Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bütsantsi ja vanavene kunst (1)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Bütsantsi ja vanavene kunst
·5. Sajandil lakkas olemast LääneRooma riik, sealse kunsti areng
peatus sajanditeks
·Kunsti areng jätkus IdaRooma riigis
Poliitiline mõjutus
· Rooma keiser Constantinus (valitses 306337) rajas kreeka
asula Byzantioni kohale uue pealinna Konstantinoopoli
(nüüd Istanbul)
· 313 läks Constantinus üle ristiusku, kuulutas välja
usuvabaduse
· Ristiusk sai ametlikuks religiooniks
· Lõplik eraldumine Lääne ­Rooma riigist toimus 395
· Riigi langedes jäi püsima IdaRooma riik, mida hakati
nimetama Bütsantsiks
· Esialgu riigikeel ladina keel, hiljem mindi üle kreeka keelele
· Kreeka ja idamaise kunsti sulam
Bütsantsi kunsti õitseaeg
· Keiser Justinianus I ajal 6. saj.
· Suurim saavutus Hagia Sophia kirik [aja sofiia]
· Esmakordselt kaeti kupliga suur nelinurkne ruum
· Kasutusele võeti kumerad kividest laotud
kolmnurgad
· Kiriku seinad kaetud mosaiikidega
· Türklaste vallutuse järel sai kirikust mosee,
mosaiigid kaeti kinni
· Hoonele lisati kõrged ringrõduga tornid e. minaretid
· kirik tänapäeval Euroopa suurimaid kunstiväärtusi
Keiser Justinianus saatjaskonnaga.
Mosaiik san Vitale kirikus Ravennas (Itaalia)
Bütsantsi kirik, kunst
· Enamasti tsentraalehitised st. ümmargused või
hulknurksed ehitised, mille keskosas oli kuppel
· Ristkuppelkirik ­ tavaline tsentraalkirik
· Ei viljeletud skulptuuri
· Kõrgel tasemel maalikunst
· Maalikunst levis käsitisi kirjutatud raamatutes
· Kõrgelt hinnatakse Bütsantsi ikoone e.
puutahvlile maalitud pühapilt
· Bütsantsi riigi õitseajal kunst segunes Türgi,
PõhjaAafrika, Itaalia kunstiga
Bütsantslik kunstilaad Venemaal
· Bütsantsi riigile ja kunstile tegi lõpu pealinna lõplik
langemine türklaste kätte 1453
· Bütsantslik kunstilaad elab edasi Venemaal
· 10.saj lõpul abiellub Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi
printsessiga
· Bütsantsi munk Kyrillos pani aluse vanavene tähestikule
(kirillitsa)
· Bütsantsist saabus Venemaale ehitusmeistreid ja
ikoonimaalijaid, neist tuntuim Theophanes
· Peagi kerkisid esile venemaa enda võimekad ikoonimeistrid
· Eriti hinnatud Theopanese õpilane ANDREI RUBLJOV
(13701430)
· Tema kuulsaim ikoon "Kolmainus"
Kolmainus Apostle
Meie päästja
Pavel
Andrei Rubljov
Theophanes
Doni
jumalaema Issanda Neitsi Maarja
muutumine
Vene õigeusu kirikud
· Vene õigeusu kirikud ehitati bütsantsi stiilis,
lisandus vene omapära ­ kupliterohkus ja
värvikirevus.
· Iseloomulikuks tunnuseks sibulkuplid, mis
võimalusel üle kullati
· Tallinnas Aleksander Nevski peakirik. See on
pigem jäljndus, kui puhas bütsantsi stiilis
kunst. Rajatud 19. saj. lõpul.
Vassili Blazennõi peakirik Moskvas
Püha Sofia
Püha Sofia kirik Kiievis
Esialgne kuju
Dmitri peakirik Vladimiris
Ikoon avaldas
suurt mõju
Venemaa
ikoonimaali
arengule
Vladimiri jumalaema,
tellitud vürst Valdaimiri poolt
sofia krikule Bütsantsist,
Hiljem loovutatud Vladimirisse
Pokrovski kirik
Novgorod
Novgorodi kreml
Sofia krik
Pihkva kirik, klooster,
Kizi puukirik Oneega
Kaupmeeste majad järve ääres. Kuplid
kaetud puusindlitega

Vasakule Paremale
Bütsantsi ja vanavene kunst #1 Bütsantsi ja vanavene kunst #2 Bütsantsi ja vanavene kunst #3 Bütsantsi ja vanavene kunst #4 Bütsantsi ja vanavene kunst #5 Bütsantsi ja vanavene kunst #6 Bütsantsi ja vanavene kunst #7 Bütsantsi ja vanavene kunst #8 Bütsantsi ja vanavene kunst #9 Bütsantsi ja vanavene kunst #10 Bütsantsi ja vanavene kunst #11 Bütsantsi ja vanavene kunst #12 Bütsantsi ja vanavene kunst #13 Bütsantsi ja vanavene kunst #14 Bütsantsi ja vanavene kunst #15 Bütsantsi ja vanavene kunst #16 Bütsantsi ja vanavene kunst #17 Bütsantsi ja vanavene kunst #18 Bütsantsi ja vanavene kunst #19 Bütsantsi ja vanavene kunst #20 Bütsantsi ja vanavene kunst #21 Bütsantsi ja vanavene kunst #22 Bütsantsi ja vanavene kunst #23
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristian001 Õppematerjali autor
powerpointi esitlus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Vana-vene kunst

ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia kirik Kiievis algsel kujul Sofia kirik tänapäeval Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiri Jumalaema Dmitri peakirik Pokrovski kirik Nerli jõe

Kunstiajalugu
thumbnail
12
pdf

Vanavene kunst

aalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett. Püha Sofja peakirik Kiievis kaasajal. Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimir Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiri Jumalaema. Püha Dmitri peakirik Vladimiris. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres

Kunst
thumbnail
8
doc

Vana-Vene Kunst

a Venemaa ristimisest kuni 17. sajandi lõpuni. Vana-Vene kunstil on suuri mõjutusi Bütsantsilt, eriti arhitektuuris. Välja hakkas see kujunema 9. ­ 10. saj. Moodustus I Ida-Slaavlaste riik, mille keskuseks oli Kiiev. 11. sajandiks oli Kiievi-Venemaa suurim riik Euroopas. Kiievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu ja kuulutas selle 988. aastal Vana-Vene riigiusuks, rituaalide tõttu otsustas õigeusu kasuks 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel.

Kunstiajalugu
thumbnail
7
docx

Bütsantsi ja vanavene kunst - referaat

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Bütsantsi ja Vanavene kunst Koostaja: Kaia Kersti Kroh Klass: 11e Juhendaja: Aet Kallam Tallinn 2012 Sissejuhatus Aastal 395 jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keiserriigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis

Kunstiajalugu
thumbnail
11
docx

Bütsants ja vanavene

Lääne-Rooma riigiks, roomalikule traditsioonile usuline võim millel olid erinevad keisrid ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele Kirik Paljud Bütsantsi kirikud Põhiplaanid olid ruudu, Hagia Sophia katedraal olid tsentraalehitised, võrdkülgse hulknurga või mille põhiplaani äärmised võrdhaarse kreeka risti punktid on keskmest kujulised ühekaugusel Hagia Sophia katedraali Ristkülikukujulise ruumi Peakupli viklid tekitavad Kesklöövi (mõõtmed 68,6 Kesklöövi külgseinte

Kunstiajalugu
thumbnail
4
odt

Kunstiajalugu

ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all

Kunstiajalugu
thumbnail
8
docx

Bütsantsi ja vanavene kunst

Bütsantsi ja vanavene kunst Bütsantsi kunst (6.-15. sajand) Bütsants tekkis, kui 395. aastal Rooma riik kaheks (Ida- ja Lääne-Roomaks) lagunes. Ida- Roomat kutsuti Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime Byzantioni järgi ning selles osas kerkis bütsantsi kunst. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreeka-katolik kirik esitas kunstile omad nõuded. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traditsioonidel, millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused. Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane. Bütsantsi

Kunstiajalugu
thumbnail
6
docx

Vanavene ja Bütsantsi kunst

Vanavene kunst Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni. Vene kunstis valitsevad Bütsantsi kunsti eeskujud. Vanavene kunst hakkas kujunema, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. Idaslaavlaste kõrval asus võimas ja rikas vana kultuuriga Bütsantsi riik. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast. Arhidektuur: Alates 10. Sajandist hakati venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. Kui linnades levid kiviarhitektuur, siis maal säilitati puukirikuid. 11. Saj on Kiiev Venemaa Euroopa suurim riik. Pealinna kaunistavad 400 kirikut. Kiievi peakirik on Sofia katedraal, millel on 13 kuplit. Algselt oli kirikul viis löövi, mis lõppesid igaüks idaseinas asuva apsiidiga. Hiljem ehitati

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (1)

jacky18 profiilipilt
jacky18: mitte midagi vajaliku ei olnud, pilte minimaalselt, peaks rohkem olema!
18:05 30-03-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun