Haiguste levik ja sellega seotud probleemid maailmas (0)

Haiguste levik ja sellega seotud probleemid maailmas
Maailmas on miljoneid erinevaid haiguseid, osad on tuntumad ja rohkem levinud kui teised. Haiguste liik ja levik sõltub paljuski piirkonnast ja sealsest elukeskkonnast. Üldiselt saab haiguseid jagada pärilikeks ja mittepärilikeks haigusteks. Pärilikud ehk geenidega edasi kanduvad haigused esinevad rohkem Põhjamaades , kuid mittepärilikud ehk nakkushaigused levivad enamasti Lõunariikides.
Arengumaades levivad peamiselt nakkushaigused, sest soojas kliimas on bakteritel lihtsam edasi kanduda ja ellu jääda ning bakterite levikut soodustab ka arengumaades olev mustus ja räpakus. Levinumad haigused troopilistes piirkondades on B-hepatiit, malaaria , AIDS, HIV, koolera , kollapalavik. Nende haiguste tagajärjeks on enamasti surm. Suurimaks probleemiks seoses haiguste levikuga on inimeste suur suremus . Malaariasse sureb 3000 alla 5-aastast last päevas, see tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Lõunariikides sureb igal aastal nakkushaigustesse miljoneid inimesi, malaaria põhjustab umbes 1,5 miljonit surmajuhtu aastas. Haigestunute surma tagajärjel jääb väga palju lapis ilma vanemateta, tihti surevad perekonnatoitjad ja -hoolitsejad ning sellest tulenevalt suureneb ka vaesus ja nälg nendes piirkondades. Arengumaades ei suudeta piisavalt kiiresti teha ennetustööd ega vaktsineerida inimesi, eriti just lapsi, mis hoiaks ära nakkushaiguste massilise edasi kandumise ja inimeste haigestumise. Suremuse vähendamiseks käivad pidevad vaktsineerimised, elutingimuste parandamised ja puhta joogivee kätte saadavamaks tegemine, mille kaudu levivad raskekujulised kõhuhaigused ja koolera.
Arenenud maades esineb ka nakkushaigusi, kuid tänu arenenud meditsiinile ja vaktsineerimisele on suudetud nende haiguste levikut piirata. Euroopa riikides ja Ameerikas on imikute vaktsineerimised kohustuslikud, mis võtavad ära riski haigestuda mõnda levinud nakkushaigusesse. Rikastes riikides on rohkem levinud südame- ja veresoonkonna haigused ning erinevat tüüpi vähid, mis peamiselt on pärilikud haigused. Perekonnas elatiseteenija surma tagajärjeks võib olla elukeskkonna halvenemine ja kitsikus, kuid riik toetab selliseid peresid ning nälga ja totaalsesse vaesusse langemine on peaaegu võimatu. Euroopas on suuremaks probleemiks raskete geneetiliste haiguste tõenäosuse suurenemine. Saastatud elukeskkond ja liigselt töödeldud toiduained mõjutavad geneetika haiguste sagenemist.
Ülemaailmseks probleemiks on aga HIV- viirus , mis levib väga kiiresti ja millest võib välja kasvada AIDS, mis lõppeb surmaga. 2005. aastal elas maailmas umbes 40,3 miljonit HIV-nakkusega inimest, mis maailma maastaabis on väike number, kuid võrreldes Eesti elanikega hirmutavalt suur. Eriti rängalt paneb epideemia proovile arengumaad, kuna vaesus, koolituse ja info puudumine ning ebavõrdsus suurendavad AIDSi haigestumise riski. Arenenud maades hoitakse HIV-i kontrolli all ravimitega ning leviku piiramiseks tehakse tõhusat ennetustööd. Suurimaks probleemiks seoses HIV-i ja AIDS-iga arengumaades ongi puudulik info, inimesed ei tea midagi sellest haigusest ning kondoomi kasutamisse suhtutakse kahtlevalt. Puudusi esineb ka levimisviisi teadlikkuses. Filipiinidel läbi viidud AIDSi teemalisest uurimusest ilmnes , et tervelt 90% osalejast arvas , et HIVi võib nakatuda, kui koos HIV-positiivsega einestada. AIDS-ile pole leitud veel ravimeid, mis päästaks surmast, ning paljud HIV-i nakatunud ei olegi teadlikud oma haigusest ja annavad viirust eneseteadmata edasi.
Nakkushaigused on palju ohtlikumad kui pärilikud haigused, sest need levivad kiiremini ning nakkuse ohvriks võib langeda iga inimene. Õhu, vee, bakterite ja loomade poolt edasi kantud viiruseid on võimalik ennetada vaktsineerimisega, juhul kui on olemas vaktsiin, või pidades puhtus enda ümber ja hoolitsedes enesehügieeni eest. Maailmas oleks vaja luua inimestele, kes seda vajavad, puhtamad elutingimused, puhta joogivee ja toidu kättesaadavus ning muidugi tõsta inimeste teadlikust vaktsineerimise, haiguste ning kaitsevahendite kohta.