Eesti vabadusvõitluse kontrolltöö (0)

1.Mõisted:
katapult- ühe kangiga väändejõul põhinev heitemasin
amb- vibupüss, millega saab laste ammunooli
seanina- konksader
Toreida vaherahu - 1212 .a. alguses sõlmitud vaherahu Liivimaa ristisõja ajal Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite vahel muinaseestlastega kolmeks aastaks, et Sakala maakond jääb piiskopi ja sakslaste võimu alla ning see ristiusustatakse. Viimane tingimus reaalselt ei täitunud.
Võidu Ristimise lahing ehk Merelahing Uues sadamas- 1215 .a. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada.
Ümera lahing- september 1210 .a. eestlased saavutasid võidu, mis andis jõudu edasipidiseks
Madisepäeva lahing- 21.sept. 1217 .a. Sakalas. Eestlased tungisid sakslastele kallale, eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma. Taanlased vallutasid Põhja-Eesti, sakslased pöördusid abipalvega Taani kuninga poole, nad vallutasid Tallinna, ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine ning Rootsi kuningavägi löödi puruks.
2.Kes olid ja mida tegid?
Meinhard- oli piiskop, rahulik, kes ristis liivlasi ja rajas Üksküla puukiriku
Theoderich - oli piiskop, asutas Mõõgavendade ordu
Berthold - oli piiskop, kes ei jõudnud väga midagi teha ja tapeti liivlaste poolt
Albert- oli piiskop, aadlisoost, energiline , rajas Riia linna,
Kaupo- teda on nimetatud liivlaste kuningaks, kuulus Turaida linnus, Turaida vanem
Lembitu - oli Sakala vanem, Lembitu oli Madisepäeva lahingus eestlaste olulisim vanem
kuningas Johan- oli Rootsi kuningas, vallutas 1220 .a. Lihula linnuse
Valdemar 2.- oli Taani suurriigi mõjukamaim valitseja, 1222 vallutas osa Saaremaast , Stensby leping( kindlustas Taani võimu Eestimaal)
vürst Vladimir- oli Pihkva vürst, 1216 rüüstas Ugandit, 1217 osales osa vägedega Otepää linnuse piiramisel
Vjatško- oli Koknese vürst, 1223 oli võimalus vallutada Eesti alad koos 200 mehega, aga ebaõnnestus
3.Mis toimus nendel aastatel?
1208- algas võitlus Eestimaa pärast, sakslased süütasid Otepää linnuse
1210- Ümera lahing
1211- Viljandi piiramine sakslaste poolt
1212- sõlmiti Toreida vaherahu, Varbola linnuse piiramine
1215- sakslased vallutasid Leole linnuse, Kolme Maleva Manööver , lahing Saaremaa uues sadamas
1216- Pihkva vürst Vladimir rüüstas Ugandit
1217- Otepää piiramine, 21.sept Madisepäeva lahing
1218- Alberti ja Valdemari koostööleping
1219- taanlased rüüstasid kogu Põhja-Eesti
1220- võiduristimine, Rootsi kuingavägi löödi puruks
1222- taanlased ehitasid Saaremaa lähedale saarele linnuse, eestlaste ülestõus Põhja-Eestis
1223- eestlased vallutasid Otepää ja Tartu, Vene vägi rüüstas Lõuna-Eestit
1224- kogu mandri Eesti peale Taru on vallutatud, toimus veresaun , maakondadega tehti uued lepingud
1227- Läänemeri jäätus, Muhus põletati kõik, rüüstati Ida-Saaremad, liguti edasi Valjalga, saarlased alistusid
4.Eestlaste allajäämise sisemised põhjused:

• puudus riik, maakonnad tegutsesid killustatult
  
• maakaitsevägi koosnes amatööridest, v.a saarlaste laevastik
  
• relvad olid nõrgemad
  
• linnused ei sobinud pikaajaliseks piiramiseks
  
• Eestlaste allajäämise välimised põhjused:
  

• korraga tuli võidelda Saksa, Taani ja Venemaa vastu
  
• vastane oli hästi organiseeritud
  
• vallutust rahastasid hansakaupmehed
  
• rüütlid ja jalavägi olid elukutselised sõdurid, relvad paremad
  
• eestlased ei saanud aru vallutuse eesmärgist
  
• puudus koostöö lätlaste ja leedulastega
  

5. Kirjelda koos aastaarvude ja nimedega ühte vabadussvõitluse sündmust.
Peaorganisaatoriks oli Lembitu. Ta sõitis maakonnast maakonda ja kutsus kogu rahvast otsustavale võitlusele sakslastega. Võidu kindlustamiseks paluti abi venelastelt ja saadeti neile suuri kingitusi. Venelaste abi jäi aga hiljaks .Eestlaste malev, 6000 meest suur, kogunes Viljandi lähedale. Ka sakslased valmistusid otsustavaks löögiks. Neil oli ligi 3000 meest ratsaväge, keda toetasid suured lätlaste ja liivlaste väesalgad. Lembitu taganes oma vägedega põhja poole, kus oli rohkem metsi ja rabasid. Neis võis lahingu kaotuse korral pelgupaika leida. Jäädi Pala jõe lähedusse metsa servale peatuma ja oodati sakslaste lähenemist. Sakslaste väed lahkusid lahingukorras Viljandist 21. sept. 1217.a. ja liikusid eestlaste suunas. Kui paras aeg oli lahingut alustada, tulid eestlased lahinguvalmis äkki metsadest välja ja lahing algas.Vapralt võitlesid eestlased. Sakslaste parem sõjakunst murdis nende jõu. Pealegi langes keset ägedat lahingut Lembitu. Eestlased kaotasid julguse. Nad taganesid, jättes lahinguväljale ligi 1000 surnukeha. Vaenlaste kätte langes umbes 2000 hobust, palju sõjariistu ja muud saaki. Kõik röövitud vara jagati võitjate vahel ühetasaselt. Paar päeva peale seda palusid eestlased rahu. Nii lõppes Madisepäeva lahing eestlastele suure kaotusega.
Kolme Maleva Manööver:
Kevadel 1215.a. liikus kolm eesti malevat lõuna poole:
- saarlased pidid Riia ümber piirama ja Väina sadama kinni panema ;
- ridalased Turaida liivlastele kallale tungima ;
- sakalased ühes ugalastega pidud kallale tungima lätlastele.