Ülevaade uurimustööst Artellist aktsiaseltsini (0)

Kadrioru Saksa Gümnaasium
ARTELLIST AKTSIASELTSINI
Ülevaade uurimistööst
Kristiina Toomik
10.Sotsiaal
Tallinn
2015
Minu poolt retsenseeritavaks tööks oli Kadrina Keskkooli 12.a klassi õpilase Riin Olveti töö Artellist Aktsiaseltsini. Töö koostaja uuris Kadrinas aastatel 1948–2006 tegutsenud Tarbekeemia Tootmiskoondise Flora ajalugu. Uurimustöö oli ülesse ehitatud kolmeosaliselt. Sissejuhatus ja kokkuvõte moodustasid ühe suure töö osa. Teise osa moodustas üldosa kus oli kirjeldatud tarbekeemia tootmiskoondise ajalugu, majandust, meediakajastust, juhatuste koosseise ja pilte tootmisest, auhindadest, meedjakajastusest ja hoonetest. Kolmanda töö suure osa moodustas " Floora endised ja praegused töötajad", selles osas oli tegemist intervjuudega mille töö autor viis läbi kõigi kolme tänase Flora tegevjuhiga: E. Kruusma, E. Kautsi ja R. Kulliga ning endiste töötajatega kelle valikul arvestatti läbilõike saamist erinevatest floora ajaperioodidest.
Töö uurimusküsimusteks püstitas autor endale kolm põhilist punkti milleks olid. 1. Anda tsehhi ajaloo paremaks mõistmiseks olemasolevate kirjandusallikate põhjal ülevaade tarbekeemia tootmiskoondise Flora üldisest arenguloost. 2. Tutvuda Kadrina tsehhi ning tema eelkäija artelli Mineraal ajalooga . 3. Intervjueerida Kadrina tsehhi endiseid töötajaid (parema ülevaate saamiseks lähtuda intervjueeritavate valikul erinevatest ametikohtadest ning ajaperioodidest).
Töö autor ei püstitanud endale ühtegi teada olevat hüpoteesi töö kohta ning ei viinud läbi ühtegi katset. Ta üritas saada võimalikult täpseid vasteid enda jaoks tõstatatud punktide kohta läbi erinevate ajalooallikate ja allikmaterjalide. Töös kasutas autor kolme sorti ajalooallikaid ja allikmaterjale, suuliseid, kirjalikke ning pildi kujul säilinud materjale. Suulisteks ajalooallikateks kasutati kaheksat erinevat intervjuud tsehhi endiste töötajatega ning praeguste omanikega. Kirjalike allikatena olid kasutuses kokku kümme erinevat ajalehte ja raamatut ning üheksa interneti allikmaterjali. Fotomaterjalina olid kasutuses H. Streimanni, T. Uusküla, O. Vilbergi ja töö autori R. Olveti erakogud.
Kui jätta välja sissejuhatus ja kokkuvõte, siis esimeses osas autor uuris ning tegi järeldusi oma esitatud punktide kohta, Kadrinas aastatel 1948–2006 tegutsenud tarbekeemia tootmiskoondise Flora Kadrina tsehhi ajalugu paralleelselt nii ühiskonnaelu, kui ettevõtte muudatuste, nende omavaheliste seoste ja mõjuga kogukonna heaolule. Samuti teeb autor esimeses osas vajaliku lühiülevaade kogu tarbekeemia arengust Eestis.
Tarbekeemia tootmise ajaloo alguseks võib lugeda 5. juulit 1889. aastal, mil Eestimaa kubermanguvalitsus andis tootmise alustamiseks loa Revali Keemiavabrikule Woldemar Mayeri Lesk ja Poeg, kellest sai tootmiskoondise Flora vanim eelkäija. Hilisemal ajajärgul muutus ettevõte kontekst palju erinevate firmade näol, kuid läbivaks jooneks jäi siiski tootmine eestis. Tänaseks päevaks on Floraga seotud üksustest kasvanud välja iseseisvad firmad nagu AS Tehnoplast , Kemiflora, AS Sanball ja Flora kunagise värvivabriku praegune ettevõtte AS-i Baltic Color. Oluline on märkida, et juba algusest peale oli ettevõtte tähtis tööandja Kadrinas. 1958. aastal töötas seal 133 inimest, hilisemal ajal oli aga Flora teine suurim tööandja kadrinas.
Töö teises suures osad intervjuudes tulid minu arvates kõige põhilistemate punktidena välja töötajate arvamused firmast ning selle struktuurist, mida võibolla nii palju nõukogude ajakirjandusest lugeda ei saanud. Töötajad väidavad küll, et töö oli raske, tihtipeale tervistkahjustav ning pingutustnõudev, kuid samas huvitav. Põhilise aspektina töö keerukusest jookseb läbi joon sellel ajal valitsenud plaanimajandusest. Huvitav siinkohal on ka see, et tervist kahjustava töö tõttu said tootmisega tegelevad inimesed 5 aastat varem pensionile. Enamus intervjueeritavatest tõid välja ka fakti, et palga üle nuriseda ei saanud ning see oli üldiselt kõrgem kui teistes ettevõtetes . Samuti mainivad mitmed töötajad, et raske töö tegid talutavamaks ettevõtte ühised väljasõidud ja peod mis töötajaid ühendasid.
Sellisel teemal uurimuse koostamine on aktuaalne selle ettevõttega seotud, või seotud olnud inimestele. Võõrad selle vastu erilit huvi ei tunneks. Samas pean seda Kadrina jaoks väga aktuaalseks, kuna omal ajal oli tegemist teise kõige suurema tööandjaga seal, mistõttu puudutas see enamikku seal elanud perekondadest. Sellest uurimusest on kasu kindlasti Flora tänastel tütarettevõttete juhtidel, ning kellelgi kes soovib seda uurimust jätkata. Usun, et oleks kindlasti võimalik teha veel laiahaardelisem ning põhjalikum uuring tehasekomplekside ajaloost ning tööoludest. Kui kellelgi tuleb kunagi selleks soov siis sellest tööks on alusmaterjalina kindlasti palju kasu.
Töös kasutatti viitamisel joonealust viitamist terve töö vältel ühtlaselt. Vormistuse puhul jäi mind enim häirima tiitellehe puudumine, ning samuti ei olnud tööl resümeed. Keelekasutus oli akadeemiline , kuid vahepeal veidi mittekaasahaarav.
Kõik uurimustöö alguses tõstatatud punktid leiavad töös endale pikad ning korrektsed vasted. Kõige põnevamat informatsiooni leidub uurimustöö intervjuudes, kus töötajad kirjeldavad huvitavaid tööolusid ning ka juhtunud õnnetusi. Veidi ebahuvitav oli minu jaoks ettevõtte ajalugu, mida ei olnud väga mugav lugeda väga akadeemilise keelekasutuse tõttu seda pean ka töö kõige negatiivsemaks aspektiks.