Islam (0)

ISLAM
Islam tekkis Araabia poolsaarel asuvas Meka linnas 610. aasta paiku pKr. See on üks maailma religioonidest. Islam ei tekkinud mitte rändhõimude seas, vaid linnas, kus elanikud tegelesid laiaulatuslikult kaubandusega. 6.sajandi lõpuks olid Meka kaupmehed haaranud enda kätte kogu karavani kaubanduse, mis ühendas India ookeni ja Vahemerd.
Islam levis väga kiirelt. Läänes vallutasid nad Põhja-Aafrika kuni Atlandi ookeanini, tungisid üle mere Hispaaniasse, paari aasta vältel ka Lõuna-Prantsusmaale. Põhja suunas liikusid nad Konstantinoopolini.Idast tungisid nad pärast Pärsia ja Afganistaani vallutamist Kesk-Aasiasse ning Pakistani piiridesse . Enamik nende maade elanikke ei pöördunud kohe islami usku, vaid jäid kaitsealuseks vähemuseks.
Islamiusulised jagunevad kaheks põhiliseks uskkonnaks - sunniitideks ja šiiitideks. Umbes 85% muslimitest on sunniidid. Nad kujundasid aja jooksul ühiskonna elu sätestava kõikehõlmava seaduse-šariaadi. See ühtlustas koguduse elukorralduse. Šiiitide meelest kehtestab usulist võimu ainuüksi imaam .
Muslimite pühaksraamatuks on Koraan , mis kujutab endast Jumala sõna ülima ilmutuse üleskirjutist.Ta on ilmutatud raamatute seas ainulaadne, tähenduselt universaalne ja tema tähtsus on aegumatu . Koraan on väljavõte taevas hoitvalt tahtvlilt, millel on kirjas Jumala sõnad.Öeldakse, et sageda lugemise tulemusena jõuab lugeja Jumalale lähemale. Teksti pähe õppimist peetakse erilise vagaduse märgiks. Koraan on jaotatut 114 peatükiks ehk suuraks. Koraan esitab holistliku usuõpetuse, mis nõuab kõigest ülimuslikkust ega luba mingit jaotust religioosseks ja ilmalikuks. Ta käsitleb erinevaid teemasid ning samuti ka moraaliõpetust. Lisaks Koraanile on islamis veel teine pühade tekstide kogu – prohvetlik tava. See kogu on hoopis mahukam kui Koraan ja see on maailma muslimitele eeskujuks nende igapäevase elu korraldamises.
Islami usu kirjeldamiseks kasutatakse araabiakeelset sõna iman. Usu aluseks on täielik monoteism , Jumala ainulisus. Jumal on ülim, igavene ja kõik võimas. Ta näeb kõike ja on kõikjal ning kõiges. Jumal on universumi looja ja hoidja ning juhib kõige loodu elu ja surma. Teda austatakse ning tema ees tuntakse aukartust. „ Allah “ on nimi, mida muslimid kasutavad Jumala kohta. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud läbi prohvetite. Prohvetid ei räägi mitte enda, vaid Jumala sõnadega. Osa Koraanis nimetatud prohveteid on ka Piiblis. Mujammad on Jumala viimane prohvet ja sõnumitooja.
Usukommete kohaselt palvetatakse viis korda päevas, näoga Meka poole. Igas linnas on kindel aeg palvuste jaoks. Palvekohtadeks on mošeed, kus ei tohi seintel olla pilte ega skulptuure, vaid võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutistega Koraanist . Tihti asub mošee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus saab pesemistarbeks vett võtta. Palveesemed on Tigya (meessoost moslemite peakate ), A'baia (moslemimeeste riietus) ja Musalla (palvevaip).
Sajandite vältel on muslimite traditsiooniline haridus toetunud kahele alussambale: teoloogia õpetab, mida uskuda , ning püha seadus sätestab, kuidas käituda. Neist kahest on määravam olnud seadus, sest islam on alati rääkinud üksikasjalikumalt sellest, millise elu on Jumal oma loodud olenditele ette määranud, kui Loojast endast.
Islami usulist seadust nimetatakse šariaadiks, see tähendas algselt teed allika juurde. Šariaadi nõudeid on tihti liigitatud viide rühma:

• teod, mida Jumal on käskinud teha ilmtingimata;
  
• teod, mida Jumal on soovitanud teha, ent mitte rangelt käskinud;
  
• teod, mille suhtes Jumal on juriidilises mõttes erapooletu ;
  
• teod, mida Jumal on tauninud, ent mitte otseselt keelanud;
  
• teod, mida Jumal on ära keelanud.
  Islamimaadest pole võrsunud mitte ainult edukaid väejuhte ja valitsejaid, vaid ka andekaid poeete, muusikuid, arhitekte ja ehitajaid. Kuid veel olulisemad on muslimi filosoofid ja looduseuurijad. Koguti Kreeka, Pärsia ja India õpetlaste teoseid ja tõlgiti neid araabia keelde. Muslimi arstid lähtusid muinaspärsia kogemustest ja teadmistest. Nad avastasid vereringe toimimise põhimõtte, arendasid välja rõugete ravimise võtted ning tegid tuimastite abil valutuid operatsioone. Matemaatika alaseid teadmisi hankisid islami õpetlased Indiast . Sealt võtsid üle nad kümnendsüsteemi ja null mõiste.
  Perekond on muslimi elu ja ühiskonna peamisi aluseid, koguduse püsimise ja julgeoleku üks nurgakivisid. Muslimi perekond luuakse abielludes , abieluväliste suhete peale vaatab islam väga halvasti. Lapsed võivad sündida ainult perekonnas nind hooramine ja abielurikkumine on patud, mille eest islami usk näeb ette kõige rangemaid karistusi. Selliseid üleastumisi käsitletakse kaose tekitajatena.
  Vastupidi Lääne väärarusaamadele eeldab abielu nii mees- kui ka naispartneri nõusolekut. Islami seadus mitte ainult ei luba tulevasel pruudil ja peigmehel kohtuda , vaid seda lausa soovitatakse. Abielu on avalik toiming, millega peigmees annab pruudile kaasavara , mis võib olla rahaline või natuuras . Koraan lubab mitmenaisepidamist: muslimi mees võib abielluda kuni neli korda. Samuti lubab islam ka lahutust, kuid prohvet ütles, et see on Jumalale kõige vastumeelsem. Laste eest hoolitsemist peetakse väga tähtsaks. Lapsi tuleb kohelda hoolitsuse, armastuse ja vastutustundega. Laste eest hoolisemine ja nende kasvatamine on vanemate esmane kohustus.
  Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Sruuremad moslemi kogukonnad asuvad Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Maailmas on islamiusu uskujate arv 1,4 miljardit. Eestis umbes 10 000 (0,7% rahvastikust).