Prantsuse revolutsioon(1789-1799) ja selle mõju (0)

Prantsuse revolutsioon (1789-1799) ja selle mõju
Prantsuse revolutsioon toimus aastal 1789-1799. See on Euroopa ajaloos üks tähtsamaid sündmuseid. Revolutsiooni käigus kuulutati Prantsusmaa vabariigiks ning kuningavõim kukutati . Sündmus hõlmas kogu ühiskonda ning sellel ajal toimus pidev võimu vahetus.
Revolutsiooni põhjuseks oli ebavõrdsus ühiskonnas. Ühiskonnas oli tekkinud kaks erinevat klassi, kus alamklassid ei taha ning ülemklassid ei saa endist moodi elada. Tolleaegse hierharia moodustas kolm seisust . Esimeseks seisuseks olid vaimulikud , kelle ülesandeks oli maksude kogumine. Teiseks seisuseks olid aadlikud , kes tegid vaimulikega koostööd. Kolmanda seisuse moodustas lihtrahvas , kes vaevlesid kõrgete koormiste ning ebaõigete elutingimuste all. Lihtrahvas moodustas kogu rahvast 95% , see tähendab seda, et ainult 5% rahvast olid aadlikud ning vaimulikud. Aadlikele ja vaimulikele kuulus 20% riigimaad, 50% kuulus talupoegadele ja ülejäänud oli domeen , mis kuulus kuningale .
Prantsuse revolutsiooni ajal toimus korduv võimuvahetus. Riigisiseste konfliktide tõttu, kogunesid generaalstaadid 1789.aastal Versailless´i. Seal tekkisid samuti vastuolud, sest kolmas seisus nõudis uut hääletussüsteemi. Nende vastuolude tõttu moodustas kolmas seisus Rahvuskogu, mis pidi olema kogu rahva esindusorgan . Hiljem ühinesid Rahvukoguga mõned aadlikud ning vaimulikud ning üheskoos moodustati Asutav kogu. Selle kogu ülesandeks oli koostada põhiseadus, mis oleks uue riigikorra aluseks. Samal ajal valmistus rahvas mässuks, moodustati rahvuskaart . Rahvuskaardi abil vallutati 14.juuli 1789. aastal Bastille kindlus , mis oli kuningavõimu sümboliks. Selle vallutuse tõttu sai Asutav kogu aru, et on aeg muutusteks ning moodustati ,, Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon .“ Deklaratsioon kinnitas, et kõik inimesed sünnivad vabana ja võrdsete õigustega ning kõik on seaduse ees võrdsed. Seisuslikud eesõigused kaotati ning 1790.aastal hävitati aadliseisus. 1791. aastal koostas Asutav kogu esimese põhiseaduse, sellega kehtestati võimude lahusus . Kuningale kuulus täidesaatev võim ning kohtule kohtuvõim. Põhiseaduse vastuvõtmisega lõpetas Asutav kogu oma tegevuse ning võimule tuli Seadusandlik kogu.
Revolutsiooni käigus muutus seadusandlus . Seadusandliku kogu võimule tuleku ajal tekkis kolm inimrühmitust: rojalistid , jakobiinid ja žirondiinid. Kui rojalistid olid kuningavõimu toetajad, ning nende eesmärk oli võimu säilitamine. Siis jakobiinid olid saadikud, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist. Žirondiinid olid 3 seisuse kodanluse esindajad. Revolutsiooni ajal muutusid vastased üha kardetavamateks ning algasid aastaid kestnud revolutsioonisõjad. Sõjad tõid endaga kaasa kuninga kukutamise 1793.aastal ning 1792.aastal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Samal aastal, kui kuningas kukutati said võimu endale jakobiinid, kes tegid uue põhiseaduse. Põhiseadus põhines ainult jakobiinide toetamisel. Nad moodustasid Rahvapäästekomitee, mis tagas riigi kaitse. Rahvas sai aru, et jakobiinide valitsemine neile kergendust ei too ning jakobiinid hukutati. Kui jakobiinid hukutati astusid 1799. aastal võimule žirondiinid ning võimukeskuseks sai Rahvuskonvent. Samal aastal loodi uus kolmas põhiseadus, milles sätestati, et Prantsusmaa jääb vabariigiks. Uue põhiseadusega tekkis uus valitsus, mida nimetati Direktooriumiks. Prantsuse revolutsioon lõppes 1799. aastal toimunud riigipöördega, mille valmistas ette Napoleon Bonaparte . Selle tulemusena tuli võimule konsulaat, mille eesotsas oli Napoleon.
Prantsuse revolutsiooni käigus moodustati kolm põhiseadust. Positiivseteks tulemusteks olid: monarhia kaotamine, feodaalkorra kaotamine. Saavutati tulemus, et inimesed on võrdsed seaduse ees. Revolutsiooni negatiivseks küljeks on kindlasti see, et inimesed kannatasid pideva võimuvahetuse ja seadusandluse all. Kui vahetus võim tuli ka uus põhiseadus.