Võimalik vägivaldsete mängude mõju Võimalikude vägivaldsete mängude mõjude üle on tihti arutatud, põhjalikku kogemustest lähtuvat uuringut pole tehtud. See uuring viidi läbi 2X2 viisil subjektide vahel uurides vastastikmõjusid tehnoloogia arengu ja vägivalla vahel näidates osavõtjatele (N = 120) nii vanemaid kui ka uuemaid versioone vägivaldsetest ja mittevägivaldsetest mängudest ning mõõtes nende mõju katsealustele (kohaloleku taju, seotus, psühholoogilist virgumist* (physiological arousal), mida mõõdetakse naha juhtivusest), endale teadvustatud virgumist ja tundelist ja kognitiivset agressiooni. Tulemused näitasid, et tehnoloogia areng on suurendanud mängudesse sisseelamist. Ei mängude areng ega ka vägivald ei omanud statistiliselt silmapaistvaid mõjusid mängijate agressiivsetele mõtetele, kuid seal on mõni esialgne tõend, et vägivaldne mäng suurendas mängijate vaenulikkuse seisundit. Teoreetiliselt ja praktiliselt mõistaandvad tõend...
ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust?" Eve Kitsik, lk.19) ütleb algallika autor ise oma töö kohta. Põhjuseks miks ta neid asju uuris oli see, et ta soovis teada saada missugune on Eesti ajakirjanduse hetkeolukord, ehk kui palju on tekstides poliitilist korrektsust ning kas meedial on jätkuvalt vabadus ja sõltumatu piiratus. Soorollid Aegade algusest saati on arutletud teemadel meeste ja naiste rollid ning sooidentiteedi kujunemine. Uurimusest selgub, et sooidentiteedi kujunemisel mängivad suurt rolli sotsiaalne keskkond ja bioloogiline sugu. Väga palju on juttu feminismist, mille kujunemiseni on viinud pidev meeste ülistamine, kuid väga tihti juhtub nii, et eelarvamuslikud vastased feminismile on hoopis naised, mitte mehed. Põhjused jaotatakse üldjoontes kaheks: rahvuslikeks ja seksistlikeks. Suurt rolli aga üldse feminismi kujunemisel mängib ühiskond ise. ,,Kuna
Vanemate ja nooremate õpilaste suhtlemise erinevused Anastasia Sidorova ja Alina Boiko 8 .B klass Uurimusest selgus: Õpilased suhtlevad rohkem internetis, kui reaselt. Vanematel ja noorematel õpilastel on erinevad mõted, oskused, huvid ja teadmised. Vanematele õpilastele meeldib rohkem suhelda oma sõpradega internetis. Noorematele õpilastele meeldib, aga suhelda realselt oma sõpradega. Mõnedele vanematele õpilastele ülse ei meeldi suhelda nooremate õpilastega. Noorematele õpilastele, aga meeldib ja on huvitav suhelda vanemate õpilastega. Küsimustik Kui vana te olete
On isegi olemas vasakukäelistele mõeldud joonlauad, kus numbrid jooksevad paremalt vasakule, tänu millele ei varja laps neid käega, kui ta joont hakkab tõmbama -- ning vasakukäeline laps teeb seda ju paremalt vasakule. Ka pliiatsiteritajaid on valmistatud spetsiaalselt vasakukäelistele. Sellises teritajas on terad pööratud teistpidi ning teritajat tuleks hoida paremas käes, keerates pliiatsit vasaku käega vastupäeva. HARIDUS 67/2004 lk 45 PilviKula Uurimusest ilmnes, et 50% õpetajatest arvestab õpetamisel vasakukäeliste lastega, vajadusel juhendab ka individuaalselt tähekujude õppimisel, kääride kasutamisel ning käsitöötundides heegeldamisel ja kudumisel. 96% õpetajatest tunnistab, et vajaksid rohkem teadmisi- oskusi vasakukäeliste laste õpetamiseks. Seni on õpetajatel tulnud vasakukäeliste laste juhendamisel toetuda isiklikele kogemustele. Samuti tunnevad õpetajad puudust pedagoogikaja
küsimusest koosneva suletud süsteemiga küsimustiku. Küsitluses osales 80 Keila Kooli 5ndate klasside õpilast vanuses 11-13. Tulemused 1. Arvutades välja keskmise aja, saan vastuseks 1,525 tundi päevas, mis on umbes pool tundi vähem kui arvasin. 2.Kõige enam kasutatakse internetti suhtlemiseks. (42,5%) 2. hüpoteesi kinnitab ka järgmine diagramm, mis näitab et 89% Keila Kooli 5-ndate klasside õpilastest on kasutaja suhtlusvõrgustikus. Kokkuvõte Uurimusest selgus, et Keila Kooli 5ndate klasside õpilased kasutavad internetti enamasti suhtlemiseks ja veedavad internetis keskmiselt 1,525 tundi päevas. Äitah kuulamast!
Hilde- loeb kiirköitjat, mille on kirjutanud Albert Knag. Sofie-kiirköitja peategelane, kelle 15.sünnipäevast on lugu. Alberto-filosoof, kellega Sofie koos maailma uuris. Teda oodati kõige rohkem Sofie sünnipäevale. Jorunn ja Jorgen-hakkasid Sofie sünnipäeval semmima ning lõpetasid sõstrapõõsas. Rahandus nõunik ja proua Ingebrigsten- Jorunni vanemad, kes sattusid konflikti Albertoga. konflikt Alberto pidas filosoofise kõne, filosoofilisest uurimusest, kuidas kõik peolviibijad elavad ühe majori peas ning kirjutas loo Hildele meelelahutuseks. Hilde sai selle kingiks 15.sünnipäeval, samal päeval kui oli Sofie sünnipäev. Peol hakkasid asjad nihu minema, Sofie jättis emaga hüvasti ja kui rahandusnõunik tahtis Albertot süüdistama hakata olid nad juba haihtunud. “Maailm muutub aina kiiremini. Tegelikult ei imesta ma enam millegi üle.” “Ka selle vastu,et päike kustub, ei saa ennast kindlustada”
Metsamarjakasvatus Eksam 08.05.15. 1. Metsa kõrvalkasutusest 1920-30ndail aastail Metsa kõrvalkasutuse kohta enne sõda publitseeritud andmed puuduvad. Hiljuti selgus aga,et metsandusteaduskonna arhiivis on olemas mahukas Kadaja käsikiri 1938.-1939. a. tehtud uurimusest metsamarjade, seente ja sarapuupähklite korjamise, turustamise ja ekspordi kohta. Nimetatud uurimuse käigus arvutati välja riigimetsades leiduvate marja-alade pindala suurus, samuti marjade keskmine kogusaak, hinnati korjatud marjade kogust ning turgudel müüdavate marjade, seente ja pähklite hulka. Metsamarjadest korjati keskmisel saagiaastal ära ligi 70%. Enam korjatud metsamarjad olid jõhvikas, metsvaarikas ja mustikas. Korjajateks olid valdavalt
Kas 8.klass on valmis arutama seksuaal teemade üle? Jah Ei Küsitluse tulemused 30 25 20 9.klass 15 9.klass 8.klass 10 5 0 Column1 HIV/AIDS Kokkuvõte Olen uurimustöös püüdnud ülevaadet anda seksuaalkasvatuse teadlikusest õpilaste seas Uurimusest järeldus, et: Väätsa kooli 8. ja 9.klassi õpilased olid enamus teadlikud seksuaal teemadest Noored ise tahavad seda ainet, kuna see annab neile palju. Aitäh, et ära jõudsite kuulata !
