Rabavesi jõuab siin põhjavette raba ja soosaarte piirialal olevate omapäraste neelulehtrite kaudu. (LOODUSE TEEJUHT) Raba kujunemine algas erinevatel antmetel 5000-8000 aastat tagasi maapinnalähedase põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel. (ministeerium,looduse teejuht) Pindala on meenikunnol 1448 ha.Turbakihi maksimaalne paksus on 5,8m.(MINISTEERIUM) Meenikunno on arenev sooalaam, kus on nii puis-, lage- kui ka älveraba. Meenikunnol on mitu soosaart. Tuntumad on Pähnisaar ja Pikksaar. (EL6/2007) Rabamassiivi idaosas paiknevatel rabajärvedel peatub rändeajal palju soo- ja veelinde. Kaitsealale jäävad ka metsise mängupaigad. (LOODUSE TEEJUHT)
Ladva, Kirke Roosaar. Kontrabass Rena Selliov, Arvo Reinsoo. Flööt Anni Saarma, Kersti Perandi. Oboe Birgit Kägu, Kairi Liis Roonurm. Klarnet Daniil Golubev, Margus Vahemetsa. Fagott Anti Einpaul, Kulvo Tamra. Metsasarv Kristiina Luik, Marie Jaksman, Hannes Metssalu, Artur Reinpõld. Trompet Aigor Post, Paul Jaakson. Tromboon Rain Kotov, Magnus Leopard. Tuuba Tanel Tamm. Löökpillid Valdeko Vilja, Margus Tammemägi. Orkestri intendant Endrik Pikksaar. Dirigent ja kunstiline juht Lauri Sirp. Lauri Sirp on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ja aastaid hiljem orkestridirigeerimise erialal. Alates 1993. aastast töötab Vanemuise teatris ja on alates 2009. aastast Tartu Ülikooli Sümfiooniaorkestri dirigent. Ta on dirigeerinud enamikku Vanemuise teatri repertuaarist (üle 60 lavateose) ja arvukalt sümfiooniakontserte. Pälvis Eesti Teatriliidu aastapreemia 2006
liike nagu väikepistrikku ja sarvikpütti. Suurloomadest on paikseteks asukateks metskits, põder, halljänes, valgejänes, rebane, metssiga, suhteliselt arvukas on kobras. Kohata võib ka pruunkaru ja hunti. Raba ümbritsevad liivaseljandikel kasvavad männi enamusega palumetsad, kust leiab rohkesti metsamarju ja seeni. Rabas on hulgaliselt ilusa männiku või liigirikka salumetsaga kaetud soosaari ja saarekesi. Nendest suuremad on Pähnisaar ja Pikksaar. Väiksemad kannavad selliseid nimesid nagu: Väike Kaarnasaar, Saapasaar, Tõrvasaar, Kuivassaar, Liipsaar ja Lõhmussaar. (Meie koduvald, loodus, aeg, inimesed 2007: 14,15) Mille järgi on paik oma nime saanud? Siinkandis öeldi tiheda võsaga kõrgendiku kohta kund või kunnus. Kunagi ammu asunud ühele neist rabasaartest elama mees nimega Meeni ja nii saigi kogu raba nimeks Meenikund. (Põlvamaa maastikud 2005: 37) Turbakihi maksimaalne paksus on 5,8 meetrit, keskmine aga 2,6 meetrit
madalamate kohtade soostumine algas 5-6 tuhat aastat tagasi pinnasevee taseme tõusu tõttu. Algul tekkis madalsoo, mis arenes ajapikku rabaks. Ilmselt hakkas 3,5 tuhat aastat tagasi pinnasevesi uuesti tõusma ja madalsoo vahepeal taastus see seostub samaaegse Valgjärve taseme tõusuga. Hiljem turbalasundi kasvades jätkus tänaseni kestev raba areng. Meenikunno raba on seega suhteliselt noor ning see on üheks põhjuseks, miks siin leidub 4- 5 m üle raba pinna ulatuvaid künniseid nagu Pikksaar ja Pähklisaar. Väljakujunenud on puisraba, lageraba, älveraba ning väljakujunemisjärgus on laukaraba. Raba idaosa ilmestavad kaks laugasjärve, mis on tõenäoliselt jäänukid kunagisest suurest järvest. Raba Kerttu Luik YASB-51 072877 5 SISUKORD teevad omanäoliseks ühel joonel asuvad suured, sageli veega täidetud lohud ehk langatuslehtrid. Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 5,8 m, keskmine paksus on 2,6 m.