(9,3%-line) orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes Pinnamood ● Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga kvaternaari punakaspruun liivsavimoreen. ● Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Veestik ● Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. ● Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Seetõttu lähevad nende pinnakihid suvel väga soojaks. ● Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi, võhandu, Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas on sügavaim Eestis. Lõunast suubub sellesse Piusa keskjooksu org. Mustjärv ja Valgjärv Piusa jõgi ja Mädajõgi Kliima Palumaa kliima on naaberpiirkondade omast mandrilisem
Kalda ääres on palju linaleokive. Lõunakaldal kasvab põliste kuuskedega segamets, järve ääres näeme vanu pärni. Läänakaldal paiknevad talud. Järve on omapärane tuhm, vesi on seal vähe läbipaistev ja kollakaspruun. Erakordselt taimekehv järv, taimestik täielikult puudub. Järves toimub väga tugev sinivetikate õitsemine. kaldavöötmes ujub palju hobukaane. Järves elab veekonn. Kaladest leidub ainult kokre. Mustjärv! Holstre järvest umbes 0,5 km kirde pool asetseb 1,2 ha suurune ja 7,6 m sügavune Mustjärv. Mustjärv on väga mudase põhjaga ja kõikjalt piiratud õõtsikuga. lõunaosas on looduskaitse all olev männimetsaga kaetud Kindralimägi, kuhu olevat maetud Holstre viimane parun, kurikuulus kindral Berg. Mustjärv on umbjärv, mis varem oli ühenduses olnud Viinakoja järvega ja selle kaudu siis ka Holstre järvega.
LOODUSOBJEKTID Uurimistöö 1.Loodusobjektid.......................................................................3 1.1.Ilumetsa meteoriidikraatrid........................................................3 1.2.Meenikunno raba........................................................................5 1.3.Valgejärv...................................................................................7 1.4.Mustjärv....................................................................................8 1.5.Liipsaare metsaonn....................................................................9 1.6.Päikeseloojangu maja.................................................................9 1.7.Võhandu jõe ürgorg....................................................................9 1.8.Kanuu ja süstamatkad..............................................................10 2.UUrimus...........................
Talvise lumikatte hulk ning ajaline kestus varieeruvad suuresti. Keskmiselt on Eestis lumi maas 75135 päeval aastas, kusjuures kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel. Lk 2 5.Veestik Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Seetõttu lähevad nende pinnakihid suvel väga soojaks temperatuurikihilisus kujuneb suureks. Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas on sügavaim Eestis. Lõunast suubub sellesse Piusa keskjooksu org .Värskas tungib sügavasse maismaasse omapärane orglat,mis oma
et peaks pidevalt uurima. Sellest järvest on tehtud vaid ülevaateseire. 4 2. TULEMUSED Tabel 1 Veereaktsioon 1977 aasta andmete põhjal. Aastaaeg Kiht pH Suvi pinnakiht 8,3-8,6 Suvi põhi 6,4-7,4 Talvel pinnakiht 7,5-8,0 Tabel 2 Väikejärvede tüübid Järve nimi Tüüp Nohipalu Mustjärv IV Nohipalu Valgjärv V Pühajärv III Rõuge Suurjärv III Suurlaht VIII Uljaste järv V Viitna Pikkjärv V Ähijärv II Mutsina II Õisu II Tõhela II Jõksi III Kahrila III Uiakatsi III Kaarepere Pikkjärv II Kaiavere II Raigastvere II Soitsjärv II Lahepera II Keeri II
ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. VEESTIK Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega: liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi. Värskas tungib sügavasse maismaasse omapärane orglat,mis oma tekkelt on Peipsi järve lõunasse kaldumise tõttu veega täitunud ürgorg. Samas ürgorus asub Õrsava järv. Maastikurajooni läänepiiril Võhandu jõgi kaldakaljudega, Palumaalt lisajõena Mädajõgi (soostunud moldoruga - Padusaare lammisoostik)
SISUKORD on toiteks Valg- ja Mustjärvele, sest Meenikunno on nn. rippuva raba tüüpi, kus raba alumise veepideme moodustab turbaalune nõrgkivi kiht, millest läbiimbuv vesi ei suuda allpool olevate liivade ja liivakivide kõiki poore veega täita. Veel allpool, kus kiht on juba veest küllastunud, hakkab põhjavesi voolama läände Võhandu suunas, ja itta Valgjärve ja Mustjärve suunas. [1,2] Mustjärv on väga happelise, punakaspruuni ja erakordselt vähe läbipaistva veega (vee läbipaistvus on 0,4 m) ning orgaaniliste ainete rikas veekogu. Järv on nõrga läbivooluga ja taimestikuvaene. Vesi on hoolimata järvemadalusest ja tuule tugevast mõjust väga tugevasti kihistunud - suvel pinna- ja põhjaveekihtide temperatuuride vahe on ~20,3 ºC. Mustjärve pindala on 22 ha, keskmine sügavus 4 m (suurim sügavus 9 m) ning kõrgus merepinnast 60,4 meetrit
DD110217E6D0 ,,Suur maailma atlas" Tallinn 6 Tabel 4. Eesti sügavamad (25 m ja sügavamad) järved Järve nimi Järve suurim sügavus (m) Märkused 1. Rõuge Suurjärv 38,0 13,5 ha 2. Palkna 31,9 4,5 ha 3. Udsu 30,2 6,2 ha 4. Tsolgo Mustjärv 29,7 6,0 ha 5. Uhtjärv 27,6 43,5 ha 6. Keema Suurjärv 27,5 3,9 ha 7. Koorküla Valgjärv 26,8 44,1 ha 8. Pindi Kärnjärv 26,0 8,3 ha 9. Jõksi 25,4 64,9 ha 10. Piigandi 25,3 43,4 ha 11. Saadjärv 25,0 710,0 ha 12
temast välja. Kaspia meri asub merepinnast madalamal. Eesti järved Eestis on üle tuhande järve. Järvederikkamaks paigaks on Alutagusel asuv Kurtna. Suurimad järved on Peipsi (2611 km2 ) ja Võrtsjärv(270 km2). Järvede värvus teisendub heledast rohekassinisest tumepruunini. Sügavaimad järved on: Rõuge suurjärv (38m), Väike Palkna võrtsjärv järv (31,9m), Udsu järv (30,2m), Tsolgo Mustjärv (29,7m), Uhtjärv (27.6m). Väike Palkna järv Uhtjärv Tsolgo Mustjärv Rõuge järv Järvenõgude teke Mandrijäätekkelised (Peipsi järv, Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv) Merelahtedest tekkinud ehk rannajärved (Harku järv, Mullutu-Suurlaht) Laugas- ehk rabajärved (Parika järv, Väikejärv) Karstijärved (Võhmetu-Lemküla järved) Meteoriidijärv (Kaali järv) Looduslik paisjärv (Ülemiste järv)
Võrus räägitakse põhiliselt eesti ja võru keelt. Võru tunnuslause on "Üts ummamuudu liin". Võrus on mõõdetud Eesti soojarekord 35,6 °C, mis registreeriti 11. augustil 1992. Võru kaitsepühak on Püha Jüri[viide?]. Võru linnapea on Anti Allas. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asub kolm järve Tamula järv (229 ha), Kubija järv (15,9 ha), Mustjärv ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramisest[7]. 1783. aasta oli moodustatud Riia asehaldurkond ja kreisid sealhulgas Võru kreis. 19
(49 km). Põlvat ümbritsevad väiksed külad/asulad nagu näiteks Mammaste, Rosma, Puuri, Himmaste, Orajõe jne. Linna läbib Põlva-Saverna tee, Võru-Põlva tee, Kanepi-Leevaku tee ning Põlva-Reola tee. Linnas Põlva järv, kuid joogivee saamiseks kasutatakse puurkaeve. Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv. Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine. RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS Põlva rahvastikupüramiid 2014 85 ja vanemad 80-84 75-79 70-74 65-69 60-64
(49 km). Põlvat ümbritsevad väiksed külad/asulad nagu näiteks Mammaste, Rosma, Puuri, Himmaste, Orajõe jne. Linna läbib Põlva-Saverna tee, Võru-Põlva tee, Kanepi-Leevaku tee ning Põlva-Reola tee. Linnas Põlva järv, kuid joogivee saamiseks kasutatakse puurkaeve. Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv. Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine. RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS Põlva rahvastikupüramiid 2014 85 ja vanemad 80-84 75-79 70-74 65-69 60-64
Tabel 1. Kõrvemaa- ja Aegviidu järved Nimetus Pindala Suurim Vee Taimestik sügavus läbipaistvus Paukjärv 8,6ha 11,1m Väga hea Erakordselt vaene Kivijärv 8,6ha 2m Halb Vaene Jussi 2ha 9,5m Halb Väga vaene Mustjärv Metstoa 1,7ha 14m Hea - Ümarjärv Joonis 3. Kõrvemaa raba IV. Metsafond Metsasus suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani. · Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel. Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud. Liigniisketel aladel jõekallastel lodumetsad (sanglepad, kased). Karbonaatsel liival ja kruusal kujunenud
kohtadest. Vee läbipaistvus mõõdeti valge, 30 cm läbimõõduga Secchi kettaga ja väljendati täpsusega 0,1 m. Vees lahustunud hapniku kontsentratsioon ja vee temperatuur mõõdeti termooksimeetriga. Vee pH määrati elektomeetriliselt, mõõtmise absoluutviga oli 0,05 pH. Kollane aine (KOL) määrati fotomeetriliselt. TULEMUSED Tabel 2. Väikejärvede tüübid Järve nimi Tüüp Nohipalu Mustjärv IV Nohipalu Valgjärv V 4 Pühajärv III Rõuge Suurjärv III Suurlaht VIII Uljaste järv V Viitna Pikkjärv V Ähijärv II Mutsina II Õisu II Tõhela II Jõksi III Kahrila III Uiakatsi III Kaarepere Pikkjärv II Kaiavere II Raigastvere II Soitsjärv II
Lõuna pool asub Peenjärv, mida Konsu järvega ühendab 100 m pikkune kanal. · Järv on umbes 136 ha suurune ja asub 41 m kõrgusel merepinnast. Suurim sügavus on 10,2 m, mis asub Keskjärves. · Rahvajutt räägib, et 136 ha suuruse ja 10,2 m sügavuse Konsu järve olevat kaevanud Kalevipoeg, teise jutu järgi tekitanud järve vägilase saapakonts. Nõmmejärv Nõmmejärv · Järve lähedal asuvad Kurtna Mustjärv ja pisut kaugemal Niinsaare järv. Järve kaldad on enamjaolt turbased, idakallas on kohati liivane. · Taimestik on liikide arvu poolest keskmine: esineb 19 liiki makrofüüte. · Kaladest esineb särge, roosärge, haugi, vähem on ahvenat, kiiska, linaskit jt. · Järve kaldad on enamjaolt turbased, idakallas on kohati liivane. Liivjärv Liivjärv · Liivijärve ümbritseb looduskaitsealune Kurtna nõmm. · Liivjärv on põhja-lõuna suunas pikliku kujuga
kaitse. Ligi 17 730 ha suurusest Läänemaa Suursoost moodustab kaitseala inimtegevusest suhteliselt puutumatu osa, vaid servaaladel olevaid madalsoid on kohati kuivendatud. Praeguseks on kaitseala loodeosas välja kujunenud Eesti ainulaadne maastik, kus vaheldub nõmm ja raba ( Eesti 3 looduskaitse infoatlas, 2006). Kaitseala loodeosas paiknevad Mustjärv ja Tänavjärv, soostikku läbib Vihterpalu jõgi. 1 kategooria taimeliiki -1( nõmmluga), loomaliike - 5 ( kaljukotkas, toitekülalisena must-toonekurg , madu,- kala- ja merikotkas); 2 kategooria taimeliike -3, loomaliike- 5 (Eesti kaitsealad, 2007). Kaitsealal on seitse sihtkaise- ja seitse piiranguvööndit. Esindatud on kolm soo arenguastet: madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba. Kaitseala on arvatud ka Natura-alade Suursoo-Leidissoo linnuala ja Suursoo-Leidissoo loodusala koosseisu.
loodusrahva sügavat ja sooja poolehoidu ning austust. Püha tähistab midagi erilist, haruldast, väärtuslikku, salapärast, vägevat ja ühtlasi ohtlikku. Püha paiga ja ajaga on sageli seotud jumalad, haldjad ja esivanemad. PÜHAD JÄRVED Maarahvas on väheseid rahvaid maailmas, kelle pärimuses on järved rännanud. Ja mõnigi sellistest järvedest on püha. Eestis on teada kümmekond Pühajärve. Virumaal asuv Mustjärv ehk Pühajärv lendas oma praegusele kohale mõne kilomeetri kauguselt. Põltsamaa lähedal Lustiveres asunud kalarikas Pühajärv lendas aga teadmata kuhu ja jättis endast üksnes nime ja mälestuse. Võimalik, et varemalt on olnud Pühajärv ka Virumaal Varudis, kus madalmaal asus Pühajärve lepiku nimeline pühaks peetud küngas. Teiste pühajärvede ametlikud nimed on nüüd: Kaali Saaremaal, Leegu Tartumaal, Matsimäe Pühajärv Järvamaal, Parika järv Viljandimaal,
.....................................................................................16 Karukivi...........................................................................................................................16 Trepimägi.........................................................................................................................17 Tondisaar.........................................................................................................................17 Mustjärv...........................................................................................................................17 Tulimägi...........................................................................................................................17 Hiugemägi.......................................................................................................................17 Kivivare linnamägi..................................................................................
Suurimaks jõeks on 100 km pikkune ja 9960 km2 Emajõgi. Maakonnas on kaitse all 5 järve: Kuningvere järv, Jaanijärv, Elva Linajärv, Vellavere Külajärv ja Kogrejärv ning mitmeid järvi (Saadjärv, Soitsjärv, Pangodi, Koosa jt.) kaitstakse kaitsealade koosseisus. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitstavad veekogud: Emajõe suudmeala, Elva jõgi, Peeda jõgi, Idaoja, Ilusa oja, Lavatsi järv, Võrtsjärv, Mustjärv, Lisaks on 3 lõhilaste (lõhe, meriforelli, jõeforelli, harjuse, rääbise, merisiia, peipsi siia) elupaikadena kaitstavat veekogu: Ahja jõgi, Kääpa jõgi, Peipsi järv ning 3 karpkalalaste (tõugja, latika, vimma, teivi, turva, säina) elupaikadena kaitstavat veekogu: Emajõgi, Peipsi järv, Võrtsjärv. Lisaks eeltoodule on Tartumaal kümmekond jõge ja jõelõiku, millel on looduskaitseseaduse § 51 lg 1-ga
Viimasel viieteistkümnel aastal on Nohipalu Valgejärve seisund olnud stabiilne, kuid siiski on esinenud mitmel aastal tugevaid veeõitsenguid ning veekogu üldist degradeerumist väljendab vee läbipaistvuse langus (Ott, 2010). Veekogu seisundi muutuste põhjus võib seisneda Meenikunno raba lääneossa rajatud kuivendussüsteemis, kuid täpsemad põhjused on siiski teadmata. Elupaigatüübile huumustoitelised järved ja järvikud vastab Meenikunno loodusalal Nohipalu Mustjärv, mille pindala on 22,1 hektarit, Suur Suujärv, mille pindala on 4,93 hektarit ja Keskmine Suujärv, mille pindala on 2,11 hektarit. Elupaigatüüp huumustoitelised järved ja järvikud hõlmab endas pruuniveelisi järvi ja rabalaukaid, mille vesi on happeline ning rohke humiinaine tõttu üsna tume. Rabajärvedel ja -laugastel kõrgem kaldaveetaimestik kas puudub või on väga hõre, veesiseseid soontaimi ei kasva ning ka ujulehtedega taimi on
veeliste iseärasustega. Nohipalu Valgjärv ehk Valgejärv on Lõuna-Eesti üks kauneimaid järvi, kus vee läbipaistvus võib suvel ulatuda kuni 10 meetrini. Järve vesi on Eesti üks kõige läbipaistvamaid, mistõttu pakub nimetet järv meeldejäävaid elamusi sukeldujatele ning allveekalastajatele. Valgejärves esineb ka taimharuldusi nagu järv-lahnarohi. Enamus Põlvamaa järvedest on pruuniveelised ning suure huumusesisaldusega nagu näiteks Nohipalu Mustjärv, mis on ühtlasi ka suure teadusliku tähendusega. Nimelt on Mustjärvest leitud haruldasi räni- ja ikkesvetikaid. Nohipalu järved ja nende kaldaümbrus (250m laiune kaldariba) on looduskaitse all alates 1961. aastast. Põlvamaa jõed on kohati kiire vooluga ja kärestikulised, kohati rahulikud, pakkudes kõrgete kallastega ürgorgudes matkajatele ennastunustavaid vaateid. Võhandu ja Ahja jõgi on suurimad jõed, mis läbivad Põlvamaad
o tänava, mnt, pst, väljaku vms nimega): Allika tänav, Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Punane väljak, Raekoja plats - Nimetuumaks on käänduv omadus: Vaikne ookean (Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist), Kollane jõgi, Suur väin - Tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Wrangeli mäed • Lahku kirjutatakse ka kohanime omakorda täpsustav kohanimi: Rõuge Suurjärv, Valguta Mustjärv, Virtsu Vanasadam • Märkus: Anne turg- Anneturu apteek Uus turg- Uueturu tänav Pikk jalg- Pikajala kohvik • Ka liigisõna maa kirjutatakse harilikult kokku: Novgorodimaa, Prantsusmaa, Saksamaa • Märkus:Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku: Adélie maa, Banksi maa • Märkus:Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat terrutooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad= Aafrika riigid
Joonis 2. Suve päevade pikkus Eestis 3. Vetevõrk · Mandrijäätekkelised järved · Rannajärved · Rabajärved · Matsalu lahe rannamail viirsavi põhjalised järved Läänemaa järved on maatõusuga merest üsna hiljuti eraldunud rannajärved: Käomardi, Vapri, Kahvatu, Illusaare. Vanimaid järvi on Turvaste Valgejärv Läänemaa-Harjumaa piiril ning Mustjärv. Valgejärv on omapärane valge muda tõttu, mille põhjustavad lubjarikkased setted järve põhjas. Suurim jõgi on Kasari jõgi. Veel jääb Läänemaale jõgedest näiteks Liivi, Piirsalu, Rannamõisa, Riguldi, Taebla, Tuudi, Vigala, Vihterpalu ja tuntud maa-alune Salajõgi (Arold, 2005) 4. Mullastik Aluspõhi pärineb ordoviitsiumi ja siluri ajastust(Joonis4). Pinnakatte lõimis on mitmekesine nagu Lääne-Eesti looduski. Esineb nii kuivi liivasid ja saviliivasid kui
Kollane jõgi, Suur väin, Väike Emajõgi, Vaikne järv; tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Soome laht, Jaapani meri, India ookean, Põlva maakond, Käina vald, Kopli rand, Brandenburgi värav, Narva värav (Peterburis); Beringi väin, Patkuli trepp, Wrangeli mäed. Lahku kirjutatakse ka kohanime omakorda täpsustav kohanimi: Rõuge Suurjärv, Valguta Mustjärv, Virtsu Vanasadam. Märkus 1. Anne turg - Anneturu apteek, Uus turg - Uueturu tänav, Pikk jalg - Pikajala kohvik, Linda kivi - Lindakivi kultuurikeskus Ka liigisõna maa kirjutatakse nimetuumaga harilikult kokku: Novgorodimaa, Donimaa, Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad, Tartumaa, Frangimaa. Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku: Adélie maa, Baffini maa. Märkus 2. Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle
Väikse-Emajõe suudmest Vallapaluni Võrtsjärve idakaldal on valdavalt soiste metsade vöönd. Madalsoodes on ülekaalus kase-kuuse segametsad, nendevahelistel liivaaladel aga männikud. Rõngu jõest põhja poole jääb Valguta soo, mille kohati enam kui 5 m paksune turbalasund on tekkinud järvemuda ja lubja peale. Soo lõunaossa on polderkuivandusega rajatud kultuurkarjamaad, aga keskossa Mustjärve äärsesse rabasse freesturbaväli. Mustjärv ise (23ha) on koos lähima ümbrusega võetud kaitse alla. 5 Foto 2. Vaade Võrtsjärve lõunatipust Vooremäelt. J. Kaljuvee foto Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkond jaguneb pinnaehitusest tulenevalt kaheks erineva maastikustruktuuriga osaks: idakirdes on Kolga-Jaani voorestiku ning lääneedelas Parika soode ning järvetasandike maastik. Foto 3. Kevadene üleujutus Võrtsjärve põhjarannikul Alam-Pedja kaitsealal. Foto autor teadmata.
Loodusesemete nimed. Selles valdkonnas on nimekorraldusel ees kõige avaram tegevusväli, nt: 1) uus vooluvete nimistu, kus nimetamispõhimõtteid oleks muudetud; 2) uus järvede nimistu, mis arvestaks nii A Mäemetsa raamatuid, avalike siseveekogude kinnitatud nimekirja kui ka põhikaarti. Nii järvede kui ka soode nimede puhul muutub väikeste objektide juurde minekul probleemiks nimede kordumine. Oleks vaja välja pakkuda mingi standard, kuidas kirjutada, kas Tsolgo Mustjärv, Nohipalo Mustjärv, Lutsu Mustjärv, või Mustjärv Lasva vallas Tsolgo külas jne. Kaikal ja Rimmis on iga teise talu maadel oma Nurmmägi, aga üks Nurmmägi, suurim tõus AntslaTsooru maanteel oleks kindlasti väärt ka kohanimeregistrisse kandmist. Ehk peaks esialgu tegelema just määratlemisega, milliste parameetritega peaks olema loodusobjekt, et selle nime kohanimeregistrisse kanda, kusjuures arvestataks ka kultuurilisi parameetreid: käidavus, tuntus, legendid. Asulanimed. Kuigi 1997
Pärnu jõgi, Jaapani meri, India ookean, Põlva maakond, Käina vald, Kopli rand, Brandenburgi värav, Beringi väin, Patkuli trepp, Wrangeli mäed kohanime omakorda täpsustav kohanimi Nt. Rõuge Suurjärv, Valguta Mustjärv, Virtsu Vanasadam Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku Nt. Adélie maa, Baffini maa Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast
Eesti järvede kogupindala 2070 km2. Järvede mandrijäätekkelisus, va. Peipsi ja Võrts. Järvede liigitus veevahetuse järgi. Umb-, lähte-, läbimis-, suubumisjärv. Järvede toitumine voolu-, valg-, põhja-,sademeveest Veetemperatuuri erinevused järvedes- *Madalad ja suure pindalaga järved Veetemp. sõltub saadud päikesekiirguse hulgast.Temp.on kogu sügavuses ühtlane (Tuule tekitatud lainetus aitab kaasa).* Pruuniveelised järved Pind soojeneb suvel tugevamini (nt. Nohipalu Mustjärv) * Väikesed ja sügavad järved Vesi kihistub samuti temperatuuri järgi. Kui augustipäike kütab neis pealmise veekihi 2530 ºC, siis põhjakihis on see sageli vaid 4 ºC. Kevadise vee soojenemise ja sügisese jahtumise käigus vesi seguneb ning temperatuur ühtlustub. Järvetüübid sõltuvalt toitainetest: *vähetoiteline (oligotroofne)- Toitelisus: Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete
ümbruses Kihelkonna lähedal. o Laugasjärved seotud rabastumise protsessiga. Valdavalt rabades sees. Tudu järv o Sootjärved Emajõe ülemjooksul palju soote. Soodis tavaliselt kala palju o Tehisjärved (paisjärved) Paunküla veehoidla. o Meteoriitne järv (Kaali) unikaalne järvetüüp Eestile. o Rõuge järv 38 m, jääkose poolt äkki tekitatud see sügav auk? Levinumad järvenimed · Mustjärv 31 · Suurjärv 32 · Linajärv 27 · Kogrejärv, Kogrijärv, Kogrõjärv · Valg(e)järv 22 · Väikejärv 20 · Pikkjärv 16 · Mudajärv 16 · Mädajärv, Mädäjärv 14 · Kivijärv 9 · Palujärv, Palojärv 9 Kaldajoone keerukust iseloomustab koefitsient, milleks on järve kaldajoone pikkuse ja järvega võrdset pindala omava ringi ümbermõõdu suhe. Kavadi järve keerukus on 3,2 (kõige keerukam?). Kaali järv on kõige ümmargusem järv, koefitsient 1,12.
Läänemerest maakerke tõttu eraldunud rannajärved võivad esialgu küll soolakat merevett sisaldada, kuid aja jooksul katkeb ühendus merega lõplikult. Seetõttu muutuvad need tüüpilisteks mageveejärvedeks. Temperatuur Madalad ja suure pindalaga järved -veetemperatuur sõltub saadud päikesekiirte hulgast -veetemperatuur on kogu sügavuses ühtlane (tuule tekitatud lainetus aitab kaasa) Pruuniveelised järved -pind soojeneb suvel tugevamini (nt. Nohipalu, Mustjärv) Väikesed ja sügavad järved -vesi kihistub samuti temperatuuri järgi -kui augustipäike kütab neis pealmise veekihi 25-30 kraadini, siis põhjakihis on see sageli vaid 4 kraadi. Kevadise vee soojenemise ja sügisese jahtumise käigus vesi seguneb ning temperatuur ühtlustub. Termokliin e. metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist).
Põhjuseks on ilmselt asjaolu, et mõõdukas orgaanilise aine manulus avaldab positiivset mõju vetikate kasvule ja mitmekesisusele. Liigiline varieeruvus on suur. Pehmeveeliste miksotroofsete järvede grupp on palju heterogeensem kui kalgiveeliste oma. Ta sisaldab mõningaid väga tumeda veega eutrofeerunud düstroofseid järvi, kus on väga kõrge orgaanilise aine ja väga madal mineraalainete sisaldus (Meelva, Piigandi Mustjärv), järvi helekollase veega (Lohja) ja veekogusid mõõduka mineraal- ja orgaanilise aine sisaldusega. Hüpertroofsed järved on varieeruvate morfomeetriliste näitajatega veekogud, mis asuvad arengurea oligotroofne mesotroofne eutroofne lõpus, kus inimmõju tulemusena valdab rohke esmasproduktsioon. Eesti tingimustes on hüpertroofsete järvede üheks omapäraks aga asjaolu, et eutrofeerumisprotsessid pole enamjaolt tingitud mineraalsete
5 et turbalasundi all paikneb veega küllastumata liivakiht. Seega on Meenikunno raba nn. "rippuv" soo. Rabal esineb hulgaliselt soosaari, mõned kaetud ilusa männikuga, teistel jälle kasvab lopsakas ja liigirikas salumets. Meenikunno rabas on mitu rabajärve ja 19 soosaart. Maastikukaitsealal asuvad Nohipalu Valgejärv, mis on Eesti üks läbipaistvama veega järv ja Nohipalu Mustjärv - Euroopa üks pruuniveelisemaid järvi. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Siit võib leida Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit II kaitsekategooriasse kuuluvat sarikalist austria roidputke (Pleurospermum austriacum)), orhideedest rohekat käokeelt (Plathanthera chlorantha), pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-arvis) ja roomavat öövilget
kannavad järvedesse mitmesuguseid setteid. Järvede sügavamates kihtides on valguse puudumise tõttu elustik vaene. Kui järvevees on piisavalt toitu ja hapnikku, on selle elustik rikkalik. TEMPERATUUR Madalates ja suure pindalaga järvedes sõltub veetemperatuur saadud päikesekiirguse hulgast ja on kogu sügavuses ühtlane. Tuule tekitatud lainetus aitab järvevett segada ja selle temperatuuri ühtlustada. Suvel soojeneb tugevamini pruuniveelise järve pind (nt Nohipalu Mustjärv). Vesi kihistub temperatuuri järgi ka väikestes ja sügavates järvedes. Kui augustipäike kütab neis pealmise veekihi 25-30 ŗC, siis põhjakihis on see sageli vaid 4 ŗC. Kevadise vee soojenemise ja sügisese jahtumise käigus vesi seguneb ning temperatuur ühtlustub. Talvel on kõige külmem veekiht otse jää all, kõige soojem veekogu põhjas. Järve vesi võib olla kihistunud seda nimetatakse stratifikatsiooniks. Talve
·Vostok (Antarktikas) 800 m ·Niassa 706 m Eestis: Pindala: ·Peipsi 3537 km² ·Võrtsjärv 269 km² ·Ülemiste 9,4 km² ·Saadjärv 7,2 km² ·Vagula 6,0 km² Sügavus: Rõuge Suurjärv 38 m Väike-Palkna 32 m Tsolgo Mustjärv 30 m Udsu 30 m 12.Soode teke ja areng, levik maailmas. Ala või ökosüsteem, kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Iseloomulik pidev või kauakestev, seisev või aeglaselt voolav rohke pinnavesi. Tekkeks kõige olulisem, et sademete kogus ületaks aurumise. Soode kogupindalaks maailmas hinnatakse ca 3,4 milj. km² ehk ca 2% maismaast. Märgalade pindala ulatub 6,5 milj. km²-ni.
