Neitsi Maarja kujutamine kunstis (0)

Neitsi Maarja

Õnnistud Neitsi Maarja (kristluses kasutatakse tema kohta ka väljendeid Neitsi Maarja, Jumalaema , Püha Maarja, Ikkaneitsi, Jumalasünnitaja)oli Jeesuse ema, Anna ja Joakimi tütar. Uue Testamendi kohaselt viljastati Maarja Pühast Vaimust ning sünnitas neitsina.
Eesti kirikukalendris on järgmised maarjapäevad:
25. märts – paastumaarjapäev
2. juuli – heinamaarjapäev
15. august – rukkimaarjapäev (Maarja surmapäev)
8. september – ussimaarjapäev (Maarja sündimise päev)
Rooma katoliku kirikus pühitsetakse lisaks eelmistele veel:
2. veebruar – algselt Maarja puhastamise päev, hiljem Issanda templisse toomise pave
8. detsember – Maarja eostamise päev
1215 . aastal, neljandal Lateraani kirikukogul pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel -ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Siinsete alade kaks tähtsamat kirikut - Riia ja Tallinna toomkirikud on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasajal nimetatakse ka Eestit tihti Maarjamaaks, samuti on Maarjamaa Rist Eesti kõrgeim riiklik autasu . Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ka Ambla (Suur-Maarja ehk Amplae Mariae)
Alates keskajast on Neitsi Maarjat väga palju kunstis kujutatud. Neitsi Maarja tavapärane riietus on punane kleit ja sinine ürp (punane sümboliseerib armastust ja sinine taevast). Üheks tähtsamaks teemaks on olnud Maarja kuulutus ( ettekuulutus neitsist sündimise kohta). Peaingel Gaabriel, kes hoiab käes valget liiliat , viib Maarjale sõna, et ta sünnitab poja Püha Vaimu väel ja et lapsele tuleb panna nimeks Jeesus . Mõnikord on Maarja kuulutuse teema puhul kujutatud tagaplaanil Aadama ja Eeva väljaajamist paradiisist. Kahe teema ühendamine sümboliseerib inimeste pattulangemist ja inimkonna pattude lunastamist Jeesuslapse sünniga.
Immaculata (lad „puhas, puutumatu”) - Neitsi Maarja austav nimetus roomaktoliiklastel
MRA - Maarja abreviatuur ehk monogramm, mis kujunes välja Bütsantsis. Moodustatud kreekakeelsest sõnapaarist Meter Theos (kr „Jumalaema”)
laps – Jeesuslaps Maarja süles näitab Maarja emadust, pikad juuksed – märgivad elujõudu, tugevust, puhtust (erinevalt kurtisaanide palmitsetud juustest), roos - Neitsi Maarja kui veatu puhtuse kehastus on Taevane Roos ja patuta Okasteta Roos,
lamp – tarkuse ja vagaduse sümbol
merikarp – palverännak
muna – valge muna sümboliseerib patuta viljastamist
pitseeritud raamat – sümboliseerib Neitsi Maarja süütust
roosikrants – sõna-sõnalt „roosipärg”. Roosikrants on seotud järjestikuste palvetega, mida loendati nööri otsa aetud helmestega. Palved olid suunatud Neitsi Maarjale kui Taevaste Roosile. Palved keskenduvad Neitsi Maarja elule, mis rõhutavad rõõmu-, valu- ja aurikaste sündmuste sarju
Notre-Dame'is on 34 Neitsi-Maarja kujutist. Kujutatakse ka krooniga, kuigi siis on ta legendi kohaselt surnud ja taevas Inglite Kuninganna.
Gooti stiili perioodil süvenes Neitsi Maarja kultus ning kõige leivinumaks skulptuurigruppideks olid Maarja Kristuse surnukehaga nn Pieta ja Maarja Kristus-lapsega.
Esimese ja kuulsaima pieta on loodud Michelangelo poolt, millele järgnesid mitmed jäljendid.