50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
169 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mariliis tisler
Õppematerjali autor
Kas Juudit on hukkamõistmist vääriv mõrtsukas? A.H. Tammsaare teos ,,Juudit", räägib loo huvitava ning kohati vastuolulise iseloomuga noorest naisest juuditist. Juuditi kodu Petuulia on Assuri vägede poolt ümberpiiratud, inimestel ei ole joogivett ja nad on janu tõttu suremas. Iisraeli rahvas tunneb, et Jehoova on neid justkui unustanud või karistab neid millegi eest. Juudit paistis teose alguses, kui austatud noor Petuulia naine. Juudit hoolis oma riigist väga ning Iisraelis valitsev raske aeg, olles piiratuna võõrvõimude poolt, pani ta südamele raske koorma, kuid ometi ei raatsinud Juudit nälgivale naisele ja ta lapsukesele veetilgakestki joogivett anda. Juudit uskus, et keegi peale tema ei muretse Iisraeli pärast nii nagu tema ning arvas, et rahvas mõtleb vaid enese heaolule. Naine uskus Jehoova kõikvõimsusesse ning arvas, et Iisraeli rahvale on häda peale langenud, sest nad on oma usu kõikvõimsasse unustanud
„Kas Juudit on hukkamõistmist vääriv mõrtsukas?“ Tammsaare „Juuditi“ süžee leiab aset Iisraelis ning teose peategelaseks on huvitava ning kohati vastuolulise karakteriga noor naine Juudit. Juuditi kodu Petuulia on võõrvõimude poolt piiratud, kaevud on kinni pandud ning inimesed on nälja ning janu tõttu hullumas. Iisraeli rahvas tunneb, et Jehoova on oma rahva justkui unustanud või karistab neid millegi eest. Juudit paistis teose alguses kui austatud noor Petuulia naine. Ta hoolis Iisraelist väga ning oma riigi häda vaevas ta südant. Ometi ei raatsinud naine nälgivale naisele ja ta lapsukesele veetilgakest kinkida. Juudit uskus, et keegi peale tema ei
TAMMSAARE ,,JUUDIT" I vaatus · Iisrael on piiratud ning ei alistu võõrvõimule. Juudit ei ole nõus alla andma. · Juuditi juurde ilmub naine lapsega ja palub viimase tarvis vett. Juudit keeldub andmast, öeldes, et tal ei ole endalgi vett. · Naine lubab Petuulia ära needa. Ta ei hooli enam Iisrealist, kui tema laps on suremas. Naine lubab turul Petuulia ära needa. · Juuditile tuleb külla Siimeon. Tema ütleb ka naisele, et turul müüakse vett. Naine tormab sinna. · Siimenon tuli armupalvega, Juudit soovitab tal Jehoova poole pöörduda. · Siimeon palub Juuditil oma last varju all hoida ja teda omaste ning sugulaste eest kaitsta.
Milliseid erinevusi märkasite Piibli ja Tammsaare Juuditi vahel? Piiblis kirjeldati loomadest ja varandusest. Seal krjeldati sellest, mida Juudit sai pärast Olovernese surma. Tammsaare Juuditi puhul ei olnud juttu sellest, kuhu Juudit pani peale Olovernese tapmist mehe pea. Mehe mõrvamine tuli välja alles siis, kui Juudit ja tema ümmardaja olid tagasi oma rahva juurde läinud. Juudit oli mehelik ta oli julge ja käitus mehelikult. Isegi Olovernes ütles talle, et mõni meeski ei ole nii julge nagu tema. Ta julges teha kõike, mida oli vaja teha rahva heaks. Armastav ta armastas Olovernest. Ta oleks väga tahtnud talle kuninga poegi ja tütreid ilmale tuua, kuid Olovernes ei tahtnud olla kuningas. Juudit armastas oma rahvast, sest ta tõi suure ohvri tappes Olovernese. Juudit armastas ka Siimeoni, kes oli talle alati isana
JUUDIT, noor naine Petuuliast. SUSANNA, tema ümmardaja. OSIAS, Petuulia peavanem. KABRIS, Petuulia vanem. SIIMEON. RABI. OLOVERNES, Assuri väejuhataja. PAGOAS, tema telgiülem. AKIOR, Ammoni pealik. NIMETU. NAINE. NAINE LAPSEGA. KÄSKJALG. Rahvas, rahvaste vanemad ja vürstid, pealikud, sõdurid, pidulised, hääled I, II, III ja IV väravavaht. Esimene vaatus (Eestuba Juuditi juures. Pahemat kätt välisuks, paremat kätt uks siseruumi, kust tuleb Juudit. Kohe pärast seda Susanna välisuksest.) Juudit ja Susanna räägivad Assuri pealikust, Olovernesest, kes nende riiki piirab. Räägivad, et peaaegu terve Petuulia on kaotamas oma usku Jehoovasse ning on vaid aja küsimus, kui rahvas tõstab mässu ning otsib abi Olovernese palge ees. Linnas valitseb nälg. Kaevud on vaenlaste käes ning kui neid ei vabastata sureb linn vaid paari päevaga nälja ning janu kätte. Juudit saadab Susanna rabit ning vanemaid kutsuma.
Tammsaare "Juudit" Autor lähtub ühest piibliepisoodist. Vaga naine Juudit päästab oma kodulinna, tungides vaenlase leeri ja raiudes maha vaenlase väepealiku Olovernese pea. Tammsaare Juudit on aga teistsugune. Ta kõneleb üht, kuid mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Kodulinlaste ees räägib ta ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna hoopis armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda Olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada kuningapoegi- ja tütreid
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks
Vargamäe naised tegid rasket tööd ja kasvatasid 7-8 last, nad olid mehe tallaalused, kurb meeleolu. Tänapäeval 1-3 last, kergem töö ja võrdõiguslikkus, parem meeleolu. Andrese moto: kõik tuleb saavutada ausal teel tõe ja õigusega ning raske tööga. Tema unistus oli üles ehitada suur ja võimas talupidamine, mida hakkavad tema järgmised põlved edasi viima. 6) Anton Hansen Tammsaare ,,Juudit'' Tammsaare Juudit on egoistlik, auahne, julge, tark ja võluv naine, kes ei taha surra hukkamisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks Olovernest meeleldi suurriigi valitsejana ja ennast emandana. Ja alles siis kui Olovernes oli kõik Juuditi ettepanekud ja ahvatlused tagasi tõrjunud ning hakkas valmistuma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid