Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Matemaatiline analüüs I (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
  • Sõnastada ja tõestada piirväärtusteoreem kahe funktsiooni summa piirväärtuse arvutamiseks protsessis x → +∞.
    Teoreem (1): Kahe, kolme, üldiselt lõpliku hulga muutuvate suuruste algebralise summa piirväärtus võrdub nende muutuvate suuruste piirväärtuste algebralise summaga .
    lim(u1 + u2 +….) = lim u1 + lim u2 + …
    Tõestus: Tõestan teoreemi kahe funktsiooni liitmise korral.
    Olgu lim f(x) = A ja lim g(x) = B ( Vaatlen mõlemaid protsesse piirprotsessis x → +∞)
    Teoreem (1) põhjal võib kirjutada lim x → +∞ f(x) + g(x) = lim x → +∞ f(x) + lim x → +∞ g(x)
    Eeldame, et liidetavaid on lõplik arv.
    Tugineb lvs omadusele.
    Lvs (lõpmata väike suurus) omadus:
    lim(x→+∞) f(x) = A, kui iga ε > 0 korral leidub selline arv N, et iga x > N korral on
    I f(x) – A I
    Kui lim(x → +∞) f(x) = A, siis f(x) = A + α(x), kus α(x) Є lvs (x → +∞)
    Kui lim(x → +∞) g(x) = B, siis g(x) = B + β(x), kus β(x) Є lvs (x→+∞)
    Kui leidub niisugune arv, kus I f(x) I ‹ ε (lvs omadus), siis
    Järelikult: f(x) + g(x) = A+B + ( α(x) + β(x) ) Єlvs (x → +∞)
    Lim ( f(x) + g(x) ) = A+B m.o.t.t.
    Sõnastatud teoreem kehtib mistahes lõpliku arvu liidetavate korral.
    Näide 1:
  • Esitada funktsiooni y = f (x) punktis pidevuse definitsioon.
    Tuletada funktsiooni pidevuse tunnus.
    Pidevus on funktsiooni omadus, kusjuures mingis kindlas piirkonnas pideva funktsiooni graafik on katkematu joon.
    Olgu funktsioon y=f(x) määratud mingi argumendi väärtusega xo ja selle mingis ümbruses keskpunktiga xo. Olgu yo = f (xo). Kui argument x muutub mingi positiivse või negatiivse väärtuse võrra ning omandab väärtuse x= xo + Δx, siis ka funktsioon y muutub mingi suuruse Δy võrra ja see väljendub valemiga: Δy= f(xo + Δx) – f(xo).
    Definitsioon: Funktsiooni y = f (x) nimetatakse argumendi väärtusel x=xo pidevaks, kui on täidetud kolm tingimust:
  • = 0 ehk punkt x0 peab olema funktsiooni määramispiirkonnast
  • peab eksima lõplik piirväärtus

  • NB: Funktsioon ei ole pidev, kui kasvõi üks nendest tingimustest ei ole täidetud.
    Näide 1: Tõestan, et funktsioon y=x2 on pidev mistahes punktis xo.
    Tõepoolest: yo = (xo)2, y + Δy= (xo + Δx)2, y + Δy= (xo + Δx)2 – (xo)2 = 2 Δx xo + Δx2
    ,
    mil viisil Δx nullile ka ei läheneks.
    Uurides analoogiliselt kõiki elementaarseid põhifunktsioone, saab tõestada, et iga elementaarne põhifunktsioon on on pidev punktis, milles ta on määratud.
    Pidevuse tunnus:
    f(x) arv; ; lim Δy=0
    Pideva funktsiooni korral lõpmata väikesele argumendi muudule vastab lõpmata väike arv.
  • Defineerida funktsiooni y = f (x) tuletis y’. Sõnastada ja tõestada funktsiooni diferentseeruvuse ja pidevuse vaheline seos.
    Definitsioon: Funktsiooni y=f(x) tuletiseks argumendi x järgi nimetatakse funktsiooni muudu Δy ja argumendi muudu Δx suhte piirväärtust, kui argumendi muut läheneb nullile.
    Funktsiooni y=f(x) tuletist punktis x tähistatakse f ’ ( x ) , st f’(x) =def.
    ,kus muut (mis vastab argumendi muudule
    lim(x→x0) Δy/Δx = lim(x→x0) [(f(x0+ Δx)-f(x0)/ Δx] (*)
    Tähistatakse y`x` (y tuletis x järgi) v f`(x) v dy/dx v (d/dx)y
    Antud funktsiooni f(x) tuletise leidmist nimetatakse selle funktsiooni diferentseerimiseks.
    Näide 1: Leian funktsiooni y=x2 tuletise y’ suvalises punktis ( nt. x=3)
    (2
    2
    y’= lim(x→x0)= lim 2 +
    = 2x

    Kui x=3, siis y’=3*2=6
    Definitsioon: Kui funktsioonil y = f(x) on tuletis punktis x= x0, s.o. kui eksisteerib piirväärtus(*), siis funktsioon on argumendi antud väärtusel diferentseeruv .
    Teoreem: Kui funktsioon y = f(x) on diferentseeruv mingis punktis x= x0, siis on ta selles punktis pidev.
    Tõepoolest, kui lim(x→x0) = f ’ ( x ), siis = f ’ ( xo ) + γ, kus γ on suurus, mis läheneb nullile, kui . Kuid siis
    f ’ ( xo ).
    Siit järeldub, et
    See omakorda tähendab, et funktsioon f(x) on punktis x0 pidev!
    Järeldus:
    → Punktis x diferentseeruv ehk omab tuletist.
    Funktsiooni pidevus ja diferentseeruvus on seotud: Iga diferentseeruv funktsioon on pidev!

    E:
    V:
    8. Defineerida diferentseeruva funktsiooni diferentsiaal dy. Esitada funktsiooni muudu ja diferentsiaali vaheline seos.
    Eeldame, et funktsioon on diferentseeruv : st et on olemas tuletis.
    On olemas lim(x→x0) = f ’ ( x ), kusjuures f’(x) on lõplik suurus.
    Funktsiooni muut on (
    võib tõlgendada kui muutujate x ja y absoluutse vea ülemmäärasid ligikaudsel arvutamisel.
    Näide 1: y = x3 Avaldada , kui
    ja x on teada.
    ((3+x3 =( 3x2 ) + ( 3x2 +
    3 )
    Kui x = 1 ja , siis
    = ( 0,3 ) + ( 0,031 ) = 0,331
    Kui x = 1 ja , siis
    ( … ) + (…muutub järjest väiksemaks…) 2
    Lähtudes tuletise definitsioonist lim(x→x0) = f ’ ( x ) →
    = f ’ ( x ) , kus
    lim(x→x0)
    Korrutades viimast võrdust , saame ( + α
    α kõrgemat järku lvs
    suhtes kui
    → 0
    Definitsioon: Funktsiooni f (x) muudu
    peaosa f ( x ) nimetatakse funktsiooni diferentsiaaliks ja tähistatakse dy.
    dy = f’ (x)
    Erijuhul: y = x, siis
    Kokkuvõttes: dy= f’(x)
    Kui y = f(x) on liitfunktsioon , kus x = g(x), siis dy= f’(x) ’t * dt = f’ (x) dx
    Lähtudes diferentsiaali definitsioonist
    ≈ f’(x)dx
    ehk dy ≈
    ( dy = f’(x)
    Sellest järeldub: ( = f’(x) ehk ( ≈ f (x) +
    (*)

    Näitena vaatame ülesannet:
    Näide 2: Arvutada ligikaudu kasutades ligikaudset võrdust (*)
    Abifunktsioon: y =
    x = 8
  • Sõnastada ja tuletada kahe funktsiooni summa diferentseerimise reegel.
    Teoreem: Lõpliku arvu diferentseeruvate funktsioonide summa tuletis on võrdne nende funktsioonide tuletiste summaga.
    Näiteks kolme liidetava korral:
    y = u (x) + v (x) + w (x); y’ = u’(x) + v’ (x) + w’ (x)
    Tõestus: Argumendi väärtuse x korral y = u + v + w
    (argument x on jäetud funktsiooni tähistuses lühiduse mõttes kirjutamata) ja argumendi väärtuse x + Δx korral: y + Δy = (u + Δu) + (v + Δv) + (w + Δw),
    kus Δu , Δv , Δw , Δy on funktsioonide y, u, v, w muudud, mis vastavad argumendi x muudule Δx.
    Järelikult Δy = Δu + Δv + Δw,
    y’ = lim(x→x0)
    ehk y’ = u’(x) + v’ (x) + w’ (x) m.o.t.t.
    Näide 1:
  • Tuletada parameetrilisel kujul antud funktsiooni diferentseerimise reegel.
    Olgu argumendi x funktsioon y antud parameetriliste võrranditega
    t0 ≤ t ≤ T (1)
    Eeldame, et funktsioonid x(t) ja y(t) on diferentseeruvad ja et funktsioonil x = x(t) on olemas pöördfunktsioon t = X (x), mis on samuti diferentseeruv.
    Parameetriliste võrranditega määratud funktsiooni y = f(x) võib siis vaadelda liitfunktsioonina y= y(t), t=X(x), kus t on vahelmine argument.
    Liitfunktsiooni diferentseerimise eeskirja järgi:
    y’ x = y’t t’x = y’t ( t ) X’x(x) (2)
    Pöördfunktsiooni diferentseerimise eeskirja järgi
    Asetades viimase avaldise võrdusesse, saame
    Ehk
    Saadud valem võimaldab leida parameetrilisel kujul antud funktsiooni tuletist y’x, leidmata otsest sõltuvust x ja y vahel.
    Näide 1: Argumendi x funktsioon y on antud parameetriliste võrranditega
  • Tuletada funktsiooni y = xα α ε R diferentseerimise valem kasutades logaritmilise diferentseerimise võtet.
    Teoreem: Funktsiooni y = xα tuletis on y = αxα-1 , kus α on mistahes reaalarv , s.o. kui y = xα, siis on y = αxα-1
    Tõestus: Olgu x > 0 Kasutades logaritmilise diferentseerimise võtet,
    saame ln y = ln xα ; ln y = α ln x ;
    Diferentseerime saadud võrduse mõlemaid pooli x järgi, arvestades, et y on x funktsioon:
    Asendades y avaldisega xα saame lõplikult
    y = αxα-1
    Valem on õige ka siis, kui x Näide: y = x3 Leida y’ kasutades logaritmilist diferentseerimist!
    ln y = ln x3
    ln y = 3 ln x
    y’ =
  • Tuletada funktsiooni y = arctanx diferentseerimise valem
    Eeldame, et on teada tan x ’ =
    Arcustangens on tangensfunktsiooni pöördfunktsioon, st y = arctanx
    tan y = tan arctan
    tan y = x (1)
    Teoreem : Funktsiooni arctan x tuletis on
    Tõestus: Eeldusest → x’y =
    Järelikult: y’x =
    Kuid
    Et (1) tan y = x, siis saame lõpuks
    y’ =
    Teooriatöö lühiküsimused:
  • Defineerida funktsiooni y = f(x) tuletis y’
    Definitsioon: Funktsiooni y = f (x) tuletiseks argumendi x järgi nimetatakse funktsiooni muudu Δy ja argumendi muudu Δx suhte piirväärtust, kui argumendi muut läheneb nullile.
    Tähistus: y’x =
    Näide 1: Leian funktsiooni y=x2 tuletise y’
    (2
    2
    y’= lim(x→x0)= lim 2 +
    = 2x

  • Esitada liitfunktsiooni diferentseerimise reegel
    y= f(g(x)) Kui tähistada u = f(x), siis saame ahela x → u → y Argumendi x muudule Δx vastab vastab suuruse u muut Δu =
    Olgu Δu = o (ei võrdu 0ga) Suuruse u muudule Δu vastab suuruse y muut.
    Δy = g(u+ Δu) – g(u)
    Leiame liitfunktsiooni y = g(f(x)) tuletise
    y’=
    kui mõlemast tegurist eraldi piirväärtus eksisteerib =
    = funktsiooni u=f(x) tuletise olemasolust punktis x järeldub f-n u = f(x) pidevuse selles punktis ja
  • Lõpmata väikesed ja lõpmata suured suurused on alati seotud mingi kindla piirprotsessiga.
    Definitsioon: α(x) nim. vaadeldavas piirprotsessis lõpmata väikeseks suuruseks, kui lim α(x) = 0
    Lvs (lõpmata väike suurus) omadus:
    lim(x→+∞) f(x) = A, kui iga ε > 0 korral leidub selline arv N, et iga x > N korral on
    I f(x) – A I
    Kui lim(x → +∞) f(x) = A, siis f(x) = A + α(x), kus α(x) Є lvs (x → +∞)
    Definitsioon: β(x) nim. vaadeldavad piirprotsessis lõpmata suureks suuruseks, kui lim β(x)=+
    Lss (lõpmata suur suurus) omadus:
    β(x) (x→+∞) lss (x→+∞) , kui iga kuitahes suure L korral leidub selline arv N,
    et | β (x)|> L alati kui x > N
  • Milline on y=f(x) graafik lõigul (a;b), kui
    Kui funktsioon y=f(x) on lõigul (a;b) pidev ja omadab selle otspunktides erinevate märkidega väärtused, siis leidub punktide a ja b vahel vähemalt üks punkt x=c, milles funktsioon omandab väärtuse null f(c) = 0
    Sellel teoreemil on geomeetriline sisu: Pideva funktsiooni graafik, mis ühendab punkte M1(a; f(a)) ja M2(b;f(b)), kus f(a) b lõikab x telge vähemalt ühes punktis.
  • Defineerida logax
    Logaritmfunktsioon: y=logax (01 on see funktsioon rangelt kasvav ja juhul 0 N korral on

  • I f(x) – A I
    Kui lim(x → +∞) f(x) = A, siis f(x) = A + α(x), kus α(x) Є lvs (x → +∞)
  • Defineerida funktsiooni y=f(x) pidevus punktis x=xo
    Definitsioon: Funktsiooni y = f (x) nimetatakse argumendi väärtusel x=xo pidevaks, kui on täidetud kolm tingimust:
  • = 0 ehk punkt x0 peab olema funktsiooni määramispiirkonnast
  • peab eksima lõplik piirväärtus

  • NB: Funktsioon ei ole pidev, kui kasvõi üks nendest tingimustest ei ole täidetud.
  • Vasakule Paremale
    Matemaatiline analüüs I #1 Matemaatiline analüüs I #2 Matemaatiline analüüs I #3 Matemaatiline analüüs I #4 Matemaatiline analüüs I #5 Matemaatiline analüüs I #6 Matemaatiline analüüs I #7 Matemaatiline analüüs I #8 Matemaatiline analüüs I #9 Matemaatiline analüüs I #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 356 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kessu090 Õppematerjali autor
    Mat. analüüs I konspekt - Endel Ruustal. Hea asi!

    Sarnased õppematerjalid

    Matemaatiline analüüs - konspekt I
    9
    doc

    Matemaatiline analüüs - konspekt I

    1. Funktsioon: Funktsiooni mõiste. Olgu antud 2 muutuvat suurust x ja y. Funktsiooniks (ehk üheseks funktsiooniks) nimetatakse kujutist mis seab suuruse x igale väärtusele tema muutumispiirkonnast vastavusse suuruse y ühe kindla väärtuse. Muutujat x nimetatakse seejuures sõltumatuks muutujaks ehk argumendiks ja muutujat y sõltuvaks muutujaks. Funktsioone tähistatakse tavaliselt tähtedega f; g; u; v; ; jne. Olgu antud funktsioon f mille argumendiks on x ja s~oltuvaks muutujaks y. Muutuja y väärtust milleks funktsioon f kujutab argumendi x nimetatakse funktsiooni f väärtuseks kohal x ja tähistatakse sümboliga f(x). Seega, me võime kirjutada seose y = f(x) ; (1.1) mis väljendab muutuja y "seotust" argumendiga x funktsiooni f kaudu. Mõnikord kasutatakse funktsiooni ja sõltuva muutuja tähistamiseks ühte ja sama sümbolit. Sellisel juhul seos (1.1) omab kuju y = y(x). Argumendi x muutumispiir

    Matemaatiline analüüs
    Matemaatika I küsimused ja mõisted vastustega
    32
    doc

    Matemaatika I küsimused ja mõisted vastustega

    piirkonnas A, kui F `(x) = f(x) iga x A korral. Funktsiooni algfunktsiooni leidmist nimetatakse integreerimiseks. 31. Määramata integraal - avaldist F(x) + c , kus F(x) on funktsiooni f(x) mingi algfunktsioon ja c R on suvaline konstant, nimetatakse funktsiooni f(x) määramata integraaliks. 32. Ratsionaalfunktsioon - ratsionaalfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni kujul: y = Fn(x) / Gm(x) kus Fn(x) ja Gm(x) on n ja m järku polünoomid. 33. Polünoom - hulkliige. Lõpliku summa näol esinev matemaatiline avaldis 34. Lihtmurdratsionaalfunktsioon - kui murru lugeja aste (polünoomi järk) on väiksem murru nimetaja astmest ( n < m) , siis nim. seda funktsiooni lihtmurdratsionaalfunktsiooniks. 35. Liigmurdratsionaalfunktsioon - kui murru lugeja aste on suurem murru nimetaja astmest ( n > m ) on tegu liigmurdratsionaalfunktsiooniga. 36. Riemanni integraal - piirväärtust lim , 0 = lim f ( i) x i , 0 ( summa n kuni i = 1) nimetatakse funktsiooni f (x) määratud integraaliks e

    Matemaatika
    Matemaatiline analüüs l
    37
    docx

    Matemaatiline analüüs l.

    Matematiline analüüs l. Jaan Jaano 1. Arvtelje mõiste. Reaalarvu absoluutväärtus. Loetleda absoluutväärtuse omadused. Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused. Tõkestatud hulga definitsioon. Arvtelje mõiste. Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund. Võib väita, et igale arvtelje punktile vastab üks ja ainult üks reaalarv ja vastupidi: igale reaalarvule vastab üks ja ainult üks arvtelje punkt. Absoluutväärtuse mõiste. Reaalarvu a absoluutväärtuseks nimetatakse järgmist mittenegatiivset reaalarvu: |a| = a kui a 0 -a kui a < 0 . Reaalarvu a absoluutväärtus |a| on punkti a ja nullpunkti vahelist kaugust arvteljel. Absoluutväärtuse omadused: 1. | - a| = |a| 2. |ab| = |a| |b| 3. |a + b| |a| + |b| 4. |a - b| | |a| - |b| | Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused. Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (a - , a + ), kus > 0 on ümbruse raadius. Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suva

    Matemaatiline analüüs
    Matemaatiline analüüs I 1-teooria KT
    10
    docx

    Matemaatiline analüüs I 1. teooria KT

    1. Arvtelje mõiste. Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund. Absoluutväärtuse mõiste. Reaalarvu a absoluutväärtuseks nimetatakse järgmist mittenegatiivset reaalarvu: |a| =a kui a 0; -a kui a < 0. Reaalarvu a absoluutväärtust |a| võib tõlgendada kui punkti a ja nullpunkti vahelist kaugust arvteljel. Absoluutväärtuse omadused: 1. | - a| = |a| 2. |ab| = |a||b| 3. |a + b| |a| + |b| 4. |a - b| ||a| - |b|| Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused. Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (a - ,a + ), kus > 0 on ümbruse raadius. Arv x kuulub arvu a ümbrusesse (a-,a+) siis ja ainult siis, kui selle arvu kaugus arvteljel on arvust a väiksem kui , st |x - a| < . Tõkestatud hulgad. Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik (a,b) nii, et A (a,b). 2. Jäävad ja muutuvad suurused. Suurust, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi, nimetatakse muutuvaks suu

    Matemaatiline analüüs 1
    Matemaatiline analüüs KT1 vastused
    23
    doc

    Matemaatiline analüüs KT1 vastused

    MATEMAATILINE ANALÜÜS I KONTROLLTÖÖ 1.Arvtelje mõiste- Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund. Kasutades neid kolme parameetrit, saab arvtelje punktidele seada vastavusse reaalarvud. Reaalarvu absoluutväärtus- |a| = a kui a 0 -a kui a < 0 Reaalarvu a absoluutväärtust |a| võib tõlgendada kui punkti a ja nullpunkti vahelist kaugust arvteljel. Loetleda absoluutväärtuse omadused- 1. | - a| = |a| 2. |ab| = |a| |b| 3. |a + b| |a| + |b| 4. |a - b| | |a| - |b|/ Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused- Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (a - , a + ), kus > 0 on ümbruse raadius. Arv x kuulub arvu a ümbrusesse (a-, a+) siis ja ainult siis, kui selle arvu kaugus arvteljel on arvust a väiksem kui , st |x - a| < . Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku (a - , a], kus > 0. Arv x kuulub arvu a vasakpoolsesse ümbrusesse (a - , a] siis ja ainult siis, kui selle

    Matemaatiline analüüs i
    Enno Paisu konspekt
    51
    pdf

    Enno Paisu konspekt

    Funktsioon. Määramispiirkond, väärtuste hulk. Pöördfunktsioon. Seaduspärasust või teisendust, mis igale X elemendile x seab vastavuse ühe hulga Y elemendi y nim. argumendi x funktsiooniks ja kirjutatakse y=f(x) Funktsiooni y=f(x) määramispiirkonnaks on kõigi nende argumendi x väärtuste hulk, mille korral funktsioon omab mõtet ja on lõpliku väärtusega. Funktsiooni väärtuste hulgaks nim. nende väärtuste hulka, mida funktsioon omandab, kui läbib kogu määramispiirkonna. Tingimused, mis peavad olema täidetud elementaarfunktsioonide kaudu esitatud reaalmuutuja funktsioonil: B ( x) 1) A( x) 0 A( x) 2) 2 x A( x) A( x) 0 3) logaA(x) A(x) >0 arcsin A( x) 4) -1 A( x) 1 arccos A( x) Funktsiooni y=f(x) pöördfunktsiooniks nim. f-ni y=g(x), mis igale funktsiooni f väärtusele y seab vastavusse need argumendi x väärtused, mille korral y=f(x) Olgu funktsioonid y=f(x) ja y=g(x), siis väärtus y on teisendatud argumendi x l

    Matemaatiline analüüs
    Matemaatilise analüüsi konspekt
    51
    pdf

    Matemaatilise analüüsi konspekt

    Funktsioon. Määramispiirkond, väärtuste hulk. Pöördfunktsioon. Seaduspärasust või teisendust, mis igale X elemendile x seab vastavuse ühe hulga Y elemendi y nim. argumendi x funktsiooniks ja kirjutatakse y=f(x) Funktsiooni y=f(x) määramispiirkonnaks on kõigi nende argumendi x väärtuste hulk, mille korral funktsioon omab mõtet ja on lõpliku väärtusega. Funktsiooni väärtuste hulgaks nim. nende väärtuste hulka, mida funktsioon omandab, kui läbib kogu määramispiirkonna. Tingimused, mis peavad olema täidetud elementaarfunktsioonide kaudu esitatud reaalmuutuja funktsioonil: B ( x) 1) A( x) 0 A( x) 2) 2 x A( x) A( x) 0 3) logaA(x) A(x) >0 arcsin A( x) 4) -1 A( x) 1 arccos A( x) Funktsiooni y=f(x) pöördfunktsiooniks nim. f-ni y=g(x), mis igale funktsiooni f väärtusele y seab vastavusse need argumendi x väärtused, mille korral y=f(x) Olgu funktsioonid y=f(x) ja y=g(x), siis väärtus y on teisendatud argumendi x l

    Matemaatiline analüüs
    MATEMAATILINE ANALÜÜS I TEOORIA KONTROLLTÖÖ Küsimused vastustega
    25
    doc

    MATEMAATILINE ANALÜÜS I TEOORIA KONTROLLTÖÖ Küsimused vastustega

    MATEMAATILINE ANALÜÜS I KONTROLLTÖÖ 1.Arvtelje mõiste- Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund. Kasutades neid kolme parameetrit, saab arvtelje punktidele seada vastavusse reaalarvud. Reaalarvu absoluutväärtus- |a| = a kui a ≥ 0 −a kui a < 0 Reaalarvu a absoluutväärtust |a| võib tõlgendada kui punkti a ja nullpunkti vahelist kaugust arvteljel. Loetleda absoluutväärtuse omadused- 1. | − a| = |a| 2. |ab| = |a| |b| 3. |a + b| ≤ |a| + |b| 4. |a − b| ≥ | |a| − |b|/ Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused- Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (a − ε, a + ε), kus ε > 0 on ümbruse raadius. Arv x kuulub arvu a ümbrusesse (a−ε, a+ε) siis ja ainult siis, kui selle arvu kaugus arvteljel on arvust a väiksem kui ε, st |x − a| < ε. Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku (a − ε, a], kus ε > 0. Arv x kuulub arvu a vasakpoolsesse ümbrus

    Matemaatiline analüüs 1




    Kommentaarid (1)

    Spikkrimeister profiilipilt
    Kala Kook: Väga tuli abiks, tänud.
    17:56 21-09-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun