Rigoletto (1)

„ Rigoletto “
Giuseppe Verdi (1813-1901)
„ Rigoletto “ esietendus oli Veneetsias La Fenice teatris 1851 aastal. „Rigoletto“ esietendus Eestis 13. oktoobril 2007 Vanemuise väikeses majas . Lavastajaks oli Taisto Noor, kunstnikuks Aime Unt ning muusikajuhiks ja dirigendiks Lauri Sirp . Osatäitjateks olid: Atlan Karp või Eduards Cudakovs (Läti), Alla Popova, Kristian Benedikt (Leedu), Valentina Kremen, Karmen Puis , Märt Jakobson, Taisto Noor, Taavi Tampuu, Tõnu Kattai , Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas, Alo Kurvits .
Ooper on kolmes vaatuses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog ; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna.
1. vaatus
Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on kohanud juba kolmel kuul pühapäevastel palvustel. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, küürakas õuenarr Rigoletto, keda tema terava keele pärast õukonnas ei sallita. Ka sellel ballil teritab Rigoletto oma keelt, pilgates krahv Cepranot. Õukondlane Marullo on teada saanud, et Rigolettol on armuke ning kättemaksuks kõigile õukondlastele langenud solvangute ja Ceprano alandamise eest otsustatakse neiu röövida veel samal ööl. Saabub krahv Monterone, kelle tütre hertsog on rüvetanud. Rigoletto mõnitab teda kogu õukonna ees. Monterone neab nii hertsogit, kui tema öuenarri Rigolettot.
Rigoletto varjab oma majakeses meeilma eest oma aaret – tütar Gildat. Koduväravas peatab narri palgamõrtsukas Sprafucile ja pakub talle oma teeneid. Rigoletto keeldub. Aias kohtub ta tütrega.Ka seekordne kohtumine ei anna vastuseid tütre küsimusele, kes oli ta ema ja mis nime kannab mees, kes on ta isa. Naaseb teenija Giovanna, kellega Gildal on lubatud käia pühapäevastel palvustel. Giovanna on endaga kaasa toonud hertsogi, kes aga peab jääma tänavale ootama, sest ootamatult on koju saabunud peremees Rigoletto. Asjatud on tütre palved isale väljuda koduseinte vahtlt ja näha linna, kus ta elab juba kolmandat kuud.
Kuuldud palved äratavad Rigolettos järjekordse paanilise hirmuhoo. Ta kutsub Giovanna ja küsitleb teda barbaarselt. Hertsog muutub kärsituks ja annab oma kohalolekust märku koputusega. Rigoletto tormab tänavale, kuid giovannal õnnestub hertsog teisest väravast sisse toimetada ja peita . Kedagi leidmata naaseb Rigoletto koduõuele. Isa ja tütar pöörduvad koos palvetades Looja poole,et vaigistada hingepiinu.
Rigoletto lahkub . Armunud kohtuvadja hertsog, esinedes seekord vaese üliõpilasena, vaigistab Gilda hirmud ja kahtlused just nende sõnadega, milliseid noor tütarlaps on kuulnud oma süütuis unelmais. Nende idülli segatakse ja hertsog peab lahkuma.
Rigoletto maja juurde kogunevad aadlikud , et röövida arvatavat narri kallimat. Neid segab ootamatult saabunud õuenarr, kellele valetatakse, et röövitakse naabruses elava Krahv Ceprano naist. Rigoletto nõuab, et temagi saaks osaleda selles seikluses. Õukondlased nõustuvad tingimusel, et Rigoletto peab kandma maski, nagu nemad, kuid lisaks maskile seotakse ta silmile veel rätik.
Kuuldes röövitud tütre happihüüdu, rebib ta maski eest ja saab aru, mis on tegelikult juhtunud.
2. vaatus
Hertsog on raevunud. Naastes peale sunnitud lahkuminekut Gilda juurde, leiab ta eest segaminipööratud maja. Ta ihaldatu on röövitud!
Õukondlaste tulek tõstab tema meeleolu, sest aadlikud toovad talle rõõmusõnumi – Gilda on tema enda lossis!
Saabub Rigoletto. Saanud teada, et Gilda on hertsogi juures, haiskab ta aadlikele näkku tõe - röövitu on tema tütar! Ta anub neid anda tella tagasi tema laps, kuid õukondlaste kõrvad jäävad palvetele kurdiks.
Paotuvad hertsogi magamistoa uksed ja tütar sööstab oma isa käte vahele. Jäänud isaga kahekesi jutustab ta tale loo oma armastusest, mida hertsog kuritarvitas.
Raevunud Rigoletto vannub tütre rüvetamise eest hertsogile kohutavat kättemaksu.
3. vaatus
Veenmaks Gildat hertsogi truudusetuses, viib isa tütre äärelinna, kuselab palgamõrtsukas Sparafucile koos oma kaunist õe Maddalenaga. Siia peab saabuma Rigoletto sepitsuste kohaselt ka hertsog, et Maddalenaga „tiiba ripsutada.“ Hertsog saabubki ja kõik isa poolt räägitu osutub tõeks. Gilda unelmad tema armastatu truudusest purunevad põrmuks. Isa saadab tütre koju, et see riietuks meheks ja sõidaks Veronasse. Ise peaks ta sinna jõudma järgmisel päeval.
Rigoletto annab Sparafucilele poole küsitud summast , et see hertsogi tapaks. Teine osa ootab üleandmist peale tapatöö sooritamist.
Maddalena veenab venda selles, et too säästaks tema kavaleri elu ja surra võiks hoopis küüraks, kestuleb tooma ülejäänud puuduvat summat. See ettepanek käib vennale aukoodeksi pihta ja ta keeldub, kuigi möönab et ki sellel tormisel ööl saabuks keegi juhuslik rändaja, siis võiks see õe kavaleri eest surra.
Seda kauplemist kuuleb pealt tagasipöördunud Gilda, kes otsustab päästa armastatu oma elu hinnaga. Gilda koputab uksele, sisensb ja ta tapetakse.
Naaseb Rigoletto. Andnud üle viimase osa rahast, saab ta roguskisse mähitud laiba. See ei saa olla keegi muu, kui tema tütre häbistaja – Mantua hertsog!
Ta hakkab kotti lohistama vihatud käskija viimse puhkepaiga – jõe poole, kui kuuleb majast oma peremehe muretut lauluviisi ja näeb viimast lahkumast oma järjekordse vallutuse juurest. Keeldudes uskumast kuuldut-nähtut avab ta kotisuu ja leiab sealt oma pussitatud tütre. Monterone needus on täitunud!
Marilin Niilus
11B klass
9.12.2010