute kultusest. oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreekujutisi. erilise püüdlikkusega jäädvustati väejuhte ja riigimehi. roomlased ei uskunud hauatagusesse ellu. rooma valitsejaid näidatakse tihti halastamatute ja julmadena, just nii nagu me neid ajaloos tunneme. on kreeka eeskujul kõrgreljeef. jäädustati peamiselt võidukaid sõjakäike. MAALIKUNST seinale anti ruumi piirav tähendus. imiteeriti marmorit.

Kunstiajalugu



Lisainfo

Varakeskaeg
1. Millised barbarite riigid tekkisid 5. Sajandil endise Lääne-Rooma riigi aladele? – Läänegootide, idagootide, frangi, vandaalide ja burgundia riik.
2. Keskaja algus ja keskaja lõpp. – Algus 476a Lääne-Rooma riigi langus. Lõpp 1453 Konstantinoopoli langemine. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Martin Lutheri usupuhastus.
3. Frangi riik (frankide ühendamine, Chlodovech, ristiusu vastuvõtmine, majordoomused, Karl suur, frangi riigi lagunemine, lääne-euroopa riikide teke) – Frangi kuningas Chlodovech 5. Sajandil. Frangi riigi valitsejad: 1) Merovingid (Chlodovech) ja 2) karolingid (Pippin Lühike). Majordoomus on Frangi kuningakoja ülem. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal, katoliikluse vormis. 843. Verdunis sõlmiti kokkulepe mis jagas riigi lõplikult kolmeks. Lääne-Frangi riigist sai Prantsusmaa, Ida-Frangi riigist sai Saksamaa ja Lõuna-Frangi riigist Itaalia.
4. Läänikorra kujunemine ja olemus. – Põhjused miks ei saanud talupojad olla sõjaväes: 1) polnud raha 2) polnud aega 3) polnud oskusi. Selleks et saada sõjaväge, hakkasid Frangi valitsejad andma maad oma vasallidele sõjateenistuse eest. Senjöör annab maad, läänimees ehk vasall saab maad. Domeen on kuninga maa, mida ta ei läänistanud.
5. Naturaalmajandus. – Maksti mitte rahas, vaid natuuras. Asi asja vastu.
Pärisorjuse kujunemine. – Sunnimaisus


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun