Teatavad muutused toimusid, kui võimule sai Katerariina, kes oli võimul 1762-1796. 1765. Aastal lm Brown , parandada talupoegade olukorda (Kateriina tahtis nii). Lm rk oli sellele nõudmisele igati vastu. Rk arvas , et keskvõim on oma piire ületanud ( Lm siseasjadesse sekkunud). Brown andis teada, et kui seadusi vastu ei võeta, Kateriina kehtestab jõuga. Maapäev otsustas vastu võtta (retsessi), see avaldati kindralkubermang oma Browni patendina (positiivne määrused). Liivima majandusreglemendiga sarnases. Seal oli: Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Mõisakoormistele seati ülempiirid.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-08-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Oliver Stimmer
Õppematerjali autor
kuulnud talupojad nekrutikohustuse alla. Talupojad ei olnud õigusetus olukorras, kuna nad osalesid agaralt maakaubanduses, koormiste ülemäärast tõstmist takistas talupoegade võimalik pagenemine. Palvekirjade jõudmine keisrikojani. Peamiseks vastupanuks sai pagemine. Pearahamaksukehtestamine tekitas arusaamatusi. Talupojad said aru nii, et maksu makstes on nad mõisnikule tehtavast teotööst vabastatud. Liivimaal vallandus mäss. 4. Talurahva seadused Reformide vajaduse tingis 18. ja 19.saj. vahetusel alanud põllumajanduskriis. Kriisi põhjuseks vilja hinna langus. Tekkis vajadus leida uusi majandamisviise ja modeniseerida suhteid taludega. Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis päevakorda tänu valgustusideede levikule ning hakati tähelepanu pöörama võrdusele. Muutunud olid majandusolud, kriis põllumajanduses ning talurahva järjest ulatuslikumaks muutuv käärimine Balti agraaroludesse suhtus kriitiliselt keskvalitsus. Vaja otsida uusi majandusviise.
VENE AEG - XVIII SAJAND 1710 faktiliselt 1721 juriidiliselt Uusikaupunkki rahu Balti erikord Eestimaa ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk Hoidis ära venestamise eest, vältis vene kolonisatsiooni, aitas säilitada siinse maa ja kultuuri omapära. Tagas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga. Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Rahvastik Pärast Põhjasõda rahvaarv madalseisus (sõda, katk), rahvaarv langes ~120 000 - 170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väikesem kui pärast Liivi sõd
Balti erikord Vene keskvõim ja baltisaksa aadel Mõiste Baltisakslased olid Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud). Reduktsioon vs restitutsioon Restitutsioon Rootis valistusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmine nende ednistele omanikele. Aadel sai tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle. Milleks olid...? Millal? Balti erikord algas Põhjasõja ajal allkirjastatud kapitualtsioonilepinguga 1710. Lõplikult kehtestati Uusikapunki vaherahuga 1721. Kehtis kuni 1880-ndate aastate alguseni. Uusikapunki rahu 1721 Balti erikorra alused: Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse; Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus; Eesti- ja Liivimaale jäi omaseks luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Valitsemine Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Tallinnas ja Riias oli kindralkuberner. Kindralkuberneri abiliseks
1)Millised balti erikorra meetmed mõjusid Eesti arengule positiivselt, millised negatiivselt? - Kehtima jäänud senised seadused ja maksukorraldused peatasid Baltikumi arengut; valitsema jäänud luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir ei lasknud Venemaalt sisse negatiivseid mõjusid ning see aitas Baltikumil säilitada oma arengutaseme. 2)Iseloomusta Eesti põllumajandust ja talurahva olukorda 18.saj. I poolel. - Eestimaa kubermangus ei tuntud 18. saj. algul veel kartulit, mistõttu oli oht jääda nälga halva viljasaagi korral; Eestimaa kubermangu talupoegadel oli sama vähe õigusi kui mujal Venemaal, ehk olid pärisorjad; neid on veel aga hui ma neid otsida viitsin. 3)Millised muudatused kehtestati asehalduskorra ajal? Nende mõju Eesti arengule? - Eestimaa kubermangule lisati 5. maakond - Paldiski, kuid see kaotati asehalduskorra lõpuga; kõik maakonnakeskused said linnaõigused, mis arendas suuresti kaubandust üle
Teemad ja märksõnad Restitutsioon ja selle mõju Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele, aadel sai ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Balti erikord ja selle tunnused Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Aadlimatriklid ja nende tähendus Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. George Browne ja tema tegevus George Browne-iiri päritolu Riia kind
o näljahäda 1696-1697 (suurim) o nakkushaigused (nt tüüfus ja düsenteeria) 1712 aasta 170 000 inimest o Põhjasõda o Katk 1710-1711 Peale seda hakkas rahvaarv kasvama(18. saj lõpp 500 000 inimest), mis tuli headest loodustingimustest. Sisseränne pidurdus peale Põhjasõda. 17. sajandi algul susemigratsioon (hõredamalt tihedamale, saarelt mandrile) 18. saj rahvastikupilt ühtlane 1720. oli Tartumaal võõraste osakaal 10%, mujal isegi väiksem. 18. saj lõpus oli 95% rahvastikust eestlased. Üheski linnas ei olnud eestlasi siiski üle 50%. Peipsi äärsetel alasel oli palju venelasi ja saartel ja Läänekaldal oli plaju rootslasi. Linnades elas siiski vähe inimesi(talupoegi oli 95%, aadlike 0,5-1%). Välismigratsioon: 17. saj algul (venelased, soomlased, lätlased, holland, sot, ungar, leedulased) Eestis olid sakslased pealmiselt kõrgkihis, kuid neid leidus ka madalamates kihtides. 18. saj tuli palju saksa käsitöölisi Eestisse.
Liivimaa kubermangus eraldati Pärnumaast viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa Kõik maakonnakeskused said linnaõigused (12 linna) Kubermangude poliitiline korraldus muudeti Venemaa omaga sarnaseks (raad sadeti laiali raed, maanõunike kolleegiumid) · Kõik mõisnikud said võrdsed õigused · Linnades said kõik majaomanikud kodanikuõigused · Seati sisse pearaha maks Majandus 18. saj. · Peamist osa etendas viljakaubandus · Venemaale hakati müüma viljast põletatud viina · Ulatuslikum loomakasvatus mõisates · Peamiseks Kaubandusviisiks jäi Merekaubandus · Sissevedu sool, raud, tubakas, heeringas, luksuskaubad, riie · Väljavedu vili, metsamaterjal, lina, kanep · Hoogustus manufakruuride rajamine Talupoegade olukord Vene ajal: · Oukord oli väga raske · Talupoegade maade vähendamine (et laiendada mõisa põlde) · Talupoja koormiste tõus
BALTI ERIKORD Venemaale oli tähtis baltisaksa toetus, seega üritati nende poolehoidu võita restitutsiooniga.- Rootsi ajal riigistatud mõisade tagasiandmine nende omanikele. Sellega võidetigi nad enda poolele. Mõisadega sai aadel tagasi õigused tp-le. Balti valitsuskorra põhijooned kuulutati 1721 Uusikaupunki rahuga Vja R vahel. Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Eestit ja Liivimaad eraldas Venemaa kubermangust luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Võimu esindajateks said kindralkubernerid. Kroonuameti ül oli sõjaväe ülalpidamine ja maksude jälgimine. Kindralkubernerid viibisid tihti Peterburis japolnud Baltikumi asjadest väga huvitatud, jäid ohjad kohaliku aadli hulgast valitud valitsusnõuniku kätte. Aadlit toetavad rüütelkonnad üritasid kontrollida ka kirikuid. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. 1730-40 koostati rüütelkonnaliikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Ainult sinna kuulunud aadlikud omasid E ja L-s eesõigusi talupoegade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid