Ümera lahing (0)

Rakvere Ametikool
Referaat teemal:
VÕNNU PIIRAMINE JA ÜMERA LAHING
Koostaja : Rando Pajula
Juhendaja : Uno Trumm
Rakvere 2009

SISUKORD

1.0 SISSEJUHATUS
Ümera lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal 1210 . aastal nüüdsel Läti alal jõe Jumara (Ümera) suudme lähedal, praegusest Valmiera (Volmari) linnast lõunas. 1210. aasta hilissuvel olid eestlased Ugandist ja Sakalast järjekordsel sõjakäigul, mis oli hästi ette valmistatud ning eesmärgiks seati Võnnu vallutamine .

2.0 KONFLIKTI ALGUS
1208. aasta alguses tekkis kristlastel konflikt Ugandi eestlastega, sest nood olevat röövinud Pihkvasse suunduvate saksa kaupmeeste varad . Konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid (Põhja- Lätis elavad Läti hõimud ) nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning 1208 aasta alguses tekkis kristlastel konflikt Ugandi eestlastega. Samal aastal korraldasid sakslased Ugandisse esimese röövretke. Kroonik jutustab kristlaste omaaegse sissetungi algusest nii: "...tungides Sakala maakonda sisse, leidsid nad mehed ja naised ja lapsed oma kodudes kõigis külades ja paikades ja tapsid , keda nad leidsid, hommikust õhtuni nii nende naisi kui lapsi ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist , peale selle veel lugematuid teisi kuni tapjate käed juba jõuetuks jäid rahva suurest mõrvamisest. Eestlased ründasid omakorda kristlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama

3.0 VÕNNU PIIRAMINE
Võnnut piirati kolm päeva. Kindluse ette veeti hulk puid mis olid koos juurtega metsast välja veetud ja kokku seotud ja põlema pandud, et nende varjust oleks parem rünnata. Püüdes tuld ja suitsu kantsi juhtida, et sundida seesolijaid alistuma, rajati ka kõrge piiramistorn. Rünnates nii alt kui ülevalt, viidi linnuse kaitsjad raskesse olukorda. Neljandal päeval kui linnus oli juba peaaegu langemas, saadi teada, et Riiast tuleb abiväge. Võnnu alla jäämine sellises olukorras oleks olnud ohtlik. Eestlased liikusid põhja poole üle Koiva jõe ja jäid peatuma parempoolse lisajõe Ümera juures, nad peitsid end metsa, kus seati end võitlusvalmis. ootamata ära appi tulevaid jõude, asusid võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama.

4.0 ÜMERA LAHING
Sakslastele ja nende liitlastele jäi mulje et eestlased põgenevad, seega ruttasid sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi eestastele järgi. Nad jooksid otse eestlaste peidus olnud väe keskele ning Ümera-äärses metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlastele kallale, rünnak kulges edukalt, langesid mitmed orduvennad, kaotused olid ka liivlaste ja latgalite seas. Sakslased püüdsid esialgu koonduda ümber ordulipu, aga kui abiväed põgenesid, olid nemadki sunnitud tagasi astuma . Eestlased ajasid vaenlasi taga, osa neist surmati ja vangistati. Räägitakse, et mõnel tõmmati isegi riided puruks ja tehti mõõgaga rist seljale, ristiusu pilastamiseks. Väikese väega saavutatud võit õhutas eestlaste võitlusvaimu ja usku oma võimetesse. Kindlasti oli selles võidus oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult.
Võttes arvesse Henriku Kroonikas pakutud kaotajate arve (sadakond vangilangenut, 14 piinatut ja hukatut, 3 hukkunud kohalikku ülikut, mõned haavatud ordu liikmed), võime järeldada, et kummalgi pool polnud osalejaid üle mõne saja ja tegu oli väikesemastaabse lahinguga.

ALLIKAD:

http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Cmera_lahing

http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/23umera.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Eestlaste_muistne_vabadusv%C3%B5itlus