ASJAÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. mis on omand ja kuidas see tekib? Omand on isiku täielik võim asjaüle ehk tal on õigus omandit vabalt kasutada, käsutada ja vallata. Omand tekib läbi tehingu va. juhtudel kui omand on leid või igamise teel. 2. mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Kui oled üürnik mõnes korteris siis saad valduse. 3. selgita kinnisasja ja vallasasja omandi ja valduse erisusi 4. mis on heausksus ja pahausksus? Heausksus, kui isik ei teadnud või ei pidanudki teadma asja eelnevast võõrandamisest. Pahausksus, kui isik teadis või pidi teadma asja eelnevast võõrandamisest. 5. selgita valduse kaitse vahendeid 6. mis on kinnistu? Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus. 7. mis on kaasomand ja ühisomand?
II. Osa Teemad 6 - 7 Vallasomand Vallasomand tekib kas: Tehinguliselt või seadusjärgselt Vallasomand Tehinguliseks omandamiseks on vaja: 1) asjaõiguskokkuleppe sõlmimist, 2) asja üleandmist omandajale (vt AÕS § 92) Vallasomand Asjaõiguskokkulepe: On asjaõiguslik leping, millega pooled lepivad kokku teatud eseme omandi üleminekus omandajale Vallasasja asjaõiguskokkulepe on vormivaba (sh võib olla sõlmitud ka vaikimisi) Peab ulatuma konkreetsetele asjadele, mitte aga asjade kogumitele Vallasasjade puhul on lubatud ka tingimuslik asjaõiguskokkulepe (nt omandireservatsiooni korral läheb omand üle peale ostuhinna täielikku tasumist  vt VÕS § 233) Vallasomand Asja üleandmine Vallasasja omandiõiguse tekkimiseks ei piisa üksnes asjaõiguskokkuleppest,
siin kohaldada AÕS § 80 lg 1. E väidetest võib järeldada et P valdab telerit ebaseaduslikult. Seega toimub asja väljanõudmine isikult kes valdab telerit õigusliku aluseta. Nõude aluse kontrollimine: Kuna E nõuab P käest telerit endale tuginedes sellele et omand on talle üle läinud peame esmalt kontrollima kuidas tekib omand. Televiisori puhul on tegu ilmselgelt vallasomandiga. AÕS § 92 lg 1 kohaselt näeme et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega. Antud olukorras vallasasja ehk teleri Panasonic KV-M2180Y üle andmist ei toimunud. See tähendab et ei tekkinud omandit. Kuna omandit ei tekinud, puudub E-l õigus nõuda AÕS § 80 lg 1 kohaselt pankrotihalduri P käest televiisorit. Lahenduse esitamine: E-l ei ole õigust nõuda V käest ostetud telerit Panasonic KV-M2180Y, mis peale V pankroti väljakuulutamist pankrotihalduri P valdusesse läks. Selleks puudub nõude alus kuna tegelikult omandit ei tekkinud. Omand tekib AÕS § 92 lg 1 kohaselt
(pulgad ilma trummita). 10. Mis on valdus? AÕS § 32 - valdus on tegelik võim asja üle. Valdus ei sõltu omandiõigusest. Kui omand on õiguslik võim asja üle, siis valdus faktiline, reaalne võim asja üle. Valdus on õigussuhe isiku ja asja vahel. Seadusandja on valdust tugevalt kaitsnud, ka õiguspärase omaniku ründe vastu. VALDUSE OLEMUS - Valdajal puudub vajadus tõendada omandiõigust - Valdus on eelduseks vallasomandi ülekandmisel - Valdus on vallasasja omandieelduseks - Valdus aluseks heausksele omandamisele - Kaitseb õigusrahu VALDUSE ESE Esemeks on: - asjad - loomad - reaalosad Esemeks ei ole: - mõttelised osad - õigused 11. Kes või mis on valduse teenija? - Valduse teenija on sõltuv töötegija, kes teise isiku ettevõttes või majapidamises talle antud korralduste kohaselt võimu teostab. Seejuures ta ei ole valdaja ning tal puudub valduse kaitsmisväärne huvi
ja tõi kokkulepitud päeval printerid sinna kohale. Mõned päevad hiljem murti kontorisse sisse ja varastati muu hulgas ka mõlemad printerid. Sissemurdja F tabati, kuid selgus, et printereid tema käes enam ei ole. Kes võib nõuda F-ilt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist? Kahju hüvitamist võib nõuda E, sest printerid kuulusid tema omandisse. Omandiõigus läks V- lt E-le üle ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 92 alusel, mis sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. E-l on õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 (Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine) järgi, mis sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
Hädaseisundis toimepandud teo õiguspärasuseks on vaja, et tekkinud kahju oleks väiksem, kui ärahoitud kahju. Hädaseisund- tegevus millel on õigusrikkumise tunnuseid, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks Kohustuste kollasioon tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust ei ole õigusvastane, kui isik peab täitma üheaegselt mitut õiguslikku kohustust ja kõigi täitmine pole võimalik. 8. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: Vallasasja üleandmine, peremehetu vallasasja hõivamine, kaotatud vallasasja omandamine leiuga, peitvara omandamine, vallasasja ümbertöötamine segamine või ühendamine, igamine ja loodusvilja omandamine. 9. Rahaline karistus kohaldatakse- sõltuvalt süüteost. 1. Asteme kuriteo puhul on varaline karistus koos vangistusega. 2. Astme kuriteo puhul ka eraldiseisvana. 10. Kuritöö eest kohaldatavad põhikaristused-
1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Absoluutsuse põhimõte asjaõiguses 3. Avalikkuse põhimõte asjaõiguses 4. Abstraktsiooni printsiip 5. Asja liigitus, asja osad 6. Päraldise mõiste 7. Valduse mõiste, valduse liigid 8. Omandi mõiste, 9. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 10. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 11. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 12. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 13. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 14. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 15. Kirjeldada mõisteid – maakataster, maaregister, katastripiirkond. 16. Kirjeldada mõisteid – katastriüksus, selle sihtotstarve, piiripunk, piirimärk. 17. Kinnisomandi mõiste 18. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 19. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 20.
kokkuleppel või enamuse otsuse kohaselt. Ühisomand – osade suurus pole määratud. Omandi kaitse – omaniku nõuded, mille eesmärk omandi kaitse. Vindikatsioonihagi - omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusevastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valdusesse üleandmise nõuga. Ilma valduse nõudeta ei ole asi vindikatsioon. Negatoorhagi – kõik need juhtumid, mil asja valdust ei kaotata. Nõue on suunatud vältimisele või kõrvaldamisele. Vallasomand – vallasasja üleandmine, kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Vallaspant – asi antakse pandipidaja valdusesse. Kui võlgnik ei täida pandiga tagatud kohustust. Üleandmine – poolte kokkulepe omandi ülemineku osas. Asja faktiline kätteandmine omandajale Hõivamine – peremehetut asja, leida valduseta asja. Omand tekib isiku poolt asja haaramise, vallutamisega ja tahtega saada asja omanikuks
Ühisomandi ja kaasomandi erinevus: ühisomand erineb kaasomandist selle poolest, et ühisomandil puudub omandi igasugune jagamine ühiste omanike vahel, s.h ka kaasomandit iseloomustav jagamine mõttelisteks osadeks. Omandi kaitse - omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: * vallasasja üleandmine; * peremehetu vallasasja hõivamine; * kaotatud vallasasja omandamine leiuga; * peitvara omandamine; * igamine - kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult 5 a jooksul nagu omanik saab ta asja omanikuks. Kinnisomandi tekkimine toimub võrreldes vallasomandi tekkimisega erinevalt, siin on seadusandja pannud suurema rõhu omandiõiguse ülemineku vormistamisele. Kinnisomandi ulatus: Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ja maapõuele allpool, sügavuseni ja
on suitsetamine või suitsuvaba tubakatoote tarvitamine keelatud. Alaealisel on keelatud omandada ja omada tubakatoodet. Alaealist on keelatud rakendada töödel, mis on seotud tubakatoote käitlemisega. Seadus sätestab kaubandustegevuse alused ja korra, järelevalve teostamise korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Seadust kohaldatakse muu õigusaktiga reguleerimata osas majandus või kutsetegevusele, mille raames toimub: 1) vallasasja pakkumine ja müük ning müüdud vallasasjaga seonduva teenuse osutamine; 2) vallasasja valdusse või kasutusse andmine ja võtmine 3) vallasasja valmistamine või muutmine kliendi tellimusel; 4) vallasasja hooldamine või parandamine; ehitise puhastusteenuse pakkumine ja osutamine; 5) ilu ja isikuteenuse pakkumine ja osutamine; 5) toitlustamine; 6) tänava ja turukaubanduse korraldamine ning kaubanduse korraldamine avalikul üritusel.
või selliseid KMS § 1 lõikes 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi. Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ning jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, hoonestusõigust ja tehnovõrku või -rajatist asjaõigusseaduse tähenduses, ehitist kui vallasasja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses ja korteriomandit ning korterihoonestusõigust korteriomandiseaduse tähenduses. Kaup on ka kõigile ostjatele vabalt kättesaadav ja samade funktsioonide täitmiseks ettenähtud standardtarkvaraga või standardteabega andmekandja Teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis KMS lõike 3 punkti 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest
omand Kaasomanikud  valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe alusel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt; võib oma mõttelise osa pärandada, müüa, pantida jne(seaduse järgi) !!!teisel koosomanikel on selle ostueesõigus · ühisomand  on mitmele isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: 1. vallasasja üleandmine  kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, peab olema õiguslikus alus 2. peremehetu vallasasja hõivamine  kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks Peremehetu  on asi, millel pole olnud omanikku või kui omanik on valduse lõoetanud valdusest loobumise tahtega 3. kaotatud vallasasja omandamine leiuga  isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma
ühele abikaasadest, seega tuleb lugeda see ühisvara hulka kuuluvaks. Seega on M saanud televiisori omanikuks. Seepärast on vajalik hinnata, kas M on televiisori omandi säilitanud. Selleks tuleb hinnata, kas F-i ja E vaheline tehing on kehtiv. Reeglina on ühisvara hulka kuuluva asja võõrandamiseks vajalik mõlema abikaasa tahteavaldus (PkS § 29 lg 1 lause 1) ning ühe abikaasa nõusoleku puudumine toob kaasa tehingu tühisuse (PkS § 31 lg 1). Erandina eeldatakse vallasasja või õiguse käsutamisel teise abikaasa nõusolekut (PkS § 29 lg 1 lause 2). Selle normi õigusteaduses tunnustatud tõlgenduse kohaselt piisab eelnimetatud tehingu tegemiseks sellest, kui üks abikaasa teeb tehingu teise abikaasa nõusolekuta, kuid tehingu teinud kolmas isik ei tea ega peagi teadma teise abikaasa nõusoleku puudumisest. Kaasuses kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt oli E teadlik M-i nõusoleku puudumisest, seega ei saa teda pidada heauskseks ning
(2) Käesoleva seadustiku §-s 54 sätestatud väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega arvutatakse süüdimõistetu väljasaatmisest. 3. peatükk VARAVASTASED SÜÜTEOD 1. jagu Süüteod omandi vastu 1. jaotis Asja ebaseaduslik omastamine § 199. Vargus (1) Võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui: 1) teo objektiks on tulirelv, laskemoon, lõhkematerjal või kiirgusallikas; 2) teo objektiks on narkootiline või psühhotroopne aine või nende lähteaine; 3) teo objektiks on suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega ese; 4) see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise;
töötaja surma, jne. Töövõtulepingu mõiste Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Maaklerilepingu mõiste Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Maakler peab säilitama oma maakleritegevusega seotud dokumente niikaua, kuni nendel dokumentidel on tähtsus käsundiandja huvide kaitsmisel, mitte aga vähem kui kolm aastat.
- Õigus vabadusele, isikupuutumatusele (PS § 20, 21, 22, 25), selle osaga peab kadett oskama seostada isiku kinnipidamist - KorS § 46, vahetu sunni kohaldamist KorS § 74, 75, 76, 78, 79, 81, turvakontrolli KorS § 47, isiku läbivaatust KorS § 48. - Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26), seostada viibimiskeeluga KorS § 44, valdusesse sisenemisega KorS § 50. - Omandi puutumatus (PS § 32, 33), selle osaga seostada vallasasja läbivaatust KorS § 49, valdusesse sisenemist KorS § 50, valduse läbivaatust KorS § 51, vallasasja hoiule võtmist KorS § 52. - Õigus liikumisvabadusele (PS § 34, 35, 36), selle osaga seostada viibimiskeeldu KorS § 44, samuti kinnipidamist KorS § 46, sundtoomist KorS §31, turvakontrolli KorS § 47, isiku läbivaatust KorS § 48, kainenema toimetamist KorS § 42, isiku peatamist küsitlemiseks KorS § 30. 4., 5
Teeninduseeskiri 1. Üldsätted 1.1. Käesolev teeninduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13; 1995, 20, 297; 1996, 49, 953; 1997, 93, 1561) paragrahvi 11 lõike 3 alusel üldnõuded teenuste müümisel tarbijale. 1.2. Eeskiri reguleerib tarbija eravajaduseks tema tellimuse alusel teenuse müüja poolt tasulise olmeteenusena kokkulepitud töö tegemist, teatud vallasasja valmistamist, selle parandamist, hooldamist või valdusse andmist ja võtmist. Teenuse müüja on isik, kelle majandustegevuseks on teenuse pakkumine ja müük tarbijale. Teenus on tarbija tellimuse täitmisega seotud tasuline tegevus või selle tulem. 1.3. Teenuse müüja tegevus on lubatud, kui tal on kohaliku omavalitsuse poolt väljaantud tegutsemisluba (teenindusluba, kauplemisluba) teatud teenuse või teenuste müügiks. 1.4
1.4.3. Vindikatiivsed kõrvalnõuded 1.4.4. Negatoorhagi Negatoorhagiga (AÕS § 89) saab kõrvaldada asja kasutamise ja käsutamise õiguse rikkumisi, mis ei ole seotud valduse kaotusega (naaberkinnistult tuleb paksu suitsu, naaberkorteris lärmatakse pidevalt, postkasti pannakse tahtevastaselt materjale jne). Rikkumine ei eelda rikkuja süülist käitumist. Lisaks rikkumise lõpetamisele saab nõuda ka kahju hüvitamist. 2. VALLASASJAÕIGUS Omand jaguneb lähtuvalt asjade liigitusest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest, kas omandiõigus eksisteerib vallas- või kinnisasjale. Erinevus kahe omandi liigi vahel on eelkõige omandi tekkimise aluste erinevuses. Asjaõigusseadus tunneb seitset vallasomandi tekkimise alust. Vallasomandi tekkimise aluste puhul omab väga suurt rolli valdus. 2.1. Vallasomand 2.1.1. Üleandmine Üleandmine on tähtsaim vallasomandi tekkimise alus  vallasomand tekib vallasasja
blanketne. Objektiivsed tunnused seisnevad narkootilise või psühhotroopse aine käitlemise, arvestuse ja aruandluse korra rikkumises. Konfiskeerimise kohaldamine - Kohus konfiskeerib käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. Kasutatud eseme konfiskeerimine on obligatoorne. 8. Varguse mõiste ja ese, väheväärtusliku asja vargus Vargus on võõra vallasasja äravõtmine ebaseaduslikult omastamise eesmärgil. Tahtlusel on vaja vähemalt kaudset tahtlust. See tähendab, et vargus ei eelda midagi enamat kui tahtlust võõra vallasasja äravõtmise suhtes. Võõras asi- asi, mis kuulub kellelegi teisele. Kehaline ese Vallasasi- ese, mida võib paigutada ühest kohast teise selle väliskuju rikkumata. Vahest ka kinnisasi- puu vargus. Ebaseaduslik- võõra vallasasja äravõtmine nii, et puudub vallasasja valdaja nõusolek.
Spetsiaaljäätmed : · Mingi omaduse tõttu nõuavad eraldi kogumist, nt kuivkäimlad. Kasulikud jäätmed: · Saab kasutada sekundaartoorainena voi energia tootmiseks. Orgaanilised jäätmed: · Taimsed või loomsed komposteeritavad ained. Probleemjäätmed: · Mürgisuse tõttu keskkonnas kahjuliku ained, · Ravimid, kraadiklaasid, patareid · Värvid, lakid,liimid · Kasutatud õlid Äraviskamine: · Tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumis selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Prügila: · On jäätmekäitluskoht, kus jäätmedladestatakse maa peale või maa alla. · Sõltuvalt ladestavate jäätmete omadustest jagunevad prügilad : - ohtlike jäätmete prügilateks - tavajäätmeteprügilateks
ühisomand. Samuti kaasomandi erivormiks olev korteriomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osas ühises asjas kuuluv omand, nt ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv omandiõigus. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. 8.5 Kuidas tekiba ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine üleandmisega: (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei oe toimunud heauskselt. 8.6 Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused?
LIIGID: Ainuomand- omand kuulub ainult ühele inimesele. Ühisomand(sh eraldi korteriomand)- on mitmele isikule üheaegselt kuuluv kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand; nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kaasomand- on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand; omandi osade suurus kindlaks määratud (nt maja) 75. Vallasomandi tekkimine. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Tekkimine: 1)vallasasja üleandmine (võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb omandajale), 2)peremehetu vallasasja hõivamine (isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks), 3)kaotatud vallasasja omandamine leiuga (isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule; kui omanik on teadmata, siis tuleb
Omandi liigid: 1. ainuomand – omand kuulub ainult ühele inimesele 2. kaasomand – kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand 3. ühisomand – kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand 75. Vallasomandi tekkimine Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise, on: 1. vallasasja üleandmine – võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale 2. peremehetu vallasasja hõivamine – isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks 3. kaotatud vallasasja omandamine leiuga – isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule 4
4. Avalikkuse põhimõte 5. Abstraktsiooni printsiip 6. Asja liigitus, asja osad 7. Päraldise mõiste 8. Valduse mõiste, valduse liigid 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) 10. Omandi mõiste, põhiseaduslik alus, omaniku õigused 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamatu koosseis 20. Kinnistusregistri koosseis 21. Eelmärke, vastuväite, keelumärke ja märkuse olemus 22. Kinnistamiseks vajalikud dokumendid 23
millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Müügileping  Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Koduukseleping  Koduukseleping on vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (pakkuja) teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks.  Tarbija võib koduukselepingust taganeda 14 päeva jooksul. Tasaarvestus  Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude
käsitleb kinkelepingut mõnevõrra laiemalt, hõlmates kõiki kokkuleppeid, mille eesmärgiks on teisele isikule tasuta varalise hüve loomine ehk tema rikastamine. Lisaks esemete tasuta üleandmisele määratleb seadus kinkena ka varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobumist (nt loobutakse võla sissenõudmisest või kinnisasja koormavast piiratud asjaõigusest) ning muud teise isiku tasuta rikastamise juhud, nt kohustuse ülevõtmine. 9. Omandireservatsioon (1) Kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). (2) Omandireservatsioonile tuginedes võib müüja asja ostjalt üksnes siis välja nõuda, kui müüja on lepingust taganenud. Kui müüja nõue, mille tagamiseks omandireservatsioon kokku lepiti, on aegunud, võib müüja asja ostjalt välja nõuda vastavalt omandi kaitse sätetele. 10
maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult nimetatud teenust, tekib piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus selle teenuse saamise päevast: -intellektuaalse omandi kasutada saamine või kasutamise õiguse saamine; - reklaamiteenus; - konsultatsiooni-, raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus- või infoteenuse saamisel; - tööjõu kasutada andmise teenuse saamisel; - vallasasja üürile, rendile või kasutusvaldusse võtmisel Piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimise päevast arvates kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda piiratud maksukohustuslasena registreerimiseks. ÜL. a. Mittemaksukohustuslasest mtü juhatuse liige soetab Prantsusmaal viibides 25000 eest mtü tegevuseks vajalikku kirjandust ja toimetab selle Eestisse. D-kaup ( kirjandus) 25000 K-võlad tarnijatele 25000 b
§105. Õiguste ja kohustuste tekkimise või lõppemise aeg - Hõljumisaeg tsüs § 106 lg ja lg 2 §106. Käsutused hõljumisajal - Käsutustehing, mis on kehtiv hõljumisajana on tühine. - Auto omand võis üle minna Mlt Ole AÕS §92 lg 1 Omandi üleminek: kokkulepe omandi ülemineku kohta (KÄSUTUSTEHING), valduse üleminek OMANDI ÜLEMINEK = KÄSUTUS Käsutustehing + valduse üleminek (vallasasi) (kanne- kinnisasja kohta) = annavad omandi üleminek e käsutuse Vallasasja heauskne omandamine § 106 lg 3  AÕS §95 lg 1 alusel Seega on omand üle läinud AÕS §95 lg 1 alusel St O ei saa oma kohutust täita. Kas O-l täitmise nõue on? §106 lg 1,2,3 kas saab öelda, et Q on heauskne? Jah, kuna tema ei teadnud. Tsüs §139, heausksust eeldatakse. Seega pole ilmselt nõuet. Kahjuhüvitamise nõue võiks aga teoreetiliselt olla. §139. Heausksuse eeldus VÕLAÕIGUSSEADUS § 108. Kohustuse täitmise nõudmine § 271. Üürilepingu mõiste
5)tasu avalikust lubamisest; Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Tüüptingimus Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud. Koduukseleping Koduukseleping on vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (pakkuja) teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks. Tarbija võib koduukselepingust taganeda 14 päeva jooksul. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja:
Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. 23. OMAND JA SELLE TEKKIMINE Omand  isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: 1) Vallasasja üleandmine 2) Peremehetu vallasasja hõivamine 3) Kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) Peitvara omandamine 5) Vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6) Igamine  isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult 5 aasta jooksul nagu omanik 7) Loodusvilja omandamine 24. KINNISOMAND ... tekib kinnisasja kinnistusraamatusse kandmisega, ehk kinnistamisega, kusjuures tehing, millega omandatakse
Mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede saa tagasi nõuda. Seaduses kohustuse kohta sätestatut kohaldatakse kõrvaldamist. ka mittetäielikule kohustusele, kui see ei ole vastuolus mittetäieliku Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: kohustuse olemusega. Seaduse diskpositiivsuse põhimõte: 1) Vallasasja üleandmine lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduses sätestatust võib 2) Peremehetu vallasasja hõivamine võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui 3) Kaotatud vallasasja omandamine leiuga seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et
millega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk teisisõnu omandi üleminek. 2.1.1. Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Müügi eriliigiks on tarbijalemüük. Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus-või kutsetegevuses, müüb asja tarbijale. Müügitehing eeldab asja üleandmist ostjale, kuid see üleandmine võib lepingus olla sätestatud erinevalt. Juhul kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, loetakse asi üleantuks selle andmisega ostja valdusse. Asja üleandmise kohas ja üleandmise ajal peab müüja ostjale üle andma ka asja vastuvõtmiseks, valdamiseks ja kasutamiseks vajalikud dokumendid
Hüpotees: Kas Õ saa nõuda A1-lt raha VÕS § 108 (1) alusel ? Eeldused: 1. kohustus maksta raha? reaalkoormatis. Sissenõutavaks muutunud § 239 (1) A1 sai omanikuks 2001 aastal ja vastutab nende nõuete eest kuni 2003 aastani A1 3x100 000 eurot 2. rikkumine ? + 3. aegumine ? § 236 TsÜS § 154 (korduv) A1 saab sissenõuda ainult 2x 100 000. 4. Kas Õ saab nõuda A2 lt ? a. § 239 b. rikkumine ? c. aegumine ? Vallasasja pantimine (varasemalt on olnud eksami kaasus) Varas V varastab Omanik O-lt jalgratta ja viib ratta pandimajja, sõlmides pandimaja pidajaga P kirjaliku pandilepingu käsipandi seadmise kohta. Jalgratas jääb pandimajja. Pandimaja pidaja annab selle tagatisel laenu 505 eurot. V laenu tähtajaks tagasi ei maksa. Seetõttu müüb pandimaja ratta avalikul enampakkumisel maha, teatades enampakkumisest ette 1 kuu. Enampakkumisel ostab ratta H, kes sellest, et ratas varastatud oli, ei tea midagi
Täitemenetlus KONTROLLTÖÖ 1. Vara arestimine, hindamine ja hoidmine Eelarestimine Kui võib eeldada, et asi, mida ei või arestida, muutub lähemal ajal arestitavaks, võib selle arestida, kuid asi tuleb jätta võlgniku valdusse. Täitemenetlus eelarestitud asja suhtes võib jätkuda alles pärast asja arestitavaks muutumist. Arestimine Vallasasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur asja üles ja keelab selle käsutamise. Arestimise tagajärjeks on võlgnikule keeld asja käsutada ja käsutuskeeldu rikkuv tehing on tühine (TMS § 54). Arestimisakt tuleb võlgnikule kätte anda. Registervara puhul laseb kohtutäitur lisaks kanda registrisse keelumärke näiteks sõidukite, ehitiste, aktsiate jm puhul. Kui keelumärge kantakse registrisse enne arestimisakti üleandmist
jälitatud omavolitsejalt see kohe tagasi võtta. Kui taoline asi juhtub kinnisasjaga on valdajal õigus tarvitada omavoli, et isik kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi temalt tagasi võtta. Kui vallasasi on sattunud valdaja võimu alt teise isiku valduses olevale kinnisasjale on valdajal õigus see enesele tagasi võtta. Kui sellega seoses tekkisid kinnisasja omanikul 2 mingisugused kahjud, tuleb vallasasja omanikul need need kinnisasja omanikule hüvitada. Kui valdust mingitel põhjustel ei ole võimalik tagasi saada isikult kes on valdab valdust omavoliliselt, peab see omavolitseja kahju hüvitama või valduse taastama. Kui aga nõudja valdus oli äravõtja või tema eelkäijate suhtes omavoliline ja oli omandatud ühe aasta jooksul enne valduse äravõtmist siis valdaja nõuet ei rahuldata. Kinnisasja valdaja peab tõendama, et tema poolt asja äravõtmine ei olnud omavoliline ja
omandiõigust ei rikutaks ning rikkumise tagajärjed kõrvaldataks. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigusega. Ning omand saab tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel. Samuti nagu Rooma õiguseski, on omanikul on õigus esitada hagi igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vallasomand saab tekkida käesoleva seadustiku § 92 alusel, mis sätestab vallasomandi tekkimise üleandmisega: 1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. 2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Lisaks on võimalik omandamine asja väljanõudeõiguse loovutamisega. Seda reguleerib käesoleva seadustiku § 93, mis ütleb, et kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel
31 Tehinguõiguse üldküsimused. Koduukseleping. (Slaid 14) Koduukselepingute määratlemise aluseks on nende sõlmimise viis, mitte võlasuhte sisu. Koduukselepingute puhul on tegemist spetsiifilise tarbijakaitselise regulatsiooniga. Koduukseleping on vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (pakkuja) teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks: 1) tarbija eluruumis või töökohas või nende vahetus läheduses, välja arvatud juhul, kui tarbija töökoha või eluruumi külastamine pakkumuse või ettepaneku tegemiseks toimus tarbija eelneval selgesõnalisel soovil;
Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Siiski on siin teatud piirangud. Rooma õiguses oli reegel ,,ubi rem meam invenio, ibi vindico" (,,kus ma oma asja leian, sealt ma ta tagasi nõuan"). Asjaõigusseaduses on fikseeritud vanagermaani reegel ,,nõua oma asja sellelt, kellele oled ta usaldanud". Roomas võis asja alati välja nõuda ka heauskselt omandajalt (A asi oli üle läinud B-le ja sellelt C-le). AÕS § 95 kohaselt ei saa vallasasja välja nõuda heauskselt omandajalt, kui vallasasi oli omaniku valdusest välja läinud tema enda tahte kohaselt, näiteks kui asja rentnik, pantija, hoidja või laenaja müüs asja heausksele ostjale ja siis sai omanik nõuda vaid hüvitamist rentniku, pandipidaja, laenaja või hoidja poolt võlaõigusseaduse alusel. Omand on majandusliku korra põhialus, kuna selle järgi, kas riik tunnustab, piirab või
kuuluv maja. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul soetatud vara. Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Vallasomandi tekkimine. Üleandmine, hõivamine, leid, peitvara leid, igamine, loodusvilja omandamine ning vallasasja ümbertöötamine, segamine ja ühendamine vallasomandi tekkimise alustena. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks faktideks on 1) vallasasja üleandmine, 2) peremehetu vallasasja hõivamine, 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga, 4) peitvara omandamine, 5) vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine, 6) igamine ja 7) loodusvilja omandamine. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on
eellepingus kokkulepitud tingimustel. 28. Tüüptingimuste mõiste: Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. 29. Koduukselepingu mõiste: Koduukseleping on vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (pakkuja) teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks: 30. Millise aja jooksul võib tarbija taganeda sidevahendi abil sõlmitud lepingust? 14 päeva jooksul. Asja puhul algab tähtaeg päevast, mil asi, samaliigiliste asjade kättetoimetamise korral aga esimene osa asjadest, on jõudnud tarbijani ning on täidetud
Olulised paragrahvid - üleandmine (§ 92) – vallasomandi üleandmine ja käsipandi regulatsioonil põhinevate asjaõiguste teke. St kolmandad isikud võivad näha tänu valduse olemasolule, et isikul on õigus sellele asjale - heausksus (§ 95) – isik, kes heauskselt omandab, näeb seda vallasasja teise isiku valduses olemist - omandieeldus (§ 90 – valdus annab vallasasjade omandi eelduse; eeldatakse, et isik, kes asja valdab, on asja omanik Säilitamisfunktsioon (kontinuiteedi funktsioon) – soodustatakse valdaja kasuks olemasoleva olukorra säilitamise ehk valduse kontinuiteedi; vältida muudaguste tegemist - igamine § 110, § 124 – vallasasjade ja teatud juhul ka kinnisasjade omandamise võimalus - omandieeldus Kaitsefunktsioon – seondub valduse kaitse regulatsiooniga
P sai jalgratta omanikuks hetkest, kui pärandvara avanes ehk kui O ära suri. Kuid on võimalik, et O kaotas oma omandi H-le, kuna H võis jalgratta omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 lg 1 alusel. Selleks tuleb välja selgitada, kas H võis jalgratta omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 alusel. Heauskne omandamine AÕS § 95 kohaselt eeldab, et: Eeldus 1 - tegemist peab olema vallasasjaga. Antud juhul on tegemist vallasasjaga (jalgratas). Eeldus 2 - vallasasja käsutus (omandi üleandmine) peab toimuma selleks mitteõigustatud isiku poolt. Käsutus toimus mitteõigustatud isikute M-i poolt. M-l puudus õiguslik alus jalgratta käsutamiseks kuna ta ei olnud jalgratta omanik ega omanud mingit muud õiguslikku alust jalgratta käsutamiseks. Ta oli jalgratta ära võtnud O-lt. Seega M-il ei olnud õigust jalgratast üle anda H-le, seega M oli jalgratta käsutuseks (omandi üleandmiseks) mitteõigustatud isik. Seega eeldus nr 2 on täidetud.
P sai jalgratta omanikuks hetkest, kui pärandvara avanes ehk kui O ära suri. Kuid on võimalik, et O kaotas oma omandi H-le, kuna H võis jalgratta omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 lg 1 alusel. Selleks tuleb välja selgitada, kas H võis jalgratta omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 alusel. Heauskne omandamine AÕS § 95 kohaselt eeldab, et: Eeldus 1 - tegemist peab olema vallasasjaga. Antud juhul on tegemist vallasasjaga (jalgratas). Eeldus 2 - vallasasja käsutus (omandi üleandmine) peab toimuma selleks mitteõigustatud isiku poolt. Käsutus toimus mitteõigustatud isikute M-i poolt. M-l puudus õiguslik alus jalgratta käsutamiseks kuna ta ei olnud jalgratta omanik ega omanud mingit muud õiguslikku alust jalgratta käsutamiseks. Ta oli jalgratta ära võtnud O-lt. Seega M-il ei olnud õigust jalgratast üle anda H-le, seega M oli jalgratta käsutuseks (omandi üleandmiseks) mitteõigustatud isik. Seega eeldus nr 2 on täidetud.
aga maksma selle eest tasu. (635) Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Juhul kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt VÕS §-des 620Â626, § 628 lg 2 ja 3, §-s 629 ja §-des 631Â634 sätestatut. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Asja üleandmise kohustus Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. Kui valmistada tuleb asendatav asi, kohaldatakse asja üleandmise kohustusele vastavalt müügi kohta sätestatut. (636) Kui töövõtja on tarbijatöövõtu puhul
saajale kindel rahasumma. Tavaliselt on tšeki maksjaks krediidiasutus. Tšekisumma väljamaksmise toimingut nimetatakse tšeki lunastamiseks. Veksel on ühepoolne tingimusteta võlakohustus maksta veksli seaduslikule valdajale otse või kolmanda isiku kaudu vekslil märgitud rahasumma, kas vekslile kirjutatud tähtajal (käskveksel) või veksli ettenäitamisel (näitveksel). 17. Kaubandustegevuse õiguslik regulatsioon. Kaubandustegevus on: 1) vallasasja pakkumine ja müük; 2) vallasasja kasutusse andmine ja võtmine; 3) vallasasja valmistamine või muutmine kliendi tellimusel; 4) ilu- ja isikuteenuse pakkumine ja osutamine; 5) toitlustamine; 6) tänava- ja turukaubanduse korraldamine ning kaubanduse korraldamine avalikul üritusel. Kaupleja peab: 1) looma nõuetele vastavad tingimused kauba või teenuse müügiks ning tagama nende nõuete täitmise; 2) tagama tööks vajaliku ettevalmistusega personali olemasolu;
maksukohustuslaselt kas või ühe krooni eest järgmisi teenuseid (siinjuures on esitatud valik neist, millega kokkupuutumine iseendale tööandjatel reaalsem on): 1. Intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse ülekandmine; 2. Reklaamiteenus; 3. Konsultatsiooni, raamatupidamis, õigus, audiitori, inseneri, tõlke, andmetöötlus või infoteenus; 4. Tööjõu vahendamine; 5. Vallasasja, välja arvatud transpordivahendi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine; 6. Elektrooniliselt osutatav teenus; 7. Vahendaja teenus, kes teise isiku nimel ja arvel tegutsedes hangib teisele isikule üht eelnevates punktides nimetatud teenust; 8. Teise liikmesriigi toimetatud vallasasja remontimine, hindamine, töötlemine või kokkupanemine, kui vallasasi toimetatakse Eestisse tagasi; 9
isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutaja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga annab Kasutusse andja Kasutajale tasuta kasutamiseks üle [kasutusse antava vallasasja kirjeldus, kasutamisviis ja eesmärk] (edaspidi: Kasutusobjekt). 1.2 Kasutajale üleantav Kasutusobjekt, selle olulised osad ning nende seisund fikseeritakse üleandmisevastuvõtmise aktiga, mis vormistatakse Lepingu lisana 1. 1.3 Kasutaja kasutab Kasutusobjekti ainult Lepingus ettenähtud viisil ja selle olemusest tulenevatel eesmärkidel. 1
Võlaõiguse ja asjaõiguse eristamine (kohustus- ja käsutustehingu õiguslik eristamine). Ühe tehingu kehtivus ei mõjuta teise tehingu kehtivust.(keegi müüd autot, mina tahan autot osta. Hakatakse tähistama automüüki, ostja ütleb et tuleb homme autole järgi, aga enne kui ostja järgi tuleb, pakub uus ostja kõrgemat hinda ja müüja müüb auto hoopis temale. Auto on viimase ostja oma, sest üks tehing on tehtud aga teine mitte. Asjaõigusliku tehingu puhul tuleb valdus üle anda.) Vallasasja puhul on vaja kokkulepet ja valduse üle andmist. (võlaõiguslik tehing) Kinnisasja puhul loeb kinnistusraamatus olev kanne Ainult omanik võib käsutada-tehingute tegemine, kasutada-sihtotstarbeline tarvitamine, vallata- faktiline võim Käsutustehing ehk kasuaaltehing Õigussuhe-õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik õigussuhe. Õigussuhtel on 3 elementi- subjektid/isik- füüsiline isik-inimene juriidiline isik-seadusalusel loodud õigussubjekt. (rahvusraamatukogu)
Ühine omand  ühisomand või kaasomand Ühisomand  kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjad kuuluv omand Kaasomand  kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjad kuuluv omand Intellektuaalne omand  õigused inimese loometöö tulemusele 1. Vallasomandi tekkimine. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: Vallasasja ülesandmine Peremehetu vallasasja hõivamine Kaotatud vallasasja omandamine leiuga Peitvara omandamine Vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine Igamine Loodusvilja omandamine Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. 1. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm
Maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustusi, residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitusi, annetusi, vastuvõtu kulusid ja ettevõtlusega mitteseotud kulusid. 28.Mida ei maksustata tulumaksuga füüsilistel- ja juriidilistel isikutel ? Ei maksustata: lähetuskulusid nende lubatud piirimäärades, isikliku sõiduauto kasutamise kulusid, sünnitoetust 5/12 maksuvabast tulust, riigikogulaste ja presidendi esinduskulud, vastuvõetud pärandvara, tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest, kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite hüvitis, tulu äriühingute osaluse suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemaksena, kinnisasjad, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud tulu (suvila, aiamaja või 0,2 ha maad, mis on olnud omandis üle 2 aasta) 29.Milliseid makse peavad maksma FIE-d oma tuludelt ? FIE, kes sai eelmisel maksustataval perioodil ettevõtlustulu, on kohustatud tasuma
annaabi.ee 