küsimustikku, millele vastas 50 Keila Kooli õpilast, vanusegrupis 14-17 aastat. Teiseks meetodiks on kasutatud intervjuud, kus intervjueeriti viit Keila Kooli õpetajat. Valisin küsimustiku sellepärast, kuna küsitleja saab kindel olla, et vastaja on selles vanusegrupis, mis on küsitud ning vastaja on anonüümne. Intervjuu valisin, kuna õpetajad saaksid vabamalt oma arvamust ja teadmisi SISUÜLEVAADE UURIMUSEST Uurimistöö küsimustik koosnes 11 küsimusest. Intervjuudes esitati 10 küsimust arvutimängude teemal. UURIMUSE TULEMUSED Kas Sinu arust on arvutimängud kahjulikud? UURIMUSE TULEMUSED Mida teeksid Sina, kui Sinu klassis kiusatakse klassikaaslast, kellele väga meeldivad tapmismängud? UURIMUSE TULEMUSED Lapsevanemana näeksid pealt oma last mängimas vägivaldseid mänge, kuidas Sa reageeriksid sellisele nähtusele?
Välitöö suurimaks erinevuseks laboriuuringutest ongi sõltuvus antropoloogi isiklikest väärtustest. Ühiskonnas, kus antropoloog viibib, peab ta endale rolli valima. See roll peab toetama uurimuse teostumist, uuritavate inimeste poolehoidu ja head läbisaamist ja samas kinnipidamist oma põhilistest väärtustest. Kindlasti peab mõnes olukorras ka sellest loetelust mõne punkti hülgama. Laborikatsetes ei ole moraalsetel hinnangutel suurt rolli. Järeldus katsest või uurimusest on selgemini määratletud ja tavaliselt üheselt mõistetav. Antropoloog osaleb tahes- tahtmata kuvandi kujundamises inimestest, keda ta oma uurimuses kasutab. Ei saa olla täiesti objektiivset hinnangut, mis loodusteadustes on võimalik. Välitöö tulemuste avaldamisel on sinna lisatud ka antropoloogi sotsiaalne taust, ühiskond, kus ta elab, tema haridus ja paljud muud aspektid, mis on kaugel uuritavate standarditest ja maailmapildist. Seetõttu ei saa
Kui vastus on eitav, siis kust mujalt me saame oma teadmised? Keda uskuda, mida uskuda? I väide: Enamik me arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Argument: Autor viitab igasugustele muudele allikatele, näiteks nagu „The Times“, et kust nemad ammutavad oma teadmised? II väide: Allikaid võib olla mitmeid, aga kindel ei või olla üheski - puudub kindel autoriteet. Argument: Allikaks võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil III väide: Tunnetusteooria traditsioonilised süsteemid tulenevad “jah”- ja “ei”-vastustest küsimustele teadmiste allikate kohta Argument: Neid võiks võrrelda poliitikateooria traditsioonilise küsimusega “Kes peaks valitsema?”, mis eeldab autoritaarset vastust nagu “parim” või “targim” või “rahvas” või “enamik”.
Rahvusvahelised uurimused kinnitavad, et alkoholireklaam suurendab alkoholi tarvitamist alaealiste seas. Ning nagu me kõik teame, on alkoholi tarbimine alaealiste seas väga laialt levinud probleem. Alkoholi reklaam raadios, televisioonis ja välimeedias on juba täna Eestis osaliselt keelustatud. Näiteks ei tohi alkoholireklaami näidata teles ja raadios kella 7st kuni kella 21ni. TNS Emor uuris, kui palju alaealised tegelikult alkoholi reklaami näevad. Ning uurimusest tuli välja, et alaealised vaatavad telet kõige rohkem ajavahemikus 19.30-23. Kõige rohkem on neid teleri ees vahetult pärast kella 21, kui alkoholireklaami võib juba näidata. Seega ei too see täit võimalikku kasu. OECD riikides teostatud uuringute andmetel näitab et alkoholireklaami täielik keelamine võib selle tarbimist vähendada ligi 30%. Liiklusõnnetuste arv on kange alkoholi reklaami
rasvaineid. Tervislik oleks toituda, sellistest toiduainetest, mis tagavad organismile vajaliku energia ja kõik toitained oleks õiges omavahelises vahekorras.(4) Kindlasti tuleb kasuks sportimine ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Sport hoiab ka keha ja vaimu kauem noorena. (1) 15- 16 aastaste õpilaste teadlikkus tervislikust toitumisest on suhteliselt kõrge, kuid kahjuks minu küsitletutest toitub ainult 5% tervislikult. Tore oli uurimusest teada saada, et 90% neist õpilastest teevad aktiivselt trenni, 2-3 korda nädalas. Ülejäänud 10% tegelesid ka spordiga, kui mitte regulaarselt. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks: Nautige toitu, mida sööte Toituge mitmekülgselt. Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid. Ärge sööge palju rasvast toitu. Ärge maiustage liiga tihti. Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. Soolaga ei tohi liialdada. Saavutage optimaalne kehakaal.
3. Argumendid 1) Igal tunnistajal tuleb oma seletuses kasutada tervet hulka teadmisi isikute, paikade, asjade, keelekasutuse, konventsionaalsuste jne kohta. Ta ei saa usaldada üksnes oma silmi ja kõrvu, eriti kui tunnistust kasutatakse põhjendamaks väidet, mis on tõesti põhjendamist väärt. Viimane tõsiasi aga püstitab uusi küsimusi, mis puudutavad juba tunnistaja teadmiste neid külgi, mis ei põhine vahetul vaatlusel. 2) Allikaks võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil; kõik niisugused avastused on allikad, kuivõrd nad täiendavad meie teadmisi 3) Õilsast suguvõsast pärinevate teadmiste suursugusus, pilastamata teadmised, teadmised, mis saadud kõrgeimalt võimult, kõrgeimalt autoriteedilt, võimaluse korral Jumalalt eneselt need (tihti ebateadlikud) metafüüsilised ideed peituvadki selle küsimuse taga. 4
ebavõrdsus suurendavad AIDSi haigestumise riski. Arenenud maades hoitakse HIV-i kontrolli all ravimitega ning leviku piiramiseks tehakse tõhusat ennetustööd. Suurimaks probleemiks seoses HIV-i ja AIDS-iga arengumaades ongi puudulik info, inimesed ei tea midagi sellest haigusest ning kondoomi kasutamisse suhtutakse kahtlevalt. Puudusi esineb ka levimisviisi teadlikkuses. Filipiinidel läbi viidud AIDSi teemalisest uurimusest ilmnes, et tervelt 90% osalejast arvas, et HIVi võib nakatuda, kui koos HIV-positiivsega einestada. AIDS-ile pole leitud veel ravimeid, mis päästaks surmast, ning paljud HIV-i nakatunud ei olegi teadlikud oma haigusest ja annavad viirust eneseteadmata edasi. Nakkushaigused on palju ohtlikumad kui pärilikud haigused, sest need levivad kiiremini ning nakkuse ohvriks võib langeda iga inimene. Õhu, vee, bakterite ja loomade poolt edasi kantud viiruseid on
informatsiooni, mille kohaselt on mõlemal grupil sarnased muusikalised eelistused ja grupile B anti teada, et kahel grupil on väga erinevad muusikalised eelistused. Kontrollgrupp andis keskmise tulemuse. Leiti ka, et mida rohkem tunti end teise grupi poolt hästi hinnatuna, seda vähem otsiti ka kahe grupi vahelisi erinevusi. Ehk teisisõnu, kui sa tead, et teine grupp arvab sinust hästi, siis seda vähem sa ka otsid enda ja teise grupi vahelisi erinevusi. Kokkuvõte Võime uurimusest järeldada, et muusikat saab tahtlikult kasutada selleks, et soodustada kahe erineva grupi vahelist positiivset interaktsiooni. Seega muusika võib ka olla ühendav jõud, mitte üksteist eristav vahend. Üheks näiteks selle kasutusest võib tuua Lähis-Ida konfliktist. Juudi-Araabide ühine muusikaorkester on ühendanud mõlemat poolt märgatavalt. Seda saavutatakse, kui keskendutakse pigem orkestrile (superordinate) ja vähem rassile (subordinate). Kasutatud kirjandus 1
tähendusvõrgustikus esile tulnud keskseid tähendusi. Käsitletakse nähtuse tähendusi üldisel tasandil. Fenomenoloogiline uurimus ei pruugi olla väga usaldusväärne, seda võib mõjutada uurija vaatenurk, eelarvamused, huvid ja arusaamad. Neid vaatenurki nimetatakse uurijaprofiiliks. Fenomenoloogilises uuringus tuleks uurija profiili läbipaistvalt kirjeldada, et lugeja saaks ettekujutuse uurija lähtekohtadest kavandamise ja läbiviimise ajal. Uurija subjektiivsust ei ole võimalik uurimusest kunagi täielikult eemaldada, kuid uurija peaks püüdma eristada teaduslikke leide oma muudest kogemustest. Fenomenoloogilise uuringu kvaliteedi hindamiseks on kindlad kriteeriumid. Need on: uurimisprotsessi järjekindlus, reflekteerimine ja kirjeldamine, andmestikupõhisus, uuringu konteksti arvestamine uurimisprotsessis ja uuringutulemuste tutvustamisel, teadmiste kvaliteet, meetodite võimalik ühendamine, teiste uurijate toetus uuringu hindamisel, uurija
Rakend.Kõrg 1 Kõrgharidus 2 Kokku 10 Kõige rohkem on esindatud keskharidus ja seda neljal korral, samuti kesk-eri haridus. Kõige vähem on esindatud rakenduslikku kõrgharidust. 4. Kokkuvõte Antud teema valisin sellepärast, et meedia ümbritseb meid kõiki ning ilma selleta ei saaks me hakkamagi ning ei teaks mis maailmas toimub. Samuti on televiisor ning raadio meie igapäevased meelelahutajad. Antud uurimusest sain teada, et mehed vaatavad rohkem telekat, samas aga jäävad nad naistele raadiokuulamises alla. Samuti jõudsin selgusele, et näiteks vanuse ja televiisori vaatamise vahel ei ole mingit seost. Uurisin ka haridustaseme sagedust ning selgus, et keskharidusega inimesi esines küsitlusel rohkem kui teisi haridustasemeid.
õigluse kohta saab uurimuse tulemustes kinnitust. Esineb oluline seos kõigi kolme juhtimisstiili ning õigluse vahel, mis kinnitavad veelkord, et juhul kui indiviid tajub, et tema juht suudab efektiivselt kombineerida suhetele, ülesandele ja muutustele orienteeritust oma käitumises, tunnetab ta ka organisatsioonilisi protsesse ning tasu õiglasena. Viited juhtimisstiilide kombineerimise vajaduse kohta leiab samuti Tatum ja kolleegide (2003) uurimusest. Nimelt Tatum ja kolleegid (2003) tõdevad oma uurimuses, et teatud juhtimisstiilidega on üldiselt seotud küll konkreetsed otsustusstiilid ja õigluse erinevad alajaotused, kuid samas näitavad nad ära, et juhtimisstiilide, otsustusstiilide ja õigluse erinevatele aspektidele keskendumine situatsioonist lähtuvalt toob kaasa märgatavalt parema efektiivsusega organisatsiooni juhtimise. Sellest lähtuvalt on juhil otstarbekas erinevate juhtimis- ja otsustusstiilide ning õigluse erinevatele
(riikide) vahel Flaamid ja valloonid Belgias Kultuurimõõtmed · Hollandi kultuuriuurija Geert Hofstede · 1967-1973 uuris ligikaudu 117 000 IBM-i töötajat üle 50 riigist · Neli kultuurimõõdet: Võimudistants Individualism-kollektivism Ebakindluse vältimine Maskuliinsus-feminiinsus · http:// www.geert-hofstede.com/hofstede_dimensions.ph Kultuurimõõtmed · Meeles tuleb pidada, et: Uurimusest on möödas peaaegu 40 aastat Uurimus käsitles vaid tööga seotud väärtuseelistusi Uurimus tehti vaid ühe organisatsiooni liikmete seas · Mitte lõplik tõde, vaid suunavad juhised Subjektiivne heaolu · Inimeste hinnang oma elule · Ed Diener ja kolleegid · Varieerub riigiti oluliselt · Skandinaavia, anglosaksi ja mitmetes Euroopa maades (nt Sveits, Luxemburg, Holland) on subjektiivse heaolu tase väga kõrge
Tavaliselt on referaat või mistahes muu teadustöö jaotatud peatükkideks, ka alapeatükkideks. Sellisel juhul tuleb töö liigendamist kuulajatele selgitada ning anda ühe-kahe lausega ülevaade, mida antud peatükk käsitleb. Järgnevad slaidid omavad aga suurimat tähtsust, et kuulajad panna tööst huvituma ning et nad tahaksid seda ka lähemalt lugeda. Nendel slaididel on vaja teha väljavõtteid tööst, et anda kiire, kuid sisukas ülevaade oma uurimusest. Tervet tööd ilmselt ette antud ajaga esitleda ei jõua ja see pole ka kuigi otstarbekas. Veel võib märkida, milliseid probleeme või raskusi töö kirjutamisel esines. Näiteks: Omaette probleemiks oli fotomaterjalide leidmine. Sellele võib järgneda slaid, kus tööautor kajastab oma kasusid, mida töö tegemmisel on saadud. Näiteks: Kindlasti andis referaat uusi teadmisi geosünteetidest geotekstiili näol. Võib lisada ka, milliseid oskusi selle töö tegemisega omandati
Samuti mainivad mitmed töötajad, et raske töö tegid talutavamaks ettevõtte ühised väljasõidud ja peod mis töötajaid ühendasid. Sellisel teemal uurimuse koostamine on aktuaalne selle ettevõttega seotud, või seotud olnud inimestele. Võõrad selle vastu erilit huvi ei tunneks. Samas pean seda Kadrina jaoks väga aktuaalseks, kuna omal ajal oli tegemist teise kõige suurema tööandjaga seal, mistõttu puudutas see enamikku seal elanud perekondadest. Sellest uurimusest on kasu kindlasti Flora tänastel tütarettevõttete juhtidel, ning kellelgi kes soovib seda uurimust jätkata. Usun, et oleks kindlasti võimalik teha veel laiahaardelisem ning põhjalikum uuring tehasekomplekside ajaloost ning tööoludest. Kui kellelgi tuleb kunagi selleks soov siis sellest tööks on alusmaterjalina kindlasti palju kasu. Töös kasutatti viitamisel joonealust viitamist terve töö vältel ühtlaselt. Vormistuse puhul jäi
Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese haridus on sotsiaalse päritolu mõjutanud tema sissetulekut. Mis on selle uurimuse sõltumatu(d) muutuja(d)? Haridus/sots päritolu Sotsioloogid uurisid perekondi, kus kasvasid väikesed lapsed, et näha kuidas vanemad lapsi kasvatavad. 10 a. hiljem uurisid nad neid lapsi, et näha milline on nende edasijõudmine koolis. Milliseid andmeid sellisest uurimusest saadakse? Longitudinaalseid. Milline uurimistulemus on paremini kooskõlas konfliktiteoreertilise stratifikatsiooni teooriaga? Intelligentsuse korrelatsioon inim. sissetulekuga on 0,45 isa sissetuleku korrelatsioon inim. enda sissetulekuga 0,30. Inimene ei taha valetada, kuna see on tema jaoks ebameeldiv. Milline neist väidetest ei sobi kokku ratsionaalse valiku teooriaga? Kui me vaatame abielupaare, siis peaks ilmnema positiivne korrelatsioon abikaasade ilu vahel.
teadmiste allikas. Võime öelda, et “Physical Review’s” avaldatud töödest on mõni autoriteetsem kui teine ning teatud füüsikaprobleemi puhul allikana eelistatavam kui “The Times’i” või Encyclopaedia samateemaline artikkel. Kuid oleks täiesti vale arvata, et “Physical Review” artikkel põhineks ainult – või ka osaliselt – vaatlusel. Allikaks võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil; kõik niisugused avastused on allikad, kuivõrd nad täiendavad meie teadmisi. 4. Enamiku sellest, mida teame, oleme omandanud eeskuju kaudu, selle kaudu, mida meile on räägitud, mida oleme raamatutest lugenud; ning seetõttu, et oleme õppinud asjadesse kriitiliselt
2) ,,võime öelda, et ,,The Times" on teadmiste allikas. Võime öelda, et ,,Physical Review's" avaldatud töödest on mõni autoriteetsem kui teine ning teatud füüsikaprobleemi puhul allikana eelistatavam kui ,,The Times'i" või Encyclopaedia samateemaline artikkel. Kuid oleks täiesti vale arvata, et ,,Physical Review" artikkel põhineks ainult või ka osaliselt vaatlusel. Allikas võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil; kõik niisugused avastused on allikad, kuivõrd nad täiendavad meie teadmisi. 3)Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas. Teretulnud on iga allikas, iga oletud, ning iga allikat ja oletust võib kriitiliselt uurida. Ajalooteadus välja arvatud, uuritaksegi tavaliselt pigem fakte endid kui teabeallikaid.
Digitaalne aluskaardi andis uuringuks GIS osakond Georgetown County’s. Kasutades GIS programme analüüsiti kus ja kuidas maakasutuse muutused on toimunud ning kus nad võivad aset leida tulevikus. Võrreldi maakasutuse muutusi aastatel 1981-1996 ning ennustati võimalikke maakasutuse muutusi aastateks 1997-2010. Uurimus teostati 4107st muutujuast väljavalitud 20 muutuja põhjal. Tulemused ja järeldused Antud uurimusest järeldati, et kasutades GIS programme koos ehituslubade ja katastriüksuste andmetega Murrells Inlet piirkonnast, annavad need kehtivat teavet maakasutuse muutuste kohta antud uurimisalas. See aitab edukalt ennustada 89% elamumaa muutusi ja 65% ärimaa maakasutuse muutuseid. Üleüldiselt saab väljatöötatud logistilise regressiooni mudeliga ennustada maakasutuse muutuseid 90% täpsusega. Leiti ka, et uuringul on mõningaid
TARTU ÜLIKOOL Angelina Savolainen EESTLASTE JA VENELASTE SUHTLUSKÄITUMINE Referaat Tartu 2016 Referaadi tegemiseks oli kasutatud kaht artiklit, mis puudutavad suhtluskäitumist, kusjuures ühe artikli uurimus (Pajusalu jt 2010) on osaliselt inspireeritud teisest uurimusest (Keevallik 1998). Artiklite eesmärgiks oli sina ja teie kasutamise uurimine koolilaste seas ning eestlaste ja venelaste võrdlus sellel teemal. Selles referaadis tahan näidata eestlaste ja venelaste suhtluskäitumist eelpool nimetatud artiklite põhjal. Paljudes situatsioonides on keeruline otsustada, kuidas pöörduda inimeste poole, kas ainsuse või mitmuse teise pöörde abil. Üldiseks reegliks võib pidada mitmuse teise pöörde kasutamist
kasvatusstiili ja perekondliku sotsiaalse staatuse mõjusid laste akadeemilistele saavutustele. Ning seda millisel määral vanemate sotsiaalne staatus lastele üle kandub. Autorid püstitavad hüpoteesi mille kohaselt sõltub vanemlik efekt nende endi päritolust. Ning otsivad vastust, kas vanemate praegune sotsiaalmajanduslik staatus determineerib nende laste akadeemilise edu läbi saavutatava sotsiaalse klassi. Meetod Infot koguti mitmest varem läbi viidud uurimusest: Sissetulekuid uurivast paneeluuringust PSID (Panel Study of Income Dynamics) Longituuduuringust mis hõlmab tööga hõivatust, sissetulekuid, vara, kulutusi, tervist, abieluseisu, laste arvu, laste arengut, heategevust, haridust jne. Vanemate sotsiaalse klassi defineerimisel arvestati nende sotsiaalset päritolu ning hetkelist majanduslikku stataatust ning liigitati pered nelja klastrisse: stabiilne kesk-, uus kesk-, uus töölis- ning stabiilne
Ta ei saa ainult usaldada ennast, eriti kui tema tunnistust kasutatakse põhjendamist väärt väite korral. See omakorda tekitab uusi küsimusi, mis puudutavad tunnistaja teadmiste neid pooli, mis ei põhine vahetul vaatlusel. 3.) Võib öelda, et tekstis väljatoodud ajaleht „The Times“ on teadmiste allikas. Nagu ka teised erinevad ajalehed, ajakirjad, entsüklopeediad. Allikaks võib ka vabalt olla mõnest uurimusest leitud avastus, mida saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil. 4.) Põhiviga on selles, et see ei tee küllalt selget vahet teabe lähtekoha küsimuse ning tõestatavuse küsimuse vahel. Tegemist on kahe erineva küsimusega ning ei saa väite kehtivust kontrollida lähtekohani tagasi minnes. 5.) Inimeste tunnetus ja kujutlus on väga tähtsad, kuid need pole usaldatavad ning võivad viia meid eksiteele
• Olulised lähtekohad – Olulisus – Teostatavus – Huvi – Fokusseeritus – Algandmete kogumine vs teisaste (olemasolevate) andmete kasutamine (desk-research) Sisulised nõuded • Sisulised nõuded eristavad teaduslikku tööd muudest allikatest (IV kodutöö lahendamiseks oluline!) • I Selge eesmärk – Eesmärgi sõnastus peab olema selge ja piiritletud • II Aktuaalsus – Mis tulu saadakse läbiviidud uurimusest? Kas ja kellele see omab tähtsust? – kas uurimus panustab olemasoleva teadmise edasiarendamisele? – viitamine reaalsetele probleemidele ja teemadele – uurimuse orienteeritus kaasaegsete ja päevakorras olevate teemadele (uurimuse vajadus tõusetub autori pikaajalisest praktilisest kogemusest teatud valdkonnas ja vastavate probleemide lahendamisele) • IV Originaalsus – Võtta suund millegi sellise väljauurimisele, mida me varem ei teadnud
· kors-ten, vars-ti Lühendamine: PUNTKE POLE · Erandina : see on -> s.o enne meie aega -> e.m.a · Mitmesõnalised väljendid või nimed esitähed · Sõna osa : kuupäev -> kuup. · Kaashäälikud -> mnt, krt, nr, tn jne. Kõne -suuline mõtteavaldus, aga kirja pannakse paremaks ettekandeks või on tegu olulise isiku mõtetega, mida on vaja säilitada Alaliigid: 1. pidulik kõne Nt: pulm, aktus, sünnipäev 2. teaduslik kõne ettekanne tööst vms uurimusest. Nt: referaat 3. kohtukõne Ülesehitus: 1. Sissejuhatus kuulajate tervitamine võimalikult täpselt, kõnelemise põhjus 2. kõne sisu antud teemal võimalikult lühidalt ja olulisemalt 3. kokkuvõte onkreetsus, põhiidee väljatoomine, kuulajate tänamine samamoodi nagu sissejuhatuses
kauem. Ta hingas ka ise uut õhku ja koges, et hingata on kergem. · Rooma õhk Läbi Reutersi saame teada, et peale kõikide teede Rooma viimise seostub Roomaga ka fakt, et sealne õhk on täis erinevate joovet tekitavate ainete osakesi. Asja uurinud doktor Angelo Cecinato sõnul on leitud õhust kokaiini, marihuaanat, kofeiini ja nikotiini osakesi ning suurim kontsentratsioon olevat narkootilistest ainetest Sapienza ülikooli ümbruses. Siiski ei tasuvat sellest uurimusest järeldust teha sealsete tudengite harjumuste kohta. Taoline uurimus kokaiiniosakeste õhus leidumise kohta on maailmas esimene ning selle käigus uuriti Roomast, Toronto lõunaosast ja Põhja Aafrikast võetud õhunäidiste koostist. Kõigist kolmest leiti nikotiini ning kofeiini, näidates sellega tubaka ja kohvi suurt kasutust. Rooma õhu näidistes oli kokaiini kontsentratsioon 0.1 nanogrammi kuupmeetrile ning see suurim tase on teadurite sõnul vaid talvel
Nõnda liigutakse järk- järgult lähemale 1858. aasta sündmustele. Teose IV ja V aga lahkavad juba konkreetsemalt 1858. aasta rahutusi, Mahtra sõda sealhulgas, kahes etapis . Oluline on siinjuures täheldada, et uurimuse esimese osa juures, mis käsitleb uuritavat temaatikat oluliselt laiemalt, otsib autor julgelt abi just majandus- ja sotsiaalteoreetilistest käsitlustest antud perioodi kohta, nõnda ilmneb jõuliselt ka teose niinimetatud ajastu pitser. Viidatud "teine" pool uurimusest aga läheneb probleemisikule oluliselt deskriptiivsemalt, jättes nõnda vähemalt osaliselt tagaplaanile ideoloogilised argumendid. Käesolev retsensioon proovibki põgusalt vaadelda ja ka võimalusel hinnata Juhan Kahki "Talurahvarahutused Eestis. Mahtra sõda" tänapäevase ajaloolise paradigma võtmes. Nõnda on siinkirjutaja ka teravalt kriitiline nõukogudeliku ajalookirjutuse ning selle elementide suhtes, mis kahetsusväärsel kombel käsitletavas uurimuses väljenduvad.
allikmaterjalide otsimisel, abistab vormistamisel ja töö käigus tekkivate küsimuste puhul. Uurimistöö lõpeb uurimuse kaitsmisega komisjoni ees. Uurimisöö ülesehitus Uurimistöö soovituslikuks pikkuseks on 20 lehekülge ( min 15, max 25 lehekülge). Uurimistöö koosneb järgmistest osadest: 1. tiitelleht; 2. sisukord; 3. sissejuhatus; 4. töö sisu, mis on liigendatud peatükkideks, andes ülevaate teemakohasest teoreetiliselt materjalist ja õpilase läbiviidud uurimusest ning selle tulemustest; 5. kokkuvõte; 6. kasutatud allikate loetelu; 7. lisad. Üldnõuded uurimistöö vormistamisel Trükikiri: Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, reavahe 1,5. Sisukorras, loendites, tabelites ja muudes sarnastes tekstiosades kasutatakse 1,0-kordset reavahet. Põhiteksti kirjast väiksema kirjaga (8-10 punkti) on jooniste allkirjad ning tabelid. Lehe servadest jäetakse 2,5 cm ülalt ja alt; 2 cm paremalt; lehe vasakust servast 3 cm.
võimalusele, et mobiiltelefoni kiirgus suretab närvirakke. Leif Salfordi juhitava teadlaskollektiivi töö avaldatakse prestiiikas teadusajakirjas National Institute of Invironmental Health Sciences. Siiani on põhiliselt uuritud, kas mobiiltelefonides tekkiv kiirgus võib põhjustada ajukasvajaid. Rootslased on aga uurinud seda, kuidas kiirgus mõjutab aju kaitsebarjääri, mille eesmärk on kaitsta aju veres leiduvate mürkide ja proteiinide eest, kirjutab Tekniikka & Talous. Uurimusest selgus, et kiirgus aitab aju kaitsemehhanismi avada, mille tagajärjel saavad albumiini molekulid imbuda ajusse. Rottidega tehtud katsed näitasid, et albumiini ajusse tungimise ja ajurakkude surma vahel valitseb kindel seos. Et uurimismaterjali on veel vähe, ei ole see veel tõestus, vaid tõsine oletus, ütleb Salford. Uurimus näitas muu hulgas, et mobiiltelefoni antenn suutis roti aju kaitsebarjääri avada kuni 1,8 meetri kauguselt. Doktor Salford ütleb, et
ning kanged bockid. Pinnakääritamine toimub temperatuuril 15-25°C. Pinnakääritamise meetod on levinud peamiselt Inglismaal, kus niimoodi valmistatud õlut nimetatakse ale'iks. Teised tuntud pinnakääritamise teel saadud õllesordid on tumedad tugeva maitsega porterid ja stoutid ning heledad nisuõlled. Kääritatud õlu laagerdatakse eriruumides. Pärast veelkordset filtreerimist ning pastöriseerimist on vahutav jook valmis villimiseks. Kokkuvõte: Nagu minu uurimusest võis aru saada, siis õlut on joodud aastatuhandeid. Ma järeldan sellest, et see jook ei kao meie polelettidelt nii pea ära. Ühe hea õlle valmistamine on raske ja kauaaegne protsess. Seda jooki nauditakse igas maailmanurgas, vabadel hetkedel. Tegemist on ikkagi alkoholiga, nii et ei tasu seda palju juua, see võib kehas tekitada halbe protsesse ja peale õlle joomist ei tohiks sõiduki rooli minna. Mina arvan, et minu uurimuses, oli piisavalt
· 25-28 õpilast (peaaegu pooled) arvavad, et ka õpilaste omavaheline sekkumine aitaks kiusamist vähendada, et nad on ka sekkunud ja peamiselt öelnud, et kiusamine lõpetataks. 4 sekkumist on olnud löömised ja need on tõenäoliselt hoopis kiusatavad, kes ennast löömisega on kaitsenud. Järeldus pooled õpilased klassis panevad tähele, et on kiusamine ja neid see häirib, samuti usuvad nad, et sekkumine aitaks kaasa kiusamise vähendamisele. Antud uurimusest võib järeldada, et on umbes 20% õpilasi, keda, regulaarselt kiusatakse, umbes pooled klassi õpilastest aga ainult panevad seda tähele ja proovivad kiusamisele vahele astuda, uskudes, et see aitab kiusamist vähendada. Kindlasti peab kiusamisevastane töö nende klassidega jätkuma, sest 20% kiusatuid on väga suur arv ja on kindlasti seotud ka koolist välja langemisega. Edaspidi võib antud teema jätkuks uurida kiusamise ja koolist välja langemise seoseid. Kasutatud materjalid:
palju eurooplasi. Samuti sattus sinna enamjaolt tänu orjakaubandusele palju negriidse rassi esindajaid Teadlased on juba mõnda aega täheldanud, et pärilikkusaine DNA mustrid on rassiti mõnevõrra erinevad. Samuti on teada, et mõned inimpopulatsioonid on teatavatele haigustele vastuvõtlikumad kui teised. Kuid kas sellest saab järeldada, et inimliigi erinevad rassid on ka geneetiliselt üksteisest pisut erinevad? Et tõesti saab, selgub ajakirjas Science refereeritud uurimusest. Teadlased võrdlesid üle 4000 geeni nii eurooplastelt kui asiaatidelt võetud 142 rakuliinis ehk sarnaste rakkude kogumis. Nad uurisid geenide avaldumist rakkudes ehk seda, kas ja kui tugevasti asub üks või teine geen raku tööd mõjutama. Selgus, et tervelt tuhatkond ehk veerand vaadeldud geenidest avaldas rakkude tööle rassiti erinevat mõju. Et geenide avaldumine määrab raku käitumise, on see organismide erinevuste otsimisel kõnekamgi kui lihtsalt DNA võrdlemine
tuleb kehtestada hinnatase, mis oleks vastuvõetav enamvähem kõigile tarbijatele. Rimi hinnatase kõigi kolme toote puhul, mis olid samad Toidumaailmas ning Selveris, oli keskmine. Võrreldes kolme ettevõtet, on kodumaist kaupa Rimis kõige vähem, pigem müüakse lõpptarbijale välismaiseid tooteid, mis lubab kehtestada keskmist või pigem soodsat hinnataset. 9 5. Kokkuvõte Uurimusest selgus, et hinnatasemed samade toodete puhul erinevates kettides võivad olla väga erinevad. Nagu ka arvata võis, oli kõige kõrgemate hindade kehtestajaks Kaubamaja Toidumaailm. Keskmised hinnad oli Rimi Hypermarketis ning kõige soodsamad Ringtee Selveris. Kaubamaja hea asukoht ning keskimisest jõukam klientuur annab talle rohkem võimalusi hinnaga mängida, kui seda on Selveril ning Rimi Hypermarketil. Fazeri saiakeste sortiment oli samuti kõige laiem Toidumaailmas
kuitahes pikalt või lühidalt maastiku üles seatud ning seda mõjutavad (Spaid, 2002), kuid mõnes teises käsitluses on või on olnud inglise keelne sõna land art kitsama tähendusega. Maastikukunsti töid tegevad Christo ja Jeanne-Claude ütlevad, et nende teosed ei ole land art, kuna need ei paikne kunagi "metsikus" looduses vaid ainult inimese poolt valmistatud, kujundatud ja muudetud keskkondades (Christo). Sellist suhtumist võib aga pidada kunstnike eksiarvamuseks Suzan Boettgeri uurimusest ,,Earthworks: Art and the Landscape in the Sixties" tuleb välja, et termin earthworks kehtib rangelt võttes varase, 60-te lõpu ja 70-te alguse maastikukunsti kohta. Termin land art võeti kasutusele hiljem ning see on olemuselt laiem kategooria. Earthworks-i teosed ei tohtinud Boettgeri sõnul olla kallilt hinnatud kunstiobjektid, kuigi tegemist oli siiski esteetiliselt väärtuslike teostega, mille valmimist toetasid patroonid. Maastikukunsti ideelised allikad
jääda. Tänu oma esimesele abikaasale oli Gala tuttav paljude sürrealistide ja teiste kunstnikega. Gala ja Dali abiellusid 1934. Aastal. Kunstnik kirjutas tihti kui väga ta oma naist armastas ja hindas. Dali pettekujutlused Dali tähtsaim and sürrealismile oli paranoiakriitiline meetod ehk reaalsuse väärtõlgendamine. Kunstnik üritas muuta reaalsuse tajumist hallutsinatsiooniprotsessi kaudu, milleks ta sai innustust Sigmund Freudi unenägude tõlgendamist käsitlevast uurimusest. Dali avardas sürrealistide poolt loodud vaba assotsiatsiooni tehnikat, kujutades teadlikult oma unenägudes nähtud pilte. Selline protseduur ei tähendanud mitte alateadlike pilte tsensuuri vaid nende väljendamist konkreetsete maalidema, misläbi sündisid nii öelda käsitsi tehtud fotod nagu kunstnik ise ütles. Dali ja peitepildid Dali paraniakriitiline meetod seisnes eelkõige selles, et olevasolevatel piltidel ja esemetel
· Milline seos on haridustasemel perekonnaseisu, laste arvu ja töökohaga? · Millist eluaseme tüüpi eelistavad erineva haridustasemega inimesed? 4 1 Materjal ja metoodika Aine inimgeograafia uurimismeetodid teine rühmatöö uurib lähemalt individuaalandmete analüüsi meetodit. Uurimistöös kasutatavad andmed on pärit R. Ahas ja S. Silm poolt koostatud uurimusest ,,Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilis käitumise analüüs", mis on valminud aastal 2006. Valisime nende andmefailist sobivaimad näitajad, mille põhjal erinevaid seoseid leida, täpsemalt teemal ,, Haridus, kui meie argielu mõjutaja". Oma töös püstitatud küsimustele vastuste leidmiseks kasutasime sekundaarsete individuaalandmete analüüsi ehk siis andmeid, mis on saadud eelnevalt tehtud uuringutes, kellegi teise poolt . Antud juhul on tegemist R
suuremaks oleks prügimajandus ürituste ajal. Kui seda ei tehta korralikult, siis võib jätta see suure jälje pargi loodusele. 12. Kuidas minna edasi? Et tulevikus oleks valla rahval parem elukvaliteet, siis tuleks vähendada tööstusettevõtetest tulevaid heitgaase. Selleks tuleks korstnatesse paigaldada puhastusfiltrid. Rahva peale mõeldes, tuleks tegeleda erinevate spordi- ja kultuuriasutuste arendusega. See soodustaks ka rahva püsimajäämist valda. 13. Kokkuvõte Sellest uurimusest võiks järeldada, et Toila valla keskkonnaseisund on suures pildis üldiselt hea. On kohti kuhu tuleks arenduste ja paranduste jaoks rohkem raha investeerida, aga muidu on valla elukvaliteet hea. Vallas on olemas kõik tähtsam eluks vajalik. Läheduses on olemas suuremad linnad. On olemas sadam, mille kaudu saab kaupu sisse ja välja vedada. 8 14. Kasutatud internetiallikad 1
Kodused ei suuda ega oska anda lapsele eluks vajalikke oskusi: kuidas oma vajadusi adekvaatselt väljendada, kuidas lahendada konflikte ja ebaõnnestumistest üle saada ning mis kõige tähtsam: kuidas meie käitumine mõjutab meid ümbritsevat keskkonda . See kõik võimendub veelgi, kui looduse poolt on kaasa saadud geneetilised eelsoodumused teatud isiksuseomaduste näol, mis endaga toimetuleku veelgi raskemaks teevad . Sellestsamast Mare Tuisu uurimusest selgub, et valdav enamus käitumishäiretega lapsi on saanud juba looteperioodil või sünnitegevuse käigus tõsiseid närvisüsteemikahjustusi, mille ühe põhjusena toob ta välja ema rasedusaegse stressirohkuse. See põhjustab lapse aju arengus muutusi, mis hiljem avalduvad hüperaktiivsuse ja impulsiivse käitumisena. Kuid samuti mõjutab lapse närvisüsteemi arengut ema rasedusaegne toitumine. Näiteks foolhape on terve ja hästi toimiva
uuring kinnitab, et mehed on Eesti peredes suuremad tulutoojad kui naised. Monitooringusse kaasatud 1574-aastastest meestest enam kui kolm neljandikku (78%) väitsid, et nemad on leibkonnas suurima sissetuleku saajad, naistest määratles ennast peamise tulutoojana iga teine (51%). Ennast perekonna suurima sissetuleku saajateks pidavate naiste üsna suur osatähtsus tuleneb sellest, et suhteliselt suur osa nimetatud vanuses naistest elab ilma partnerita (üksikud, lahutatud ja lesed). Uurimusest selgus, et haridus mõjutab pere suurima sissetuleku saajate jaotust abielus ja vabaabielus elavate naiste ja meeste seas. Mida kõrgem on meeste haridustase, seda suurem on tõenäosus, et nad on pere suurima sissetuleku saajad. (Vaba)abielus naiste tõenäosus olla pere suurima sissetuleku saaja on kõige väiksem kõrgharitute seas. See tähendab, et kõrgharidusega naiste abikaasade või elukaaslaste sissetulek on suurem kui nende endi oma
erinevus ilmneks arvatavasti mitmete aastate ja aastakümnete pärast: võrreldes tänaseid levinumaid nimesid aastakümnete pärast populaarsete nimedega, saab tõenäoliselt uurida nimemoe muutumist ja ehk ka kunagiste populaarsete nimede moodi tagasitulekut. Käesolev uurimistöö on heaks materjaliks, et uurida, kas paari- või kolmekümne aasta pärast on täna populaarsed nimed gümnaasiumiõpilaste seas ka maakonnas populaarsed nimed, sest hetkel see nii ei olnud. Praegu saab näha uurimusest, et koolis käivad väga erinevate nimedega õpilased, mis teeb meie kooli eriliseks. Edaspidi saab seda teemat uurida ka vanusest lähtudes, leides nimede esinemissagedus vanuserühma kaupa Jõgevamaa Gümnaasiumis. 11 Jõgevamaa Gümnaasiumis õpib 204 õpilast, aga pole kindel, kas kõik elavad Jõgeva maakonnas. Seega saaks otsida välja nende maakonna populaarseimaid nimed ning
Tartu: OÜ Vali Press trükikoda, 2006). Esiteks, kiusamise kogemus õpilaste omavahelistes suhetes oli umbes kolmandikul õpilastel ning seostus eelkõige verbaalse kiusamise liikidega: alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine; umbes ühel neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda ja ähvardamist füüsilise vägivallaga kui tõsiseid kiusamiskäitumise liike. Teiseks, uurimusest ilmes, et umbes viiendik õpilastest oli kogenud õpetajapoolse kiusamise liigina karjumist ja umbes kümnendik õpilastest teisi verbaalse kiusamise liike (alandavad märkused, sõimamine, solvamine). Alla nelja protsendi õpilastest oli kogenud tõsiseid õpetajapoolseid füüsilise kiusamise juhte. Kolmandaks, umbes viiendik õpetajatest oli kogenud õpilastepoolse kiusamise liigina karjumist ja õpilaste poolt esitatud põhjendamatuid nõudmisi
KOKKUVÕTE Referaadis ,,Seened" püüdsin anda ülevaate seente elu ja ehituse kohta. Seened on looduses väga vajalikud. Nad moodustavad sümbioose teiste organismidega, mida peetakse erakordselt tähtsaks eelduseks maismaa asustamisel fotosünteesivate organismide poolt. Argielus inimesed ei oska hinnata seente väärtus. Inimesed ei tea, et seened on tähtsad lagundajad keskkonnas ja toiduks vajalikud. Uurimusest järeldus, et · Seenemürgitusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine · Majavamm on üks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni, jne. Järeldan referaadist seda, et meie keskkonnale on seened väga vajalikud. Ilma seenteta poleks keskkonna normaalset arengut. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Sarapuu T. 2002
Turvalisuse tunne puudub 8%-l üle viiekümne aastastel inimestel (Statistikaamet). M. Tuherma järgi ei ole saladus, et mõnedes kodudes kannatavad eakad väärkohtlemise all, ja neid olukordi peavad lahendama kohalikud konstaablid ja sotsiaaltöötajad. Eakad ise ei julge või ei soovi sellest rääkida, nad pigem kannatavad vägivalda ja vaikivad. Eaka vastusuunatud perevägivalda on raske ära tunda ja tõestada. (Tuherm 2012). Samuti selgub M. Tuherma uurimusest ,,Maal elavate eakate väärkohtlemisest viie Järvamaa valla näitel", et 39% eakatest peab väärkohtlemist suureks probleemiks ja 35,2% piirkonnas elavatest eakatest on tutvusringkonnas mõni väärkoheldud eakas (Tuherm 2012). Maal elavate eakate väärkohtlemise probleemist võib esile tuua järgmisis aspekte: · Eesti ühiskond ei pea seda probleemiks · Kannatanu ei pea seda vägivallaks või kuriteoks · Eakad ei julge sellest rääkida
Näljane näeb unes sööki, maaelanik kõnnib looduses jne On unenägusid, mis võivad mitme aasta vältel korduda. Korduvas unenäomotiivis võib tihti peituda vihje millegi muutmiseks oma elus. Antud töös uuriti TKG 10. klassi õpilaste uneharjumusi ning unehäireid. Erinevaid küsimusi esitades taheti teada saada, kui kaua magavad õpilased keskmiselt, millised on nende päevased magamisharjumused ning milliseid unehäireid neil esineb. Uurimusest järeldus, et vajalikust 9–10 tunnist magab õpilane keskmiselt vaid 6–7 tundi öö jooksul, mis on kaks kuni kolm tundi vähem kui vaja. Meie klassis esines ka üsna palju unehäireid.
annaabi.ee 
