50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
1970-01-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karlgustavkello
Õppematerjali autor
Sinu Kool ELEKTRIENERGIA TOOTMINE EESTIS JA SELLE JAOTUSVÕRK Referaat Sinu nimi 11. klass Pärnu 2015 1 Sisukord ELEKTRITOOTMINE EESTIS…….... ……………………………………………………………………....................3 ELEKTRIENERGIA JAOTUSVÕRK……………………………………………………………………..................6 EKSPORT JA IMPORT………………………………………………………….....................8 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................................................................9 2 ELEKTRITOOTMINE EESTIS Elektrit toodetakse põlevkivi katlas. E
Esimest tüüpi energiaallikad TALLINNA TEENINDUSKOOL 011MT Esimest tüüpi energiaallikad Referaat Juhendaja : Heikki Eskusson Tallinn 2012 Esimest tüüpi energiaallikad Sisukord Esimest tüüpi energiaallikad Sissejuhatus Mina räägin teile esimest tüüpi energiatest ( tuulest,veest,päikese ja laine energiast ) ja nende kasutamise võimalused Maailmas. Esimest tüüpi energiaallikad 1.Elektrienergia Elektrienergia on üks laiemalt tarbitavaid energiavorme ning suur osa erinevatest allikatest saadavast primaarenergiast muudetakse elektrienergiaks. Elektrit toodetakse elektrijaamades, kõrgepingeülekandevõrkude kaudu kantakse üle tarbimispiirkondadesse ning jaotatakse tarbijatele kesk- ja madalpingejaotusvõrkude abil. Elektrijaam
1. Mis vahe on võimsusel ja energial? Too näiteid. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. nt panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, gaasi rõhku või muuta aine keemilist struktuuri jne. Energiat võime tinglikult nimetada töö varuks. 2. Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia jaotamist? Elektrienergia kasutuselevõtu alguseks Eestis loetakse 1882. aastat, mil Tallinnas F. Wiegandi tehases (hilisem "Ilmarine") ja Narvas Kreenholmi Manufaktuuris seati ruumide valgustamiseks üles esimesed generaatorid. 1885. a katsetati voolu tootmist tööstusseadmete käitamise tarbeks Drümpelmanni metallitehases Tallinnas (3 kV alalisvoolu generaator) ja juba nimetatud Kreenhol
Energeetika 1) Ava- ja allmaakaveandamine Maavara - maapõues leiduv kivim, mineraal, vedelik, gaas või orgaaniline aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis on seetõttu ressursina arvel. Kaevandamisviis - kaevandamistehnoloogiate kogum, mis hõlmab endas ka kaeveõõnte ja puistangute kujundamise infot Need jagatakse tulemuse põhjal nelja klassi: põlevad maavarad, looduslikud ehitusmaterjalid, maagid, keemiline toore ja muud. Ja kaevandamise järgi kolme: pealmaa- ehk avakaevandamine, allmaakaevandamine ja veealune ehk allveekaevandamine KAEVANDAMISPROTSESSSS 1. Teeme uuringuid siin vist on mingi maavara, keskkonnaekspertiis 2. Vaja muretseda kaevandamisluba, mis antakse vastavalt kohalikule elanikkonnale, maavara vajadusele ja rohkusele maapinnas jne. 3. Projekteerimine, võimalike keskkonnamõjude uurimine - sealjuures virtuaalne kaevandamine, analüüsid jne 4. Maa kasutusõiguse omandamine 5. Kaevanduse/karjääri raj
NB! Punased küsimused vajavad ülevaatamist 1. Mis vahe on võimsusel ja energial? Too näiteid. (Võimsus jääb alati samaks, seda ei saa summeerida. Energia saab välja lülitada.) Võimsus on energia kasutamise/tootmise kiirus. (W) Energia näitab tööd ajaühiku kohta (Wh) 2. Mis on maailma energeetikas peamisteks probleemideks? Mis on elektri tarbimise kasvu peamisteks põhjusteks? Energeetikaprobleemid: ● energiajulgeolek ● keskkonna jätkusuutlikkus ● energia võrdsus Tarbimise kasvu peamised põhjused: ● rahvaarvu kasvamine, ● majanduse kasv, ● tarbimisühiskond, ● elektri kättesaadavus, mugavused 3. Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia jaotamist? Esimesena oli elekter 1882 tehastes Narvas ja Tallinnas Müügiks hakati tootma Pärnus 1907 (Võimsus oli 100kW) 4. Mis ajal moodustati Eestis ühtne elektrisüsteem ning mik
REFERAAT Elektrienergia tootmine, tarbimine ja ülekanne 2009 Elektrienergia tootmine Maailma elektrienergia tarbimine suureneb pidevalt ning selle rahuldamiseks on vaja toota aina rohkem energiat. Elektrienergia tootmise hulgast saab aimu kui vaadata näiteks 2007. aasta andmeid, kui terves maailmas kokku toodeti 19.02 trilliont kWh energiat. Elekter rahuldab vaid 40-45% kogu energiavajadusest. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse peamiselt kolme eri liiki energiaallikaid soojuselektrijaamad (63%), hüdroelektrijaamad (19,3%), tuumajaamad (17,3%). Alternatiivenergiat kasutatakse maailmas väga vähe, kuid üksikutes riikides võib selle osakaal olla märkimisväärne. Sama omandavad alternatiivsed energiaallikad tänapäeval aina suuremat tähtsust kuna ei saasta ega reosta otseselt keskonda. Alternatiivsete energiate hulka kuuluvad vee-energia, tuuleenergia, loodete energia, ja maasisene ener
Elektrienergia tootmine, tarbimine ja jaotamine Eesti näitel SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................lk.3 ELEKTRIENERGIA TOOTMINE..........................................................lk.4 1.ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.................. lk.4 1.1.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE VEE ABIL...............................lk.4 1.2.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE TUULE ABIL......................lk.4-5 1.3.PÄIKESEENERGIA.......................................................................lk.5 1.3.1.PÄIKESEPANEELID EESTIS....................................................lk.5 ELEKTRIENERGIA TARBIMINE.........................................................lk.6 KILINGI-NÕMME JA RIIA ÕHULIIN..................................................lk.7 SISSEJUHATUS Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades, selleks muudetakse mingit teist liiki energia elektienergiaks. Elektrijaamad on ühendatud energiasüsteemide
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 5.2 Keskpingevõrkude ehitus Elektrivõrk koosneb põhiliselt liinidest ja alajaamadest. Elektriliinide kaudu toimub elektrienergia ülekanne alajaamade vahel. Alajaamades transformeeritakse elekter vajalikule pingeastmele ning jaotatakse teatud piirkonnas. Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid Elektrienergiat kantakse üle õhuliinidega, õhukaabelliinidega või maakaabelliinidega. Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele. Kaablid paigaldatakse maasse, vette, kaabliriiulitele ja mujale. Õhuliinide ehitamisel tuleb silmas pidada looduslikke olusid. Arvestada tuleb õhutemperatuuriga, tuule kiirusega ning jäite ja selle tekkimise ajal puhuva tuulega. Õhuliinid peavad suutma vastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid