Haiguste
levik ja sellega seotud probleemid maailmas
Maailmas
on miljoneid erinevaid haiguseid, osad on tuntumad ja rohkem levinud
kui teised. Haiguste liik ja levik sõltub paljuski piirkonnast ja
sealsest elukeskkonnast. Üldiselt saab haiguseid jagada pärilikeks
ja mittepärilikeks haigusteks. Pärilikud ehk geenidega edasi kanduvad haigused esinevad rohkem Põhjamaades , kuid mittepärilikud
ehk nakkushaigused levivad enamasti Lõunariikides.
Arengumaades
levivad peamiselt nakkushaigused, sest soojas kliimas on bakteritel
lihtsam edasi kanduda ja ellu jääda ning bakterite levikut
soodustab ka arengumaades olev mustus ja räpakus. Levinumad haigused
troopilistes piirkondades on B-hepatiit, malaaria , AIDS, HIV, koolera , kollapalavik. Nende haiguste tagajärjeks on enamasti surm.
Suurimaks probleemiks seoses haiguste levikuga on inimeste suur suremus . Malaariasse sureb 3000 alla 5-aastast last päevas, see
tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Lõunariikides sureb
igal aastal nakkushaigustesse miljoneid inimesi, malaaria põhjustab
umbes 1,5 miljonit surmajuhtu aastas. Haigestunute surma tagajärjel
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ingrid l.
Õppematerjali autor
...................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu.......................................................................................................... 4 Miks on vaktsineerimine vajalik?............................................................................................. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?................................................................................. 6 Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini.................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Erinevalt bakteritest, taimedest ja putukatest on loomade organismis alates kaladest
Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktamaasid. Tsütotoksiinid lõhustavad vere vormelementide membraane. Eksfoliatiivne toksiin (epidermolüüs). Toksilise šoki sündroomi toksiin (TSST-1) ja superantigeen toksiline šokk. Enterotoksiin A-E, superantigeenid
seentes, algloomades, viirustes). DNA jaguneb: § kromosomaalne DNA obligatoorne; § ekstrakromosomaalne DNA pole obligatoorne. RNA info kandja ja säilitaja mõnes viiruses ja bakteriofaagis (onkogeensed viirused, HIV), universaalne info vahendaja (mRNA). Baketerite genoom § DNA kompaktne kogum - nukleoid § Üks kromosoom § Tsirkulaarne kaheahelaline helikaalne DNA § Kahesuunaline § Binaarne pooldumine § Geenid paiknevad üksteise lähedal § Funktsionaalselt seotud geenid grupeeritud operoni Kromosomaalne DNA Nimetatakse ka bakteri kromosoomiks. E. coli, genoom 4700 kbp pikk (umbes 1400 µm), mass on 4.4×10-15 g., sisaldab 3...6 × 106 nukleotiidipaari (bp) ühe geeni "pikkus" on umbes 1000 nukleotiidi-paari. Bakterite genoomne DNA haploidne, tsirkulaarne, kaheahelaine, singulaarne. Genoom - kodeerib mitu tuhat polüpeptiidi (~360 aminohapet). Ekstrakoromosomaalne DNA - plasmiid § Diskreetsed, ekstrakoromosomaalsed replikonid
laual ega kasutuses olla!) 75% Ken Kalling [email protected] 56 454 902 1 I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. ÜLDTENDENTSID LOODUSE / INIMESE KÄSITLEMISE AJALOOS Eluslooduse seletamisel ning loodusteaduste arengus on tooni andnud mõned paradigmaatilised konstruktsioonid ja vastandumised: · Algainete / partikulaarosakeste küsimus Traditsiooniline on haiguste (ja terve olemise) seostamine algainete või -olekutega. Võimalik on ette kujutada neljatist süsteemi (ka kahetine on võimalik yin ja yang), milles vastandid üksteist organismist välja tõrjuvad, asendavad või toetavad. Neli (viis) algainet, kaks (yin ja yang) viisid nii üldise looduse seletamise juurde, kui ka näiteks inimloomuse (sh haiguste) seletamise ning parandamise juurde. Ravimine seisneks tasakaalu elementide juurdelisamises ehk äravõtmises
S. aureus’e pneumoonia võib sageli olla sekundaarne, tekkides peale viirusliku gripi põdemist, harvem leetrite järgselt. • Toksiini poolt indutseeritud kahjustusi.. S. aureus võib kahjustatud nahalt või ninast sattuda toitu. Kui tegemist on enterotoksiini tootva tüvega, tekib stafülokokiline toidumürgitus. Mõned tüved toodavad ka TSST-1 toksiini (toksilise šoki sündroomi toksiin-1), põhjustades toksilise šoki sündroomi, mis on seotud enamasti vastavate tüvede kasvamisega hügieenitampoonidel ning haavades. Mõned tüved produtseerivad ka eksfoliatiini – eksotoksiini, mis põhjustab väikelastel epidermolüütilist sündroomi e. eksfoliatiivset villilist dermatiiti. Kuna enamus S. aureus’e tüvesid produtseerivad ensüümi koagulaas, kutsutakse seda liiki ka koagulaas-positiivseteks stafülokokkideks. 4
aatom algaine Ökoloogia uurib esimest viit Populatsioon (asurkond) rühm üht liiki isendeid, kes elevad koos samal ajal samas paigas. Kooslus mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum Ökosüsteem koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusorganismide populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Ökosfäär globaalne mõiste, maakera kõik ökosüsteemid kokku. Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal: · autökoloogia organismide tasand · demökoloogia populatsiooni tasand · sünökoloogia koosluse tasand Asjaolud, mis võivad mõjutada teatud liigi levikut ja arvukust uuritaval alal: 1. Liigi levimisvõime 2
ökosüsteemide teenused o Provisioning services - Varustavad teenused o Supporting services - Elu toetavad teenused o Regulating services - Reguleerivad teenused o Cultural services - Kultuurilised teenused Esteetiline väärtus - looduskeskne Ülesandeks on ennetada probleemide teket. kaitsta loodust säilitada ökosüsteemi - isereguleeriv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga - selleks, et säilitada, peame teadma, kuidas ös funktsioneerib. Ennetada, vältida Keskkonnapoliitika teostamine Vältida ökosüsteemide degradatsiooni Ökosüsteemide funktsioonide ning puhta keskkonna inimestele tagamine Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid