liivlastelt ja lätlastelt sõjakäikudel osalemist. Ristisõdijate edule aitas kaasa ka mõnede Läti ja Liivi ülikute kergekäeline üleminek vaenlase poolele. Sõjameeste varandus pandi kiriku kaitse alla, tõotati, et ristisõjas hukkunud saavad otse paradiisi. Enamus ristisõdijaist tuli peamiselt Bremenist ja Lübeckist (nim ministeriaalideks). Albert tegutses 30 aastat e. kuni aastani 1228. Aastaks 1227 oli vallutatud kogu Eesti territoorium, kaasaarvatud Saaremaa. 1229. a. Albert suri. 5. "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" e. Mõõgavendade ordu- liikmeskond, liikmete jagunemine, sümboolika, ordu juhtimine, keskused Lätis ja Eestis, tegevuse eesmärk kuni purustamiseni. "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" e. Mõõgavendade ordu (lad. keeles Fratres Militiae Christi) on eriline vaimulik rüütliordu, mis asutati 1202. aastal arvatavasti piiskop Alberti algatusel
Piiskopil oli tugevast sulasest kahju; ta vandus, maksku mis maksab, redu jälle kinni püüda. Ta saatiski sulased välja, ronis ise rammusa mära selga ja ratsutas metsa. Metsas eksis ta küll ära, kuid leidis truudusetu sulase tüvika, paksulehelise tamme varjul rahukalt puhkamast. «Küll ma su hellasti äratan,» urises piiskop, ronis mära seljast maha, tõstis piitsa -- tsiuh! «Hellasti» äratatud pahategija kargas kui nõelatult püsti ja nühkis aietades piitsaga puudutatud kohta. «Sa- pahareti sulane! Sa redu, kurjategija, mi-is? Sulased, siia, halloo! Vaat sulle, säh!» - Vaimulik isand tõstis jälle piitsa, mille õel vilistamine pahareti sulase hinge ärritas. Aga sel silmapilgul kiskus mära enda valju hirnumisega isanda käest äkki lahti ja putkas tuhatnelja metsa. Lähedalt kostis tume urin. Suur metselajas tuli nähtavale ja näis nõu pidavat, kas maksab kahejalgseid külalisi ligemalt vaatama minna. «Karu!» karjatas püha isand ja pillas piitsa maha.
Kõik kommentaarid