Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

JOHANNES KÄIS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
JOHANNES 
KÄIS
KES TA OLI?
• 1885­ 1950
• Johannes Käis oli 
eesti pedagoog ja 
kooliuuendusliikum
ise juht.
HARIDUSTEE •Õppis isa käe all 
Rosma külakoolis, 
Põlva kihelkonnakoolis 
ja Võru linnakoolis.
•  Sooritas 1903. aastal 
Pihkva  Gümnaasiumis 
kreiskooliõpetaja 
kutseeksami
HARIDUSTEE •   1904 . aastal 
lõpetas eksternina 
Peterburi Õpetajate 
Instituudi .
• Õppis aastail 1913–
1915 vabakuulajana 
Riia Polütehnikumis.
HARIDUSTEE  Õppis 1916–1918 
Petrogradi Ülikooli 
füüsika-
matemaatikateadusko
nnas, mille lõpetas 1. 
järgu diplomiga .
HARIDUSTEE Hiljem täiendas end 
mitmel välisreisil 
tutvumaks 
koolikorraldusega:
•  Berliinis (1926), 
•  Austrias  (1927), 
• Šveitsis (1927, 1928),
• Londonis (1929).
TEENISTUS ­ Töötas aastail 1903–
KÄIK 1911 õpetajana Lätis 
Limbaži,  Valmiera  ja 
Riia linnakoolides 
ning Valmiera 
tütarlastegümnaasiu
mis.
TEENISTUS­ 1919. aastast asus tööle 
KÄIK Pihkva kubermangu 
haridusosakonna 
instruktorina õpetajate 
ettevalmistuse ja 
täiendkoolituse  alal, 
olles samal ajal lektoriks 
Pihkva  Rahvahariduse  
Instituudis.
TEENISTUS­ •Töötas Võru Õpetajate 
KÄIK Seminari direktorina aastail 
1921–1930. 
• Tema juhtimise all kujunes 
seminarist 
uuendusmeelsemaid 
õppeasutusi Eestis, kus 
rakendati ja propageeriti 
reformpedagoogika 
põhimõtteid. 
TEENISTUS­ •  1931 . aasta sügisest 
KÄIK tegutses Käis Tartus Eesti 
Õpetajate Liidu teadusliku 
sekretärina.
•  Ülesandeks oli õpetajate 
abistamine pedagoogilises 
töös, kooliuuenduslike 
küsimuste  selgitamine  ja 
propageerimine ajakirjas 
Kasvatus ning õpetajate 
täiendõppe korraldamine.
KOOLI • 1930. aastate esimesel 
UUENDUS poolel hakkas Käisi ümber 
RÜHM koonduma rühm 
uuendusmeelseid õpetajaid, 
kes said tuntuks 
kooliuuendusrühma nime 
all. 
• Rühma liikmeskonda kuulus 
1930. aastate lõpul üle 400 
pedagoogi. 
KOOLI Oma ideede 
UUENDUS levitamiseks hakati 
RÜHM 1933. aasta lõpul 
Käisi toimetusel välja 
andma bülletääni 
Kooliuuenduslane
mis ilmus Õpetajate 
Lehe 
lisana.
EESTI  •  Käisi eestvedamisel 
ÕPETAJATE 
korraldati Tartus aastail 1938–
1940 Eesti Õpetajate Liidu 
LIIT
kolmeaastased õpetajate 
täienduskursused, millest 
võttis osa ligi 700 pedagoogi.
• Käis töötas Eesti Õpetajate 
Liidu teadusliku sekretärina 
kuni liidu tegevuse lõpuni 
1940. aastal.
• 1946. aastal avaldas Käis 
kogumikus  Valitud tööd rea 
oma  varasemaid  
kooliuuendust propageerivaid 
kirjutisi, mistõttu teda 
süüdistati kodanlik-
natsionalistlike vaadete 
propageerimises. 
• Käisi teosed olid kuni 1960. 
aastate keskpaigani 
keelustatud.
TEOSED • Loenguid ja kokkuvõtteid I–II 
(1938–1939)
• Teel töökoolile I–IV (1924–
1929)
• Uusi teid algõpetuses (1931–
1936)
• Kooliuuenduslane (1933–1940)
• Valitud tööd(1946) (artiklid 
didaktikast ja algõpetuse 
metoodikast)

Document Outline

  • Slide 1
  • KES TA OLI?
  • HARIDUSTEE
  • HARIDUSTEE
  • HARIDUSTEE
  • HARIDUSTEE
  • TEENISTUS-KÄIK
  • TEENISTUS-KÄIK
  • TEENISTUS-KÄIK
  • TEENISTUS-KÄIK
  • KOOLI UUENDUS RÜHM
  • KOOLI UUENDUSRÜHM
  • EESTI ÕPETAJATE LIIT
  • Slide 14
  • TEOSED
Vasakule Paremale
JOHANNES KÄIS #1 JOHANNES KÄIS #2 JOHANNES KÄIS #3 JOHANNES KÄIS #4 JOHANNES KÄIS #5 JOHANNES KÄIS #6 JOHANNES KÄIS #7 JOHANNES KÄIS #8 JOHANNES KÄIS #9 JOHANNES KÄIS #10 JOHANNES KÄIS #11 JOHANNES KÄIS #12 JOHANNES KÄIS #13 JOHANNES KÄIS #14 JOHANNES KÄIS #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Johannes Käis
5
doc

Johannes Käis

Johannes Käis (1885-1950) 30.september.2010 Elu ja tegevus 26. detsembril 1885. aastal sündis Võrumaal Rosma külakooliõpetaja Peeter Käisi peres tulevane pedagoog ja kooliuuendusliikumise juht Johannes Käis. Oma õpinguteed alustes Johannes isa käe all Rosma külakoolis, aastatel 1897-1899 jätkas õpinguid Põlva kihelkonnakoolis ja 1900-1903 Võru linnakoolis. 1903 sooritas Johannes Käis Pihkva gümnaasiumi juures kreiskooliõpetaja kutseeksami ning asus tööle Lätimaale Limbazi linnakooli (1903-1906). 1904. aastal lõpetas Käis eksternina Peterburi Õpetajate Instituudi. Järgnesid töökohad õpetajana Valmiera linnakoolis ja tütarlastegümnaasiumis (1906-1911), 1911. aastal Riia Peeter-Pauli linnakoolis ning 1912-1917. aastal Riia Aleksander I gümnaasiumis loodusõpetuse õpetajana. Johannes

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia
Referaat - Johannes Käis-sissejuhatus kasvatusteadusesse II
28
docx

Referaat - Johannes Käis, sissejuhatus kasvatusteadusesse II

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond JOHANNES KÄIS’I ÜLDÕPPE PÕHIMÕTTED JA TÄNAPÄEVA ALUSHARIDUS Referaat Juhendaja: Evelyn Neudorf, MA Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ELULUGU...............

Kasvatusteadus
Haridus Eesti kultuuris
18
doc

Haridus Eesti kultuuris

üldkogu ehk senat. Kolmas mees ülikooli ametiredelil oli rektor, kes tegeles jooksvate asjadega. Ülikooli astumiseks ei nõutud kindla koolitüübi lõpetamist. Tähtsamaks õppetöö vormiks oli loeng, selle kõrval vaidlused e. dispuudid. Teadmisi kontrolliti kuu- ja semestrieksamitel. Vene-Rootsi sõjas Tartu linn kapituleerus ja suurkool kolis 1656. aastal Tallinna. Uuesti avati ülikooli uksed tartus 1690. aastal. Kuna õppimine käis kõikjal ladina keeles, siis polnud üliõpilastel ja teadlastel keelepiiri. Tartu kui ülikoolilinna osatähtsus langes. Paremaid tingimusi otsiti Pärnust, kuhu ülikool kolis 1699. aastal. Põhjasõda lõpetas ülikooli tegevuse 1710. aastal. Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema 17. sajandi teisel kolmandikul. Tugevdati kontrolli talurahva kristliku õpetuse üle. Pärast visitatsioonikorralduse väljaandmist

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Vabadussõja kindralid ja admiralid
33
doc

Vabadussõja kindralid ja admiralid

Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor ­ Richard Tomberg 15. Kindralmajor ­ Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi vallakoolis, 1895 - 1897 Viljandi I. algkoolis ja 1897 - 1900 Viljandi linnakoolis. 1901. aasta augustis astus ta oma pere kehva majandusliku seisu tõttu vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus jäi teenima 110. Kaama jalaväepolku kaunases

Riigikaitse
Eesti ajaloo historiograafia
28
docx

Eesti ajaloo historiograafia

Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik ­ 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine. Ühiskondlikust atm

Ajalugu
Eesti kunst 1918-1940
44
docx

Eesti kunst 1918-1940

Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maalrina, hiljem Peterburi Kunstiakadeemiasse. Lõputööks oli "Herakles toob Kerberose põrguväravast"(1855). Akvarellitehnika, mida ta Itaaliasse omandama läks, andis talle visandlikuse ja kiire töötamise oskuse. "Kunstniku sünnikoht" - kaks maali: üks akvarellis ja üks õlis. "Ketraja. Katkenud lõng" - poseeris õde Liisu. "Ärkamine nõidusunest" - mütoloogiaaineline

Kunstiajalugu
Eesti ajalugu
56
doc

Eesti ajalugu

võimalusest saada maad, kodule palju lähemal. Venemaa oli killustunud. Vene väikeriikidele tungisid kallale mongoli-tatarlased. See takkistas venemaa laienemist läänepoole. 1223 Kalka lahing - Vene-Mongoli lahing. Mongoli vägesid juhtis TsingishKhan. Mongolid võitsid. 1240-1480 Mongoli-Tatari ikke Venemaal. Ristiusk hakkas nii idast kui läänest rahulikul teel Eestisse levima. 1070 - Bremeni peapiiskop Hiltinus määras läänemeremaade peapiiskopiks piiskoppi nimega Johannes. See ei saanud oma tööga hakkama. 1167 - Lundi piiskopi poolt määrati eesti peapiiskopiks munk Fulko, tema abiliseks oli eestlasest Nicolaus. 1184 - Liivlaste juurde saadeti augustiinlasest munk Meinhard. Ta tuli Väina jõe suudmesse ja hakkas seal oma missiooni tegevusega pihta. Meinhard lasi ehitada Üksküla kivilinnuse ja kiriku. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Viimane tapeti 1219 Tallinna lähedal, kui taanlased käisid Tallinna all. Tema telki peeti

Ajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun