10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jtamm
Õppematerjali autor
aastatuhandel e.Kr. peagi võeti kasutusele metallid ninig III aastatuhandel e.Kr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Paljude asulate seas oli suuremaid linnu, millest tähtsamad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Hoonestuse tiheduse ja asustus ala pindala järgi otsustades võis linnade elanikkond ulatuda mõne kümne tuhandeni. Enamik inimesi olid siiski maal elavad põlluharijad. Tsivilisatsiooni umbes tuhandeaastase ajaloo jooksul hariti üles suur osa Induse madalikust ja rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli puuvill loomasöödaks, peagi sai sellest aga tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber, mis tõenäoliselt oli valitseja residents. Silmapaistvaid templeid polnud ja lossil oli ka pühamu funktsioon. Sealsamas olid ka mahukad viljasalved
INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile. kujulised kupliga kaetud Iseloomulikuks elemendiks o
Geo ja looduslikud olud · Tsivilisatsioon kujunes suurte jõgikondade alal. · Põlluharimiseks väga sobiv kliima. Riiklus ja ühiskond · V a.tuh. eKr hakati Induse tasandikul põldu harima ja karja kasvatama. · Peagi võeti kasutusele metallid. · III a.tuh. eKr arenes niisutuspõllundus, esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. · Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. · Linnade elanikkond võis ulatuda mõne kümne tuhandeni. · Enamik inimesi oli siiski maal elavad põlluharijad. · Tsivilisatsiooni ajal hariti üles suur osa Induse madalikust. · Rajati ka palju niisutuskanaleid. · Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid. · Alguse sai ka puuvillakasvatus. · Esmalt kasutati seda loomasöödaks, hiljem ka tekstiilitooraineks. · Linn kujunes künkale, kindlustatud lossi ümber. · Tõenäoliselt oli see valitseja residents. · Puudusid silmapaistvad templid. · Lossil oli pühamu fu
Kui ei olnud tervendav maitsetaimed inimesed ja loomad, ta tellis, et nad osta ja istutada. " [11] Uks edicts of Ashoka (272-231 eKr) on kirjas: "Kõikjal King Piyadasi (Asoka) püstitati kaks liiki haiglates, haiglad inimesi JA haiglad loomad. Tsitaatides EI olnud tervendav maitsetaimed Inimesed JA loomad, ta tellis, et nad Osta JA istutada. "[11] küsimused · 1. Millal tekkis muistne india? · 2. Millal oli mature harappani ajastu? · 3. Millal tekkisid esimesed Induse oru äärde? · 4. Millal hakati veedasi kirja panema? · 5. Millal tekkis budism? · 6. Millal algas indias kirjandus? · 7. Mis oli rigvedat ? · 8. Mis oli mahabhrata ja ramajana? · 9. Mittmest skokast koosneb ramajana? · 10. Kaua kujunes india matemaatika? · 11. Millal leiutati niisutus süsteem? · 12. Millal leiutati vannituba?
Abielluda tohtis ainult kasti siseselt. Kastivahesid peeti inimese enda tegevuse tagajärjeks. Inimene sünnib kõrgemasse või madalamasse kasti vastavalt sellele, kuidas ta eelmises elus on käitunud. Karma (hinduismis ja budismis teo ning tagajärje üleüldine seadus) võib inimest kastisüsteemis viia nii üles kui alla. Head teod viivad uues elus kõrgemasse kasti. Selline kastisüsteem on India ajaloos mänginud olulist rolli läbi kogu ajaloo. Kuigi riigimees Mahatma Gandhi eestvedamisel keelati 1950 inimeste jaotamine kastisüsteemi alusel, on see varjatult sealses ühiskonnas, eriti maapiirkondades omane kuni tänapäevani ning see süvendab tööpuudust, sotsiaalseid barjääre ja viletsust (kastiväliseid arvatakse tänapäeval olevat kuni 100 milj in). 3.4. Ühtse riigi kujunemine Indias: Põhja-Indias rajatud aarjalaste väikeriigid ühendati 4.saj eKr Nanda
Raido Niggulis 10a Arutle ja analüüsi INDIA 1. Nagu Mesopotaamias ja Egiptuses mõjutasid looduslikud olud ka India tsivilisatsiooni teket, India tsivilisatsioon kujunes kahe kõige suurema jõgikondade alal, Induse ja Gangese kallastel. Ka kliima oli seal väga hea ja soe, sai kasvatada väga palju. Maa oli väga viljakas ja põlluharimine on seal väga hea tänu troopilisele kliimale. Induse tasandikul on aga vaja maa-ala niisutada kuna suvel on sademeid vähem. Aga sellegipoolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast. Kogu sellest piirkonnast hakkas tsivilisatsioon arenema ka India poolsaarele ja Sri Lankale. 2. Aarjalased tungisid Indiasse II aastatuhande paiku loodest. Nende hõimud kõnelesid indoeuroopa keeli ja nad nimetasid en
India Geograafiline olustik Induse tsivilisatsiooni kujunemine Induse tasandik Gangese jõgikond 3 aastatuhat eKr. Arenes niisutuspõllundus Kujunes Pronksiaegne Induse tsivilisatsioon Induse tsivilisatsioon Harappa, Mohendžo Daro, Lothal 3 aastatuhandel eKr Elanikkond ~ 40 000 Põlluharijad Nisu,oder, datlid Puuvillakasvatus Loomasöödaks Tekstiilitooraine Linnad Kindlustatud tsitadell Templid, keskküttega saun, suured hooned (võimalik,et paleed) Viljahoidla( keskpank) Korrapärane põhiplaan Tänavad, teed paralleelsed Linnad Käsitöö, kaubandus Kindlustatud sadamad Sidemed läänenaabritega Eluiga ~ 1000 aastat Üleujutused Maavärinad Sissetungid Mohendžo Daro tänapäeval Aarjalased Loodest Indiasse Indoeuroopa keel Hindude esivanemad Kujunes sanskriti keel Tänapäev
ajalugu india : põlluharimiseks on Gangese madalikul aastaringi soodsad olud. Induse tasandikul pigem kunstlikul niisutamise. Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon. V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, kus kõneldakse draviidi keelt. 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid