HUULHEIN Huulhein: Huulhein (Drosera L.) on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond. Ta kuulub huulheinaliste sugukonda.Huulheinaliike on üle 170. Euroopas (sealhulgas Eestis) kasvab kolm liiki: ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein ja vahelmine huulhein. Ümaralehise ja pikalehise huulheina hübriid on värd-huulhein. Nimi: Nimetus on tuletatud vanakreeka sõnast kaste, kastepiisk ja seda seepärast, et taime kleepnõre tilgad tentaaklite otsas meenutavad kastepiisku. Tunnused: Huulheinaliigid on harva üheaastased, enamasti mitmeaastased rohttaimed, rosette moodustavate lehtedega püstised või ronitaimed. Olenevalt liigist kasvavad nad 1-100 cm kõrguseks; ronitaimed võivad kasvada tunduvalt pikemaks. Nad võivad elada üle
mediaalselt koronoidauk (fossa coronoidea), neil paistab mediaalsest põndapealisest proksimaalselt põndaülene mulk (foramen supracondylare). Koeral leidub sageli ka plokiülene mulk, kassil see puudub. 11. Õlavarreluu iseärasused mäletsejalistel ja hobustel. Mõlemad köbrukesed kahestunud, koosnedes kraniaalsest ja kaudaalsest otsast, deltaköprus on tugevasti arenenud. Hobusel esineb ka vahelmine köbruke. 12. Küünarvarre skelett skeleton antebrachii 13. Kodarluu põhiosad. Kodarluupea, kodarluukael, kodarluukeha, kodarluuplokk 14. Küünarluu põhiosad. Küünarnukk, küünarluukeha, küünarluupea 15. Küünarluu iseärasused karnivooridel ja seal. Küünarluu on täies pikkuses välja arenenud. Kassil ja koeral on kodar- ja küünarluu üksteise suhtes liikuvad, sigadel on sidekoeliste struktuuride tõttu liikumatud. 16
sissepoole ja langetab üles tõstetud kätt Diafragma ehk vahelihas(rinna ja kõhuõõne vahekohal), põhiline hingamislihas ESMINE RÜHM Kaarnajätke õlavarre lihas (kaarnajätkelt õlavarrele), õlavarre ette viimine Suur rinnalihas (vaata rinnalihaseid) VAHELMINE RÜHM Õlavarre lihased Järgneval kolmel sama funktsioon Abaluualune lihas (abaluu alt õlavarre väikesele kõbrukesele) Suur ümarlihas (abaluu alumiselt nurgalt õlavarre väikesele kõbrukesele) Seljalailihas (niudeluuharjalt õlavarre väikesele kõbrukesele), õlavarre taha viimine, lähendamine ja sise rotatsioon
Arterid vere südamest eemale, O2 rikas veri. Veenid- verd südame poole savad laguse arterites. Vereplasmas vett 90% Verivedel sidekude,rakuvaheainet palju,vereplasmast ja verelibledest.täiskasvanul 4,6-6l Epteelkuderakke palju, rakuvaheainet vähe.Vooderdab õõneselundeid ja moodustab enamiku näärmetest.Omab kaitsefunktsiooni, hoides ära allpool olevate kudede mehaanilised, keemilised jt. kahjustused. Maomahla sekretsioon1ajufaas2maofaas3soolefaas Maolihaskihidvälimine pikikiht,vahelmine ringkiht,sisemised põikikiud Mao lihaskesta kokkutõmbumisel toimub toidumassi muutmine toitkördiks ja segamine maomahlaga. Lihased paneb tööle mao rütmor, sagedusega 3-4 x minutis. HatudPeensoole limaskest on kaetud nendega.Hatu pealispind on kaetud epiteeliga.All kohev sidekude, mis sisaldab vähesel määral silelihasrakke4-5 milj. Umbsoole/peensoole klappasub naba ja Crista iliaca kohal.Rectumil on sile ja vöötlihased Keelelihasvöötlihas
3. 3 M. extensor carpi ulnaris Küünarmine randmesirutaja 4. 3 M. sartorius Rätsepalihas 5. 3 M. rectus femoris Reiesirglihas (osa reie-nelipealihasest) 6. 3 M. vastus lateraalis; Külgmine pakslihas; 7. M. vastus medalis; Keskmine pakslihas; ; Vahelmine pakslihas ; M. vastus intermedius 3 M. tensor fasciae latse; Laisidekirme-pingutaja; 8. Laisidekirme ; Fascia lata 3 M
Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Inimese süda on neljakambriline ja ta koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakese sein. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. VERERINGE Inimese organismis saab eristada kahte vereringet väikest- ehk kopsuvereringet ja suurt vereringet. Väike vereringe saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks. Siin toimub difusioon , mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja
karvased. Õied asuvad väheseõielistes (45 kaupa) longus õisikutes harude tipus. Õitseb maist juulini. Kogu taim, eriti õied, uimastava lõhnaga. Huulhein: Huulhein (Drosera L.) on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond. Ta kuulub huulheinaliste sugukonda. Huulheinaliike on üle 170. Euroopas (sealhulgas Eestis) kasvab kolm liiki: ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia), pikalehine huulhein (Drosera anglica) ja vahelmine huulhein (Drosera intermedia). Ümaralehise ja pikalehise huulheina hübriidon värd-huulhein (Drosera anglica x Drosera rotundifolia). Huulheinaliigid on harva üheaastased, enamasti mitmeaastased rohttaimed, rosette moodustavate lehtedega püstised või ronitaimed. Olenevalt liigist kasvavad nad 1...100 cm kõrguseks; ronitaimed võivad kasvada tunduvalt pikemaks (Drosera erythrogyna puhul on teateid kasvust üle 3 m). Nad võivad elada üle 50 aasta
Turbasamblaalad on tavaliselt happelised, sest turbasamblad omastavad hästi kaltsiumi- jamagneesiumikatioone, millest vabanevad vesinikioonid. Turbasamblad paljunevad peamiselt vegetatiivselt varre harunemise teel, harvem gametangiumite abil. HUULHEIN Huulhein on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond. Ta kuulub huulheinaliste sugukonda. Huulheinaliike on üle 170. Euroopas (sealhulgas Eestis) kasvab kolm liiki: ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein ja vahelmine huulhein. Ümaralehise ja pikalehise huulheina hübriid on värd-huulhein. Huulheinaliigid on harva üheaastased, enamasti mitmeaastased rohttaimed, rosette moodustavate lehtedega püstised või ronitaimed. Olenevalt liigist kasvavad nad 1...100 cm kõrguseks; ronitaimed võivad kasvada tunduvalt pikemaks puhul on teateid kasvust üle 3 m). Nad võivad elada üle 50 aasta. Perekond on nii tugevasti spetsialiseerunud lämmastiku omastamisele putukaid seedides, et selle
2.Abaluuharja-köber (Tuber spinae scapulae) hästi arenenud; 3.Hästi arenenud kaarnajätke (Processus NA coracoideus). Vähearenenud deltalihasmine köprus (Tuberositas delto 1. Suur ja Väike köbruke on kahestunud Kraniaalseks ja 1.Lühijalgsetel koertel Kaudaalseks osaks (Pars: cranialis et õlavarreluu tugevasti lateralis). 2. Lisandub Vahelmine kõverdunud. köbruke (Tuberculum intermedium). 2.Leidub plokiülene mulk (Foramen supratrochleare). 1.Sõralistel ja kabjalistel Radius tugevamini arenenud kui karnivooridel; 2.Küünarvarre luud on luuliselt liitunud. 3.Küünarluukeha tugevalt Kodar- ja küünarluu täies pikkuses välja arenenud ja tei taandarenenud. 4. Puudub suhtes liikuvad, eriti kassil.
Õiesaak on umbes 300g/m² ja sellest jääb pärast kuivamist alles 1/10, so 30g. Kuid kasutada kõlbavad ka lehed. Lavendlit tuleb kuivata kiiresti +30°C juures. 5. SORDID Intensiivselt lõhnav sort ´Hidcote Blue´ jääb vaid 30 cm kõrguseks, ta õitseb vara, õied on erksalt lillakassinised. ´Hidcote Pink´ ja ´Loddon Pink´ on roosade õitega, ´Grappenhall´ ja ´Munstead´ - siniste õitega, ´Nana Alba´ õied on valged. Tüüpiline prantsuse lõhnalavendel vahelmine lavendel on tähklavendli ja laialehise lavendli (L.latifolia) hübriid. Just seda liiki kasvatatakse Provence´s suurtel põldudel ja õitseajal pakub ta väga kaunist vaatepilti. Populaarsed sordid on ´Dutch´, ´Blue Dwarf´ja ´Grosso´. 6. KASUTAMINE Köögis Lavendel on peamiselt Lõuna-Euroopa maitsetaim. Seda armastatakse eriti Prantsusmaal, kust on tulnud ka kuulus maitsesegu ´´Herbes de Provence´´: lavendel, rosmariin, basiilik, nõmm- liivatee
saab näha, milline on mets, kui tema arengut ei sega inimene: põlispuude tüved on sammaldunud, okstelt ripub samblikku, mahakukkunud puud on samblavaibaga kattunud ning kõdunevad. 7 Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad Järvselja looduskaitsealal laialehine nestik, kaunis kuldking, virgiinia võtmehein, kõdu-koralljuur, vahelmine lõokannus, laialehine neiuvaip ja vill-tulikas. Kaitsealustest seeneliikidest leidub poropoorikut, lõhe- lehtervahelikku, sellerheinikut ja taiga-peenpoorikut Karukuklane on meil suhteliselt harva esinev liik ja asurkonnadki on enamasti väikesed. Ta eelistab kuuse ülekaaluga segametsi. Senileituist suurim karukuklase asurkond asub Järvseljal, kus pesi on registreeritud üle 50. Hiljuti raputas meie seeneteadlasi üle aastate üks tähelepanuväärne avastus. Nimelt
Nende neuronite aksonid on peenikesed ning suuremalt jaolt müeliniseeritud. Erutust juhivad kiirusega 1-20 m/s. Seljaajus oleva hallaine külgsarvedest alguse saanud preganglionaarsed kiud lülitatakse umber postganglionaarseteks sümpaatilises piirväädis ja osalt sümpaatilistes ganglionides. Nendest lähtunud postganglionaarsed kiud jõuavad otse või läbi moodustunud närvipõimikute innerveeritava elundini. Sümpaatilise närvisüsteemi ganglionideks on ülemine, vahelmine ja alumine kaelaganglion, viimane moodustab ülemise rinnaganglioniga liitunult tähtganglioni. Kõhuõõnde jääb kõhuõõneganglion e päikesepõimik, ülemine ja alumine kinniseganglion. Enamik sümpaatilisi ganglione on elundikauged, mistõttu postganglionaarsed aksonid on pikad. Ainult mõned väiksemad sümpaatilised ganglionid paiknevad vaagnaelundite läheduses, mistõttu need postganglionaarsed aksonid on lühikesed. Sümpaatilise närvisüsteemi efektorelunditeks on
Sellist männi-tamme segametsa peetakse meie tingimustes reliktseks koosluseks, mida on raske paigutada üldkasutatavate kasvukohatüüpide süsteemi. Teiseks haruldaseks metsakoosluseks Viidumäel on siin-seal paarihektariste ja väiksemate laikudena esinevad laialehiste lehtpuuliikide salud, kus puuliikideks tammed, vahtrad, jalakad, pärnad ja saared, põõsasteks kõrgekasvulised sarapuud ja rohurindes rohkete nemoraalsete liikide seas ka kaitstavaid haruldusi: vahelmine lõokannus, karulauk, varju-püsikluste ja mets- aruhein. Paljud haruldased taimeliigid eelistavad kasvada hõredates valgusküllastes metsades, häiludes ja metsaservades. Näitena võib nimetada karvast lipphernest, aas- karukella, püstist hiirehernest ja tumepunast neiuvaipa kuivemate kasvukohatingimuste liikidena ja tuhkpihlakat, mägi-naistepuna, alpi ristikut ja peenelehist hiirehernest parasniisketest kasvukohtadest. Roomav öövilge kasvab varjukates
glükoproteiinide, siaalhappe ja teiste ainete sekretsioon, mis on vajalikud spermide küpsemiseks. Väikesed ümarad basaalsed rakud on eelasrakkudeks kõrgetele silinderrakkudele Seemnejuha ductus (vas) deferens Seemnejuha on munandimanuse sabaosa vahetu jätk ja on suhteliselt sirge tugeva lihaselise seinaga tuubul, mis kulgeb seemneväädi koostises Valendikku vooderdab mitmekihiline silinderepiteel, lihaskest koosneb kolmest kihist - vahelmine tsirkulaarkiht ja sisemine ning välimine pikikiht Juha distaalosas moodustub laiend - seemnejuhaampull (ampulla ductus deferentis); päris juha lõpposas ühineb ta seemnepõiekeste juhaga ja tekib purskejuha - ductus ejaculatorius Lisasugunäärmed (aktsessoorsed sugunäärmed): Seemnepõiekesed, eesnääre, bulbouretraalnäärmed Seemnepõiekesed Seemnepõiekesed on väga tugevalt väändunud hargnematud seemnejuha väljasopistused Täkul põisjad, teistel loomadel kompaktsed
niisuguses metsas palumetsale omast kadakat sarapuu, magesõstar ja kibuvitsad; rohurindesse lisanduvad lubjalembesed liigid angerpist, värv-varjulill, verev kurereha. Teiseks haruldaseks metsakoosluseks Viidumäel on siin-seal paarihektariste ja väiksemate laikudena esinevad laialehiste lehtpuuliikide salud, kus puuliikideks tammed, vahtrad, jalakad, pärnad ja saared, põõsasteks kõrgekasvulised sarapuud ja rohurindes rohkete nemoraalsete liikide seas ka kaitstavaid haruldusi: vahelmine lõokannus, karulauk, varju-püsikluste ja mets-aruhein. Viidumäe metsade suurimad neljajalgsed asukad on põder, hirv, metssiga ja metskits. Metsas on tavaliseks väikekiskjaks metsnugis, siin on ka mitmed mäkrade ja rebaste urgude kolooniad. Viidumäe metsades pesitseb rohkelt värvulisi, mitmed rähniliigid (tavalisemad musträhn, suur- ja väike-kirjurähn), karvasjalg-kakk, kodukakk, värbkakk, öösorr ja õõnetuvi. Siin elutsevad ka rongad ja 2 merikotkapaari.
MUSCULUS alumine niudeluuoga põlvekedraside, QUADRICEPS FEMORIS Later.pakslihas:suur sääreluuköprus pöörel, reieluu- Tervikuna sirutab säärt karejoon Tema kõõlusesse jääb põlvekeder Med.pakslihas:reieluu- karejoon Vahelmine pakslihas:reieluu eesmine ja külgmine pind Rätsepalihas* Eesmis-ülemine Sääreluuköprus Tõmbab reit ette ja pöörab väljaspoole; M. SARTORIUS niudeluuoga painutab ja pöörab säärt sissepoole Poolkõõluslihas Istmikuluult Sääreluu ülaosale Painutab põlve
16. Nimetage peamine pea piirkonda arteriaalse verega varustav veresoon Ühine unearter Nimetage peamine pea piirkonnast venoosset verd koguv veresoon Sisemine kägiveen ehk jugulaarveen 17. Kuidas jaotatakse veenid asetuse järgi? Pindmised veenid ja süvaveenid. 18. Millisest keha piirkondadest koguneb veri ülemisse õõnesveeni Pea, kaela, ülajäsemete ja rindkere elunditest ja seintest. Mis on ja kus asub vena mediana cubiti? Vahelmine küünarauguveen, mis paikneb küünaraugus Mis on ja kus asub vena subclavia? Rangluualune veen, mis asub 1. roide välimise serva juures 19. Millisest keha piirkondadest koguneb veri alumisse õõnesveeni ? Sisemine niudeveen kogub vere väikevaagna seintest ja elunditest. Välimine niudeveen kogub vere alajäse 20. Selgitage lühidalt lümfisüsteemi ja selle funktsiooni.
verd kotta tagasi. Vatsakeste ja kopsutüve vahel on poolkuuklapid. Süda on lihas kahe sidekoe vahel. Aordikaar, sellest lähtuvad arterid Südamesein koosneb kolmest kestast sisemine, endokard, õhuke, elastne sidekoeline kile, vahelmine kest ehk südamelihas-müokard ja välimine- seroosne kelme, epikard, sidekude Ülajäseme arterid ja veenid Südamepaun ehk perikard sidekoeline moodustis, mis tekib epikardi tagasipöördumisel. Pärgvereringe varustab verega südant.
Musculus deltoideus o: eesmine osa – clavicula lateraalne kolmandik + keskmine osa – acromion + tagumine osa – spina scapulae i: tuberositas deltoidea humeri f: kogu lihas tervikuna – õlavarre abduktsioon + eesmine osa üksi – õlavarre anterversioon ja siserotatsioon + tagumine osa üksi – õlavarre retroversioon ja välisrotatsioon + eesmine ja tagumine kahekesi – aduktsioon Vahelmine rühm Musculus subscapularis o: fossa subscapularis scapulae i: tuberculum minus humeri õlavarre abduktsioon + õlaliigese stabiliseerimine Musculus teres major o: angulus inferior scapulae i: crista tuberkuli minoris f: õlavarre abduktsioon + stabiliseerimine Musculus latissimus dorsi VT seljalihaste alt Eesmine rühm Musculus coracobrachialis Musculus pectoralis major ÕLAVARRE LIHASED Tagumine rühm Musculus triceps brachii
· Joonis lk 167 + tv joonis 7 119. Ülajäseme arterid. (joonisel: kaenlaarter, õlavarrearter, süva õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, pindmine pihukaar, süva pihukaar, kämblaarterid, sõrmearterid) · Joonis lk 162 + tv joonis 8 120. Ülajäseme veenid. (joonisel: kaenlaveen, õlavarreveenid, kodarluuveenid, küünarluuveenid, venoossed pihukaared*, kämblaveenid*, sõrmeveenid*) (joonisel 2: kodarluumine nahaveen, küünarluumine nahaveen, vahelmine küünarluumine nahaveen) · Joonis lk 170 + tv joonis 8 121. Alajäseme arterid. (joonisel: keskmine tallaarter, külgmine tallaarter, tallaarter) (joonisel 2: välimine niudearter, süva reiearter, reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, kaararter, pöiaarterid, varbaarterid) · Joonis lk 166 + tv joonis 9 122.Alajäseme veenid. (Joonisel: reieveen, õndlaveen, väike alajäsemenahaveen, suur alajäsemenahaveen.)
o.t.t. Näide 1: 5. Tuletada parameetrilisel kujul antud funktsiooni diferentseerimise reegel. Olgu argumendi x funktsioon y antud parameetriliste võrranditega t0 t T (1) Eeldame, et funktsioonid x(t) ja y(t) on diferentseeruvad ja et funktsioonil x = x(t) on olemas pöördfunktsioon t = X (x), mis on samuti diferentseeruv. Parameetriliste võrranditega määratud funktsiooni y = f(x) võib siis vaadelda liitfunktsioonina y= y(t), t=X(x), kus t on vahelmine argument. Liitfunktsiooni diferentseerimise eeskirja järgi: y' x = y't t'x = y't ( t ) X'x(x) (2) Pöördfunktsiooni diferentseerimise eeskirja järgi Asetades viimase avaldise võrdusesse, saame Ehk Saadud valem võimaldab leida parameetrilisel kujul antud funktsiooni tuletist y'x, leidmata otsest sõltuvust x ja y vahel. Näide 1: Argumendi x funktsioon y on antud parameetriliste võrranditega 6
Esmine rühm: a) Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. b) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale. Eesmise rühma lihased, toimides õlaliigesele, teostavad õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni. Vahelmine rühm: a) Abaluualune lihas - Algab: abaluualuselt augult. Kinnitub: õlavarreluu väikesele kõbrukesele ja selle harja ülemisele otsale. b) Suur ümarlihas - Algab: abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harja alumisele osale. c) Seljalailihas (pindmine kiht) - Algab: viie alumise rinnalüli ogajätkelt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeharjalt ja kolmelt alumiselt roidelt
Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Inimese süda on neljakambriline ja ta koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakese sein. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. VERESOONED Organismis olevad veresooned jaotuvad arteriteks ehk tuiksoonteks, kapillaarideks ehk juussoonteks ning veenideks ehk tõmbsoonteks. 3 Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse. Arterite seinad on tugevad ja elastsed ning kannatavad suurt survet
(hõlmklapid, mille tõttu ei pääse veri kotta tagasi). Kopsutüve alguses asub kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. (meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve suunas võimaldavad vere paiskumist sellesse. 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Koosneb kolmest kestast. Sisemine on endokard (õhuke, elastsest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. Vahelmine on südamelihas ehk müokard (koosneb südamelihaskoest,kodades eristatakse kahte lihaskihti, vatsakestes kolme). Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard (moodustab veel ühe kesta südamepauna). 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus. Epikard pöördub südame põhimikul ümber ja moodustab perikardi. 113. Südame enda verevarustus pärgvereringe. Ehk koronaarvereringe ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast. Siia
vatsakeseklapiga (hõlmklapid, mille tõttu ei pääse veri kotta tagasi). Kopsutüve alguses asub kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. (meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve suunas võimaldavad vere paiskumist sellesse. 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Koosneb kolmest kestast. Sisemine on endokard (õhuke, elastsest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. Vahelmine on südamelihas ehk müokard (koosneb südamelihaskoest,kodades eristatakse kahte lihaskihti, vatsakestes kolme). Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard (moodustab veel ühe kesta – südamepauna). 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus. Epikard pöördub südame põhimikul ümber ja moodustab perikardi. 113. Südame enda verevarustus – pärgvereringe. Ehk koronaarvereringe ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast
2. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Tasandid: mediaan jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks, sagitaal asetseb paralleelselt mediaantasandiga, transversaal on mediaan ja sagitaaltasandiga risti, dorsaal on looma pikiteljega paralleelselt. Suunad: mediaalne e keskmine, lateraalne e külgmine, intermediaalne e vahelmine, kraniaalne e koljupoolne, kaudaalne e sabapoolne, dorsaalne e selgmine, ventraalne e kõhtmine, eksternne e välimine, internne e sisemine, superfitsiaalne e pindmine, profundne e süva, pronksimaalne e kerele lähemal, distaalne e kerest kaugemal, palmaarne e pihkmine, plantaarne e taldmine, parietaalne e seinmine, vistseraalne e sisusmine, rostraalne e ninatipmine. 3. Rinna, kõhu ja vaagnaõõs
Esmine rühm: a) Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. b) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale. Eesmise rühma lihased, toimides õlaliigesele, teostavad õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni. Vahelmine rühm: a) Abaluualune lihas - Algab: abaluualuselt augult. Kinnitub: õlavarreluu väikesele kõbrukesele ja selle harja ülemisele otsale. b) Suur ümarlihas - Algab: abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harja alumisele osale. c) Seljalailihas (pindmine kiht) - Algab: viie alumise rinnalüli ogajätkelt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeharjalt ja kolmelt alumiselt roidelt
Kinnitub: lõpeb nimetissõrme tipus. c) Sõrmedesirutaja - Algab: õlavarreluult. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale. d) Väikesõrme-sirutaja - Algab: õlavarreluult. Kinnitub: tema kõõlus kinnitub väikesõrmele. Tagumise rühma lihased sirutavad küünarvart ja kätt ning liigutavad küünarvart koos käega. 67. Vaagnavöötme lihased: Vahelmine rühm: a) Niude-nimme lihas - Algab: kahe peaga, mis jätkuvad omaette lihastena: · Suur nimmelihas - Algab: viimaselt rinnalülilt ja kõikidelt nimmelülidelt. · Niudelihas - Algab: niudeluuaugult. Kinnitub: reieluule.Funkts kallutab kere ettepoole, s.t. väldib tahapoole kukkumist. Tagumine rühm: Suur tuharalihas, Keskne tuharalihas, Laisidekirme-pingutaja Algab: puusaluult. Kinnitub: reieluule
erinevates õpikutes on diaphragmat käsitletud nii kõhu-, rinna kui mõnikord ka kaelalihaste juures. Perineumi lihased. M. levator ani M. coccygeus M. transversus perinei profundus M. sphincter urethrae M. sphincter ani externus M. transverses perinea superficialis M. ischiocavernosus M. bulbospongiosus Ülajäseme lihased. Õlavöötme lihased. Eesmine rühm. M. coracobrachialis: vt. õlavarre lihased! M. pectoralis major: vt. rinna lihased! Vahelmine rühm. M. subscapularis: o. fossa subscapularis scapulae; i. tuberculum minus humeri; f. õlaliigeses õlavarre retrofleksioon, aduktsioon ja siserotatsioon (tõmbab õlavart taha, lähendab ja pöörab sisse). M. teres major: o. angulus inferior scapulae; i. crista tuberculi minoris; f. ca sama, mis eelmisel lihasel. M. latissimus dorsi: vt. selja lihased! Tagumine rühm. M. supraspinatus: o. fossa supraspinata scapulae; i. tuberculum majus humeri; f
Lateraalne pakslihas - m. Reieluu proksimaalne pind, Põlveliigese sirutamine vastus lateralis (Ru:) suur pöörel Mediaalne pakslihas - m. Reieluu mediaalne pind vastus medialis Vahelmine pakslihas - m. Reieluu kraniaalne pind vastus intermedius Reie-kakspealihas - m. biceps femoris (Car:) ristluu-köbru side, Laisidekirme, põlvekeder, Varbajäsemel puusaliigese (eq:) ristluu, lai ristluuköbru sääreluu kraniaalne serv ja sirutamine ja põlveliigese
Sarnaselt linnule tekivad endodermi ja mesodermi rakud läbides EMT ja migreerudes (ingressioon) läbi ürgjuti Ürgjuti eesmises otsas paikneb tähtis induktiivsete signaalide keskus, mida kutsutakse sõlmeks (analoog lindude Henseni sõlmele ja kahepaiksete dorsaalsele blastopoori ülahuulele) Hilises gastrulas on eristatavad aksiaalne e seljakeeliku mesoderm, mis pärineb sõlme regioonist, paraksiaalne e somiitide mesoderm ürgjuti aterioorsest osast, külgplaadi mesoderm ja vahelmine 32 mesoderm keskmisest osast ning ExM (ingresseerub arenguliselt esimesena) posterioorsest osast AVE paikneb tulevases anteriooreses piirkonnas sekreteerides signaalmolekule Cerebrus, Lefty1 (Nodal anatgonistid) Dkk1(Wnt antagonist). Need signaalid koostöös epiblastiga juhivad peapoolset embrüo arengut Ürgjutt paikneb embrüo posterioorses piirkonnas (vastu AVE), ekspresseerides Nodal, Wnt3, Brachyury, Fgf8
ja kolm pinda eesmist, tagumist ja alumist. Südame põhimik suunatud üles ja taha, 12 tipp ala ja ette, eesmine pind rinnaku ja roidekõhrede poole, tagumine söögitoru poole ja alumine vahelihase kõõluskeskuse poole. Südame sein koosneb kolmest kestast: sisemine endokard (sidekude, katab südamelihast seestpoolt, moodustab südame klapid), vahelmine müokard (vöötlihas), välimine epikard. Süda asub südamepaunas ehk perikardis. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne, vasakus arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb omakorda kahest kambrist: ülemisest kojast ja alumisest vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja- vatsakese- ehk atrioventrikulaarsuudme kaudu. Vasaku vatsakese sein on parema
Õppejõu versioon : 1. Algkoed (meristeemid). Neist tekivad kõik teised taime koed A. tipmised kasvukuhik varre ja juure tipus. Sealt kasvab taim pikemaks B. külgmine kambium asub juhtkimbus puiduosa ja niineosa (koore) vahel, seal toimub varre jämedamakskasvamine. Pole üheidulehelistel taimedel (kõrrelised, liilialised palmilised nende vars ei kasva jämedamaks, vaid jääb selliseks, nagu on tekkides. C. vahelmine kõrrelistel, lõikheinalistel kõrresõlmede kohal lehe ja varre alusel võimaldab kiiresti taastada lehe/varre pikkuse selle tipu ärasöömisel/lõikamisel-pügamisel D. haavakude (kallus) tekib vigastuskohtades teiste kudede tagasiarenemise tulemusel, harva selgelt nähtav. 2. Püsikoed A. juhtkoed paiknevad juhtkimbus. 2 põhitüüpi sooned ja sõeltorud, vastavalt juhtkimbu puidu- ja niineosas (puu tüves puidus ja koore elusas osas)
a) Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. b) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale. Eesmise rühma lihased, toimides õlaliigesele, teostavad õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni. Vahelmine rühm: a) Abaluualune lihas - Algab: abaluualuselt augult. Kinnitub: õlavarreluu väikesele kõbrukesele ja selle harja ülemisele otsale. b) Suur ümarlihas - Algab: abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harja alumisele osale. c) Seljalailihas (pindmine kiht) - Algab: viie alumise rinnalüli ogajätkelt, rindkere- nimme sidekirmelt, niudeharjalt ja kolmelt alumiselt roidelt
lamedalehine jõgitakjas (Sparganium angustifolium) ning väike ning kollane vesikupp (Numphar pumilum, N. luteum). Lisaks turbasammaldele võime nii mätastel kui ka mätaste vahel leida harilikku jõhvikat (Oxycoccus palustre) ning kohati ka väikeseviljalist jõhvikat (O. microcarpus). Üheks omapärasemaks liigiks on aga pisike punakas putuktoiduline taim -huulhein (Drosera). Silmapaistvuselt järgmine on pikalehine huulhein (D. anglica) ning pingsat otsimist nõuab vahelmine huulhein (D. intermedia). Kaitseala samblike koondnimestik sisaldab 136 liiki samblikku. Looduskaitsealalt on leitud 2 haruldast samblikku (Leptogium saturnium ja Flavoparmelia caperata). Euroopa seente punasesse nimistusse kantud seeneliikidest kasvab Nigulas leht-kobartorik (Grifola fondosa), mugultorik (Polyporus tuberaster) ja taigapässik (Inonotopsis subicolosus). Liblikalistest on uuritud põhjalikult suurliblikaid, esindatud 370 liigiga. Neist 3 on EPRs
derivaadid? 1. Seljakeeliku mesoderm e kordamesoderm - formeerub seljakeelik ja määrab kogu organismi anterioposterioorse telje 2. Paraksiaalne mesoderm - moodustab neuraaltoru külgedele somiite, millest arenevad selja pärisnahk e dermis, skeletilihased, roided, selgroog, kõõlused, dorsaalaordi endoteel 3. Anterioorne paraksiaalne mesoderm ei segmenteeru, sellest kujuneb pea mesoderm, mis koos peaneuraalharja rakkudega panustab peapiirkonna lihaste, luude ja sidekoe moodustumisele 4. Vahelmine mesoderm - areneb urogenitaalsüsteem: gonaadid, neerud ja nendega seotud juhad ning neerupealiste välimine osa Mis on seljakeelik ja seljakeeliku mesodermi funktsioonid, mis sellest saab imetajatel? Seljakeelik ehk notokord - embrüonaalne keskstruktuur, mis on iseloomulik kõigile keelikloomadele; imetajatel jpt organismidel kaob embrüo arengu käigus, täiskasvanud organismis ei esine. Seljakeelikust lähtuvad signaalid aitavad kaasa neuraaltoru kujunemisele ja selle dorso-
koosnevad koed. Algkoel on kaks põhiomadust: kiire paljunemine ja võime muutuda teiste kudede rakkudeks ehk diferentseerumisvõime. Asukoha järgi eristatakse 4 algkoe rühma: tipmine e. apikaalne meristeem, (kasvukuhikus) Tipmine meristeem paikneb juurte ja varte pea- ja külgharude tippudes, seal toimub taime pikkuskasv. Külgmine e. lateraalne meristeem, nimetatakse ka kambiumiks. Paikneb telgelundites pinnaga parallelse kihina. Põhjustab elundite kasvu laiusesse e. jämenemist. vahelmine e. interkalaarne meristeem (lehe alusel, varres, sõlmevahes) asetseb varre sõlmevahede alumises osa, lehtede ja õieraagude alusel. Võimaldab vastavate elundite pikkuskasvu. Haava- ehk kalluse meristeem tekib taime vigastatud koha ümber ja võimaldab haavade kinnikasvamist. Tekkeaja alusel: Esmased - tekivad seemnes Sekundaarsed - teatud arenguetapil (korgikambium) Püsikoed on taime algkoest diferentseerunud koed. kattekude juhtkude tugikude põhikude (imikude, erituskude)
südametööd. Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata. VERESOONED Organismis olevad veresooned jaotuvad: Arteriteks e tuiksoonteks, Veenideks e tõmbsoonteks, Kapillaarideks e juussoonteks.
südametööd. Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Südame sein on kolmekihiline : sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata. VERESOONED Organismis olevad veresooned jaotuvad: Arteriteks e tuiksoonteks, Veenideks e tõmbsoonteks, Kapillaarideks e juussoonteks.
Kõhtmiselt migreeruvad neuraalharja rakud väldivad sklerotoomi tagumist osa. Seal – tõukuvad efriinid. Tähtsamad pea struktuurid mis arenevad neuraalharjast. keha neuraalharjastki: Perifeerne närvisüsteem: peaganglionid ja nendega seotud peanärvid, gliia; Näo melanotsüüdid. Mesoderm: skeletilihaste ja luude areng Mesodermi põhikomponendid.Seljakeelik,Paraksiaalne mesoderm (somiidid ja pea mesoderm), külgplaadi mesoderm ja vahelmine mesoderm. Paraksiaalne mesoderm: Paraksiaalse mesodermi indutseerivad BMP valgud. Ka FGF ja Wnt valgud; ta segmenteerub somiitideks. SOmiidid embrüo segmentatsiooni mudel. Metameersed, osalevad selgroolülide metameersuse määramisel -> spinaalnärvide metameersus. Ka neuraalharja rakkude rändamise segmentsuses; Differentseeruvad kolmes põhisuunas: skelrotoom, müotoom ja dermatoom. Kella ja lainerinde mudel. Morfogeenide gradiendid somiitide-eelses mesodermis: FGF,
hõõrdumise eest ja soodustab libisemist.Põletiku korral kaotab peritoneum oma sileduse ja võivad tekkida elunditevahelised liited. Õhu ja vedeliku kogunemisel peritoneumiõõs avardub. Siseelundite asetuse alusel võib peritoneumiõõne jagada 3 korruseks. I ülemine korrus, mis vastab epigastriumile. Paikneb diafragmakupli all ja ulatub ristikäärsoole kinnistini. Siin asuvad magu, duodeenumi ülaosa, maks, pankreas, põrn, neerud koos neerupealsetega. II vahelmine korrus lõpeb all vaagnajuurdekõigu tasapinnaga. Siin paiknevad peensoole lingud, mida raamistab käärsool. Sooled on eest kaetud suurrasvikuga. III alumine korrus paikneb väikevaagna õõnes ja need on kõhukelme madalamad kohad, kuhu võib koguneda veri verejooksu või mäda põletiku korral. http://www.highlands.edu/academics/divisions/smpe/biology/th/2121/images/abdregions.jpg MAGU ventriculus (gaster)
hõlbustab südametööd. Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata. Vereringe Vereringe on vere pidev ringlemine veresoontes.
PERISTALTIKAGA. ● Toonuse tõttu ei lange toit makku nagu tühja kotti, vaid haaratakse aktiivselt mao seina poolt. ● Peristaltilised lained algavad u iga 20 sek järel funduse piirkonnast ja tugenevad püüloruse suunas, kus saavutavad tugeva ringlihaskihti tõttu maksimumi. ● Peristaltika viib edasi pindmisi, enim läbiseeditud toiduosi. Lihaskesta kihid: 1. Välimine pikikiht:tuleb söögitorult ja läheb üle peensoolele; nn maopaelad maokõverikel. 2. Vahelmine ringkiht:eelmisest tugevam, mao üleminekul peensooleks, lukutiosas moodustab sulgurlihased. 3. Sisemine põhikiht:enam arenenud lävise ja põhja piirkonnas. 4. Serooskest:katab magu väljastpoolt igast küljest - magu on intraperitoneaalne elund - naaberelunditele üle minnes moodustab serooskest sidemeid e LIGAMENTE. - niiske, sile, veniv, võimaldab mao kuju muutmist libisemist naaberelundite suhtes
(kortikosteroidid neerupealise koore hormoonide ühine tunnus on keem.strukt järgi on nad steroidid) paiknevad rakud produtseerivad erinevaid hormoone ja nende talitl. on erinevalt reguleeritud: *Pindmine õhuke rakkude kiht neerupealise pinnal. Siin sünteesitakse mineraalkortikoide (org elektrotsüütide ja veevahetuse reg.), olulisem aldosteroon. See stimuleerib Na,Cl ja vee(kaudne) tagasiimendumist verre distaalsetes neerutorukestes, samal ajal K ja vabade H-ioonide eritumist uriini. *Vahelmine paksem kiht, kus rakud paiknevad paralleelsete sammastena. Siin produts. glükokortikoide, tähtsaim kortisool (rotil- kortikosteroon). G-l org.talitlusele laialdane mõju: glükogeneesi stimuleerimine maksas soodust. aminohapete kasuamist), pärsivad glükoosi kasutamist perifeersetes kudedes(piirates glükoosi trantsporti verest rakkudesse -tõstavad veresuhkru taset), lipolüüsi stimuleeriv efekt rasvkoes (rasvhapete kasut. energiavajadusteks /ka lihastes/). G avaldavad mõju ka valkude
Joonis 7 Sisemine niudeveen vaagnast, välimine alajäsemest. 121) Ülajäseme arterid Arterid: Kaenlaarter, õlavarrearter ja tema haru süva õlavarrearter, kodarluuarter ja küünarluu arter, süva ja pindmine pihukaar, 10 kämblaarterit, iga sõrm saab 4 sõrmearterit. 122) Ülajäseme veenid Veenid: Veenid suunavad vere südamesse tagasi kahes kihis: 1) Pindmiste veenide kaudu. Kodarluumine nahaveen läheb üle kaenlaveeniks, küünarluumine nahaveen läheb üle õlavarreveeniks, vahelmine küünarluumine nahaveen 2) Süvade veenide kaudu, mis kulgevad kahekaupa paralleelselt samanimeliste arteritega. Paarilised sõrmeveenid, paarilised kämblaveenid, süva ja pindmine pihukaar, 2 kodarluuveeni ja 2 küünarluuveeni, 2 õlavarreveen, kaenlaveen, rangluualune veen. 123) Alajäseme arterid Arterid: Alajäseme arterid on suhteliselt sügaval: Reie arter, süva reiearter, õndlaarter, eesmine
Arterid: Kaenlaarter, õlavarrearter ja tema haru süva õlavarrearter, kodarluuarter ja küünarluu arter, süva ja pindmine pihukaar, 10 kämblaarterit, iga sõrm saab 4 sõrmearterit. 56 109) Ülajäseme veenid? Veenid: Veenid suunavad vere südamesse tagasi kahes kihis: 1) Pindmiste veenide kaudu. Kodarluumine nahaveen läheb üle kaenlaveeniks, küünarluumine nahaveen läheb üle õlavarreveeniks, vahelmine küünarluumine nahaveen 2) Süvade veenide kaudu, mis kulgevad kahekaupa paralleelselt samanimeliste arteritega. Paarilised sõrmeveenid, paarilised kämblaveenid, süva ja pindmine pihukaar, 2 kodarluuveeni ja 2 küünarluuveeni, 2 õlavarreveen, kaenlaveen, rangluualune veen. 57 110) Alajäseme arterid? Arterid: Alajäseme arterid on suhteliselt sügaval: Reie arter, süva reiearter, õndlaarter,
Arterid: Kaenlaarter, õlavarrearter ja tema haru süva õlavarrearter, kodarluuarter ja küünarluu arter, süva ja pindmine pihukaar, 10 kämblaarterit, iga sõrm saab 4 sõrmearterit. 56 109) Ülajäseme veenid? Veenid: Veenid suunavad vere südamesse tagasi kahes kihis: 1) Pindmiste veenide kaudu. Kodarluumine nahaveen läheb üle kaenlaveeniks, küünarluumine nahaveen läheb üle õlavarreveeniks, vahelmine küünarluumine nahaveen 2) Süvade veenide kaudu, mis kulgevad kahekaupa paralleelselt samanimeliste arteritega. Paarilised sõrmeveenid, paarilised kämblaveenid, süva ja pindmine pihukaar, 2 kodarluuveeni ja 2 küünarluuveeni, 2 õlavarreveen, kaenlaveen, rangluualune veen. 57 110) Alajäseme arterid? Arterid: Alajäseme arterid on suhteliselt sügaval: Reie arter, süva reiearter, õndlaarter,
KUSEPÕIS Sein koosneb kolmest kestast: Limaskest – pind moodustab kurde, katteepiteeliks on transitoorne epiteel (epiteeli kihid: basaalkiht, vahekiht, pindmine kiht), epiteeli all limaskesta proopria, järgneb kohev sidekoeline submukoosa Lihaskest – väga paks, selle moodustavad kolm raskesti eristatavat kihti: sisemine ja välimine longitudinaalkiht, vahelmine tsirkulaarne kiht Adventiitsia – sidekoest, hulgaliselt rasvarakke ja suuri veresooni Peritoneumiga kaetud piirkonnas on kusepõie väliskestaks serooskest ISASSUGUORGANITE JAOTUS Isassuguorganid: munandid e testised, munandimanus, seemnejuha Eesmärgiks on spermatosoidide moodustamine, säilitamine ja transport ning suguhormoonide süntees TESTIS. VÄÄNTUUBULI SEINA EHITUS. Munandeid katab serooskest, selle all paikneb valkjaskest e albugiinea
liigid hanevits, harilik jõhvikas, kukemari, alpi jänesvill -peenra-älvesraba kasvukohatüüp (mätastel ja kõrgemates mättavahedes nagu mättarabades) älvestel karakteersed liigid rabakas, valge nokkhein, pikalehine huulhein, mudatarn, pudev turbasammal, õrn turbasammal. -laukaraba kasvukohatüüp: karakteersed liigid pudev turbasammal, sagedamini kollane vesikupp, valge ja väike vesiroos, vahelmine vesihernes, kalda ääres valge nokkhein, mudatarn, rabakas. SOODE LOOMASTIK Madal- ja siirdesood Putukad -üle 1500 liigi, kõige liigirikkam rühm mardikalised -põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised -mardikalistest on arvukamad avamaalised liigid -suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme -septembris palju sääski: karksääsk ja sääriksääsk
sudeedi põisjalg (Toila maastikukaitsealal), lehitu pisikäpp (Kurtna maastikukaitsealal, Jänijõel, Muraka rabas), odajas astelsõnajalg (Pikkjärve ääres), sinine kopsurohi (Tartu lähistel) II kategooria: roomav akakapsas (Abruka saarel), varju-püsikluste (puudub Lõna- ja Kesk- Eestis), uimastav varesputk (Abruka saarel), laialehine nestik (Ida- ja Loode-Eestis), vahelmine lõokannus (Harjumaal, Saaremaal, Kagu-Eestis), mets-aruhein (üle Eesti), luuderohi (Saaremaal, Hiiumaal), pehme mesihein (Harjumaal), must seahernes (Lääne-Eestis), väike käopõll (üle Eesti), austria roidputk (Kagu-Eestis), villtulikas (Ida-Virumaal), salutulikas (Saaremaal), harilik jugapuu (saartel ja Lääne-Eestis), püstine hiirehernes (Lääne-Eestis), lood-angervars (Lääne-Eestis, Viljandimaal),
annaabi.ee 
