ikooniks peetakse sakraalset eset, mis on mõeldud uskliku kristlase palveliseks suhtluseks Jumalaga. Ikooni keeleks on aga sümbolid ja märgid. Samuti räägitakse artiklis lühidalt erinevatest sümboolika liikidest ning tuuakse mõned selgitavad näited. Saame teada, et sümboolikat võib liigitada perspektiivi, keha, värvide, sõna, riiete ja atribuutide ning kompositsiooni valdkondadeks, seega igal kujutisel ikoonil on oma tähendus. Näiteks valge on issanda muutmise ja vagaduse tähendust omav värv. Samuti erinevalt tavalisest kujutlusest kasutatakse ikoonis vastupidist perspektiivi. Need ja paljud muud sümbolid aitavad autori väitel tänapäeval välja selgitada mitmete ajalooliste faktide tõesuse. Sümboolika vene ikoonides Vanavene ikoonimaal on suur ja keeruline kunst. See sisaldab palju sümboolseid pisiasju, mida märkab vaid asjatundja. Sukeldugem siis ka meie sellesse põnevasse
. Ta sündis umbkaudu aastal 480 ja suri 547. Ta rajas ühe kuulsamaid meeskloostreid aastal 529 Itaalias Monte Cassinos. Ta on pärit Nursia linnast. Sündis jõuka maaomaniku perekonnas. Hakkas üsna noorelt erakuks. Benedictus Benedictus maeti Monte Cassinosse kui ta oli 70 aastane. Kirjutas kloostrisse reeglistiku, mis kehtib ka mõndades kloostrites tänapäevani Monte Cassino klooster -----] Benedictuse vagadus. Ta sai tuntuks tema vagaduse poolest. Tema juurde kogunes palju õpilasi. Läheduses olevad mungad kutsusid nad oma kloostri ülemuseks, kuid hakkasid seda otsust kahetsema, kuna Benedictus kehtestas seal väga range korra. Ta oli sunnitud lahkuma. Monte Cassino klooster Vaadete elluviimiseks asutas ta Monte Cassino kloostri. Seal olid palju leebemad reeglid. Rõhutas, et mungad peavad alluma kloostriülemale. Benedictuse juhtlause oli ‘’Palveta ja tööta’’.
MOLIERE. Oli rändnäitleja, loob trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat. Moliere loomingu kõrgperiood algas komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659), milles ta pilkab aristokraatseid salonge ja seal harrastatavat kirjandust. Komöödiates "Meeste kool " ja "Naiste kool" naeruvääristab ta iganenud kiriklikku moraali. Need toovad hulga vaenlasi. 1664 esitab Moliere kolm vaatust teoksilolevast komöödiast "Tartuffe", milles toob lavale petisest kirikumehe, kes vagaduse maski all maiseid hüvesid ahnitseb. Keelati ära , autorile nõuti tuleriita. Uued komöödiad: "Don Juan" ( 1665) "Ihnus" (1668), Peategelane Harpagon on muutunud ihnuse võrdkujuks, kes näljutab ennast ja teisi, türanniseerib kõiki. Viimasteks kõrgkomöödiateks peenutsevaid salongikombeid ja pretsioosset kirjandust pilkav "Õpetatud naised " ja "Ebahaige", mille peategelane Argan kujutleb arstide sisendusel, et ta on haige, piinates nii oma lähikondlasi.
Püha Nikolaus sündis aastal 280 Patara linnas VäikeAasias Lüükia maakonnas kristlaste peres Oli Myra linna piiskop Püha Nikolause riietuseks oli alguses mitraga piiskopirüü ja teda saatis neegrist teenija Must Peeter Kui ta vanemad surid, päris ta varanduse ning aitas sellega vaeseid Seotus ristiusuga Tema onu oli Myra peapiiskop ja mõistis ta sügavat kutsumust ning pühitses ta preestriks Olles ise Myra piiskop, muutis ta sealse piiskopkonna oma vagaduse, energia ja imedega peagi edukaks Pühakuks kuulutamine Püha Nikolause kirjutas fiktiivse elulooga viis sajandit hiljem tuntuks Metodius Pühakunime sai ta näljaajal, lubades, et laevadelt leitakse palju vilja. Tõesti leiti last, millest jätkus kaheks aastaks Nikolause säilmed toodi pärast islamiusuliste vallutusi Myrast Kreekasse Barisse, talle ehitati sinna nimekirik Tema matusepaigast Baris leiti korduvalt mannat
,,Kallis Savisna" ,,Hällilaul Jerjumuskale" Rumalust ja lipitsemist pilkavad: ,,Kirp" Jumalasulase välise vagaduse taha peidetud maised mõtted: ,,Seminarist" Ajaloolised (mineviku kaudu oleviku näitamine): ooperid ,,Boriss Godunov" ja
Retsensioon Lugesin Moliere'i ,,Tartuffe". See näidend on üks tema loomingu kesksest teosest. Selle näidendi ilmumise õiguse eest pidi ta viis aastat võitlema kirikuringkondadega. ,,Tartuffe" kanti esimest korda avalikkuse ees ette 5. augustil 1667 ja sel oli väga suur edu. Ma arvan, et selle edu põhjuseks võis olla see, et autor oli pilke objektiks valinud variseri, kes vagaduse maski all oma musti asju ajab ning sellega tabas Moliere tolle aja ühiskonna üpriski olulist pahet. Näidend koosneb viiest vaatusest. Tegelased on järmised: proua Pernelle- Orgoni ema, Orgon- Elmire'i mees. Elmire- orgoni naine, Damis- Orgoni poeg, Mariane- orgoni tütar, Valere- Mariane'i peigmees, Cleante- Elmire'i vend, Tartuffe- vagatseja, Dorine- Mariane'i toaneitsi, härra loyal- kohtuteener, politseiametnik ja Flipote- proua Pernelle'i teenijanna. Tegevus toimub
Ristija Johannes kirjeldas Jeesust nii:"Vaata, see on Jumala tall, kes võtab ära maailma patu!" Okaskroon- Kristus pidi kandma okaskrooni enne ristilöömist, seetõttu on ka see ristilöömise sümbol. Roosikrants- palvehelmeste kee, milles helmed märgivad loetud nn. Maarja tervituste arvu. Kee nimetus tuleb Maarja ühest sümbolist, roosist. Algselt olevat roosikrantsi valmistatud kibuvitsamarjadest. Roheline on elu lootuse ja külvi värv. Violett on patukahetsuse ja vagaduse värv. Must on meeleparanduse ja leina värv. Lisa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus. http://www.eelk.ee/~ltund/voldikud/symbolid.html http://www.slideshare.net/Julduz/kristluse-smbolid-kunstis http://et.wikipedia
Kõrgemast seisusest kodanikud ja linnlased armastasid kanda väga värvikirevaid rõivaid. See väljendas ka inimeste rahalist seisu ja vara väärtust. Rõiva värvivalikutel arvestati värvidele vastava sümboolikaga. Punane väljendas armurõõmu ja võitlusvalmidust. Sinine tähendas truudust. Kollane oli õnneliku armastuse värv. Roheline väljendas iseseisvust. Valge tähendas süütust. Must oli kurbuse ja vagaduse värv. Lihtrahvale jäi mitme sajandi vältel võimalus kanda vaid neutraalsetes toonides või maarohtutega värvitud kangestest õmmeldud rõivaid. Kirevamast kangast särgi kant märkis paremale järjele jõudmist, lihtrahva seas. Peakatted olid kõige rohkem moevooludest mõjutatud ja isiku sotsiaalset kuuluvust rõhutavad. Meeste ja naiste pead oli ka kodus kaetud. Palja pea ja lahtiste juustega võisid olla vaid neiud, kes ehtisid oma
roomaktoliiklastel MRA - Maarja abreviatuur ehk monogramm, mis kujunes välja Bütsantsis. Moodustatud kreekakeelsest sõnapaarist Meter Theos (kr ,,Jumalaema") laps Jeesuslaps Maarja süles näitab Maarja emadust, pikad juuksed märgivad elujõudu, tugevust, puhtust (erinevalt kurtisaanide palmitsetud juustest), roos - Neitsi Maarja kui veatu puhtuse kehastus on Taevane Roos ja patuta Okasteta Roos, lamp tarkuse ja vagaduse sümbol merikarp palverännak muna valge muna sümboliseerib patuta viljastamist pitseeritud raamat sümboliseerib Neitsi Maarja süütust roosikrants sõna-sõnalt ,,roosipärg". Roosikrants on seotud järjestikuste palvetega, mida loendati nööri otsa aetud helmestega. Palved olid suunatud Neitsi Maarjale kui Taevaste Roosile. Palved keskenduvad Neitsi Maarja elule, mis rõhutavad rõõmu-, valu- ja aurikaste sündmuste sarju Notre-Dame'is on 34 Neitsi-Maarja kujutist
kinnitab ta pühalikult võrdväärset liitu. Mehe parem käsi õnnistab lapseootel naist. Suurendusklaasi abil võib märgata toolileenile nikerdatud pisidetaili - sünnitajate kaitsepühaku Margareta figuuri. Tagaplaanil avaneb vaade pruudivoodile, mille peatsis ripub hari - puhtuse sümbol. Peegel näitab sündmuse tunnistajate - kolme inimese - juuresolekut. Seinale, roosikrantsi kohale, ongi kunstnik kirjutanud oma nime: "Jan van Eyck oli siin, 1434". Roosikrants vagaduse tunnusena ripub peegli kõrval. Peegli ümber on kujutatud kümmet neljateistkümnest peatusest Kristuse teekonnal Kolgata mäele. Aknal seisab õun - kiusatuse võrdkuju. Koer on traditsiooniline truuduse sümbol. Laes ripub vasklühter üksiku põleva küünlaga. Sageli tõlgendatakse seda pulmaküünlana, mis vastabiellunute kodus tavakohaselt süüdati. Päeva pidulikkust rõhutab karusnahaga, tikandite ja pitsidega kaunistatud garderoob.
Jumal ise lõi vaesed ja rikkad. Rikkad selleks, et nad näitaksid oma helduse ja kristlikku halastust aidates vaeseid, vaesed aga, et nad paluksid jumalat oma heategijate hindeõnnistuse eest. Äärmist vaesust ja sellega kaasnenud kerjamist peeti loomulikuks. Kirikupühade kui ka muude pidustuste käigus toimus teinekord demonstratiivne hoolitsemine kerjuste eest kõrgest soost isikud jagasid väljavalitud santidele almuseid, kostitasid neid söögi ja joogiga ning erilise vagaduse märgina pesid neil isegi jalgu. Sellise armu osaliseks said vähesed, kerjuste põhihulk võis vaadata seda kõike vaid eemalt.
arreteeritakse Tartuffe. Ta oli kuninga poolt paljastatud. Lõpus kiidetakse ka monarhi ja tema oskust seada õiglus jalule. See on üks Moliere’i omadustest, et ta ülistab alati monrahi. Minu arust oli see väga huvitav näidend ning leian, et selliseid Tartuffe’sid on ka meie tänapäeva ühiskonnas väga palju. Ma arvan, et selle edu põhjuseks võis olla see, et autor oli pilke objektiks valinud variseri, kes vagaduse maski all oma musti asju ajab ning sellega tabas Moliere tolle aja ühiskonna üpriski olulist pahet. Tegelased: proua Pernelle- Orgoni ema, Orgon- Elmire’i mees. Elmire- orgoni naine, Damis- Orgoni poeg, Mariane- orgoni tütar, Valere- Mariane’i peigmees, Cleante- Elmire’i vend, Tartuffe- vagatseja, Dorine- Mariane’i toaneitsi, härra loyal- kohtuteener, politseiametnik ja Flipote- proua Pernelle’i teenijanna. Tegevus toimus Pariisis, Orgoni majas. Lavastajaks oli Lembit Peterson
möödunud vaevalt kuus nädalat. Revulutsiooniaja lapsena kannatas ta alatoitluse all ja ainult tänu isa elutarkusele ning osavusele elas näljaaja üle. Kuid enne kahekümnendat eluaastat oli ta väga peenikene ja nõrk, kuna polnud korralikult süüa saanud just selle aja tõttu, millal ta ilmale tuli. Cauchy ja ta vanemad Cauchy elu ja iseloom meenutavad mõningal määral vaest Don Quijotet: me ei tea, mille puhul naerda ja milles kaasa tunda. Tema isa, Louis Rrancois, oli vooruse ja vagaduse eeskuju. Need kaks hinnatavat omdaust, millega ainult sageli kiputakse liialdama. Oli suur ime, et Cauchy seenior pääses giljotiinist. Ta oli haritud klassikaliste keelte ja piiblitundmise alal, peenetundeline ja ülivaga katoliiklane, ning töötas Bastille' ründamise ajal politseiülema abina ja riigikohtu juristina Pariisis. Augustin oli kuuest lapsest vanim. Tema vanemad olid tähelepanuväärsed omaduste poolest,
Mäejutlus on kogum Jeesus Kristuse esmasest evangeeliumikuulutusest Uues Testamendis Matteuse evangeeliumis. Mäejutluses sisaldub ka meieisapalve. Mäejutlus ei tühista Vana Testamendi seaduse kõlbelisi ettekirjutusi, vaid selgitab lahti neis peituvaid võimalusi ja laseb neist välja kasvada uued nõuded. Jutluse vältel ilmneb Jeesuse eesmärk juhendada inimesi Jumala suunas. Iga kristlase eetilised valikud, igapäevased otsused, pühad teod ja vagaduse ilmingud peavad olema motiveeritud soovist olla Jumalale meele järgi. Jumalale meelepärasel inimesel tuleb vältida omakasu ja materialismi ning teha Jumala tahtmist. Mäejutluse alusel peavad olema esikohal Jumala riik ja igavikulised väärtused. Kristlase täiuslikkus tähendab mäejutluses pikameelsust ja armastust isegi vaenlaste suhtes, soovides neile head ja mitte kurja. Seaduse vastu eksija loodab sellele, et Jumal on armuline. Jumala andestus on väga tähtis.
trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat. Moliere ehitas oma komöödiad üles mingi üksiku iseloomujoone igakülgsele, üldistatud kujutamisele. Piitsutas üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Moliere loomingu kõrgperiood algas komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659), milles ta pilkab aristokraatseid salonge ja seal harrastatavat kirjandust. 1664 esitab Moliere kolm vaatust teoksil olevast komöödiast "Tartuffe", milles toob lavale petisest kirikumehe, kes vagaduse maski all maiseid hüvesid ahnitseb. Uued komöödiad: "Don Juan" ( 1665) "Ihnus" (1668), Peategelane Harpagon on muutunud ihnuse võrdkujuks, kes näljutab ennast ja teisi, türanniseerib kõiki. 3. Valgustusajastu, valgustusideede mõjud kirjanduses, ühiskonnas. Valgustus on 18. sajandil Inglismaalt alguse saanud vaimne liikumine. Valgustuskirjandus on filosoofilise kallakuga. Läbiv usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headusesse. Humanism.
ei tulnud. Tartuffe kasutas ära Orgoni hirme pattude ees. Ta suutis Orgonile nii peenelt Raina Rahnel 10e 03.05.2009 ajusse pugeda, et too ei liigutanud lille ka enne kui ta oli saanud Tartuffe heakskiidu selleks. 7. Autor naeruvääristab usuvagadust ja pühameestena esinevaid petiseid. Ta tõi välja selle kuidas pühamehed varajavad oma tegelikku palet vagaduse katte loori all. Et tegelikult ei taha usumehed puhastada hinge ja suunata inimesi loobuma oma maistest varadest ja rikkustest, vaid tegelikult ihkasid nad saada seda kogu vara enda võimusesse. 8. Tartuffe ilmub lavale alle kolmandas vaatuses. Enne seda tutvustatakse sisse kogu toimuv, kes keegi on ja mis tähtsus temal selles romaanis on. Samuti tuuakse välja iga tegelase arusaam ja arvamus romaani peategelasest Tartuffest. 9
Tegutsesid koolid, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Leiti, et igas suuremas linnas peaks olema korralik kool. Hariduse ümberkorraldamist alustati 4-s suunas: reorganiseeriti linnakool, välismaale kõrgkoolidesse saadeti usuõpetust õppima ka eesti noormehi, hakati tõlkima ja välja andma eestikeelste kirikukirjandust, tehti algust katekismuse õpetamisega eesti kogudustes. Juhtiv osa hariduselus oli Tallinna koolidel. Rõhutati vagaduse kasvatamise vajadust. Kooliskäijad pidid õppeajal läbi tegema 3 astet: alamastmes õpiti selgeks lugemine ja hakati õppima grammatikat. Teisese astemes tegeldi ladina keele grammatikaga, usuõpetuse ja muusikaga. Kõrgem aste andis ldn. keele oskuse , õpiti dialektikat , retoorikat. Üleviimine ühest astmest teise toimus teadmiste omandamise põhjal. Tallinna triviaalkoolis hakati usuõpetust ja lugemist emakeeles õpetama alates 546 aastast.
See ühtlustas koguduse elukorralduse. Siiitide meelest kehtestab usulist võimu ainuüksi imaam. Muslimite pühaksraamatuks on Koraan, mis kujutab endast Jumala sõna ülima ilmutuse üleskirjutist.Ta on ilmutatud raamatute seas ainulaadne, tähenduselt universaalne ja tema tähtsus on aegumatu. Koraan on väljavõte taevas hoitvalt tahtvlilt, millel on kirjas Jumala sõnad.Öeldakse, et sageda lugemise tulemusena jõuab lugeja Jumalale lähemale. Teksti pähe õppimist peetakse erilise vagaduse märgiks. Koraan on jaotatut 114 peatükiks ehk suuraks. Koraan esitab holistliku usuõpetuse, mis nõuab kõigest ülimuslikkust ega luba mingit jaotust religioosseks ja ilmalikuks. Ta käsitleb erinevaid teemasid ning samuti ka moraaliõpetust. Lisaks Koraanile on islamis veel teine pühade tekstide kogu prohvetlik tava. See kogu on hoopis mahukam kui Koraan ja see on maailma muslimitele eeskujuks nende igapäevase elu korraldamises.
,,Juudit" 1.Kuidas käitub Juudit oma abikaasaga? Miks? Juudit oli abielus aga ta oli väga õnnetu ja ei käitunud oma abikaasaga hästi, ta oli enda meelest kõige õnnetum inimene maailma peal. 2.Missugused loomuomadused kaunistavad Juuditit? Juudit on väga lahke ja helge naine.Ta on paljusid vaeseid inimesi toitnud ja paljaid katnud, pakkunud peavarju inimestele kellel ei ole kodu.Ta on lesk ja tal ei ole ainustki last.Tal on vagaduse ja tarkuse kuulsus iisraeli naiste seas.Tema halastus on kurt, tema heldus on surnudTa on tark, ta kuulas juba lapseeas vana Siimeoni õpetussõnu.Ta pole kunagi kiitust otsinud. Juudit oli noor, ilus, meeldiv,sõnakas,auahne. Ta oli julge ja käitus mehelikult. Isegi Olovernes ütles talle, et mõni meeski ei ole nii julge nagu tema. Ta julges teha kõike, mida oli vaja teha rahva heaks. Ta armastas Olovernest
rüütliideaali fiktsiooni, taandades sellega kõik kaunile pildile vürstiaust ja rüütlivoorusest, õilsate reeglite kaunile mängule, ja luues nii vähemalt korra illusiooni. (73) Kauni elu ideaalina on rüütlimõte väga erilist laadi. Olemuselt on see esteetiline ideaal, kokku punutud kirevast fantaasiast ja hingeülendavast tundmusest. Kuid see tahab olla eetiline ideaal keskaja vaateviis võis eluideaalile üksnes seeläbi õilsa koha anda, et viis ta suhtesse vagaduse ja voorusega. (73) Charles Südi näide on sobilik osutama, kuidas renessansi vaim, kihk ilusa elu järele antiikaja vaimsus, juurdub juba otseselt rüütliideaalis. (76) Hiliskeskaegne kangelaste austamine leiab oma kirjandusliku vormi täiusliku rüütli eluloos. (77) Säärastes vagaduse ja vaoshoituse, lihtsuse ja truuduse värvides maaliti ideaalse rüütli kaunis pilt.(79) Rüütliideaali ühendamine religioosse teadvuse kõrgete väärtustega kaastunde, õigluse
sakramendid. 4) Piht ehk patutunnistus toimub enne armulauale minekut preestri ees, kes mõistab pattudest lahti. 5)Preestriks pühitsemine tähtis sakrament sest preesteri enda peamiseks ülesandeks oli sakramentide jagamine piiskopi poolt määratud ulatuses. 6)Abielusakramendiga vahendatakse abielupaarile pühitsevat abielu kooselu jaoks. Laulatuse pidulikum osa on kroonimine. See sümboliseerib piibellikku tähenduse järgi tasu vagaduse ja ustavuse eest. Piiskopid ei tohi abielus olla, kuid preestritel on õigus abielluda õigeusklikuga enne preestriks pühitsemist. 7)Haige võidmises palutakse ihulist ja vaimset tervist. Sellega koos võtab preester enamasti ka pihile ja jagab armulauda. Kõik sakramendid toimetatakse võimaluse korral kirikus ja ühenduses jumalateenistusega. Kõige olulisem on pühapäevahommikune armulaua jumalateenistus liturgia. Selle osad on:
peenutsemist, silmakirjatsemist ning vaimutsemist, mis mattis enda alla siira ja inimliku suhtluse ning moonutas tunded ja arusaamu. "Naeruväärsete eputistega" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Teose menu oli üüratu, ta meeldis nii kuningale, õukonnale kui ka lihtsatele pariislastele. 1664. aastal lavastas Moliére kolm esimest vaatust oma uuest suurest komöödiast "Tartuffe". Teose peategelaseks on petisest kirikumees, kes vagaduse maski all jumalakartlike inimeste hirmu arvelt maiseid hüvesid ahnitseb. "Tartuffe" paistab eriti silma omapärase ülesehitusega, kus nimitegelane astub lavale alles kolmandas vaatuses, mil ta olemus on publikule juba ammu selge. Samuti erineb "Tartuffe" selle poolest, et koomikas ei ole enam rõõmsameelsust. Kiriku- kogukondade vastuseisu tõttu aga keelas kuningas näidendi mängimise ära. Alles aastal 1669, pärast pikka võitlust, sai Moliére lõpuks loa kogu teose (viie vaatuse)
armastust, et allutada oma objekt oma egole. See tüüp teeb alati näo, nagu temast ei sõltuks midagi. Mainides, et kui nii peab olema, siis on teil muidugi õigus, aga kui see ei oleks teie tahtmine, siis oleks hoopis teine lugu. Selline tüüp oskab veeretada oma sisemist kirge hoopis oma objektile, naisele. Aga tema ise on enda arvates õilis, ega tee enda arvates kunagi pattu. Kuid selle vagaduse varjus tuleb see patt siiski ilmsiks, aga Moliere kangelane ei kahetse seda. Kuid meeste kõrval võtab ta luubi alla ka seltsidaamid, teenijaid ja kergeusklikud talutüdrukud. Naeruvääristades neid pimesi uskumise pärast. Moliere uskus inimese sisemasse muutusse. Ning seetõttu peab nii mõnigi tema võrgutaja tunnistama, et: "Ma pole enam see mees, kes ma oli eile õhtul, taevast on mind ühel hoobil muutnud."
vastuolud konservatiivsete ning uuendusmeelsete inimeste vahel. Viimaste hulka võib lugeda usuvoolu nimega pietism toetajad. Pietismi esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Rõõmsameelse, samas väga tundelise vagaduse toomine luterlikku kirikusse on olnud selle liikumise teeneks. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil. Hernhuutlased jõudsid siia 1730. aastatel, esialgu ühe liikumise juhtfiguuri Christian Davidi juhtimisel. Pärast hernhuutlaste juhi krahv Zinzendorfi enda visiiti Tallinnasse 1736. a hakkas vendi saabuma rohkem. Hernhuutlased olid tänuväärt külalised Põhjasõjast laastatud maal, mille kiriklikkus oli suuresti küsitav
ning seletamisega. äärmuslikuks. Hävitati vanu ning õpetati paremini 1739. ilmus eesti keeles piibli ohvrikohti, ehteid ja maad harima. täielik tõlge. uhkusasju, torupille ja Negatiivseks see, et oli pigem viiuleid, sündivuse haritud inimeste pärusmaaks. vähenemine vagaduse tõttu. ,,Hõbeda vihma sadu" Toimus 18. sajandi lõpus Eestis ja Liivimaal. Peaaegu kõikidesse mõisatesse ehitati viinaköögid, kus hakati viina tootma. Andis hoogu nisu kasvatusele, kuna sellest tehti viina. Peale seda hakkasid tekkima kivist häärberid ning mõisnikud hakkasid märgatavalt paremini elama. Mõjutas oluliselt ka karjakasvatust. Nisust jäi viinategemisel palju jääkaineid järele, sellega hakati härgasid toitma. Seetõttu hakkasid Eestist kaduma
koht, kus saab pöörduda Meka poole. Palvetamiseks on moslemitele väga vaja palvevaipa, et tagada palvuse sooritamine puhtal pinnal. Heategevus ehk zakat, mida harrastatakse tihti ramadaanikuu ajal. Tavaliselt annetatakse üks neljakümnendik oma aasta sisse tulekust vaestele ja heategevuseks. Paast ehk saum toimub islami aasta üheksandal kuul ramadaanikuul. Ehast koiduni loobuvad moslemid toidust, joogist ja seksuaalsuhetest. Paastu eesmärk on puhastada keha ning täita see vagaduse ja õiglustundega. See on aeg, millal peatuda ning vaadata enesesse. Palverännak ehk hadz Mekasse toimub islami kalendri kaheteistkümnendal kuul. Kõik terved moslemid peavad püüdma selle sooritada vähemalt kord elus. Palverännak on tihti moslemi elu kõrghetk. Moslemid kõikjalt maailmast kogunevad Mekasse ning osalevad väga vanades rituaalides. 6 Abielu
Kindlad tegelastüübid: kaks armastajapaari, koomiline vanamees, teenijaskond. (,,Armastus kolme apelsini vastu" vanameheks Pantalone). Esimesed näidendid tagasihoidlikumad. Tunnustus näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" pilkab kõrgseltskonnaeputamist, peenutsemist, korjab palju vaenlasi. Sellele järgnevad ,,Meestekool" ja ,,Naistekool" lahkavad armastusvabadust. Sisukamad ,,Tartuffe" lugu petisest kirikumehest, kes vagaduse maski all püüab rikast perekonda ära petta. ,,Don Juan" pettus armastuse tasandil. (palju legende, et sellel on ka teisi autoreid). Teiste petmine maksab talle (Don Juanile) endale kätte. Kõige keerulisem ja tõsisem on ,,Misantoop" (inimesepõlgur) vaidlused inimeste vaimsete probleemide üle. ,,Ihnur" peategelasest saanud ihnuse võrdkuju (teretamiseks ei anna kätt vaid laenab seda). Läheb vastuollu perega rahapärast.
saksa kultuuripildis jäi tagasihoidlikuks. Põhjuseks oli oma õukonna puudumine ning see, et Tartu ülikool oli 1710. aastal sunnitud sõja tõttu oma tegevuse katkestama. Eestlaste laiemaid hulki aga puudutasid kõige sügavamalt 18. Sajandi filantroopilised ja pietistlikud usuvoolud, eriti vennastekoguduse liikumine. Vennastekoguduse algkristlik vaim, rahvalähedus ja iseenda vastandamine ametlikule kirikule, iga inimese väärikuse ja õppimisvõime tunnustamine, kõlbluse ja sisemise vagaduse rõhutamine, aga ka altpoolt võrsuva usulise liikumise toetamine äratas põlisrahva siirast poolehoidu. Halle ülikoolis õppinud pastorite kaudu levis Eestisse Piibli uurimine ja 1739. aastal anti Tallinnas välja eestikeelne Piibel. Emakeelse Piibli olemasolu mõjutas otsustavalt eestikeelse vaimuliku kirjanduse ja eesti kirjakeele arengut. Vennastekoguduse poolt anti välja vaimuliku sisuga tõlkekirjandust, mis õhutas kirjutama sedalaadi raamatuid ka Eestis
Muusika, sõna, tants. Kasutatakse pantoniini. Kindlad tegelastüübid: 2 armastavat paari ja koomiline vanamees ja teenijaskond. (Pantolane: ,,Armastus kolme apelsini vastu") Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" pilgates kõrgseltskonna eputust ja peenutsust. Kodub vaenlasi ,,Meeste kool ja naiste kool" armastsprobleemid, õeldes sellega, et naistel on õigus armastusvabadusele. ,,Tartuffe" on sisukamaid. Lugu petisest kirkiku mehest, kes vagaduse maski all püüab ära petta. Kiriku all. Laste ahistamis probleemid. ,,Don Juan" pettus armastuse tasemel. Liiderlik noormees armastab ja lõpuks maksab elu talle kätte. Keeruliseim ,,Misantroop" inimese põlgner, tihkaja vaidlesid inimeste probleemide üle. ,,teretamiseks ta kätt ei anna vaid laenab seda" Läheb vastuolla oma perega. Viimased näidendid pilavad keskklassi ,,Kodanlasest naabrimees" laseb atslasel ennast alandada. Segadus küsimusse, kes on kes
kettaheitja. Kumbki figuur ei vaata vaataja poole, nende pilgud on ära pööratud. Mõlemad tegelased on kujutatud alasti, ainult Hermesel on sandaalid jalas ning mingisugune lina põlve peal. Antiik-Kreekas kujutatigi meheideaali alasti. Kreeka klassikalises ajajärgus peeti tugevasti kinni igivanadest tavadest ja kommetest, kuid sel ajal ei suhtunud Ateena riigijuht Perikles võistlusmängudesse ning pidustustesse enam kui vagaduse väljendusse, vaid kui tööst kosumise abinõusse. See kajastub ka kunstis. Erinevus ilmneb ka selles, et Lysippos seisis Aleksander Suure teenistuses, mis loomulikult mõjutas tema kunsti. Myroni ajal olid Kreeka-Pärsia sõjad alles lõppenud, Lysippose ajal moodustasid aga pidevad kodusõjad suure osa tollasest ühiskonnast. Hellenismi ajastu kreeka kultuur on tunduvalt komplitseeritum kui 5.saj kultuur. Kogu 4.saj
Tegi ka näitlejana kaasa, tunnustatud näitleja. Viimane komöödia on ,,Ebahaige". Pärast seda etendust tabab Moliere'i haigushoog ja ta sureb. Olulisemad näidendid ,,Naeruväärsed eputised" - pilkab aristrokraatide võltspeenustamist, tekitas vastuolulisi tundeid: lihtrahvale meeldis, kõrgklassile mitte. ,,Meestekool" ja ,,Naistekool" - omavahel temaatiliselt seotud, valikuvabadus armastuses, soolise võrdsuse teema (et naistel on õigus vabale otsusele armastuses) ,,Tartuffe" - petmine vagaduse maski all ,,Don Juan" - iroonia liiderlikkuse ja valetamise suhtes. Johann Wolfgang Goethe 1749 1832 Valgustskirjandus valgustus saab alguse 18. sajandil 1789 Suur Prantuse revolutsioon · Põhieesmärk on juurutada haridust. · Oluline on loomuliku inimese kujutamine, seisus ei ole oluline. · Väga tähtis on mõttevabadus, iga kodalik vastutab oma riigi ees.
elavate munkade ja nunnde arvu, kes sinna nekruti- või makuskohustuste eest põgenesid ja asjatult riigikassat tühjendasid. Peeter küll jäi õigeusklikuks, kuid ta oli veendunud, et kirikupoliitikat tuleb ajada ja kiriku finantse valitseda tema tingimuste kohaselt. Seevastu konservatiivid keeldusid teda õigeusklikuks valitsejaks pidamast- ta veiderdas, mehkeldas välismaalastega ja nägi nende moodi välja- habemata ja võõrastes riietes. Peetril puudus sümpaatia õigeuskliku vagaduse suhtes. Sõjategevus Peetri üks kaalukamaid ukaase oli teenistusastmete tabel, kus vanad vene auastmed tõrjuti kõrvale, uued välismaistel eeskujudel loodud tegid aga selget vahet sõjalis-, tsiviil- ja kohtuastmetel. Antud ukaasi olulisemaid punkte oli, et inimese positsiooni ühiskonnas määrab ära tema teenistuaste mitte aga tema sünnipära. Selle punkti algeid võis näha juba Peetri ,,mängupolkudes" Preobranzenskis ja Semjonovskis, kus hoolimata seisusest tuli alustada
uskmatutega on püha ja eriti tähtsaks loeti selle maa vallutamist, kus Kristus oli olnud. Kui see oleks vallutatud, oleksid sinna kanda kinnitanud kaupmehed ja ja idamaadelt pärit kaubad ei oleks pidanud jõudma Euroopasse Bütsantsi vahendusel. Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja need ei lubanud sinna enam palverändureid. Rändamine Palestiinasse oli kujunenud igapäevaseks ja see oli suur vagaduse näitaja. Kloostrid võtsid neid lahkesti vastu, andsid neile öömaja, toitu jne. Kui Palestiina oli Bütsantsi all siis nähti palverändureid seal meelsasti. Ka araablastel polnud midagi nende vastu. See oli neile isegi tulus. Müüdi ju heausklikele "reliikviaid". Türklased-seldzukid hakkasid aga kristlasi kiusama. Tihti rööviti neid, tapeti ja teotati ristiusku. Nt 1065 (1064?) tuli 7000 palverändurist tagasi vaid 2000. Püha Maa vabastamine muutus siis
välja andma eestikeelset kirikukirjandust, tehti algust katekismuse õpetamisega eesti kogudustes. Juhtiv osa Eestimaa hariduselus oli Tallinna koolidel. Tegevust jätkas toomkool, 1585. aastal reformiti Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool triviaalkooliks. Uue õppekava aluseks võeti Melanchthoni välja töötatud Saksi koolikorraldus. Humanistlike eesmärkide takuse ja kõneosavuse kõrval rõhutati vagaduse kasvatamise vajadust. Kooliskäijad pidid õppeajal läbi tegema 3 astet. Alamastmes tuli emakeeles lugemine selgeks õppida, seejärel alustati Donatuse grammatika õppimist ja Cato lugemist. Teises astmes jätkati ladina keele grammatika, usuõpetuse ja muusika õppimisega. Kõrgem aste andis ladina keele oskuse, õpiti dialektikat ja retoorikat. Õppeaastate arv ei olnud kindlaks määratud, üleviimine ühest astmest teise toimus teadmiste omandamise põhjal
vendlust. Vennastekogudustele oli teed sillutanud Baltimaades juba Põhjasõja-aastatel levima hakanud Saksamaalt pärinev usu-uuendus pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku konservatiivsus, nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja kõlbelisemat elu. 1730. aastatel saavutas pietism Eesti pastorkonna hulgas laia leviku. Paljud neist suhtusid pooldavalt vennastekogudusse, kuna see tõi just lihtrahva usule lähemale. Hernhuutlus levis rändkäsitööliste kaudu, keda nende vagaduse tõttu Põhjasõjast tühjaks jäänud maal meelsasti mõisates töökäteks oodati. 1736 külastas Eestit hernhuutlaste juht krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, pärast seda kasvas liikumise populaarsus kiiresti. 1740. aastatel oli Eestis vennastekogudustesse hõlmatud ligi 12 000 inimest, olulisim keskus oli Saaremaa. Ehitati palvemaju, sh Saksamaalt saadud toetustega. Zinzendorfi abiga avaldati 1739 eestikeelne piiblitõlge
Pietas – vagadus), mille keskuseks kujunes Halle ülikool. Kogu Euroopas sai tuntuks sealne professor August Hermann Francke (1663-1727) ja tema rajatud pietistlik pedagoogika. (Andressen 2003, lk. 66) 18. sajandi algul hoogsalt arenema hakanud usuvool tõi Hallest kaasa Francke pedagoogilised ideed. Eestisse jõudis pietistide levitatud põhimõte: rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi. Eesmärgiks seati tõearmastuse, sisemise vagaduse ja usinate kasvatamine. Eitati ilmalikke lõbustusi: Mängu vallatust, meelelahutust. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli (vaestekool, ladinakool, pedagoogikum) ja koduõpetuse kaudu. Vaestekoolides kulus iga päev seitsmest tunnist kolm kuni neli usuõpetusele. Lugemise ja kirjutamise kõrval õpetati kaks tundi nädalas arvutamist. Füüsiliste võimete arendamiseks pidid lapsed tegema tööd kodus, aias, põllul
Kaotati skolastikal põhinenud meetodid. Õpilased jaotati klassidesse, eeskujuks seati humanismiideed, palju loeti antiikklassikute töid.( Andresen 1997,62) Väga kaasaegse meetodina tundub mulle see, et ettenähtud lektüüri alusel korraldati dramatiseeringuid ja vaidlusi. Kasutan võõrkeeleõpetajana taolist võtet sageli oma tundides. On ju dialoogi koostamine ka väike dramatiseering. Lisaks kanti ette värsse ning tehti stiiliharjutusi. Tarkuse ja kõneosavuse kõrval rõhutati vagaduse kasvatamise vajadust. Õpilastel oli vaja läbida kolm astet: 1. alamaste (tertia) lugemise selgeks 2. teine aste (secunda) ladina keele grammatika, usuõpetus , muusika 3. kõrgem aste (prima) ladina keel Alamastmes tuli lugemine selgeks saada. Esimeseks õpikuks oli Melanchtoni ,, Hand- Büchlein", mis tõlkes tähendab käsiraamatuke. Teises astmes jätkati ladina keele grammatika õppimist, muusika ja usuõpetuse õppimist.
*Moslemitele on määratud viis palveaega: enne päikesetõusu, pärast keskpäeva, hilisel pärastlõunal, päikseloojangul ning öösel. Need on kohustuslikud kõigile moslemitele, kui nad ei ole haiged või reisimas. *Islami aasta kaheksas kuu(ramadaan) on paastumise kuu, mil loobub täiskasvanu moslem söögist, joogist, suitsust ja intiimsuhetest koidust päikseloojanguni. Eesmärk on puhastada keha ning täita see vagaduse ja õiglustundega. *Zakat on moslemi kogukonna õigus isiku omand lisaväärtusele, tavaliselt on selleks 2,5% isiku varast ning see jagatakse puudustkannatajatele. *Kui vähegi võimalik, peab moslem kord elus võtma ette palverännaku Mekasse, seitse korda käiakse ümber Kaaba; seitse korda käiakse edasi-tagasi Safá ja Marwa künka vahel; minnakse Arafati mäele: keskpäevast päikseloojanguni mediteeritakse; 3x7 kivi visatakse vastu kolme kivisammast. Palverännaku lõpetab ohvripüha.
tekitasid usulise liikumise, nn. tolstoilismi (selle propageerimise vahendiks oli kirjastus ,,Posrednik"). Selle kõlblusõpetuse põhimõtteks on kurjusele mittevastuhakkamine ja nn. lihtsustamine, s.o. lähenemine lihtrahvale, kes olevat usulise ja kõlbla tõe kandjaks. Oma suhtumises ristiusku ja kirikusse oli Tolstoi pessimist: evangeeliumide õige tuum olevat varjatud väliste tseremooniate, silmakirjatseva vagaduse ja sotsiaalse ülekohtu taha.(Eesti Entsüklopeedia lk 215) Joonis 5. Viimane ülesvõte koos abikaasaga 1910. Tolstoi sattus konflikti tsaarivalitsusega ning mitmed hilisemad teosed said ilmuda üksnes välismaal(nt ,,Ülestõusmine"). (Väike maailmakirjanduse leksikon lk 196) Ajakirjanduses kirjutati: "Meil on kakstsaari: Nikolai II ja Lev Tolstoi. Kumb neist on tugevam? Nikolai II ei suuda Tolstoile midagi teha, ei suuda kõigutada tema trooni, kuna
○ + kõik said kaasa rääkida ka talupojad (tõi kaasa eneseteadvuse kasvu) ○ + vennastega soov kirjavahetust pidada (suurendas talupoegade hulgas kirjaoskust, kirjadest ja päevikutest said olulised ajalooallikad) ○ + tõuge koorilaulu levikule eestlaste hulgas ○ + suur rõhk kõlblusele ○ + võõrduti kõrtsidest ○ + tulevaste ärkamisaegsete mõtteviis ○ - vagaduse nimel hävitati ehteid ja muud kallist ○ - sotsiaalse võrdsusega mindi vahel liiga kaugele (elasid teiste kulul, hävitati mõisaid ja kunsti seal) Ratsionalism ehk valgustusaeg 18. saj 2. pool ● Levis tänu saksamaal õppinud baltisaksa haritlastele, kes hiljem baltikumis tööd leidsid, sest siin oli vaja arste jms ● Ideed: ○ tahtsid rahvast harida ja anda kasulikke nõuandeid (uuendused põllutöödes, uued
Põhjuseks oli oma õukonna puudumine ning see, et Tartu ülikool oli 1710. aastal sunnitud sõja tõttu oma tegevuse katkestama. Eestlaste laiemaid hulki aga puudutasid kõige sügavamalt 18. sajandi filantroopilised ja pietistlikud usuvoolud, eriti vennastekoguduse liikumine. Vennastekoguduse algkristlik vaim, rahvalähedus ja iseenda vastandamine ametlikule kirikule, iga inimese väärikuse ja õppimisvõime tunnustamine, kõlbluse ja sisemise vagaduse rõhutamine, aga ka altpoolt võrsuva usulise liikumise toetamine äratas põlisrahva siirast poolehoidu. Halle ülikoolis õppinud pastorite kaudu levis Eestisse Piibli uurimine ja 1739. aastal anti Tallinnas välja eestikeelne Piibel. Emakeelse Piibli olemasolu mõjutas otsustavalt eestikeelse vaimuliku kirjanduse ja eesti kirjakeele arengut. Vennastekoguduse poolt anti välja vaimuliku sisuga tõlkekirjandust, mis õhutas kirjutama sedalaadi raamatuid ka Eestis
Kirepi poisi jaoks oli perenaine midagi maapealse jumala taolist. Eedi on hoopis teisest puust, palju tuimem, toorem. Loomade vastu on ta hoolimatu ja kalgi südamega. Taavet ilmub töömeeste saatel uksele. Kõik kolm soovivad jõudu ja sulane vastab: tarvis. Roosi ei tee neist väljagi, on ajutiselt kõnevõime kaotanud ja Taavet teab, et pärast ootab teda hea ja parem. (!) Isa-ema pulmapilt vanemad on pildil tardunud, kramplike nägudega, neil on ees tahtekindla vagaduse maskid, nagu nad oleksid poolprohvetid, mitte taluinimesed, kes üsna hiljaaegu on paruni orjusest vabaks saanud. Pilt teeb Taaveti nukraks, mängulust kaob. Katuse case lk 69 Sulane Eedi külatüdrukud teda ei salli, sest tal on jõhkrad käed ja hullates ei tunne nalja, vaid teeb haiget. Tugev terve poiss. Eros ei anna talle rahu Maimu on silma jäänud. Kohtutäitur Pettai, ,,Huswvarna" jalgrattaga, hardameelne inimene Masendus, Eedi case lk 75
alates algebraliste võrrandite teooriast kuni aatomi ehituse kirjelduseni. Rühmateooria on ka kristallide geomeetria alus, kui nimetada ainult ühte tema rakendusaladest, ning tema edasiaretused ulatuvad isegi mehaanikasse ja diferentsiaalvõrrandite teooriasse. Cauchy elu ja iseloom meenutavad mõningal määral vaest Don Quijotet: me ei tea, mille puhul naerda ja milles kaasa tunda. Tema isa, Louis Rrancois, oli vooruse ja vagaduse eeskuju. Need kaks hinnatavat omdaust, millega ainult sageli kiputakse liialdama. Oli suur ime, et Cauchy seenior pääses giljotiinist. Ta oli haritud klassikaliste keelte ja piiblitundmise alal, peenetundeline ja ülivaga katoliiklane, ning töötas Bastille' ründamise ajal politseiülema abina ja riigikohtu juristina Pariisis. Kaks aastat enne revolutsiooni puhkemist oli bigotne(pimesi uskuv;ülivaga) katoliiklane. Augustin oli kuuest lapsest vanim
kohustuslikud kõigile moslemitele, kui nad ei ole haiged või reisimas. Lisaks neile palveaegadele on islamis olulised ka isiklikud palved. Eeldatakse, et reedeti viiakse keskpäevane palvus läbi mosees koos teiste moslemitega. 3. Paast (Saum) Islami aasta üheksas kuu ramadaan on paastumise kuu. Siis loobub täiskasvanud moslem söögist, joogist, suitsust ja intiimsuhetest koidust päikeseloojanguni. Paastu eesmärk on puhastada keha ning täita see vagaduse ja õiglustundega. See on aeg, mil peatuda ning vaadata enesesse. 4. Annetused (Zakat) Zakat on moslemi kogukonna õigus isiku omandi lisaväärtusele. Harilikult on selleks 2,5 % isiku varast ning see jagatakse puudust-kannatajatele. Zakat on miinimum, mida moslemilt oodatakse paljud moslemid annavad heategevuseks rohkem. 5. Palverännakud (Hadz) Kui vähegi võimalik, peab moslem kord elus võtma ette palverännaku Mekasse
näinud und, "nagu kannaks ta oma ihus haukuvat kutsikat". Üks munk olevat siis emale seletanud, et see tähendab seda, et lapsest saab oivaline jutlustaja. Pole teada, kas tegu on tõestisündinud looga või legendimotiiviga, aga igal juhul hakkasid vanemad Bernardile algusest peale planeerima vaimulikukarjääri. (Prinz 2006: 160) Oma varase hariduse sai Bernard kodus oma emalt, kes õpetas teda lugema ja kirjutama psalmilauliku järgi. Tema ema Aleth oli naine, keda teati ümbruskonnas tema vagaduse pärast. Hiljem otsustasid vanemad saata ta kooli Châtillonis. (Tobin 1995: 48) Seal sai ta hea teoloogilise ja humanitaarse hariduse, mis ilmselt mängis väga suurt rolli tema karjääris. (Prinz 2006: 160) Kui Bernard sai 16-aastaseks, otsustati, et tema haridus on nüüd täielik ja et ta peaks nüüd koju tagasi pöörduma, et võtta aktiivselt osa isa maade majandamisest. Paar päeva pärast Bernardi kojutulekut suri ta ema. Bernard oli sokeeritud, sest ta oli olnud emaga 5
kolmele olulisele põhimõttele- vagadus, võrdusus ja vendlus. Just neist kolmest omadusest jäi luteri kiriku puhul puudu, seisid ju luteri vaimulikud alamkihtidest kõrgemal ja jättes talurahva jaoks pigem range mulje. Luteri kirikul oli puudu ka tundeküllusest, mida rahvas koges vennastekoguduste palvemajades jutlustel käies. Vennastekogudused muutsid siinse rahva kristlikku maailmapilti ning panid neid vagaduse printsiipi järgima. Inimesed loobusid joomarlusest ning selle asemel pühendasid rohkem aega palvetele, kirikus käimisele aga ka jumalasõna lugemisele. Ka võrdusus ei jäänud pelgalt sõnakõlksuks vaid koguduse juhtimisest võis võtta igaüks hoolimata jõukusest, seisusest ja soost. Võrdsed võimalused panid ka talurahvast rohkem pingutama. Vendluse põhimõte ärgitas aga inimesi ühistegevusel, alustades kas või sellest, et ühiste jõududega pandi püsti vennastekoguduste palvemaju
eestikeelset kirikukirjandust, tehti algust katekismuse õpetamisega eesti kogudustes. Juhtiv osa Eestimaa hariduselus oli Tallinna koolidel. Tegevust jätkas toomkool, 1585. aastal reformiti Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool triviaalkooliks. Uue õppekava aluseks võeti Melanchthoni välja töötatud Saksi koolikorraldus. Humanistlike eesmärkide takuse ja kõneosavuse kõrval rõhutati vagaduse kasvatamise vajadust. Kooliskäijad pidid õppeajal läbi tegema 3 astet. Alamastmes tuli emakeeles lugemine selgeks õppida, seejärel õpiti Donatuse grammatika õppimist ja Cato lugemist. Teises astmes jätkati ladina keele grammatika, usuõpetuse ja muusika õppimisega. Kõrgem aste andis ladina keele oskuse, õpiti dialektikat ja retoorikat. Õppeaastate arv ei olnud kindlaks määratud, üleviimine ühest astmest teise toimus teadmiste omandamise põhjal. Tavaliselt kulus
ajaloolisi teoseid ja ülevaateid esivanemate tegudest. Meeleldi kuulas ta ka püha Augustinuse töid, eriti tema kirja ,,De civitate Dei", ,,Jumalariigist". Jumalariigile on vastandatud maailmariik. Need kaks riiki on Augustinuse järgi sünnitanud kaks erinevat armastust: maailmariik kuni enesepõlguseni küündiva jumalaarmastuse.. Üks otsib kuulsust inimeste juures, teise jaoks on tema suurim kuulsus Jumalas, inimese süüme tunnistajas. Jumalariigis ei ole teist inimtarkust peale vagaduse, mis annab õigel viisil au tõelisele Jumalale ja loodab vastutasuna osaduses mitte ainult pühade meeste, vaid ka inglitega, et ,,Jumal on kõik kõiges"." Augustinuse jumalariigi-idee ajendiks oli Rooma langemine ja vallutamine 410. aasta 24. augustil gootide poolt Alarichi juhtimisel. 9 Meenutagem, et Karli nimetati tema õukonnaakadeemias Taavetiks. Siin tuleb ilmsiks Karli ja ta
andes samuti hukkamõistvaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele institutsioonidele ning ideedele. 6 Saksamaa. Kuna Saksamaal oli usk südamelähedam ei hakanud valgustusideed nõnda kibedalt kiriku ja usumaailma võimalusi. Ideoloogias oli tähtsal kohal pietism mis õhutas kristlikku armastust ja vagaduse tähtust. Saksa filosoofi ja matemaatiku Gottfried Wilhelm Leibnizi (1646-1716) vaadete lähtekohaks oli kujutus monaadidest. Matemaatikuna avastas ta Isaac Newtonist sõltumatult diferentsiaal-ja integraalarvutuse. Leibniz pidas riigivõimu väga suureks majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks. Tema arvates oleks riik saanud parandada töötajate olukorda, samal ajal hoolitsedes ka vaeste eest. Samuti oli tal selline arvamus, et piisab ainult poolest
tehes koostööd paavst Leo III-ndaga krooniti Karl 800. aastal Roomas keisriks. Karl suri 814. aastal ning tema lahkumise järel hakkas lagunema ka Frangi riik. Karl soovis riigi ära jagada kolme poja vahel, kuid kaks vanemat poeg, Karl ja Pippin, surid ootamatult aastatel 810 ja 811 järjestikku. Ent nagu nimest aimata, ei huvitanud kolmandat poega Ludwig Vaga nii väga võimumängud kui frangi rahva vaimne arendamine. Omaenda vaimse ambitsiooni ja vagaduse tõttu pööras ta rohkem tähelepanu kiriku ja hariduselu reformimisele. Ta tihendas veelgi kiriku ja riigi vahelisi suhteid, riik pakkus kirikutele ja kloostrile sõjalist kaitset, samas tihenes nüüd riigipoolne kirikuvarade üle valitsemine. Ludwigi ajal alustati senisest veelgi enam misjonit põhjaaladel, Hamburgis ja Bremenis. Nüüd loodi sinna esimesed piiskoplikud struktruurid. Ühelgi Ludwigi kolmest pojast ei õnnestunud haarata
annaabi.ee 
