Valimiskäitumine ja valimistulemus (0)

12 Ü Valimiskäitumine ja valimistulemus .
Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel:

• korrastab valijate registri
  
• registreerib kandidaadid – kodakondsus , kandideerimisiga, et poleks samal ajal mitmes nimekirjas, mõnikord nõutavad toetusallkirjad ( president ) või kautsjon.
  
• Valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni – bülletäänid, protokollid , nimekirjad.
  
• Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse – mitteametlikud tulemused selguvad juba 3-4 tunniga, ametlikud – kui on läbi vaadatud apellatsioonid.
  
• Sunnib erakondi kontrollima valimiskampaania kulusid – annavad aru.
  

Valijate käitumist mõjutavad:

• klassikuuluvus – sotsiaal-majanduslik positsioon. 1980. aastateni oli see otsustav . Tänapäeval on sotsiaalne struktuur paindlikum ja elatustase ja elustiil ühtlustumas.
  
• Massimeedia – raske tõestada, et tulemuseni viis massimeediaefekt.
  
• Valimiskampaania mõjutused – reklaam, debatid, kandidaadi meeldivus, kokkupuude parteiga.
  
• Väärtusorientatsioonid.
  
• Perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus – kolmandik valijatest langetab otsuse viimasel nädalal.
  

Pikemaajalist tähtsust omab mitte kandidaatidele antud toetus, vaid hääletamas käinute osakaal ja selle muutumine aastate lõikes. Et seda tõsta, on muudetud reegleid paindlikumaks – kasutatakse nt eelhääletust. Mõned riigid on muutnud valimise kohustuslikuks ( Austraalia , Belgia, Brasiilia, Kreeka, Uruguay )

12 Ü Erakonnad tänapäeva poliitikas

Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse.
Erakondade funktsioonid:

• koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnanägemust. Selleks koostatakse programm - erakonna üks põhidokumente, milles esitatakse oma nägemus ühiskonna arendamisest ja ideoloogiast (parem-vasak).
  
• Pääseda võimule läbi valimiste.
  
• Oma nõudmiste realiseerimine poliitikas – valitsemine. Selleks on oluline luua koalitsioon ja koalitsioonileping .
  

Parteide kohanemine ühiskonna arenguga:

• 20. sajandi algul esindasid parteid erinevate sotsiaalsete klasside huve. Selge jagunemine parem-vasak skaalal.
  
• 20. sajandi keskpaigas muutus oluliseks töö massidega (valimisõiguse laienemine) – ajalehed, rahvapeod, et värvata uusi liikmeid. Kujunesid massiparteid . Parteide jagunemine vasak- parempoolseteks oli veel äratuntav.
  
• 1970. aastatest hakkasid kujunema nn populistlikud parteid – väidetavalt esindavad kogu rahva huve. Eesmärk saada paljude toetus ja võita valimised. Toob kaasa programmide hägustumise ja populismi – jagatakse tihti ebareaalseid lubadusi kõigile, kritiseeritakse bürokraatiat, valitsust ja korruptsiooni.
  
• 20. sajandi lõpul on vasak-parempoolsus teineteisele lähenenud. Oluliseks on muutunud läbirääkimine teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle.
  

Eesti erakonnad :
Vasakparteid:

• Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond
  
• Eestimaa Keskerakond
  

• astmeline tulumaks
  
• eluliselt vajalike kaupade käibemaksu alandamine
  
• Tasuta hariduse kättesaadavus
  
• Tööhõive ( sotsid )
  
• Toetused ja sotsiaalteenused (kesk)
  

Paremparteid:

• Reformierakond ( liberalism ) – avatud turumajandus ja konkurents .
  
• Isamaaliit + ResPublica (kristlik demokraatia ja rahvuslus )
  
• Rahvaliit ( konservatiivne ) – küla väärtustamine, kodumaise kapitali eelistamine.