raudtraadist rõngassärke. Põhiline väeüksus oli malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Teati lihtsamaid linnuste piiramisvõtteid. Merel tegutsesid osavalt saarlased oma viikinglaevu meenutavatel kiiretel alustel. Kuni muistse vabadusvõitluseni võimaldas sõjaline tase lähemate naabrite kallaletunge tagasi tõrjuda. Muistne vabadusvõitlus Muistne vabadusvõitlus algas 1208 aastal ja kestis kuni 1227 aastani. 1208. Aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. a) Vallutuse põhjuseks oli ristiusu levitamine Eesti aladel, mida tahtsid eestlastele peale suruda saksa ristisõdijad, taanlased ja rootslased. b) Vallutused algasi Lõuna-Eestis ja toimusid esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonnas. Esimene tähtis suur võit eestlastele tuli Ümera lahin 1210. Aastal. 1212. aastaks olid nii eestlased kui ristisõdijad kurnatud ja puhkes katk, sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aastal algas võitluse uue hooga
aega ning esialgu leidis see rohkesti vastupanu. VanaVene riigi kõrgperioodiks oli suurvürst Jaroslav Targa valitsusaeg, ta tugevdas suurvütsi võimu, rajas riigi kaitseks kindlusi, korrastas seadusandlust ning soodustas kohaliku kultuuri arengut. VanaVene riik ei olnud ühtne tervik , vaid koosnes paljudest väiksematest vürstkondadest. Riigikesed sõdisid tihti omavahel ning vürstide võim oli võrdlemisi ebakindel. Lõplikult lagunes VanaVene riik mongolite vallutuse käigus 13. sajandi esimesel poolel. Mahanduslikus mõttes tugines VanaVene riik suuresti rahvusvahelisele kaubandusele. Riiki läbis mitu olulist kaubateed. Olulisemad kaubaartiklid olid karusnahad, orjad ja vaha. VanaVene kultuur oli väga tugevasti mõjutatud Bütsantsist. Pärast ristiusu vasuvõtmist ehitasid
taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. · paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. Ometigi ei alistunud eestlased tingimusteta, vaid lepingulisel teel. Eestlased jäid ilma eliidist, sest kaotused olid suurimad rahva energilisima osa, ülikkonna seas, mis kas hävitati, kaotas senise sotsiaalse positsiooni või sulandus läänimeestena uude valitsevasse kihti. Teisalt lülitati Eesti vallutuse ja ristiusustamise tulemusena Lääne-Euroopasse. Eestile laienes Õhtumaa kultuurimõju, selle õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur. Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheline piir jooksis nüüd mööda Narva jõge ja Peipsi järve. See võimaldas eestlastel hiljem rahvana püsima jääda ja kaitses meid idapoolsete keelesugulaste saatuse eest.
aastast. Ta pani aluse kolmele suurriigile, milleks olid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.Karl Suur oli ka sõjaliselt väga tugev, liidendades Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa kui ka Madalmaad. Peale valusat lüüasaamist 778.aastal Zaragoza all, tegi Karl Suur vajalikud järeldused ja aastal 801 vallutati araablaste käest Barcelona. Sinna rajati Hispaania mark, mida valitses kuninga ametnik markkrahv. Kirdesuunal ühitas Karl Suur frankide vallutuse ristiusu levitamisega. Weseri lahing, mis toimus 772-804, lõppes Saksimaa vallutamisega ning see jagati krahvkondadeks. 788.aastal liidendas Karl Suur Baieri hertsogkonna ning 796 laiendas ta Frangi riigi valdusi Balkanile. Frangi riik hakkas saavutama kunagise Lääne-Rooma mõõtmeid ning Karl Suur hakkas püüdelma keisri tiitli poole. Aastal 800 saigi Karlist Rooma keiser. Karl Suure vallutuste tagajärjel tekksi impeerium, kus elas 15- 18 miljonit inimest
linnriike. ● Elanike ülerahvastuse tõttu Kreeklased lahkusid oma esialgsetelt maadelt. Klassikaline ajastu ● 490. ja 480. a eKr püüdsid Kreekat vallutada pärslased. ● Ateenlased saavutasid võidu. ● Sõjad Ateena, Sparta ja Teeba vahel nõrgestasid Kreekat. Hellendistlik ajastu ● Kreeka põhja pool asus väike Makedoonia kuningriik. ● 338. a eKr võitsid makedoonlased kreeklasi. ● Philippose poeg Aleksander viis selle vallutuse lõpule ja liitis Kreeka oma hiigelsuure impeeriumiga. Ateena demokraatia ● Ateena kodanikud osalesid linna valitsemises. ● Alates 18. eluaastast said noored linnakodanikeks ja võisid osaleda rahvakoosoleku istungitel. ● Linnakodanikud võtsid vastu või lükkasid tagasi magistraatide poolt seadusi. ● V sajandi Ateenas eKr olid naised, orjad ja võõramaalased poliitilisest elust kõrvale jäetud.
Riiki kui organisatsiooni oli ülemkihil vaja alamate kihtide vaoshoidmiseks. 4) marksistlik teooria (saksa ühiskonnateadlase Karl Marxi nime järgi) selle kohaselt viis eraomanduse teke klasside tekkeni ja klasside teke riigi kujunemiseni, sest rikas ja mõjukas ülemkiht vajas vaeste sõnakuulmises hoidmiseks riigiaparaati. Tõenäolisemad on 3. ja 4. teooria. Eestis tekkis riik 13. sajandil Saksa ja Taani vallutuse tulemusel (3. teooria) Tänapäeval tekivad riigid: 1) kui on olemas vaba maa-ala, mida keegi omaks ei tunnista see on teoreetiline võimalus, tegelikult selliseid vabu maid enam pole. 2) olemasolevate riikide liitumise või lagunemise teel. Näiteid lähiminevikust: 1918 lõid Eesti, Läti ja Leedu lahku Venemaast. Ida- ja Lääne-Saksamaa ühinesid 1990. aastal.
· Novgorodi Sofia katedraal (lihtne ja range välisilme) · Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. Saj algus) · Lunastaja kirik Nereditsas (12.saj lõpp) · Pihkva ehituskunst (Petseri klooster) · Vladimir Suzdalimaa arhitektuur ( 12.saj lõpp 13 saj. Algus): kirikute fassaadidel reljeefsed kaunistused. NT : Dimitri katedraal Vladimiris, Pokrovski kirik Nerli jõe ääres · Mongolite vallutuse tagajärjel (13. Saj alguses) pidurdus kultuuri areng. Uueks ehituskunsti keskuseks sai Moskva, kus töötasid itaalia meistrid (kuulsaim neist ARISTOTELE FIORAVANTI). · Uspenski kirik Moskvas · Alates 15. Sajandist on säilinud kõrge telgitaolise katusega puukirikuid (nt Kizi saarel). · Vassiili Blazennõi kirik Moskvas (madalad käigud ja galeriid, mõjutused vanavene puuarhitektuurist, taimemotiivilised maalingud) · Moskva Kremli müürid
Ta rajas 1201.a-l Riia linna. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati Eesti ja Läti ala nim Maarjamaaks. 1202.a-l rajas ta Mõõgavendade ordu, mille liikmed oli elukutselised sõjamehed (valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega). Tugeva sõjalise jõu abil õnnestus liivlased alistada ja ristiusku pöörata. Latgalite ülikud andsid oma maa aga erilise vastupanuta sakslaste ülemvõimu alla. I PERIOOD (1208-1212) 1208. Vallutuse esimeseks ohvriks sai Ugandi, mille ajendiks oli see, et ugandilased oli röövinud enne Riia linna asustamist Venemaale suunduva saksa kaubavoori. Sakslasi õhutasid ja toetasid latgalid, kellele eestlased olevat suurt kahju teinud oma sõjakäikudega. Põletati Otepää linnus. Ugalased võtsid sakalased appi ja tegid vasturetke latgalite maile. 1210 Võnnu piiramine. Võnnu oli Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Eestlased olid agarad ja
· Riigi langedes jäi püsima IdaRooma riik, mida hakati nimetama Bütsantsiks · Esialgu riigikeel ladina keel, hiljem mindi üle kreeka keelele · Kreeka ja idamaise kunsti sulam Bütsantsi kunsti õitseaeg · Keiser Justinianus I ajal 6. saj. · Suurim saavutus Hagia Sophia kirik [aja sofiia] · Esmakordselt kaeti kupliga suur nelinurkne ruum · Kasutusele võeti kumerad kividest laotud kolmnurgad · Kiriku seinad kaetud mosaiikidega · Türklaste vallutuse järel sai kirikust mosee, mosaiigid kaeti kinni · Hoonele lisati kõrged ringrõduga tornid e. minaretid · kirik tänapäeval Euroopa suurimaid kunstiväärtusi Keiser Justinianus saatjaskonnaga. Mosaiik san Vitale kirikus Ravennas (Itaalia) Bütsantsi kirik, kunst · Enamasti tsentraalehitised st. ümmargused või hulknurksed ehitised, mille keskosas oli kuppel · Ristkuppelkirik tavaline tsentraalkirik · Ei viljeletud skulptuuri
toomkapiitli, visitatsioon,preester, kümnis, piibel, Vana Testament, Uus Testament, munk Hieronymus, kirikuisad: Ambrosius, Hieronymus ja Augustinus. Sakremendid, Petrus Lombardus, missa. Paavstiriik ehk Kirikuriik, Gregorius I Suur. 2. Panus kultuuri: Kristluse keskusteks olid peamiselt linnad, enamiks maapiirkondi aga ristiusustamata. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus. Iirimaale rajati rohkesti kloostreid ja kooliati misjonäre, paljud misjonärid suundusid mandrile Euroopa hõime ristiusku pöörama ja asutasid nende maal kloostreid. Jumalateenistuse tähtsus suurenes. Kujunesid katoliku kiriku organisatsioonid ja vaimulikkonnad. Tekkis katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastamine ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Tehti ladinakeelseid tõlkeid. Kujunes paavstlus
Karl Suur arvas, et ta on Rooma keisrite järeltulija ja seetõttu nimetas ta end Rooma keisriks. Karl I sõjaretked olid võidukad, ta alistas Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa ja madalmaad. Ainsana jäid alistamata tänase Prantsusmaa alad bretoonide maad (Bretagne) ja Itaalia lõunaosa. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Sakslased olid tol ajal veel paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada. Saksid kaitsesid vapralt oma vabadust ja esiisade usku. Korduvalt kihutasid nad vallutajad maalt välja ja ütlesid lahti väevõimuga peale sunnitud ristiusust. Alles enam kui 30-aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata. Paljud arvasid, et Karl I on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Isegi Rooma paavst arvas seda. Aastal 800 kutsus paavst Karl Suure Rooma, et teda kroonida. Jõulupüha ajal
Lk 19 1. Kuidas mõjutasid looduslikud ja geograafilised olud Induse tsivilisatsiooni kujunemist ja arengut? Indias, nagu ka paljudes muudes maades, kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Kahe kõige suurema jõe, Induse ja Gangese suvised üleujutuse muudavad pinna viljakaks 2. Milline on aarjalaste vallutuse tähtsus India tsivilisatsiooni ja kultuuri järjepidavuse seisukohalt? Aarjalastest said tänapäeva hindude esivanemad. Nende kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keelteks. 3. Iseloomustage India ühiskonnakorraldust. a)Kuidas kajastub kastikorras aarjalaste domineerimine? b)Kuidas põhjendab religioon kastikorra vajalikkust?
relvastust (ammud). Pidevalt said nad oma vägesid täiendada. 3) Lisaks sakslastele tuli võidelda ka sõjaliselt tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutajate taga seisis ka mõjuvõimas rooma-katoliku kirik 4) Vallutajad kasutasid ära alistatud rahvaid liivlasi, latgale, keda sunniti sõjakäikudele eestlaste vastu 5) Eestlaste ühistegevus, sõjaväe korraldus ja relvastus oli orienteerutud vaid üksikute sõjakäikude tarvis mitte plaanipärase vallutuse vastu 6) Eestlastel polnud veel välja kujunenud oma riiki. Sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad, mis halvas vastupanu 7) Nõrgaks küljeks oli ka koostöö puudumine naaberrahvastega 8) Tõsisteks vastasteks vabadusvõitluse algperioodil olid venelased. Lisaks ei pidanud venelased alati täpselt kokkulepetest kinni ja see halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõtmisi. Tagajärjed: Eesti langes pikkadeks aastasadadeks võõrvõimu alla. Eestlaste ühiskondlikul
uut hääletussüsteemi. Nende vastuolude tõttu moodustas kolmas seisus Rahvuskogu, mis pidi olema kogu rahva esindusorgan. Hiljem ühinesid Rahvukoguga mõned aadlikud ning vaimulikud ning üheskoos moodustati Asutav kogu. Selle kogu ülesandeks oli koostada põhiseadus, mis oleks uue riigikorra aluseks. Samal ajal valmistus rahvas mässuks, moodustati rahvuskaart. Rahvuskaardi abil vallutati 14.juuli 1789. aastal Bastille kindlus, mis oli kuningavõimu sümboliks. Selle vallutuse tõttu sai Asutav kogu aru, et on aeg muutusteks ning moodustati ,, Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon." Deklaratsioon kinnitas, et kõik inimesed sünnivad vabana ja võrdsete õigustega ning kõik on seaduse ees võrdsed. Seisuslikud eesõigused kaotati ning 1790.aastal hävitati aadliseisus. 1791. aastal koostas Asutav kogu esimese põhiseaduse, sellega kehtestati võimude lahusus. Kuningale kuulus täidesaatev võim ning kohtule kohtuvõim. Põhiseaduse vastuvõtmisega lõpetas
tuntakse Karl Suure nime all. Karl veetis lõviosa oma pikast valitsusajast sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja allutades uusi rahvaid frankide võimule. Juba valitsusaja algul tungis ta Itaaliasse, vallutas langobardide riigi ja sai nii ka Itaalia kuningaks. Üksnes Itaalia lõunaosa jäi Karli võimu alt välja. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Saksid olid tol ajal veel paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada. Saksid kaitsesid vapralt oma vabadust ja esiisade usku. Korduvalt kihutasid nad vallutajad maalt välja ja ütlesid lahti väevõimuga peale sunnitud ristiusust. Alles enam kui 30-aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata. Edukate vallutussõdade tulemusena liitis Karl oma võimu alla palju maid. Lisaks isalt päritud Galliale allusid talle nüüd ka suur osa
laastavat sõjakäiku ja vastasid neile omalt poolt). - Sõjaline ülekaal vastase poolel. Ordurüütlid - elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega.Kasutasid selle ajajärgu kõike täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. - Lisaks sakslastele tuli võidelda veel tugevate Taani ja Rootsiga. - Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Senini oli osutunud piisavaks, aga plaanipärase vallutuse korral enam mitte. - Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult kõike väljapannud rahvast ja lõpuks tuli eestlastel puudus just elavjõust. - Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad.
nimetatakse pärisorjadeks. LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Ristiusu kiriku teke · Lääne-Euroopa keskaegne kirik oli katoliiklik. · Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur Milano ediktiga aastal 312. · Esialgu kristluse keskusteks peamiselt linnad. · Üks olulisemaid sündmusi frankide ristimine 5. sajandi lõpul · Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus, suurt osa etendasid ka misjonärid. Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine · Kokku kestis Euroopa ristiusustamine üle tuhande aasta. · Kateeder piiskopi jutlustamistool · Kaanon vaimulikkonna nimekiri · Piiskopi ülesanded: preestrite ametissepühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite
aastal kuulutati piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud siia ristisõdijaid. Meinhardit abistas ka Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Kuna Meinhard ei suuda liivlasi ristida ning pöördub ta paavsti poole, kes lubab ristisõja algatada. Berthold pühitseti pärast Meinhardi surma Liivimaa piiskopiks 1196. aastal (kasutas ka esimesena relvajõudu, aga langes 1198. aastal lahingus liivlaste vastu. · Piiskop Albert, vallutuse organiseerimine ja lõpuleviimine 1199 pühitseti Liivimaa piiskopiks. Alberti eesmärk : Rajada liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Kogumaa pühendamine Neitsi Maarjale. Albertil oli laiem haare, kui ta eelkäijatel : · 1201 alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. · Vallutatud alade säilitamiseks püüdis luua kohalike sõjameeste-
kasutasid tolle aja kige paremat ja tiuslikumat relvastust (ammud). Pidevalt said nad oma vgesid tiendada; c) Lisaks sakslastele tuli videlda ka sjaliselt tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutajate taga seisis ka mjuvimas rooma-katoliku kirik; d) Vallutajad kasutasid ra alistatud rahvaid liivlasi, latgale, keda sunniti sjakikudele eestlaste vastu; e) Eestlaste histegevus, sjave korraldus ja relvastus oli orienteerutud vaid ksikute sjakikude tarvis mitte plaaniprase vallutuse vastu; f) Eestlastel polnud veel vlja kujunenud oma riiki. Sidemed ksikute maakondade vahel olid nrgad, mis halvas vastupanu; g) Nrgaks kljeks oli ka koost puudumine naaberrahvastega; h) Tsisteks vastasteks vabadusvitluse algperioodil olid venelased. 5) Tagajrjed: Eesti langes pikkadeks aastasadadeks vrvimu alla. Eestlaste hiskondlikul pramiidil ligati ra tipp, eestlaste valitsejateks ja nende saatuse otsustajateks said sakslased. Tegelikud valitsejad, kellest kujunesid hiljem nn
Siidid koraan olulisem. Sunniidid sunna olulisem. Suurbritannia piktid kohaliku rahavastiku tuntuim hõim. Rooma provints Britannia 43a. 5 saj algus. Anglosakside vallutused algas 7 saj, nad rajasid terve suurbritannia peale oma kungriike kuulsaim Wessex, 829 sai anglosakside maast inglise kuningriik. Viikingite rünnakud - alates 8saj, anglosaksid ühendasid kungriike, viikingid said endale kungriigi kaguosa, kus oli taani õigus, uued vallutuse 10 saj - 1016 alistasid taanlased kogu Inglismaa. Normandlastest said aga Hastingsi lahingus luau. Maa jagati prantsuse parunite vahel.
Varakeskajal oli põhiliseks usuks katoliiklus, mis eelkõige domineeris Lääna-Euroopas. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonopõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu keskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli aga väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus ning suurt osa etendasid ka misjonärid, kelle ülesandeks oli paganlike Euroopa hõimude ristiusku pööramine. Üks olulisemaid sündmusi oli frankide ristimine, seal võeti ristiusk vastu 469. aastal kohe katoliikluse vormis. Varsti suudeti ristiusustada kogu Euroopa ja nüüd tõusid esile Rooma paavstid. 756. aastal moodustati Itaalias Paavstiriik ehk Kirikuriik. Varakeskaegses Euroopa ühiskonnas langes majandus- ja linnaelu. Frangi riigist oli
jaanuaril 1921. aastal tunnustasid Eestit iseseisva riigina ka Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, mis tagas ka Eesti Vabariigi juriidilise ehk õigusliku järjekestvuse 1940. aastal alanud okupatsiooni tingimustes. 13. slaid iseseisev Eesti 20 aastat iseseisvust, näitasid eestlastele, et me tuleme riigi pidamisega hästi toime. Need 20 aastat muutsid meie esivanemad ühtsemaks kui iial enne. 14. slaid - Nõukogude okupatsioon Teine maailmasõda tõi kaasa võõraste riikide vallutuse ja pikemaks ajaks kadus reaalselt Eesti riigi iseseisvus. 15. slaid Eesti taasiseseisvumine Tartu rahulepingu kehtivusest lähtus omariikluse taastamise käigus rahva esinduskoguna tegutsenud Ülemnõukogu, kinnitades 1991. aasta 20. augustil Eesti riiklikku iseseisvust. 16. slaid EV 93 sünnipäev Praegusel õnnelikul ajal ei käi meil Vabadussõda, kus saaksime ka meie oma isamaalisust näidata. Ometi on tänapäeva globaliseeruvas maailmas oma võitlus võidelda ka meil. See on
a saarlaste laevastik ★ relvad olid nõrgemad ★ linnused ei sobinud pikaajaliseks piiramiseks ★ Eestlaste allajäämise välimised põhjused: ★ korraga tuli võidelda Saksa, Taani ja Venemaa vastu ★ vastane oli hästi organiseeritud ★ vallutust rahastasid hansakaupmehed ★ rüütlid ja jalavägi olid elukutselised sõdurid, relvad paremad ★ eestlased ei saanud aru vallutuse eesmärgist ★ puudus koostöö lätlaste ja leedulastega 5. Kirjelda koos aastaarvude ja nimedega ühte vabadussvõitluse sündmust. Peaorganisaatoriks oli Lembitu. Ta sõitis maakonnast maakonda ja kutsus kogu rahvast otsustavale võitlusele sakslastega. Võidu kindlustamiseks paluti abi venelastelt ja saadeti neile suuri kingitusi. Venelaste abi jäi aga hiljaks.Eestlaste malev, 6000 meest suur, kogunes Viljandi lähedale. Ka sakslased valmistusid otsustavaks löögiks
võttis endale langobardi kuninga tiitli, tema võimu alla kuulus nüüdsest ka Põhja- Itaalia, üksnes Itaalia lõunaosa jäi Karli võimu alt välja. Tekkis võimalus luua Paavstiriik, see hõlmas enamiku Kesk-Itaaliast. Eriti kaua tuli Karlil sõdida germaani hõimurühma sakside vastu. 772. aastal oli Karl tunginud esimest korda sakside alale, kes elasid Frangi riigist läänes. Saksid ei alistunud kergelt, nad olid paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada. Nende vabatalupoegkond soovis edasi elada vanaviisi, mistõttu nad pärast iga Karli sõjakäiku ja alistamist peagi taas frankide ja kristluse vastu üles tõusid. Sõda venis Saksamaal väga pikale, alles enam kui 30-aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata. Edukate vallutussõdade tulemusena liitis Karl oma võimu alla palju maid.
1208-1227 (§ 7) vt ka http://www.histrodamus.ee/index.php?&event=Show_main_layers&layer_id=113 1) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika 2) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ristirüütlid, Taani ja Rootsi riik) · Esimesed piiskopid (Meinhard, Berthold) ja nende tegevus · Piiskop Albert (pildil tema pitsat), vallutuse organiseerimine ja lõpuleviimine · Riia: asutamine (aeg, eesmärk, tähtsus) · Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad (asutamine, eesmärk, asutamise aeg, ordu lõpp) Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu 1237. aastal, aasta pärast Saule lahingut (1236), liideti Mõõgavendade ordu ametlikult Saksa orduga. Sellest sai emaordu Liivimaa haru, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha
Tema näidendid annavad aluse elupõhitõdelele. Molierile tekivad ka vastased, kes teevad teda igal võimalusel maha. Järgnev elu "tartüff" esietendus 1664a. See ei meeldinud kuningale ja see keelati. 1665 a kirjutab ta järgmise kuulsa näidendi "Don Juan" don juan e kivist külaline. - räägib mehest kes käib mööda maad ja võrgutab naisi. Algses variandis on ta täiesti paha tegelane. Molier annab arvestatava positiivse külje...ta põgeneb viimase vallutuse eest Donna Elvira. Kes nõustus Doni jutust kloostrist ära tulema, kuid siis jätab Don ta maha. Tema mõttekäik on selline, et ta ta annab teistele naistele võimaluse teda armastada. Ta jõuab ühte randa, kus naine on oma mehega rannas.
kavaleri eest surra. Seda kauplemist kuuleb pealt tagasipöördunud Gilda, kes otsustab päästa armastatu oma elu hinnaga. Gilda koputab uksele, sisensb ja ta tapetakse. Naaseb Rigoletto. Andnud üle viimase osa rahast, saab ta roguskisse mähitud laiba. See ei saa olla keegi muu, kui tema tütre häbistaja Mantua hertsog! Ta hakkab kotti lohistama vihatud käskija viimse puhkepaiga jõe poole, kui kuuleb majast oma peremehe muretut lauluviisi ja näeb viimast lahkumast oma järjekordse vallutuse juurest. Keeldudes uskumast kuuldut-nähtut avab ta kotisuu ja leiab sealt oma pussitatud tütre. Monterone needus on täitunud! Marilin Niilus 11B klass 9.12.2010
andma. Koormiste kergem variant oli hinnus, mille talunik pidi maksma mõisnikule. Lisaks kõigele kehtestasid mõisnikud talupoegadele veel teotöö kohustuse, mis tähendas, et talunikud pidid mõisa põllul tööl käima. 1297. aastal toimus Vana-Liivima kodusõda. Osapoolteks olid Orduriik ning Riia linn ja temaga ühinenud peapiiskop ja lisaks Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Ordu oli kohe vallutuse järel vastandunud Taani kuningale. Seepärast moodustati Modena Wilhelmi poolt Viru-, Järva- ja Läänemaast Harju-Viru ja Ordu alade vahele vaheriik, mis pidi maandama osapoolte pingeid. See aga likvideeriti taanlaste poolt ja teisalt ordulaste poolt. Kui väed kokku said, tekkis võitlus ja ordulased lõid taanlased tagasi. Tüli suudeti lahendada alles 1238. aasta Stensby lepinguga, mis sätestas Taani kuningale Tallinna tagasi saamise koos Viru-Harjuga, Järvamaa jäi ordule.
Seda kauplemist kuuleb pealt tagasipöördunud Gilda, kes otsustab päästa armastatu oma elu hinnaga. Gilda koputab uksele, sisensb ja ta tapetakse. Naaseb Rigoletto. Andnud üle viimase osa rahast, saab ta roguskisse mähitud laiba. See ei saa olla keegi muu, kui tema tütre häbistaja Mantua hertsog! Ta hakkab kotti lohistama vihatud käskija viimse puhkepaiga jõe poole, kui kuuleb majast oma peremehe muretut lauluviisi ja näeb viimast lahkumast oma järjekordse vallutuse juurest. Keeldudes uskumast kuuldut-nähtut avab ta kotisuu ja leiab sealt oma pussitatud tütre. Monterone needus on täitunud! 4 Osades (tegelased): Mantua hertsog Kristian Benedikt (Leedu) Rigoletto, tema õuenarr Eduards Cudakovs (Läti) Gilda, Rigoletto tütar Viktorija Stanelyte (Leedu) Sparafucile, palgamõrtsukas Taisto Noor Maddalena, tema õde Jovita Vaskeviciute (Leedu) Giovanna, Gilda teenijanna Karmen Puis
Hilisemate kirjelduste järgi (seda on maininud ka Herodotos) oli tsikuraat seitsmekorruseline. Välistrepid viisid selle tippu, kus paiknes tempel, milles elas Babüloonia peajumal Marduk. Tellistest ehitatud hoone oli 91 meetrit kõrge ning selle põhi oli ristkülikukujuline. Seda on nimetatud maailmaimeks, ehkki Vana-Kreekast pärit seitsme maailmaime loendites seda tavaliselt ei mainita. On võimalik, et Assüüria vallutuse järel Babüloni küüditatud heebrealased võtsid Etemenanki taastamisest osa ning sealtkaudu jõudis legend Paabeli tornist Vanasse Testamenti. Noa oli Lemeki poeg, kümnendast inimpõlvkonnast pärast Aadamat. Tal oli kolm poega, Seem, Haam ja Jaafet, kelle järeltulijad on kõik inimesed maailmas. Kui Noa oli kuussada aastat vana, otsustas jumal saata suure veeuputuse Maale karistuseks inimeste patususe eest, ning hävitada inimsoo maa pealt
sajandil. Sakslaste "Drage nach Osten" 12.sajand. 1143 (1159) Lüübeki rajamine. Saksa kaupmehed Ojamaa ja Väina jõe kaudu Venemaale Järgnevad misjpnärid Väina jõe süüdmealale (liivlaste ala) ja maa taotlus. MISJONÄRID 1184 - Meinhard ristiusku kuulutama 1186 - Meinhard Liivimaa piiskopiks 1196 - Berthold Liivima piiskopiks 1199 - Albert piiskopiks 1199 - Rooma paavst Innocentus III kuulutab välja ristisõja Liivimaal. 1200 - Ristisõdijate vägi tuleb Liivimaale VALLUTUSE ALGUS 1201 - Riia linn 1202 - Mõõgavendade ordu 1206-1207 - Liivlased alistatud 1207 - Võnnu (Cesise) linnuse ehitamine (mõõgavendade keskus) 1208 - Ristiti seelid 1208 - Lätgalid õtsid vastu ristiusu SÕDA JÕUAB EESTISSE 1208 - Ungandisse tunditi sisse 1210 - Ümera lahing MUISTSE VABADUSVÕITLUSE ESIMENE POOL (1208-1218) 1211 - Mõõgavennad liitlastega piirasid sisse Viljandi linnuse, mis oli Sakala tähsaim keskus.
14) Tarandkalmed: surnuid maeti põletatult, surnule pandi ehteid kaasa arvukalt, igasse tarandisse maeti pea 10-20 inimese jäänused 15) Tähtsus: see aeg oli eestlastele edukas ning asustus laienes ja vara tekkis juurde. Relvi ja tööriistu on leitud haudadest vähe, mis viitab sellele, et polnud sõjakas aeg. 16) Suhted skandinaavlaste ja venelastega 1.aastatuhade 2.poolel: mõlemaga sõjaline, vene vürstide võimu all oldi, venelased tahtsid makse koguda, skandinaavlaste poolt vallutuse oht, 12.sajandi lõpus suhted pinges 17) Noorem rauaaeg- Elatusalad: põlluharimises kaheväljasüsteem, karjakasvatus, kalandus; eluolu: ehitati hulganisti linnuseid, rahvas elas enamasti avaasulates. Tegemist oli rahutu ajajärguga, kuna seda viitavad linnused ja mitmed relvaleiud (relvi ohverdati ja peideti vaenlaste eest) !!!18) !!!19) 20) Eestlaste Elatusalad muinasaja lõpul: polluharimine, väliskaubandus, kalandus,
pärandatava maatüki* Justinianus surus julmalt maha 532 a Nika ülestõusu *tema välispoliitika (purustas vandaalide riigi Põhja-Aafrikas, vallitas itaalia idagootide käest tagasi *liitis bütsantsiga aafrika põhjaranniku, hispaania lõunaosa, vahemere saari. Karl Suur: 774 valitseja raudkroon. 778 sai Zaragoza all lüüa. 801 vallutas Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark - kindlustatud ääremaa, mida valitses markkrahv. Ühitas vallutuse ristiusu levitamisega. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsantsi basileus Michael I rahulepingu. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsantsi basileus Michael I rahulepingu seda hoidsid koos relvad. Karl Suure õukond oli kogu aeg teel. Impeerium tugeva keskvõimu, hästi toimiva seadusandluse, raharingluse, riiki tugevdava maksusüsteemini ei jõudnud. Tal puudus seesmine üksus, pealinn, käsitöö ühendatud põlluharimisega, valmistati kõike vajaminevat, laadad, raha etendas poliitilist rolli
Markuse säilmed maeti marmorist kirstuga altari alla. Püha Markuse katedraal on alati olnud Lääne-Euroopas ainulaadne hoone, osaliselt arhitektoonilise vormi ja osaliselt mosaiikehiste ebatavalise lopsakuse tõttu. Mõlemad ebatavalisused pärinevad Itaalia idanaabritelt. Arvatakse, et kiriku kavand ja arhitekt pärnevad Konstantinoopolist, kelle tellis Doge Domenico Contarini, ja sellele oli eeskujuks seal asuv Justinianuse palju vanem Pühade Apostlite kirik, mis hävines türklaste vallutuse käigus. Katedraali pikkuseks on 76m, transeptide laius on 61m ja aatrium laiuseks on 47m. Katedraali läänekülg vaatab Piazza ehk linna väljaku poole. Ehitise aluskonstruktsioon on 11. sajandi kiriku oma, kaasa-arvatud marmorpõrand, kuid palju ehisdetaile lisati hiljem, sealhulgas ka pitsisarnane kiviääris. Katedraal on gooti stiilis ja eestvaates koosneb just kui kolmest osast: ülemin osa, alumine osa ja kuplid. Nagu Justinianuse keisrikirikul on ka Püha
Bütsantsi kunst elas peale 1453. aastat vanavene kunstis edasi. 4. Frangi riik. Esimene suurem riiklik moodustis, mis kujunes Lääne-Rooma riigi aladele, oli Frangi riik. Riigi rajab Chlodovech I (481-511). Ta võtab vastu ristiusu 496. Peale tema surma riik jaotati tema pärijate vahel. 7. sajandi keskpaigas alas nn laiskade kuningate ajastu, mil võim koondus majordoomuste (kojaülemate) kätte. Karl Martell (688-741), kes 732. a Poitiers´ lahingus peatab araablaste vallutuse. Pippin Lühike (741-768), kes 754. ja 756. aastal korraldas kaks Itaalia-sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile alasid. Nii tekkiski Paavstiriik ehk Kirikuriik. Tänutäheks kroonib paavst ta kuningaks. Karl Suur (768-814) laiendas oma valdusi kirdes Saksimaa, kagus Itaalia ja edelas Püreneede suunal. Paavst Leo III vajas siseopositsioonist ahistatuna toetust Karl Suurelt ning tänutäheks kroonis ta 800. aastal Roomas keisriks
saabus väinajõe suudme Liivlaste juurde munk Meinkard. Ükskülasse rajas ta linnuse ja kiriku. Liivlaste vanem Kaupo võttis vastu ristiusu ja selletõttu ristiti ka ülejäänud liivlased. Peagi liivlased pettusid ristiusus ja pesid Väinajões ristimise maha. Sellepärast tekkisid Liivlaste ja sakslaste vahel sõjalised konfliktid. Järgmiseks piiskopiks sai munk Albert, kellest kujunes eestlaste vastu peetava sõja ja ristiusu juht. 1201.a. rajas Albert Riia linna, millest sai järgneva vallutuse tugipunkt. Rooma paavst pühendas alistatava maa Neitsi Maarjamaa. 1202.a.asutas Albert ,,Mõõgavendade ordu’’. Need olid randrüü, rüütlid, nende kannupoisid, teenijad ning preestrid. Nende tunnuseks oli valge mantel punase risti ja mõõgaga. Lühikese ajaga alistati ja ristiti kõik Liivi ja Läti hõimud. 1208.a. alguses tungis Mõõgavendade Ordu Ugandi maakonda. Tapeti inimesi, rööviti külasid, põletati maha Otepää linnus. Sellega algas muistne vabadusvõitlus
põhjusega ja edasised järjestada samuti olulisuse alusel tähtsamast vähemtähtsatele liikudes. (min 6) 1. Eesti vallutati süstemaatiliste rüüsteretkedega, mis kestsid seni kuni murti eestlaste sõjaline vastupanu ja kurnati nende majanduslik kandejõud. 2. Eestlastel polnud riik veel välja kujunenud ja sidemed üksikute maakondadega olid nõrgad. 3. Eestlaste sõjaväeline korraldus ja relvastus oli kohendanud üksikute sõjakäikude jaoks ning see ei olnud piisav plaanipärase vallutuse vastu. 4. Eestlastel tuli korraga sõdida mitme vaenlasega ja nad ei osanud ristisõdijate omavahelisi vastuolusi ära kasutada. 5. Vallutajate selja taga seisis Lääne-Euroopa mõjukaim jõud – Katolik kirik ja sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. 6. Vaenlastel oli parem ja täiuslikum relvastus ning neil oli lihtsam leida lisajõude. Ülesanne nr.5 Nimeta ja selgita, mida näed piltidel ! 1. Kivikirstkalme. Maapealne kalmeehitis. 2
hõimuliit,keda olid liikvele lükanud demograafilised ja klimaatilised tegurid. 3. 4. sajandil algas Aasia sisealadelt Suur rahvasterändamine Euroopasse, mis põhjustas paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise. Seni Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased tulid nüüd hunnidest aetuna tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile. Rooma riigil ei jäänud muud üle, kui sellega leppida. Vallutuse edu põhjused olid suurel määral Rooma riigi sisesed. Juba pikka aega oli Rooma imbunud kindlustatud piirivööndi taguste barbarihõimude mõjusid. Paljud nende liikmed elasi kas orjade või vabade inimestena Rooma impeeriumi poolel ning juurutasid sealsete asukate seas oma eluviisi ja maailmavaadet. Germaanlasi hakati ka võtma Rooma sõjaväetenistusse, kuna nad asusid elama Rooma impeeriumiäärealale ja sealt oleks äärmiselt hea piiri kaitsta
sotsiaalne barjäär ühtis üha selgemalt etnilise barjääriga. Vasta küsimustele. 1. Millised feodaalriigid loodi pärast vallutust Eesti alale? 2. Miks pidi Vana-Liivimaa tugevaim sõjaline jõud ordu tegema maade jagamisel järeleandmisi? 3. Milles oli aadelkonna kujunemine Eestis sarnane Lääne-Euroopaga, milles see erines? 4. Arutlehe, kuivõrd muutus eestlaste õiguslik seisund vallutuse järel? 5. Miks rajati kirikud sageli eesti pühpaikadele? 6. Mis põhjust alates 13.sajandi teisest poolest linnade kiire tekke ja arengu? Mitu linna oli keskaegses Eestis? 7. Arutlega, kas Jüriöö ülestõus oli tlupoegade mäss, poliitiine üritus või rahvuslik vabadusvõitlus. Kasutatud kirjandus · Wikipedia · "Eesti ajalugu I, muinasajast 19.sajandi lõpuni" Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent.
vabaks ja vabastas nad igasugusest talupoeglikest koormistest, kohustades kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupojad need, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. 26. Kas Eesti elanikkond oli lõhestunud rahvuslikult või seisuslikult? Seleta ja põhjenda! 2p Ma arvan, et pigem rahvuslikult. Saksa Taani vallutuse tagajärjel lõhestus Eesti ühiskond peagi saksakeelseks ülemklassiks ja mittesakslastest maarahvaks. 27. Miks juurdus keskaegne kultuur talupoegade hulgas aeglasemalt? 1p Terav etniline ja sotsiaalne lõhe (sakslaste ja mittesakslaste) muutis keskaegse Euroopa kultuuri juurdumise maarahva hulgas aeglasemalt 28. -Millised õigused ja kohustused olid keskaegse linna kodanikul? 3p
756 võitis ta langobarde ja andis osa nende maid paavstile. Nii sai alguse Kirikuriik paavsti poolt valitsetav maaala. Karl Suur, võimsaim valitseja 768814. Suur sõdija ja vallutaja. 774 tehti lõpp langobardide kuningriigile. 778 saadi Hispaanias Zaragoza all valus õppetund. See viga parandati 801, kui vallutati Barcelona ja loodi Hispaania mark. Tungides kirdesse, ühitas Karl Suur vallutuse ristiusu levitamisega. Põhiliseks vastaseks sellel suunal olid saksid, kellega sõditi 772804 ning lõpuks nad ka alistati. 788 liideti riigiga Baierimaa. 796 tungis ta Balkanile ja purustas avaaride keskse kindluse Ringi. 795 asus Karl Suur isiklikult sõjaretkele paavsti vaenlaste vastu ja tänutäheks sai keisri tiitli (800). Veel samal aastal võttis keiser ette midagi ootamatut: ta tungis kallale Bütsantsile
Õukonnas oli alati palju võõrriikide diplomaate. Selletõttu oli esimese ministri- magister officiorumi teenistuses palju tõlke. Saadikute vastuvõtmise protseduur oli keeruline ja rituaalne. Vaja oli näidata Bütsantsi võimsust ja ja varjata tema nõrkusi. Saadikuid võeti vastu piiril auvahtkonna poolt. Tegelikult oli see valvekonvoi. Saadikute ihukaitse pidi olema minimaalne. Ennem oli juhtumeid, kui mõni saadiku ihukaitsjate meeskond tuli vallutuse eesmärgil ja hõivas isegi piirikindluse. Saadikud toodi pealinna kõige keerulisemat ja raskemat teed pidi. Eesmärgiks oli näidata kui raske on jõuda Konstatinoopoli. Teel olid spetsiaalsed majutuskohad ja pidevalt jälgiti nende käitumist. Esimene vastuvõtt imperaatori juures pidi olema pimestav ja muljet avaldav. Säilinud on Liutbrandi mälestused X sajandist. Trooni ees olid lõvide kujud ja kullast puu, kus siristasid linnud. Troonil oli kaks kohta, üks imperaatorile ja
vaatab otsa ebakindlusele ning vaid selles vaatab inimene näkku iseendale; näiteks toodi Abraham, kui ta hakkas oma poega Iisakut ohverdama; usk paneb inimest käituma seletamatult Tõeline kindlustunne saab välja kasvada vaid täielikust Jumala peale lootmisest. Selleks, et jõuda tõeni, läheb vaja kannatust. K arvab, et kannatus on eeltingimus, et see on loomulik, kui inimene leiab end läbi kannatuse. Inimene tahab eneseleidmist teostada vallutuse kaudu. K mõju tänapäevale: lääne inimese mõtlemine 20. sajandil; üksikindiviidi tähtsustamine; aitab inimesel toime tulla otsustega, mis lähevad vastuollu muu ühiskonnaga; inimene peab talitama isiklikult läbi tunnetatud tõe kohaselt. J-P. Sartre Prantslane. Eetika põhiküsimus S'i puhul: Mis annab elule tähenduse ja teeb selle elamisväärseks? S ütleb, et elamine on nagu maalimine, kus on oluline, et iga pintslitõmme seostub teistega ja kus puuduvad reeglid
sajandi alguses. Viimastel aastatel on mitmed uurijad jõudnud siiski seisukohale, et üldistus on mõneti ebaõige. Kuna kristianiseerimises on üldiselt kandev roll eliidi suhtumisel , tuleb kindlasti arvestada kujunenud poliitilise olukorraga Eesti eri osades. Muistses vabadusvõitluses kannatas enim Lõuna-Eesti, kus toimus suurem osa lahinguid ning suurem osa siinsest eliidist kas tapeti või tõrjuti võimult kõrvale ning maad asusid vallutuse järel haldama peamiselt saksa päritolu vasallid. Ilmselt just kohaliku eliidi hävingu tõttu juurdus ristiusk siin visalt. Parem oli olukord Põhja- ja Lääne-Eestis, kus suur osa kohalikust eliidist säilitas vähemalt esialgu oma vara ja võimu ning kujunes ümber feodaalseks vasallkonnaks. Omamaist päritolu vasallid toimisid vahendajaina nii ristiusu kui ka üldisemas mõttes feodaalse maailmakorralduse levitamisel talupoegkonna seas. Tulemuseks oli ristiusu
· Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. · Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. · Kasutati parimat relvastust ja sõjatehnikat. · Lisaks sakslastele tuli veel võidelda tugevate Taani ja Rootsiga. · Paavst toetas ristisõdijaid. · Vallutajad olid head diplomaadid · Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jäiks mitte plaanipärase vallutuse korral. · Eestlastel polnud veel riiki ja sidemeid üksikute maakondade vahel olid nõrgad -> see halvas ühist vastupanu. · Venelased ei pidanud alati täpselt kinni kokkuleppeist ja see halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõtmisi. Vana-Liivimaa piiride kujunemine. · Ordu ja Riia piiskop -> vallutasid Eesti -> suunati põhiraskus lõunasse, kus elasid kurelased, kursid, semgalid ja seelid. Nende lõplik alistamine võttis kauem aega :
Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale Maarjamaa - 1202 vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" elukutselised sõjamehed Mõõgavendade ordu juhiks ordumeister. Orduvennad = rüütelevennad (sõdimine), preestervennad (vaimulikud talitlused). - Tugeva sõjalise jõu abil alistati osad liivlased ja latgalid Sissetung Eestisse - 1208 algas võitlus Eestimaa pärast (sakslased, taanalsed olid ka varem teinud sõjaretki) - sihipärase vallutuse I ohver Ugandi (Otepää linnus põletati maha) - sakslasi toetasid latgalid - rüüstamine, külade põletamine, tapmine - ugalased + sakalased tegid vasturetke latgalite maale Võnnu piiramine - 1210 eestlaste vasturetk suur ühendmalev piiras Võnnu linnus (ordu tugipunkt), üritati põlema pista, ehitati piiramistorn, linnust rünnati 3 päeva, IV päeval piirajad lahkusid (Riiast oli teel suur abivägi), asuti eestlasi jälitama Ümera lahing
1241- saarlased sõlmisid Taanile kooli sakslastega alistumislepingu 1560-august langes Viljandi Maapäevad:vaimulikud,aadlikud, 1242 Jäälahing 1560-Hoomuli lahing- venelased linnad, ordud Peipsil(Novgorodi Aleksander purustavad Liivi orduriigi Allikad:Läti Henriku Nevski+Liivi 1561 juuni- P-Eesti alistus kroonika(1220),Taani ordu=süstemaatilise vallutuse Rootsile hindamisraamat(13.saj),Liivima lõpp Peipsi taha) 1561-1710 Rootsi aeg P-Eestis a vanem 1290- Liivimaa vanem 1561- 1629- Poola aeg Lõuna- riimkroonika(1290),B.Russovi riimkroonika Eestis kroonika 13 saj.- 1917 kirikkihelkond 1561 28.nov. Liivi ordu alistub 1343- Jüriöö ülestõus Poolale
esemed peegeldavad jumalate tegevust. Astronoomiline ja ajalooline teave ja ka jumalate lood kirjutati raamatusse, mida nimetatakse koodeksiks. 6 Asteegid ja nende mütoloogia Asteegid olid inimesed, kelle tsivilisatsioon domineeris praegu Kesk- ja Lõuna- Mehhikos umbes 1300-st, kuni impeeriumi varisemiseni 1521. aastal hispaania vallutuse tagajärjel. Arvatakse, et asteegid pärinevad Mehhiko loodeosast. Nad asutasid oma pealinna Tenochitilani, mis kasvas linnaks kus elas kuni 225 000 inimest. Asteekide ühiskonnas oli range klassistruktuur. Ülaosas olid valitsejad, preestrid ja sõdalased, orjad olid allosas. Asteegi preestrid moodustasid ühiskonnas erilise klassi. Nad vastutasid keerukate tseremooniate ja ohverdamise eest, mida korraldati suurtes templites. See oli
KORDAMISKÜSIMUSED INGLISMAA AJALOOST 1) Normannide tähendust Inglismaa kujunemisel. Normannid on viikingite järeltulijad. Normandia hertsog andis Normandia kingiks ühele viikingipealikule, nii jäidki viikingid sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Normannide hulka kulus ka Normandia hertsog Guillaume, kellest normanni vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 10671283 vallutas normanni dünastia ka Walesi. 2) Inglismaa reformatsiooni eripära kes teostas, miks? Ref. eripära Inglismaal. * poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle * ei haaranud kohe suuri rahvahulki * lahkumine Rooma kat.kir
Neil oli pikk valge mantelpunase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma Mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kelle ülesandeks sai sõdimine. Preestervennad pidasid vaimulikke talitlusi. Teenijate vendade hulgas oli kannupoisse, relvaseppi, kokkasid ja teisi ametimehi. Sissetung Eestisse. 1208. aastal algas võitlus Eestimaa pärast. Sihipärase vallutuse esimeseks ohvriks sai Ugandi. Kroonikas põhjendatakse seda ühe ammuse vahejuhtumiga. Ugalased olevat veel enne Riia linna asutamist tunginud kallale Venemaale reisivatele saksa kaupmeestele ja võtnud neilt kaubad ära. Nüüd nõuti röövitu tagasimaksmist. Kroonika põhjal polevat mitmed läbirääkimised tulemusi andnud ja lõpuks lahkunud saadikud ,,üksteist vastastikku üliteravate odadega ähvardades". 1208. aasta sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse
annaabi.ee 