·Ülemjärv 11 600 km³ ·Njassa 7725 km³ Sügavus: ·Baikal 1 687 m ·Tanganjika 1 470 m ·Kaspia meri 1 025 m ·Vostok (Antarktikas) 1 000 m ·O´Higgins San-Martin (Tsiili-Argentina piiril) 836 m Pindala: ·Peipsi 3537 km² ·Võrtsjärv 269 km² ·Ülemiste 9,4 km² ·Saadjärv 7,2 km² ·Vagula 6,0 km² Sügavus: ·Rõuge Suurjärv 38 m ·Väike- Palkna 32 m ·Tsolgo Mustjärv 30 m ·Udsu 30 m 11. Soode teke ja areng, levik maailmas. on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.Soode tüübid: madalsoo, siirdesoo, kõrgsoo e raba. 12. Põhjavesi, selle teke ja liigid
vetenimed = hüdronüümid: o jõenimed = potamonüümid; o merenimed = pelagonüümid: primaarnimed: Ammejõgi; primaarnimed: Läänemeri; sekundaarnimed: Sauga, Kasari; sekundaarnimed: Aadria meri (Aadria o järvenimed = limnonüümid: linna järgi); primaarnimed: Mustjärv, Valgjärv, o soonimed = helonüümid; Pühajärv; primaarnimed: Suursoo; sekundarnimed: Kaisma järv jne; sekundaarnimed: Kareda, Lihula raba; mäenimed = oronüümid, sh muud pinnavormid (orud, nõlvad, kõrgendikud); koopanimed = speleonüümid. maastikunimed: põllunimed = akronüümid, heinamaade, karjamaade, metsade jne nimed.
Seetõttu on neis veevahetus aeglane ja paljude järvede põhi on kaetud paksu mudakihiga, näiteks Karujärv Saaremaal (7-8 m) ja Ülemiste järv Tallinna külje all (4-8 m), mõnes järves võib see ulatuda isegi kuni 15 meetrini. Eesti sügavamad järved Järv Sügavus (m) Pindala (km2) Rõuge Suurjärv 38,0 0,13 Väike-Palkna järv 31,9 0,04 Udsu järv 30,2 0,06 Tsolgo Mustjärv 29,7 0,06 Uhtjärv 27,6 0,43 Keema Suurjärv 27,5 0,04 Koorküla Valgjärv 26,8 0,44 Pindi Kärnjärv 20,6 0,08 ((Joonis: Läbilõige Karujärvest Saaremaal.)) --- 84 ((Foto: Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv. Pindala 270,7 km§, suurim sügavus 6 meetrit.)) Järvi liigitatakse enamasti kas läbivoolu alusel (sissevoolu-, väljavoolu-, läbivoolu- ja
Kollane jõgi, Suur väin, Väike Emajõgi, Vaikne järv; 4. tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Soome laht, Jaapani meri, India ookean, Põlva maakond, Käina vald, Kopli rand, Brandenburgi värav, Narva värav (Peterburis); Beringi väin, Patkuli trepp, Wrangeli mäed. Lahku kirjutatakse ka kohanime omakorda täpsustav kohanimi: Rõuge Suurjärv, Valguta Mustjärv, Virtsu Vanasadam. Märkus. Vrd Anne turg Anneturu apteek Uus turg Uueturu tänav Pikk jalg Pikajala kohvik Linda kivi Lindakivi kultuurikeskus Ka liigisõna maa kirjutatakse nimetuumaga harilikult kokku: Novgorodimaa, Donimaa, Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad, Tartumaa, Frangimaa. Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku: Adélie maa, Baffini maa. Märkus 2
annaabi.ee 
