Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Sotsiaalne struktuur- mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avalik sektor- võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Ül: rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest instit. Riik- võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide (kohus, keskpank, seadusandlik ja täidesaatev võim, järelvalveinst.) kaudu. Erasektor- kuuluvad kasumit taotlevad ettevõtted. Turg juhib majandust nähtamatu käega. Riik peab sekkuma kui esinevad turutõrked. Mittetulundus sektorite eesmärk ei ole teenida kasumit. Nad teevad seda oma algatuslikult, nn
Eesti taasiseseisvumise järel 1991 aastal võeti uuesti kasutusele ka traditsiooniline Eesti hümn. 6. Maa Eraelu Ühiskond Kodanikuühiskond LAIAS TÄHENDUSES RIIK Ühiskonna valitsemise süsteem Valitsemisasutuste kogum TUNNUSED Territoorium Rahvas Suveräänne võim Etnograafiline jaotus Jaotus kodakondsuse vahel 1) Põhirahvus 1) Kodanikud 2) Rahvusvähemus. 2) Välismaalased 3) Kodakondsuseta
5. Demokraatia tunnused. Valitsemiskord mille puhul on täidetud konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Täieliku liberaalse demokraatia korral: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitusioonide lahusus, kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus, vaba kodanikuühiskond ja ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle 6. Mis on riik? (riig tunnused, riigivormid, riigi valitsemisvormid). Riik on võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institusioonide kaudu. Sotsiaaldemokraatlik- heaolu tagatakse kõigile ja tagajaks on riik, nt soome, rootsi Konservatiivne- Heaolu eest vastutab perekond, tagatakse üksnes abivajajatele nt saksamaa Liberaalne- heaolu tagajas on inimene ja riik tagab heaolu abivajajatele nt usa Valitsemisvormid on presidentaalne ja paralmentaarne. Pres- rahvas valib parlamendi ja
3)Valimiskampaania ühiskonna ja selle liikmete 4)eelhääletus-toimub nii jaoskondades suhtes;reziim,mida iseloomustab kui ka internet diktatuur. 5)valimispäev-tavaliselt Võimude lahusus-ehk pühapäev,jaoskonnad avatud 9-20. valitsemisasutuste omavaheline 6)Tulemuste kokkulugemine tööjaotus. 7)Tulemuste ametlik väljakuulutamine- Parlamentaalne korraldus-saadikud 1-2 nädalat pärast valimisi. valib rahvas otsestel valimistel.Parteid, Rahva hääletused toimuvad harva, kes saavad parlamendis rohkem kohti kuna kui rahvas ütleb EI, siis toimuvad
Ühiskonna KT (Riik-mis see on ja kelle heaks töötab ?Mis on demokraatia? Eesti kui parlamentaarne demokraatia) Sõnal riik on kaks tähendust: 1. maa ja ühiskond 2. valitsemisasutuste kogum, mis hõlmab valitsemise ja avaliku võimuga seotud osa ühiskonnast. Riigi ülesandeks on tegutseda sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi tunnus: territoorium- maa-ala, kus riik on ja teistes riikides asuvad saatkondade alad; rahvastik jagatakse etnograafiliseks /põhi- ja vähemusrahvus; poliitiline/kodanikud , välismaallased, kodakonduseta isikud. Avalik võim ehk suveräänsus kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik-
Arutulus Riigi ülesanded Riik on sõna, mis kuulub igapäevasesse keelepruuki. Kui sageli aga mõeldakse riigi tähenduse üle ? Mõistet `riik` kasutatakse valitsemisasutuste kogumi iseloomustamiseks. Riik aga on sisemiselt korrastatud avalik-õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Nagu üldiselt on teada, riik tekib, kui temal on oma rahvastik, territoorium ja riigi võim. Õiguse ja riigi suhetes on mitmeid võimalusi. Kaasajal on tuntud väljendus mis tähendab, et riik ei tohi vahele segada eraettevõtluse tegutsemisse ja selle sektori uute ettevõtete loomisse
Eesti kui parlamentaarne demokraatia Demokraatliku riigi tunneb ära selle järgi, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaaluks. Organisatsioonid on eraldi, kuid loomulikult nad ei tegutse erandatult, vaid hoiavad üksteist oma otsustega kursis ja kontrollivad üksteist, nende tegevus on seotud. Demokraatiale iseloomulik võimude lahusus ehk valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus loob vajaliku pidurdusmehhanismi, et inimene(inimesed), kelle käes on võim, ei läheks sellega üle piiri. Poliitilise võimu tasakaalustamiseks jaotatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Nende ülesanded on seadusega kindlaks määratud. Seadusandliku võimu organiks on igas riigis parlament(riigikogu), kelle ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu
Põhitunnused: rahvastik, territoorium, iseseisev avalik võim. Riigi territoorium maaala, mis allub riigi võimule. Rahvastik moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutuselt elavad inimesed. Kodakondsus rahvastiku poliitilise tõlgendamise alus. (kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta inimesed) Avalik võim eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt toestama võimu oma territooriumil. Riigi valitsemisasutuste spetsiifilised jooned: 1) Riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutele riigi territooriumil 2) Riigil on ainuõigus anda välja seaduseid ja kasutada mitteallujate suhtes sunnivahendeid 3) õigus koguda makse oma tegevuse finantseerimiseks Demokraatliku riigi valitsemisülesanded: 1) Tagada iga inimese alu, vabaduse ja omandi kaitse, kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati 2) soodustada üldise heaolu ja õigluse edendamist 3) Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid 4)
alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutused on sisuliselt riigiorganid. Valitsusasutusteks on: · Ministeeriumid · Riigikantselei · Maavalitsused · Ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused (ehk ametite ja inspektsioonide kohapealsed struktuuriüksused, mis ei ole institutsiooniliselt iseseisvad valitsusasutused) Valitsemisasutuste hallatavad asutused ei saa nii olla iseseisvad õigussubjektid (seda nii Vabariigi Valitsuse seaduse kui ka Tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel). Nad on küll organisatsiooniliselt, kuid mitte juriidiliselt iseseisvad. Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine vaid nad teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas
3. Riik ja selle tunnused, võimude lahusus. Riik on avaliku sektori tähtsaim osa. Tunnused: -Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. -Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. -Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riik on ühiskonna valitsemise süsteem ja valitsemisasutuste kogum. Riik peab kujundama rahva ühtekuuluvustunnet, korraldama avalikku elu valitsusalusel territooriumil, koondama inimeste huvid mingiks kidlaks poliitikaks. Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse, rakendada sundi. 4. Riigivalitsemise vormid: parlamentarism, presidentalism Parlametarism-parlamendi valib rahvas ja parlament valib presidendi. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhted
mida iselloomustab kõrgteholoogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur,teenindussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur.Põhiseaduslikkus e konstitutsionalism-demokraatlik valitsemine, mille puhul võimu ülesehitus ja valitsemise põhimõtted on seadusega määratud.Referendum- tänapäevane otsese demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu.Riik-võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu.Siirdeperiood-ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale.Sotsiaaldemokraatia-vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustab väärika elatustaseme igaühele
Nt õpetaja- ema. Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised 5.M.Weber. Võimu olemus: võim kui inimese v grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim- teatud laadi suhe inimeste vahel. Võimu ressursid: ainelised(omand, kapital); vaimsed(teadmised, kogemused) Võimu teostamise meetodid: 1)autoriteet 2)sund- inimesed kuuletuvad võimule hirmust vägivalla v karistuse ees. Riik- võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. Riigivõimu tunnused: seaduste kehtestamine, maksude kogumine, ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks, otsused on kohustuslikud, korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierharhia.
õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 4, Riigiasutuste iseloomulikud tunnused(4) RIIGIASUTUSTE ISELOOMULIKUD TUNNUSED: - neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia - nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks - nad saavad oma tegevuses raha riigieelarvest - nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud 5. Riik. (Mõiste, riigivõimu ainuomased tunnused(5)) RIIK võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. RIIGI TUNNUSED: - riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. - riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad - riik omab kontrolli kindla territooriumi üle - riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest.
Riik loob ja kasutab sümboleid, et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet (vapp,lipp,hümn). Rahva poliitilise määratluse aluseks on kodakondsus. Kodakondsuse alusel jaguneb elanikkond kodanikeks, välismaalasteks e teiste riikide kodanikeks ning kodakondsuseta isikuteks, kel pole ühegi riigi kodakondsust. Avalik võim kui riigi kolmas põhitunnus, tähendab seda, et eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigil kui valitsemisasutuste süsteemil on mitmeid eriomaseid jooni, mida teistel valdkondadel (nt majandusel või kultuuril) ei ole. 1) riigivõimu otsus kohustuslik kõikidele isikudele riigi territooriumil, ka neile, kes võimu ise teostavad, 2) ainuõigus anda välja seadusi ja kasutada mitteallujate suhtes sunnivahendeid. 3) Riigi monopoolseks õiguseks on õigus koguda makse oma tegevuse rahastamiseks.
poliitiline hoiak indiviidi sisemine valmisolek käituda teatud viisil mingi poliitika objekti (näiteks erakonna) või sündmuse (näiteks valimiste) suhtes poliitiline kultuur poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja levinud käitumismallide kompleks. (Vt. Ka kodanikukultuur) poliitiline süsteem erakondade, võimuja valitsemisasutuste kompleks, mille raames ja poliitiliste normide alusel toimub poliitika väljatöötamine positiivne õigus nn "õige õigus", mille lahendid peaksid olema head ja õiglased primaarne sektor tooraine hankimisega tegelev majanduse sektor propaganda ideoloogia põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil
ja enim levinud valitsemis vormiks on demokraatia. 1920 oli esimene laine, teine oli peale II-Ms ja kolmas peale NSVL lagunemist. Üleminekuühiskond – e siirderiigid – alles peale siirdeperioodi lõppu saab riiki nimetada demokraatlikuks. Demorkaatia kujuemine võtab umbes ühe inimpõlve. Seda ei saa lihtsalt kinnitada ühe põhiseadusega. Mida kujutab ennast nüüdisaegne jätkusuutlik ühiskond. RIIK RIIK – Võimuasutuste ja valitsemisasutuste süsteem e poliitilise võimu süsteem. VALITSEMISVORMID: Kes valitseb? Õige vorm Väärastunud vorm Üks isik Monarhia (ainuvalitsus) Türannia, despootia Osa rahvast Aristokraatia Oligarhia (väheste võim) Rahva enamus Demokraatia Ohlokraatia e jõuguvalitsus, anarhia. DEMOKRAATIA VORMID: 1. Otsene ehk klassikaline demokraatia. 2
omavate institutsioonide poolt oma huvide realiseerimise eesmärgil. poliitiline hoiak (2) - indiviidi sisemine valmisolek käituda teatud viisil mingi poliitika objekti (näiteks erakonna) või sündmuse (näiteks valimiste) suhtes poliitiline kultuur (2) - poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja levinud käitumismallide kompleks. (Vt. Ka kodanikukultuur) poliitiline süsteem (2) - erakondade, võimu- ja valitsemisasutuste kompleks, mille raames ja poliitiliste normide alusel toimub poliitika väljatöötamine poliitiline ökonoomia (1) - majandusteaduse haru, mis mõtestab majandusliku arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest polüarhia (1) - USA politoloogi Robert Dahli teooria võimu hajutamisest nüüdisdemokraatias erinevate erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. populism (1) - erakonna tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine
Seaduste muutmine käib valitseja suva järgi. Totalitaarne riik Rahvas on muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat, kaasa arvatud kodanike eraelu. Totalitaarses riigis kehtib range tsensuur, välissuhtlemine on keelatud. Siirderiik riik, mis on lahti öelnud mittedemokraatlikust reziimist, kuid kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi. Võimude lahusus valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus. Seadusandlik võim organiks on parlament, peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine. Täidesaatev võim Organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Ülesandeks viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõim organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Parlamentaarne korraldus parlamendisaadikud valib rahvas otsestel valimistel
1918 1929 a. juhtisid majandust põllutöö-, kaubandus- ja tööstus-, teede-, rahandus- ja toitlusministeerium. Märtsis 1929 a. majandusministeeriumi loomisega lõpetasid eeltoodud ministeeriumid, v.a. teedeministeerium, oma tegevuse ja jätkasid selliselt kuni 1940 aastani. Kuigi aktiivne majanduspoliitika aastatel 1921-1923 tõi kaasa majanduse tugevnemise, valmistas 1924. a. alanud majanduskriis pettumuse, kuna elatustase hakkas langema. 1925. a. veebruaris võeti vastu valitsemisasutuste korraldamise kaitse seadus, mis mõjus hästi majanduse arengule. Olulisemateks ettevõtmisteks oli: 1)Panga süsteemi reorganiseerimine 2)Välislaenu seadus (mai 1927), mis võimaldas võtta välisriikidelt laenu. Laenu saadi Inglismaalt, hiljem ka Rootsist 3)Rahareform (1928), mille abil Eesti kroon muutus konverteeritavaks 1928. a. tabas Eestit ikaldusaasta. Sellele järgnes riigis suur depressioon. Üha enam kõlas hääli valitsuse ümberkorraldamise poolt
Demokraatliku riigi, kui õigusriigi tähtsamad tunnused e. Demokraatia tugisambad: 1) Vabad ja ausad valimised 2) Võimude lahususe e. Tasakaalustatuse printsiip Võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiibi põhimõtted: 1) 3 riigivõimu kategooriat- seadusandlik täidesaatev ja kohtuvõimu peavad olema üksteisest eraldatud 2) Võimulolijad on aruande kohustuslikud ja alluvad vastastikusele kontrollile 3) Valitsemisasutuste ja ametiisikute õigused, ül. – d on seadusega kindlaks määratud, sest valitsemine tugineb seadustele. Seadusandliku võimu funktsioonid: 1) Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine 2) Kodanikkonna huvide esindamine Täidesaatva võimu funktsioonid: 1) Seaduste elluviimine 2) Riigi igapäevase toimimise korraldamine e sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Kohtuvõimu funktsioonid:
R e e g l id Mis on õigusriik? Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Riik - mis see on ja kelle heaks töötab? 1.6. Riik Riik kui ühiskonna valitsemise süsteem Riik kui valitsemisasutuste kogum Riigi tunnused: Territoorium Rahvastik Iseseisev avalik võim Mis on kodakondsus? Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Riigi ülesanded 1.6. Riik Riik peab
R e e g l id Mis on õigusriik? Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Riik - mis see on ja kelle heaks töötab? 1.6. Riik Riik kui ühiskonna valitsemise süsteem Riik kui valitsemisasutuste kogum Riigi tunnused: Territoorium Rahvastik Iseseisev avalik võim Mis on kodakondsus? Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Riigi ülesanded 1.6. Riik Riik peab
omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil poliitiline hoiak indiviidi sisemine valmisolek käituda teatud viisil mingi poliitikaobjekti (näiteks erakonna) või -sündmuse (näiteks valimiste) suhtes poliitiline kultuur poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks; vt ka kodanikukultuur; Gabriel Almond poliitiline süsteem erakondade, võimu- ja valitsemisasutuste kompleks, mille raames ja poliitiliste normide alusel toimub poliitika väljatöötamine poliitiline ökonoomia majandusteaduse haru, mis lähtub majanduse arengu seaduspärasusi mõtestades ühiskonna ajaloolise arengu astmetest polüarhia kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel
küll, et mittetulundusorganisatsioonid või eraettevõtted, kuhu alla ilmselt kuulub ajakirjandus on igatepidi seotud. Ajakirjandus ja meedia üldises tähenduses räägib kõigist sektoritest nii kaudselt kui ka luubi all olles. Pole vahet kas see millest meedia oma kõlakaid kajastab on siis riigi valitsus või eraettevõte keldripoes. 5. Millised on riigi põhitunnused? Iseloomusta neid tunnuseid lühidalt. Riik Võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste intitutsioonide kaudu. Riigi põhitunnused : 1)Territoorium- riigile kuuluv maa-ala 2)Elanikkond- riigi territooriumil elavad inimesed 3)Avalik võim- seadusandlik võim(parlament), täidesaatev võim(valitsus) ja kohtuvõim 6. Eesti Vabariigi 7 põhiseaduslikku institutsiooni millised need on? Riigikogu 'le kuulub seadusandlik võim.
VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3
virtuaalmaailmas elamine, stereotüübid, vägivald, vaesus Demograafiline jätkusuutlikkus - ühiskonna kvantiteedinäitaja suur välja ränne, iibe vähenemine, suremus, rahvastiku vananemine Majanduse jätkusuutlikkus tööjõu probleemid, toetused, ületootmine, raiskamine DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA VALITSEMINE JA KODANIKUOSALUS RIIK JA RIIGI VORMID RIIK võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mille abil hallatakse ühiskonda./Organiseeritud inimeste kogu, kes elab maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. RIIGI HALDUSLIKU KORRALDUSE VORMID: Lihtriik e unitaarriik ainult üks kõrgema võimu keskus. (nt EESTI, Soome, Poola, Leedu) Föderatsioon liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus. (nt USA, Venemaa, Saksamaa)
rühmad. (Nt: poliitilised parteid, ühingud,seltsid,huvigrupid) Eelnevast käsitlusest nähtub, et riigile said omaseks kolm tunnust: avalik võim, territoorium ja rahvas. Tavaliselt iseloomustataksegi riiki mõnevõrra lihtsustatult nii, et riik on: erilisel viisil organiseeritud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. IV Avalik võim Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, aga ka sunniasutusi (näiteks vanglad), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Riigivõim on suveräänne. St riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Faktiline- Riigi suveräännsusel on relatiivne iseloom – ta on seotud paljude teiste
. 1918 1929 a. juhtisid majandust põllutöö-, kaubandus- ja tööstus-, teede-, rahandus- ja toitlusministeerium.. Märtsis 1929 a. majandusministeeriumi loomisega lõpetasid eeltoodud ministeeriumid, v.a. teedeministeerium, oma tegevuse ja jätkasid selliselt kuni 1940 aastani. Kuigi aktiivne majanduspoliitika aastatel 1921-1923 tõi kaasa majanduse tugevnemise, valmistas 1924. a. alanud majanduskriis pettumuse, kuna elatustase hakkas langema.. 1925. a. veebruaris võeti vastu valitsemisasutuste korraldamise kaitse seadus, mis mõjus hästi majanduse arengule. Olulisemateks ettevõtmisteks olid pangasüsteemi reorganiseerimised, välislaenu seadus (võimaldas võtta välisriikidelt laenu) ja rahareform( riigi rahaühikuks Eesti kroon). 1928. a. tabas Eestit ikaldusaasta. Sellele järgnes riigis suur depressioon. Üha enam kõlas hääli valitsuse ümberkorraldamise poolt. Nii tuligi vastavalt Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadusele 19. märtsist 1929. a
................................................10 9. Personali motiveerimine ja hüvitamine.....................................................................................11 SPORDIORGANISATSIOONI PÕHISTRUKTUUR JA JUHTIMINE Eesti spordiorganisatsiooni ülesehitus ja funktsioneerimine järgib demokraatlikke põhimõtteid austades tegevusvabadust ja demokraatlikult vastuvõetud otsuste täitmist. Spordiharrastus baseerub omaalgatuslike vabatahtlike spordiühenduste tegevusel. Valitsemisasutuste osa on toetav ning see määratakse Spordiseadusega, mis sätestab Eesti spordiliikumise õiguslikud alused. Lähtudes Euroopa Spordi Hartast, mis hindab kõrgelt spordi tähtsust ühiskonnas, teevad valitsemisasutused spordiharta eesmärkide elluviimiseks tihedat koostööd sporidiühendustega, toetavad sportimis võimaluste loomist, koolitamist (ka täiend- ja ümberõpet), aitavad koordineerida spordiliikumist eelkõige selliste valdkondadega nagu haridus, tervishoid,
korralduselt demokraatlikule Heaoluühiskond- riigikorraldusvorm, mis püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi sekkudes majandusellu, et makspoliitika abil tulusid ümber jaotada. Jätkusuutlikus-arenguaste, mis rahuldab praeguse põlve vajadusi, seadmata ohtu tulevaste põlveded samu huve. Ei tohi probleemi lahendada teiste arvelt. Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus Riik ja riigi vormid Riik- võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mille abill hallatakse ühiskonda. Organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku seadustega. Riigi koostisosad: maa-ala, rahvas, võim Riigi ainuõigused: Kehtestab seadusi ja makse Rakendada sundi (vägivalda) Riigi ülesanded ehk funktsioonid: Kujundada oma rahva ühtekuuluvustunne (nt lõimumisega) Kontrollida elu oma territooriumil (nt piirivalve, politsei, seaduste, astutuste abiga) Riigiorganid
tavaõiguse. Tavaõigus normistik, mis rajanes tavadele ja mille täitmist hakkas tagama riik. 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õigusloome). Tekkis tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Riiki iseloomustavad 3 tunnust: · Avalik võim kogu riigi juhtimisaparaat, mis hõlmab riigivõimu ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuurüksusi, nt armee, politsei, lure, vangla jne Demokraatlikus riigis teostavad avaliku võimu funktsioone riigiaparaat koos erinevate riigiorganitega ja KOV asutused. Antidemokraatlikud poliitilised reziimid kasutavad sageli ka erinevaid mitteriiklikke sunniorganisatsioone, nt mustsärklased Itaalias, SS Saksamaal jne. Riigivõimu suveräänsus riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ja võimu
· Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik
(nt Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli.) Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Avalik ja erasektor. Avalik sektor ehk esimene sektor,ülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine,tähtsaimaks osak on riik.Era sektor- tulundussektor,põhiülesanne on ühiskonnas kasumi toomine. Riigi mõiste. Riigiks nimetatakse võimu ja valitsemisasutuste süsteem,mis eristub kodanikuühiskonnast ja erasfääridest. Riigivõimu tunnused.Kõigile riigivõimudele on iseloomulik,et:nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides,nad on suveräänsed(sõltumatud),nad on legitiimsed,neil on õigus luua seadusi. Tänapäeva riigikorralduse vormid: ühtne ehk unitaarriik, liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon. *Ühtne e. Unitaarriik(ühtne riik)-riigiehituse vorm,milles vastupidiselt
Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Avalik ja erasektor. Avalik sektor ehk esimene sektor - ülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine, tähtsamaks osaks on riik. Erasektor-tulundussektor - põhiülesanne on ühiskonnas kasumi toomine. Riigi mõiste - riigiks nimetatakse võimu ja valitsemisasutuste süsteem,mis eristub kodanikuühiskonnast ja erasfääri test. Riigivõimu tunnused. Kõigile riigivõimule on iseloomulik, et nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides, nad on suveräänsed(sõltumatud), nad on legitiimsed, neil on õigus luua seadusi. Tänapäeva riigikorralduse vormid: Ühtne ehk unitaarriik - (liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon.) Riigiehituse vorm, milles vastupidiselt föderatsioonile ja konfederatsioonile puuduvad alamad,
(Pealik valiti isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste vastu. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad ehk käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel.) 3. Avalik võim (seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim) Avalik võim on kogu riigi juhtimisaparaat,mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuseid (armee, politsei, luure ja vastuluure, vanglad – mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks.) 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Riigi TERRITOORIUM on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvatakse: 1) riigipiiriga piiratud maismaa osa 2) riigi territoriaal- ja siseveed
autoriteedi ja austuse tõttu (kogemused, teadmised, oskused jm). Pealikul puudus eriaparaat võimu teostamiseks, sugukond toetus pealikule. Sugukonnal polnud väljaspoolt pealesurutud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid sugukonna tavad, mis olid kujunenud põlvkondade kogemuste põhjal. 3. Avalik võim Avalik võim on riigi omane tunnus territooriumi ja rahva kõrval. Avalik võim on kogu riigi juhtimisaparaat, mis hõlmab riigivõimu ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuseid, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks.(armee, politsei, luure ja vastuluure, vanglad). Avaliku võimu ülesehitus, eesmärgid ja meetodid olenevad poliitilisest reziimist, ühiskonna poliitilisest struktuurist, ajaloost jm. 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. Selle hulka
mõjutaja) Plaanimajandus või käsumajandus Plaanimajandus Plaanimajandus osutab plaani ja plaaniametkondade keskele osale Plaan kui normide kogum ja propagandavahend Käsumajandus Volitaja ja volitatu probleem (principal-agent-problem) Renditulu taotlev käitumine (rent-seeking) NSV Liidus oli majanduse juhtimise keskseks organiks valitsus (ministrite nõukogu) Valitsemisasutuste tüübid Üleliidulised (NSVL ainupädevus) Liidulis-vabariiklikud (ühispädevus) Vabariiklikud (liiduvabariigi pädevus) Riiklik Plaanikomisjon / Riiklik Plaanikomitee Liidulis-vabariikliku alluvusega 1940-65 ENSV Riiklik Plaanikomisjon 1965-89 ENSV Riiklik Plaanikomitee Rahvamajandusplaanide väljatöötamine ja kontroll Tähtsamad majanduslikud ministeeriumid Rahandusministeerium Kaubandusministeerium
Tava – käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu 3. Avalik võim Ühiskonda oli tekkinud inimeste grupp, kelle põhiliseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtimine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi (armee, politsei, luure), aga ka sunniasutusi (vangla), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Avaliku võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid ja selle teostamise kasutatavad meetodid võivad olla erinevad, sõltudes riigivalitsemise vormist, poliitilisest režiimist jne. Demokraatlikes riikides teostavad avaliku võimu funktsioone riigiaparaat oma mitmesuguste
Vertikaalne spetsialiseerumine ülesannete jaotus ministeeriumite ja nende allasutuste vahel agencification Struktuuri suurus ametikohtade arv ja ressursijaotus Ca 26% hõivatud tööjõust Pooled keskvalitsuses, pooled KOVides Sh ministeeriumides neist vaid 3.4% Eesti avaliku halduse struktuuri arengu kolm etappi: Suured muutused (1989) 1991-1996 (Lk 256-.. Kiirusest tulenev pinge; parlamendi suhteliselt jõuline positsioon vs valitsemisasutuste deinstitutsionaliseeritus; soov lahti saada kommunistlikust taagast vs süsteemne analüüs; Eesti I vabariigi eeskuju; 93-94 ulatuslikud reformid, kus rahvusvaheline mõju suur; 1995 VVS kehtib siiani; ametite ja inspektsioonide optimaalsuse otsing ... Euroopa Liiduga liitumine 1996-2004 (LK 263-... Avaldus liitumiseks 1995; vastavad struktuurid alates 1996 EL liitumise kordineerimiseks. Olid juba välja kujunenud detsentraliseeritud ülesehitusega haldussüsteemi põhijooned
TAVA-käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Avalik võim Ühiskonda oli tekkinud inimeste grupp, kelle põhilieks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtimine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud strutuurüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka sunniasutusi, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Riigi tekkimist iseloomustas: 1)ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine. 2)Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel.
sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkonlased.Riigi tekkimist iseloomustab: 1.Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine.2.Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul põhimõttel.3.Võimu kandjaks oli rahvas veresuguluses oleva sugukonna asemel. 3. Avalik võim- Kogu riigi juhtimisaparaat,mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuste (armee ,politsei luure ja vastuluure,vanglad mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Riigivõim on suveräänne võim. Suveräänsus riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ,võimu ülemuslikkus sisepoliitilises elus(võimu jagamatus). Seadusandlik ja täidesaatev kohtuvõim 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena- Rahvas elab riigi territooriumil, seega on
Riigipiiriga piiratud maismaa b. Territoriaal- ja siseveed c. Õhuruum nende kohal d. Maapõu nende all e. Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid f. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all g. Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes 3. Rahvas a. Kodanikud b. Kodakondsuseta isikud Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka samuti sunniasutusi (nt vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Ülesehitus, kasutamise eesmärgid ja teostamisel kasutatavad meetodid võivad erineda (sõltudes riigivalitsemise vormist, poliitilisest režiimist, ühiskonna poliitilisest strurktuurist, ajaloolisest arengust jms) Demokraatlikes riikides teostavad avaliku võimu funktsioone riigiaparaat
sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkonlased.Riigi tekkimist iseloomustab: 1.Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine.2.Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul põhimõttel.3.Võimu kandjaks oli rahvas veresuguluses oleva sugukonna asemel. 3. Avalik võim- Kogu riigi juhtimisaparaat,mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuste (armee ,politsei luure ja vastuluure,vanglad mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Riigivõim on suveräänne võim. Suveräänsus riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ,võimu ülemuslikkus sisepoliitilises elus(võimu jagamatus). Seadusandlik ja täidesaatev kohtuvõim 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena- Rahvas elab riigi territooriumil, seega on
isikud -kohtuvõim kosmoseaparaadid -kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all -sõjalaevad Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuri üksusi (armee, politsei, luure) ja sunniasutused (vangla). Avaliku võimu ülesehitus, eesmärgid ja kasutavad meetodid erinevad, sõltudes riigivalitsemise vormist, poliitilisest reziimist ja struktuurist, ajaloolise arengu erinevusest. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Territooriumi hulka arvatakse:
algkuju. Tekkisid inimesed, kes tegelesid suguharu juhtimisega, mitte tootmisega. Nn. usaldusmeeste kätte usaldati sellised kohad nagu maksukoguja. Kogukonnast sai riik. Muututi paikseks, tekkisid territoriaalsed piirid (varem mängis rolli veresugulus). Riik – erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Avalik võim – kogu riigi juhtimisaparaat, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka sunniasutusi (nt vanglaid), mis kõik on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks e elluviimiseks. Riigivõim on suveräänne võim. Riigivõimu suveräänsus tähendab riigi välispoliitilist täielikku sõltumatust teistest riikidest (iseseisvus) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Riigi
normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigile on omased kolm tunnust: 1) avalik võim; 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib; 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Avalik võim on riiki riigieelset ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga samuti sunniasutusi (näiteks vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Avaliku võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid ja selle teostamisel kasutatavad meetodid võivad olla erinevad, sõltudes riigivalitsemise vormist, poliitilisest reziimist, ühiskonna poliitilisest struktuurist, ajaloolise arengu erisustest ja mitmesugustest muudest teguritest
Positiivsus seisneb selles, et nende rakendamiseks ei ole vaja kasutada sunniaparaati. Negatiivseks muutub see siis kui ühiskonna arenedes tekib vajadus tavad asendada õigusnormidega. Kuna tavad on juurdunud, siis avaldavad nad uutele regulatsioonimehhanismidele tugevat vastupanu. 3. Avalik võim Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõistetakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ning valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuurüksusi nt armee, politsei, luure, vastuluure, ka sunniasutused nagu vanglad, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks.Avaliku võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid ja selle teostamisel kasutatavad meetodid võivad olla erinevad. Sõltudes siis riigivalitsemisvormist, poliitilisest režiimist, ühiskonna poliitilisest struktuurist, ajaloolise arengu erisusest jms teguritest.
annaabi.ee 
