Seened (0)

Pärnu Koidula gümnaasium
Laura Toomiste
10c klass
SEENED
Referaat
Juhendaja: Sirje Miglai
Pärnu 2009
SISUKORD
1.1. Ehitus 4
1.2. Toitumine 4
2. PALJUNEMINE 5
2.1. Eosed 5
3. SEENEMÜRGITUSED 7
3.1. Mükotoksikoosid 7
3.2. Mükoosid 7
3.3. Majavamm 7
4. SEENTE KOOSELU TEISTE ORGANISMIDEGA 8
4.1. Mükoriisa 8
4.2. Samblik 8
INTERNETI ALLIKAD 10
SISSEJUHATUS
Öeldakse, et kui poleks seeni, siis ei toimuks ka looduses palju erinevaid protsesse. Seened moodustavad sümbioose teiste organismidega, mida peetakse erakordselt tähtsaks eelduseks maismaa asustamisel fotosünteesivate organismide poolt.
Selles referaadis toon välja seente tähtsuse loodusele ja inimorganismile. Üritan pöörata inimeste tähelepanu seente vajalikkusele ja sellele, mis võib kaasneda siis, kui tarbid enesele tundmatuid seeni.
Seente kohta otsisin infot bioloogia õpiku I osast gümnaasiumile, kasutasin bioloogia õpikut ja otsin infot erinevatelt interneti lehtedelt.
Referaadi põhjal peaks lugeja saama informatsiooni seente tähtsusest keskkonnale.
1. SEENED

1.1. Ehitus

Enamik seeni koosneb pikkadest seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on pikad silindrikujulised rakud , mis soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse.
Enamasti jagunevad seeneniidid vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma osadel seentel ka tuumas ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seeneniit on sisuliselt üks suur hulktuumne rakk. Seeneniidid kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti – üks organism võib toota ööpäevas üle kilomeetri hüüfe.
Seentel ümbritseb rakumembraani kest, mida nimetatakse rakukestaks. Täpselt nii on see ka taimedel, kuid loomadel rakukesta pole. Seente rakukesta keemiline koostis erineb tunduvalt taimede rakukesta koostisest. Kui viimane koosneb tselluloosist, siis suurema osa seente rakukestas sisaldub kitiin, aine, mis osaliselt moodustab putukate välisskeleti. See on üks iseärasus, mis eristab seeni taimedest . ( Sarapuu: 2003)

1.2. Toitumine

Seened omastavad toitaineid kogu raku pinnaga. Mikroskoopilised hüüfid kasvavad otse toitaineid sisaldava substraadi pinnale: mulla pooridesse või näiteks elusate taimekudede rakuvaheruumidesse. Vahetu kontakt toiduallikaga, aga ka õhuke rakukest ja – membraan , tagavad seenraku poolt eritatavate ensüümide kõrge tõhususe. Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani ja lagunsavad selle lihtsamateks ühenditeks, mis imenduvad seenerakku. Sel viisil toituvad aga saprotroofid . Saprotroof ehk saproob on organism, kes saab oma toitained surnud orgaanilisest ainest.
Biotroofid aga ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Haustoriteks nimetatakse imijätket, mis lisaks toitainete hankimisele võib täita ka teisi ülesandeid: näiteks toitainete kahepoolne transport sümbiontidel või siis kinnitusvahend sitikaseentel. ( Hein: 2000)

2. PALJUNEMINE

Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustada kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid.
Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nimetatakse koniidideks. Koniidid võivad olla kas diploidsed, ning iga koniid võib iseanedes anda alguse uuele organismile.
Sugulise arengustaadiumi korral arenevad viljakehad . Viimastes arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma teise sama liigi haploidse eose või sellest arenenud mütseeli. Ainult siis tekib uus diploidne organism.
Mittesuhuline staadium on seente paljunemise ja leviku seisukohalt väga efektiivne, sest igast koniidist võib alguse saada uus indiviid. Ilmselt seetõttu on paljudel seeneliikidel suguline staadium evolutsioonis kaduma läinud ja nad paljunevad ainult koniidide abil. ( Hein: 2000)

2.1. Eosed

Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levikuks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul. Eosed moodustavad paljude taimede, vetikate, seente ja mõnede protistide elutsükli tähtsa etapi. ( Hein: 2000)
Eose ja seemne kui põhimõtteliselt sama funktsionaalsusega struktuuride peamine erinevus on selles, et eoses on toitainete varu uuele sellest kujunevale organimisle hoopis väiksem kui seemnes. Eosed on enamasti üherakulised ja kaetud paksu rakukestaga. Nad võivad asuda eoslas ehk sporangiumis. Sõltuvalt eoste geneesikohast eristatakse eksospoore ja sporangiospoore. Eluvormist sõltuvalt saab eristada näiteks vetikate aplanospoore ja rändeoseid.
Suurel osal kübarseentest paiknevad seenekübara all ribasid meenutavad lamellid ( joon. 1 ) ehk eoslehekesed . Nendel lehekestel paiknevadki seene eosed.
Joonis 1. Seente lamellid
Puravikel võid näha eoslehekeste asemel hoopis kärjekujulist mustrit . Nende seente eosed paiknevad torukestes ( joon. 2 ), mille avasid sa kübara alt võid näha.
Joonis 2. Torukestes paiknevad eosed
Nii eoslehekesed kui torukesed paiknevad alati seenekübara all, et kaitsta veel valmimata eoseid väliste ohtude eest. Näiteks võib tuletael muuta oma kasvamise suunda juhul, kui teda kandev puu langeb maha nii, et seene torukesed jäävad ülespoole. Kui eosed seene eoslehekestel või torukestes küpsevad, siis lendlevad need metsas laiali ning sobivale kasvupinnasele sattudes idanevad.

3. SEENEMÜRGITUSED

Seenemürgitusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis levinud mürkseen on valge kärbseseen. Valge kärbseseene mürgitunnused ilmnevad ales 12-24 h. möödudes. Tunnusteks on iiveldus, kõhuvalu ja ooksendamine. ( Hein: 2000)

3.1. Mükotoksikoosid

Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke.
Lisaks seenemürgitustele põhjustavad seened inimesele ka nakkushaigusi, nn. MÜKOOSE. Kõige sagedamini levivad nahahaigused . Kõige eluohtlikum nakkushaigus on süvamükoos. ( http://alorents.googlepages.com/seened )

3.2. Mükoosid

Seened põhjustavad ka nakkushaigusi nn mükoose. Kõige sagedasemad mükoosid on mitmesugused nahahaigused. Nahahaigusi põhjustavad seened nakatavad inimesi tihti ujulates , spordisaalidesjt. Ühiskondlikes hoonetes. ( Hein: 2000)

3.3. Majavamm

Majavamm ( joon. 3 ) on üks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni. Majavamm toodi arvatavasti keskajal koos okaspuudega Indiast Euroopasse. Majavamm kahjustab enamasti okaspuitu. Eestis võib looduses kohata-metsavammi.
Majavammi vältimiseks peavad ruumid olema hästi ventileeritud ja puitkonstruktsioonidesse ei tohi koguneda niiskust. Majavamm hakkab enamasti kasvama keldritest või esimese korruse puitpõrandast. ( http://alorents.googlepages.com/seened )
Joonis 3. Majavamm

4. SEENTE KOOSELU TEISTE ORGANISMIDEGA

Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. Kaks levinuimat ja ökoloogiliselt olulisimat kooselu vormi on seene ja rohevetika või tsüanobakteri vahel moodustav samblik ning seene ja taimejuurte sümbioosi tulemusena tekkiva seenjuur ehk mükoriisa. Mõlemat kooselu peetakse erakordselt tähtsaks eelduseks maismaa asustamisel fotosünteesivate organismide poolt. ( Hein: 2000)

4.1. Mükoriisa

Mükoriisaks ehk seenejuureks nimetatakse seente ja taimejuurte kooseluvormi ( joon. 4 ), kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes (sümbioosis). Mükoriisaseened aitavad taimedel hankida eluks vajaliku vett ja toitaineid ja kaitsevad neid juureparasiitide eest. Seen aga saab taimelt kasvuks vajalike org. ühendeid ning vitamiine. Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakude ühisstruktuurid. See võimaldab taimedel paremini hankida eluks vajalike toitaineid. Mikroskoopilise seenehüüfi kontakt mullaga on parem ja seeneniitistik levib suuremale alale kui tavaliselt.
Joonis 4. Mükoriisa

4.2. Samblik

Teine seentega vastastikku kasulikku kooselu vorm on seene ja rohevetika või tsüanobakteri vahel moodustuv samblik ( joon. 5 ). Samblikke uurivat teadusharu nimetatakse lihheno-loogiaks. Samblikud jagatakse nende vegetatiivse keha e. talluse ehituse järgi koorik -, leht- ja põõsassamblikeks. Samblikel on oluline roll mullatekkel ja mulla varustamisel lämmastikuga ning lisaks sellele on ta ka paljudele loomadele toiduks. ( Hein: 2000)
Joonis 5. Samblik
KOKKUVÕTE
Referaadis „Seened” püüdsin anda ülevaate seente elu ja ehituse kohta. Seened on looduses väga vajalikud. Nad moodustavad sümbioose teiste organismidega, mida peetakse erakordselt tähtsaks eelduseks maismaa asustamisel fotosünteesivate organismide poolt.
Argielus inimesed ei oska hinnata seente väärtus. Inimesed ei tea, et seened on tähtsad lagundajad keskkonnas ja toiduks vajalikud.
Uurimusest järeldus, et

• Seenemürgitusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine
  
• Majavamm on üks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni, jne.
  

Järeldan referaadist seda, et meie keskkonnale on seened väga vajalikud. Ilma seenteta poleks keskkonna normaalset arengut.
KASUTATUD KIRJANDUS

• Sarapuu T. 2002 . Bioloogia Gümnaasiumile I osa Tartu: Kirjastus Eesti Loodusfoto, lk 69-72
  
• Hein K. 2000 . Bioloogia Gümnaasiumile II osa Tartu: Kirjastus Eesti Loodusfoto, lk 74-92
  

INTERNETI ALLIKAD

http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/images/8-2-19-2-1.jpg 18.03.2009

http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/images/8-2-19-2-2.jpg 19.03.2008

http://alorents.googlepages.com/seened 18.03.2009

http://www.pestchemical.ee/images/stories/puidukaitse/h.majavamm5.jpg 18.03.2009

http://ceened.pbwiki.com/f/kasepuravik.jpg 19.03.2008

http://www.looduseomnibuss.ee/lafoto/albums/2N/normal_(2N) _samblik_Kerli_Heinsoo.jpg 19.03.2008

http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/images/4-9-4-1.jpg 19.03.2008
10