Liisa Juhkam TASB 41 Eesti toetub merekeskkonna haldamisel, reostuste ennetamisel, tagajärgede likvideerimisel Euroopa Liidu seadustele ning lähtub tegevustel ELi direktiividest Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb veendumusel, et majanduskasv, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse aitavad parandada meie elukvaliteeti. Toetub põhimõtetele: Ennetamine, parem kui tagajärgede likvideerimine Oluline rakendada kogu Eli hõimavat keskkonnapoliitikat Keskkonnapoliitika väljatöötaminekoostöö. Liikmesriigi kohustuse mittetäitmine Euroopa kohus, sanktsioonid, trahvid Valitsuste kohustus: kaitsta rahvast reostuse eest Parimate keskkonnaalaste tavade tunnustamine, lepingud teiste riikidega, abifond Euroopa Liidu veepoliitika eesmärk: Hoida ära, vähendada reostust ning edendada säästvat veekasutust Direktiiv vastuvõetud, täiendavad rahvusvahelised kokkulepped...
RESÜMEE Selles uurimuses püstitas töö autor eesmärgiks välja uurida Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste vaateid võõrkeelte õppimise vajalikkusele. Töö autorile pakkus ka huvi teada saada, mida arvavad ja tunnevad Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased osates erinevaid võõrkeeli. Antud teema valik on tingitud sellest, et autorile teadaolevalt ei ole sarnast uurimust Eestis varem tehtud. See tähendab, et teadaolevalt ei ole uuritud Eesti õpilaste vaateid võõrkeeleõppe vajalikkusele ning nende hinnanguid oma võõrkeeleõppe kohta. Töös uurib autor esmalt, kuidas käsitlevad erinevad võõrkeeleõpet reguleerivad dokumendid keeleõppe tähtsust ja mis soovitusi nad annavad. Sellele järgneb lühike ülevaade Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavatest võõrkeeltest. Seejärel arutletakse selle üle, mida on vaja, et võõrkeeleõppes edukaid tulemusi saavutada ja milleks üldse on vaja õppida võõrkeeli. Teoreetilisele osale järgneb autori läbi viidud uurimuse tulemuste esitl...
Ea Jansen Jakobsoni ,,Sakala" uurijana Sissejuhatus Ea Janseni eesmärgiks oli oma uurimustöös, läbi Jakobsoni ,,Sakala", astuda lähemale kodanliku rahvuse tekke, rahvusliku liikumise klassiolemuse ja ajaloolise funktsiooni mõistmisele. Samuti on see pühendatud Jakobsoni ühiskondlik-poliitilise võitluse analüüsile ning eestlaste rahvusliku kujunemise probleemi vaatamisele eelkõige sotsiaalsest ja poliitilisest seisukohast. Autor jälgis 19. sajandi teisel poolel alanud rahvusliku liikumise ideestiku, missuguseid ajaloolisi ülesandeid need täitsid, missuguse klassi huve väljendasid ja kuidas neis ideedes kajastus eesti rahvuse kui omaette sotsiaalse organismi huvi. Jakobson Ea Janseni uurimustöös Jansen tegi kindlaks, et Jakobson oli juba noorelt vägagi auahne ja domineerimishimuline. Tema jaoks oli oluline ainult tema missioon-julgus võidelda oma tõe eest. Jakobson võttis osa põhimõtteliselt kõike talurahvast puud...
Koodipuu Intervjuu 1 – Juta ja Mati Intervjuu 2 – Mari ja Jüri 1. Millistest IKT vahendite kasutamisest uurimuses osalenud inimesed räägivad? KATEGOORIA: IKT VAHENDID KOOD TSITAAT/LAUSE Arvuti Jüri: Tähendab, et mul on arvuti Windows 10 ja need on ka kõik (osutab telefonidele) Windows 10ga. Mul on kõik sünkroonitud, mul on kaks laptopi ja need on kõik omavahel sünkroonitud. (Intervjuu 2) Mati: Arvuti on meil olnud tükk maad enne, kui see väike telefon tuli. (Intervjuu 1)
Analüüsi ülesanne Marion Demus Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed? Esmalt tooksin välja mured keerulise süsteemi ees, mida mainiti nii Jüri ja Mari kui ka Mati ja Juta intervjuude transkriptsioonides. Mari lausus, et temale jääb keeruliseks arvutis erinevate lehekülgede sirvimine, sest on raskusi nn „akende” sulgemisega ning samuti ei oska ta puhastada history’t (ajalugu): „Mulle meeldib ikka, et kui ma lehe võtan, siis mulle tõsiselt meeldib rohkem,
............................................... 15 Sissejuhatus 21. sajandil võib riietel näha sajanditevanuseid ornamente ja mustreid, mis kunagi omasid inimeste jaoks kindlat tähendust. Eriti palju võib kohata geomeetrilisi ornamente ja neist populaarseim tundub mulle kaheksakand. Kas tänapäeva inimese jaoks omavad rahvamustrid tähendust või on mustreid vaid ilus vaadata? Mina usun, et rahvamustrite kunagine tähendus on inimeste mälust kadunud, see on ka mu uurimistöö hüpotees. Uurimuses keskendun põhiliselt kaheksakannale, sest see on üks enam levinud ornamente ning usun, et ühe ornamendiloo põhjal võib teha ka üldistuse rahvakunsti muutumise kohta. Uurimuse esimeses osas keskendun üldisemalt käsitöö ja rahvamustrite tähtsuse ja tähenduse muutumisele. Selleks võrdlen mineviku elulaadi ja mõttemaailma tänapäevaga. Uurimistöö teises osas keskendun kaheksakanna kasutamisele ja tähendusele minevikus ja tänapäeval.
Iseseisev töö 1. Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise. Kvantitatiivsed uurimuses otsitakse vastuseid küsimustele kui palju? kui suur? Kvantitatiivsed uurimus sisaldab täpseid andmeid, opereerib arvude ja hulkadega ning järeldused tehakse statistilise andmeanalüüsi põhjal. Objekte iseloomustavad suurused. Tulemused ja järeldused on arvuliselt kirjeldatavad. Kvalitatiivse uurimistöö lühikirjelduses sisaldavad uurimisprobleeme, näiteks miks- ja kuidas küsimusi, mis suunavad otsima tähendusi. Lühidalt tegeleb kvalitatiivne uurimus
Kasutatakse peamiselt keele mõistmisega (nt. lapsed) kvantitatiivses uurimuses Võimalus saada Süstemaatiline vaatlus vahetut, otsest teavet Vaatleja on kõrvalseisja Sobib olukordadesse, kus tingimused on
Kordamisküsimused uurimismeetodites 1. Uurimistöö probleemi püstitamine, alaprobleemid. Uurimusele tuleb leida juhtmõte. Juhtmõttele vastavalt sõnastatakse ka uurimuse põhiprobleem. Põhiprobleemi analüüsimine ja täpsustamine viib uurimuse osaprobleemideni. Osaprobleeme võib nimetada ka alaprobleemideks. Samas ei pea järgima skeemi mehaaniliselt. Mõnes uurimuses võib olla ainult üks probleem või mitu samal tasemel probleemi, nii et pole arukas teha vahet põhi- ja osaprobleemide vahel. Põhiprobleem on tavaliselt üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna. Alaprobleemide vastused annavad võimaluse vastata ka põhiprobleemile. Uurimisprobleemid esitatakse tavaliselt küsimuste kujul. Küsimuse vorm sõltub uurimuse eesmärgist. Kirjeldavas uurimuses küsitakse, kuidas või missugune mingi asi on
General Decision-making Style test) 5) Ekvall ja Arvoneni (1991) väljatöötatud 36-väiteline skaala, mis kirjeldab valitsevat juhtimisstiili töökohas (Leadership Style Measure). UURINGU OLULISEMAD TULEMUSED JA JÄRELDUSED Küsitluse tulemustes on näha, et organisatsioonipõhine enesehinnang on madal, kui juht kasutab vältivat otsustusstiili. Hui ja Lee (2000) leiavad oma uurimuses, et tajutud kontroll mängib olulist rolli indiviidi tasandil ebakindluse tajumisel, mis omakorda avaldab mõju töötulemustele. Indiviidi vajadus kindluse ja kontrolli järele viib aga selleni, et ebakindluse tajumine avaldab negatiivset mõju indiviidi enesehinnangule, mis Brockneri (1984; tsit. Hui & Lee, 2000 järgi) kontseptsiooni kohaselt modereerib indiviidi sisemist motivatsiooni ning organisatsioonile pühendumist
kujutatakse ette ja see hõivab mälu (Kemps, Tiggermann, Wade, Ben-Tocim, Breyer, 2006). Visuaalruumilise töömälu seost toitumisega tõestasid ka Meule, Skirde, Freund, Vögele ja Kübler (2012), kes leidsid, et kõrge kalorsusega toidupildid suurendasid reaktsiooniaega ja tekitasid rohkem vastamatajätmise vigu. Kõigil katseisikutel tekkis söögitung, eriti siis kui inimesed olid raporteerinud, et kogevad neid sagedamini ja intensiivsemalt. Kuna selles uurimuses ei olnud tegemist toitumishäirega patsientidega, siis võib järeldada, et tegemist ei ole siiski vaid anoreksiale omase defitsiidiga ja toidupildid võivad mõjutada kõiki inimesi. Ilmneb ka dieedipidajate eristumine – neil oli halvem vaid keskne täidesaatev töömälu ja Bryani ja Tigermanni (2001) uurimuses ei ilmnenud mingisugust töömälu halvenemist. Oluline on ka mainida, et viimati nimetatud uurimuses mõõdeti töömälu numbrite tagurpidi nimetamisega
........................................................................................................................................................................15 Lisad...................................................................................................................................................................................................16 Sissejuhatus Meie uurimuses osales 30 14-15 aastast õpilast, millest 26 olid sobilikud uurimuse jaoks. Meie hüpoteesiks on, et noored raiskavad palju raha oma telefonide peale. Samuti uurime kui palju noored räägivad telefoniga ning kellega. Samuti milleks kasutavad noored telefoni veel peale helistamise. 3 Telefonide peale kulutatav raha 1.1.1 Keskmine kuu arve Küsitletutest 27 % jäi kuu telefoni arve vahemikku 0-100 krooni, 42 % vahemikku 101-200 krooni,
lugeda. Mõned vastanud teevad vaba ajal tööd või tegelevad oma hobidega nagu ehete tegemine või ratsutamine. Ma arvan, et tänapäeva noored veedavad natuke liiga palju aega arvutis ja telerit vaadates. Ma ei usu, et see tuleb sellest, et neil poleks midagi muud millega tegeleda, pigem ei viitsita otsida endale muud tegevust, sest arvuti ja teler on lihtsad vaba aja sisustajad, nendega ei pea ennast eriti liigutama ja need ei too kaasa erilist mõttetööd. Kuksi uurimuses on noored eelistanud füüsilist ja vaimset tööd. Mäzeri uurimuses on vastused sarnased minu uurimuse omadega. Ma usun, et need erinevused tulenevad sellest, et tänapäeva noored on muutunud mugavamaks ja laisemaks ning Kuksi uuringu teostamise ajal polenud arvutid ja telerid niivrd kättesaadavad, kui tänapäeval. Kuidas veedad vaba aega? 30 25 20 Poiss 15
Kvantitatiivne või kvalitatiivne uurimus Kvantitatiivses uurimuses otsitakse teavet, mida on võimalik väljendada arvude kujul. Kvalitatiivne uurimuses otsitakse teavet, mida arvuliselt väljendada on ebaotstarbekas või võimatu. Kvalitatiivne uuring keskendub mõistmisele, seletusele ja tõlgendamisele; vähem kirjeldamisele, mõõtmisele ja defineerimisele. See meetod püüab pigem vastata küsimusele - mis? miks? või kuidas? Kvantitatiivne uuring Empiiriline uurimiskäik on täpselt ette määratud, kindlapiirilime, eesmärgistatud. kõik on mõõdetav ja kontrollitav. Empiirilise materjali analüüs
jälle vesi madalamal ja vaid niiske liiva lapp näitab seda, kus vesi eelnevalt oli olnud. Tõus ja mõõn on küll igapäevased asjad meie elus, kuid paljud inimesed ei oskagi arvata, mis neid põhjustab. Kuna tõus ja mõõn on mulle kaua juba huvi pakkunud, otsustasingi selle endale selgeks teha. Selles referaadis tutvustangi, mis põhjustavad tõusu ja mõõna, millal nad tekivad, kui suur või väike võib olla tõusu ja mõõna amplituud, jne. Avastasin oma uurimuses paljugi põnevat ja usun, et need pakuvad huvi teilegi. 3 Sisu Mis on tõus ja mõõn? Tõusu ja mõõna all peetakse silmas maapinna ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Tõusu ja mõõna nimetatakse ka loodeteks ehk taevakeha kuju perioodilisteks muudatusteks, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme.
Arvukad meenutused võivad tugevdada lapse kujutlust, lihtsustada meenutust, tuua välja uut informatsiooni ning suurendada lapse vastupanu hilisematele suunatud küsimustele. Seetõttu ei ole korduvad küsitlused, milles kasutatakse avatud küsimusi nii kahjulikud ning need võivad osutuda uurimisel üpris kasulikuks. 1. UURIMUSE MEETOD Kohtuekspertiisi intervjuud viidi läbi Iisraeli uurijate poolt NICHD (National Institute of Child Health and Human Development) protokolli alusel ning uurimuses osales 40 6-13aastast last, kes olid kõik väidetavalt seksuaalkuriteo ohvrid. Kriteerium, mille alusel lapsed katsesse valiti oli, et laps pidi olema ühe seksuaalkuriteo ohver, mille kahtlusalune oli keegi väljastpoolt perekonda. Muid kriteeriume katses osalemiseks vaja ei olnud. Igat last küsitleti kaks korda ning kahe intervjuu vahel oli lühike paus (30 min.). Mõlemat intervjuud tegi lapsega sama uurija. Kokku osales uurimuses 22 uurijat, kes kõik sooritasid 1 kuni 6 intervjuud.
läbivaatamine. · Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid. · Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt, mitte juhusliku valimi menetlust kasutades. · Uurimuse kava kujuneb uurimise käigus. Uurimus viiakse läbi paindlikult ja kava muudetakse, arvesse võttes muutunud olusid. · Juhtumeid käsitatakse kui ainulaadseid ja vastavalt sellele tõlgendatakse ka andmeid. Kvantitatiivses uurimuses on kesksed tunnused: · järeldused varasematest uurimustest · varasemad teooriad · hüpoteeside esitamine · mõistete määratlemine · katsekorralduse või andmete kogumise kavandamine, milles on oluline, et vaatlusandmed sobiksid kvantitatiivseks, arvudes mõõtmiseks · katseisikute või uuritavate isikute valimine · muutujate moodustamine tabeli kujul ja andmete korrastamine statistiliselt käsitletavaks
kuidas noored tegelikult üldse suhtuvad Eestis elavatesse venelastesse, mis seda suhtumist kujundada ja mõjutada võiks ning milliseid omavahelisi probleeme Eesti venelastel ja eestlastel esile kerkib, eestlaste vaatepuntkist. Nagu seda tööd kirjutades selgus siis selle teema kohta ei ole Eestis tehtud piisavalt uurimusi. Uurimistöö uuriva osa jaoks moodustasid valimi üle 15aastased eesti rahvusest noored üle Eesti. Minu uurimistöö hüpoteesid on: Suurem osa uurimuses osalenud eestlastest suhtub Eesti venelastesse negatiivselt. Suurem osa uurimuses osalenud eestlastest arvab, et eestlaste ja Eesti venelaste omavaheline läbisaamine on halb või pigem halb Töö teooria osas uurisin Eesti Statistika poolt koostatud andmeid ja aruandeid eelmiste aastate kohta, võtsin läbi suhtumise alustalad- mis on suhtumine ja mis seda mõjutab, võrdlesin
AUTORIDEKLARATSIOON (paigutada tiitellehe pöördele) Autorideklaratsioon Kinnitan, et olen oma uurimistöö koostanud iseseisvalt ning seda ei ole keegi varem kaitsmisele esitanud. Oma uurimuses kasutatud teiste autorite töödele, olulistele seisu- kohtadele, kirjandusallikatele ja mujalt pärit andmetele olen lisanud allikaviite. ______________ __________________________ (kuupäev) (nimi ja allkiri)
Seda isegi siis, kui alg- ja lõppasukoha vahel pole objekt olnud nähtav või objekt ise pole päris täpne koopia objektist esimeses asukohas. (Psühholoogia gümnaasiumile, Tartu Ülikooli kirjastus) 1 Sensoorsed protsessid: taju lisa Tajuväliste tegurite mõju tajule (,,Psühholoogia alused", T.Bachmann, R.Maruste). · Näiteks paluti ühes eksperimentaalses uurimuses 64 meesüliõpilasel hinnata kolledzi asedirektori, ühe õppejõu ja kahe kaaüliõpilase pikkust. Kõrge positsiooniga inimeste kasvu hinnati üle, madalama positsiooniga inimeste kasvu aga alahinnati. · Ühes teises uurimuses kasutati binokulaarse võistluse nähtust (kui stereoskoobis näidata vasakule ja paremale silmale üheaegselt erinevaid pilte, siis nad ei sula ühte vaid hakkavad
ning aina nooremalt jõutakse narkootikumide proovimiseni ning stimulantide tarbimist peetakse pidude normaalseks osaks, andmata endale mõista, et nende tarvitamine on tervisele ohtlik nii otsese tarbimise käigus kui ka narkojoobes viibimise hetkel kontrollimatu käitumise tõttu. Tervise Arengu Instituudi teadur Katri Abel-Ollo tõi oma 2015 aasta ettekandes välja Eesti koolinoorte seas levinuimad narkootilised ained, mida otsustasime ka kasutada oma uurimuses. Enimlevinumateks aineteks olid tubakatooted ning alkohol ja ka kanepi tarvitamine on aastate jooksul üha kasvanud. Üllatavalt suure levikuga noorte seas olid ka mitmed tõsisemad sõltuvusttekitavad ained nagu näiteks ecstasy, amfetamiin, narkootilised seened kui ka isegi heroiin ning kokaiin. Erinevate ravimite, rahustite ja uinutite kuritarvitamise protsent alaealiste hulgas oli madal, kuid üle 18-aastaste hulgas oli see laialdasemalt levinud. 1.1.2 Narkootikumide alajaotus
Üldiseks reegliks võib pidada mitmuse teise pöörde kasutamist vanade ja võõraste puhul, kuid ei ole määratletud nende terminide piirid. „Reeglid ei kasuta inimesi, inimesed kasutavad reegleid“ (Keevallik 1998: 541). Renate Pajusalu jt uuringus oli küsitletud üliõpilasi kolmest linnast, samas kui Keelo Leevalliku uuringu puhul oli ka küsitletud õpilasi kolmest linnast, kuid erinevatel eesmärkidel. Pajusalu jt 2010 uurimuses oli küsitletud eesti ja vene üliõpilasi eraldi, võrdluse eesmärgil, Keevallik 1998 uurimuses oli tehtud erinevate linnade ja vanusegruppide kaupa. Nimetatud uurimised näitasid, et suurem osa küsitletutest sinatavad oma sõpru ning generatsiooni võrra vanemaid teietavad (Pajusalu jt 2010, Keevallik 1998). Renate Pajusalu jt uurimus näitab, et eestlased rohkem sinatavad sugulasi, aga venelased mõnikord ka teietavad neid
Traumat eelnevalt kogenud noorukid käisid vähem käitumuslikus toetusgrupis, tervisliku toitumise grupis ja vähem ka treeningsaalis. 2 T.E.E.N.S. (Teaching, Encouragement, Exercise, Nutrition and Support) http://www.vcu.edu/teens/program/index.html 3 Sotsiaalvõrgustiku mõju ülekaalulisusele Austraalias läbiviidud uurimuses sai kinnitust hüpotees, et murdeealised sõbrad on sarnased ülekaalulisusega seotud käitumises. Uurimisele alla võeti 13-14 aastased noorukid, kokku moodustades 6 sotsiaalvõrgustikku (erinevatest koolidest). Tähtsamateks faktoriteks kujunesid eelkõige ühine vabaaja sisustus. Näiteks organiseeritud füüsiline aktiivsus, mõlemal sugupoolel sarnaselt. Naissugupoolel oli populaarne erisugune istuv tegevus: internetis surfamine, telekamängude mängimine ja televiisiori vaatamine
Teadparkide paiknemist mõjutavad mitmesugused tegurid: 1) kõrgel tasemel ülikoolid, uurimisasutused 2) meeldiv elukeskkond /looduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt hea keskkond- väikelinn suurlinna lähedal / 3) hea transpordigeograafiline asend. Väljakujunenud infrastruktuur 4) teised kõrgtehnoloogilised ettevõtted ja struktuurid mis ühendavad teadlased ärimaailmaga 7. Võrdle teadusparke Euroopas ja USA-s. Euroopas: kui mingis uurimuses läbi kukutakse, siis pole enam mõttet uuesti proovida. USA-s : kui mingis uurimuses läbi kukutakse, siis see on hea, sest siis saadakse kogemusi ja uuesti viiakse uurmus läbi juba targemalt. 8. Iseloomusta Silicon Valley teaduspargi tegevust. Põhjenda eeliseid Euroopa ees. Asub USA-s. Silicon Valleys alustati transistoritega, edasi mindi integraalskeemide, mikroprotsessorite ja personaalarvutite tootmisega. Hiljem hakati arendama tarkvara
vaatlemine nn õige käitumise õppimine. Vaatlusõppimisel on neli komponenti: 1) Tähelepanu(milliseid mudeli käitumise aspekte märgatakse; kuidas neid väärtustatakse); 2) Säilitamine (sündmuste kodeerimine reeglite või mõistete vormis); 3) 'käitumise produktsioon' (sümboolsed mõisted `tõlgitakse' käitumise keelde; jälgitakse ja arvestatakse oma käitumise tagajargi); 4) Motivatsioon Kas televiisori vaatamine põhjustab agressiivsust? Üheski uurimuses, olgu tegu mis tahes psühholoogiakoolkonnaga või vaatenurgaga, ei ole väidetud, et televisioonis esitatud vägivalla vaatamine oleks lapse psüühilise arengu seisukohalt ohutu või tähtsusetu. Üksmeelt ei ole selles, kui suurt ohtu vägivallaga seotud meelelahutuste jälgimine kaasa toob. 1972. aasta mais tegi suur ameerika uurimisrühm ettekande, milles on öeldud, et nende uuringute põhjal õhutab televisioonis näidatav vägivald inimesi agressiivselt käituma. Hiljem
märgata nägemisprobleeme, mida enne kuvariga töötamist polnud. Koolilaps ja arvuti Arvutist on saanud õppeprotsessi lahutamatu osa. Ka kodus veedetakse aega monitori ees, mängitakse arvutimänge. Kaugeltki mitte kõik lapsevanemad, pedagoogid ja meedikudki ei mõtle põhjalikumalt sellele, missugust mõju see tehnikasaavutus laste tervisele avaldab. Kaunase Meditsiiniülikoolis uuriti arvuti mõju õppijate tervisele. Uurimuses osalesid 1517a vanemate klasside õpilased, kellel esimene või viies tund oli informaatika. Selgus, et viiendas tunnis arvutiga töötavad õppurid kaebasid südamepekslemise, kõrgenenud vererõhu, väsimuse ja silmavalu üle, mõned kurtsid, et kuulmine ja nägemine nõrgeneb, orienteerumine halveneb. Paljuski on see seotud asjaoluga, et arvuti monitor on asetatud silmadele liiga lähedale. Kaugus ekraanist peab olema vähemalt 60cm. Seda nõuet enamasti ei
aroomiga karastav jook. Õllel on palju positiivseid ja kasulikke omadusi. Tänu vähesele alkoholisisaldusele ning süsihappegaasiga rikastatusele kustutab õlu hästi janu ja tõstab toonust. Samas on õlu hea toidu emulgaator, mis soodustab ainevahetust ja parandab toidu omastatavust. Õlu suurendab söögiisu ja õlles leidub märgatavas koguses B-grupi vitamiine. Kogu ööpäevase B-vitamiinide vajaduse rahuldamiseks piisab juba 500 ml õlle joomisest. Oma uurimuses püüan õlust ja kõigest lähemalt rääkida. Õlle ajalugu Õlu on ilmselt sama vana kui leib. Inimesed on õlut joonud juba aastatuhandeid, oletatakse, et esimesed õlled pruulisid muistsed sumerid, kellelt seda kunsti õppisid esmalt babüloonlased, egiptlased ning foiniiklased ning sealt edasi juba kogu maailma rahvad. Teadlased oletavad, et õlu oli olemas juba 8000 a. eKr. Esimesed kirjalikud teated õlle olemasolust pärinevad Mesopotaamia savitahvlitelt 3000 a eKr
Koostaja: Külliki Otsa Juhendaja: Kristi Kuningas Tartu, 2011 Sissejuhatus Antud referaat on üldjoontes teemal ajakirjanduse poliitiline korrektsus, uuritud on kas Eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust. Käsitletakse teemasid nagu soorollid, meeste ja naiste eristamine, rassism, homoseksuaalsus ja eakad inimesed. Algallikas on oma uurimuses kasutanud Eestis ilmuvate ajalehtede materjale. ,,Otsides 2003. aasta septembrist detsembrini ajalehtedest Eesti Päevaleht, Postimees ja SL Õhtuleht näiteid sugude, rasside ja rahvuste, homoseksuaalide, eakate ning kurjategijate nimetamise ja kajastamise kohta," (,,Kas eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust?" Eve Kitsik, lk.19) ütleb algallika autor ise oma töö kohta. Põhjuseks miks ta neid asju uuris oli see, et ta soovis teada saada missugune on Eesti
Põhiküsimused: Miks? Mil määral? Mis? Missugune? Kuidas? Mis ulatuses? Miks? (A.Strauss) Lähteseisukohad: Esikohal protsess, uuritav fenomen Esikohal on meetod, instrument Muutujad on keerulised, läbipõimunud Muutujaid on võimalik identifitseerida ja raskesti mõõdetavad ja nende suhteid mõõta „Emic”** „Etic”* Eesmärk: Uurimuses osalejate maailma mõistmine Üldistatavus Konteksti arvestamine Ettenägemine Interpreteerimine – osalejate tõlgenduste Põhjuslikud seletused tõlgendamine Teooriate, hüpoteeside testimine Lugeja veenmine Tõestamine Lähenemisviisid: Induktiivne või abduktiivne lähenemine
leidmine e-posti kaudu. kõikvõimalikes lisaks saab netist kanalites. otsida avalikke küsimustikke. Tasuta saab luua 10 Tasuta saab luua Piiramatu. Küsimustiku küsimust ühe 10 küsimust ühe maht küsimustiku kohta. küsimustiku kohta. Uurimuses võib Valikvastused, Valikuid on sisalduda kümmet kohustuslikud meeletult palju. erinevat tüüpi vastused jm. Saab Saab valida küsimust (nt kasutada ka erinevate Filtrid ja järjestamine, avatud suunamist teatud disainilahenduste suunamine tekst, valikvastused, küsimuse juurde vahel, mis on
sündmust vms enda isiklikust vaatenurgast (Lavrakas 2008: 730). 4 Uurimuse olemus Uurimuse objektiks on inimlik kogemus, seega sobib seda kasutada kõigil teadusaladel, kus tuntakse huvi subjektiivse kogemuse vastu. Üheks fenomenoloogia lähtekohaks on põhimõte, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab alati suunatus, intentsioon. (Laherand 2008: 87) Fenomenoloogilises uurimuses kaks tähtsat mõistet on kirjeldus (deskriptsioon) ja reduktsioon. Kirjeldusel on fenomenoloogilises uurimisprotsessis kaks tähendust: 1. kogemuste kirjeldamine uuritava poolt (puudutab andmekogumisetappi); 2. uuritava kogemuse kirjeldamist uurija poolt (tuleb esile analüüsietapis). (Laherand 2008: 87-88) Seega on siin tegemist ühelt poolt uuritava kogemuste tuvastamisega ja kirjeldamisega ning teisalt uurija poolse kirjeldusega uuritava poolt kirjeldatu kohta
vastuseid uurimisküsimustele. Tehnikad tegelevad rohkem sellega, kuidas teha asju, kui sellega, mida või miks teha. Äriuuringutes kasutatakse tavaliselt niisuguseid tehnikaid, nagu struktueeritud, poolstruktueeritud või struktueerimata intervjuud, küsitlused ja vaatlused. 1 KVALITATIIVSED VS KVANTITATIIVSED UURIMISMEETODID Peamine erinevus kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimistöö vahel pole mitte ,,kvaliteedis" vaid protseduuris. Kvalitatiivses uurimuses ei jõuta tulemusteni statistiliste meetoditega või muude kvantifitseerimisprotseduuridega. Erinevus kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite ning lähenemiste vahel ei ole üksnes kvantifitseerimisküsimus, vaid samuti teadmiste ja uurimiseesmärkide erinevate perspektiivide peegeldus. Võib uurida sündmusi, organisatsiooni talitust, sotsiaalseid keskkondi, vastasmõju ja suhteid. Mõnedes nendest uuringutest võivad andmed olla
Arvestades neid tõekspidamisi, teatakse üllatavalt vähe, kas ja kuidas alkohol mõjutab tunnistaja mälu tingimustes, mis on sarnased reaalmaailma pealtnägija kontekstiga.2 Käesolevas referaadis on esile toodud Nadia Scheriber Compo jt poolt artiklis ,,Intoxicated Eyewitnesses: Better than Their Reputation?" analüüsitud joobes tunnistajate ütluste õigsuse määra leidmiseks läbi viidud katsete põhilised tulemused ja nende põhjal tehtud olulisemad järeldused. Uurimuses osalesid vähemalt 21-aastased üliõpilased, kelle hulgast välistati isikud, kellele alkoholi tarbimine on ohtlik meditsiinilistel või psühholoogilistel põhjustel. Sobivatele osalejatele teatati, et nad võivad tarbida kuni 0.08g/210 L alkoholi ning paluti 1 J. R. Evans et al. Intoxicated Witnesses and Suspects: Procedures and Prevalence According to Law Enforcement. - Psychology, Public Policy, and Law, 2009, vol 15, No 3, p 194 2 N. S. Compo et al
50(2011) aga viis läbi uuringu 1543 üliõpilase seas, kust selgus, et valdav enamus oli arvamusel, 51et prokrastineeriv käitumine on mõjutanud nende akadeemilisi saavutusi. 52 Autorile teadaolevalt on Eestis prokrastinatsiooniülikoolis vähe uuritud. 2014. aastal 53uuriti bakalaureusetöö raames prokrastineerivat käitumist TÜ filosoofia- ja matemaatika- 54informaatikateaduskonna tudengite seas, millest selgus, et enamus tudengitest 55prokrastineerisid akadeemiliste tegevustega. Uurimuses osalejatest 68,8% prokrastineerisid 56kirjalike töödega ning 57,1% prokrastineerisid eksamiteks õppimisel. Prokrastineerivat 57käitumist soovisid vähendada üle pooled uurimuses osalejatest (Joonas, 2014). Autorile 58teadaolevalt rohkem selle teema kohaseid uuringuid ei ole. 59 2009. aasta seisuga katkestas Tartu Ülikoolis 14% üliõpilastest õpingud ning aastal 602015 läbi viidud uuringust selgus, et peamisteks eksmatrikuleerimise põhjusteks olid
See roll peab toetama uurimuse teostumist, uuritavate inimeste poolehoidu ja head läbisaamist ja samas kinnipidamist oma põhilistest väärtustest. Kindlasti peab mõnes olukorras ka sellest loetelust mõne punkti hülgama. Laborikatsetes ei ole moraalsetel hinnangutel suurt rolli. Järeldus katsest või uurimusest on selgemini määratletud ja tavaliselt üheselt mõistetav. Antropoloog osaleb tahes- tahtmata kuvandi kujundamises inimestest, keda ta oma uurimuses kasutab. Ei saa olla täiesti objektiivset hinnangut, mis loodusteadustes on võimalik. Välitöö tulemuste avaldamisel on sinna lisatud ka antropoloogi sotsiaalne taust, ühiskond, kus ta elab, tema haridus ja paljud muud aspektid, mis on kaugel uuritavate standarditest ja maailmapildist. Seetõttu ei saa antropoloogi neutraalne roll olla kunagi lõpuni vaatlev. Ta lisab midagi oma uurimisobjekstidesse juba oma kohalolu tõttu.
on selleks suurepärane väljund. Viies uurimust läbi vaatluse vormis ei häiriks see laste tavapärast käitumist ning suhtlust mängu ajal. Vaatlust läbi viies tuleks jääda diskreetseks ning mitte sekkuda laste mängule vahele, seejures aga jälgides, et lastel oleks turvaline ja stressivaba koos olla. Kindlasti on oluline uurimust läbi viies, et laste isiksus jääks anonüümseks. Samuti tuleks tagada uurimuses osalemise vabatahtlikus, kui lapsevanem ei soovi, et ta laps osaleks antud vaatluses või soovib seda katkestada, peab tal olema selleks õigus. Vaatluse käigus ning analüüse tehes lähtuksin pigem üldisest lastelt saadud tagasisidest ning ei teeks järeldusi ühe lapse käitumise põhjal, vaid arvestaks neid kui 6-aastaste laste gruppi või kommuuni. Viies läbi uurimust lastega on oluline, et neil oleks palju vabadust ning neid ei sunnitaks
on tervisele sama ohtlik kui suitsetamine ! Depressioonis olemine suurendas inimeste suremise tõenäosust sama palju kui tunduvalt tõsisemaks riskifaktoriks peetav suitsetamine, kirjutas Physorg. Uurimuse üks autoritest Robert Stewart selgitas: ,,Erinevalt suitsetamisest ei tea me täpselt, kuidas depressioon surma põhjustab, kuid see ei tähenda, et avastatud seost võiks eirata. Seos jäi alles ka pärast paljude teiste faktorite arvesse võtmist." Uurimuses näidati ka, et kuigi depressioon suurendab suremise tõenäosust, siis depressiooni ja ärevushäire kombinatsiooni põdevatel patsientidel on vaid depressiooni all kannatajatest väiksem tõenäosus surra. Stewarti seletuse kohaselt võib ärevus mingil tasemel inimesele isegi kasulik olla. ,,Tundub, et siinkohal on tegemist kahe riskigrupiga," ütles ta. ,,Väga kõrge ärevustasemega inimesed võivad olla haavatavamad stressi tõttu, näiteks kahjustab stress südameveresoonkonda
klassini. Õppeaasta algab 1. septembril ning lõpeb algklasside õpilastele 30. juunil, keskkooli õpilastele 20. juunil (õppeaasta pikkus). On ka koole mis õpetavad välisriikide õppekavade järgi. Enamik lapsi õpib riigikoolides Aastal 2012 nimetati Iisrael maailma teiseks kõige haritumaks riigiks. Seal on 45% elanikest ülikooli diplom. Viimasel kümnendil on Iisraeli ülikoolide akadeemiline tase tõusnud ja püsinud kõrgel tasemel. 2012. aasta rahvusvahelises uurimuses oli 100 parima ülikooli seas 3 iisraeli ülikooli. Iisraeli koolisüsteem peegeldab Iisraeli mitmekesisust, selles on mitte üks, vaid 4 erinevat süsteemi, erinevatele inimestele: ultraortodoksidele sionistlikele usklikele (juudid) araablastele sekulaarsetele juutidele Kõik need süsteemid õpivad omi aineid. Iisraeli haridussüsteem on ainulaadne ja mitmetahuline
Kuidas saab X kaudselt mõjutada? Ülesanne: kas järgnevas artiklis on leitavad kõik essee tähendusskeemi olulised komponendid? Millist võtet on kasutatud (nii algse uurimuse kui selle) refereeringu ülesehituses? Kas midagi võiks tekstis muuta, sinna lisada, sealt ära jätta? Tülitsemine on tervisele kasulik Siim Sepp, 16.08.2010 Novaator Aegajalt pisut tülitsemine on tervisele kasulikum kui konfliktist kõigest hingest hoidumine, leiti uues uurimuses. Uurimistulemuste põhjal võib pingelise olukorra tekkimisel tülist kõrvalehoidumine tervisele kahjulik olla, olgu siis tegemist ülemuse, abikaasa või lapsega. Konflikti vältimine oli seotud stressisümptomite tugevnemisega järgmisel päeval, kirjutas LiveScience. "Suhted mõjutavad oluliselt meie igapäevast enesetunnet, eriti tugevat mõju avaldavad probleemid suhetes," ütles uurimuses osalenud Michigani ülikooli teadlane Kira Birditt.
uuritud vahendajaid ja muutes alkoholi ning muude mõnuainete rolli, siis näitavad uuringud tugevaid seoseid nii antisotsiaalsete isiksusehäirete, psühhopaatia ja enesetapule kaldumise vahel. Ravi peaks keskenduma nendele omadustele, mis on otseselt seotud enesetapuriskiga. 2.1 Meetod Uuringus osalejad olid meessoost seaduserikkujad, kes olid erinevatest USA osariikidest kas vanglast või kohtu poolt määratud narkootiliste ainete raviprogrammis osalema. Uurimuses osalemise kriteeriumid olid; vanusevahe 21-40 eluaastat, afroameeriklased või valged, inglise keelt kõnelevad, IQ-ga 70, ei tarbi psühhotroopseid raviaineid aktiivsete psühhoosi sümptomite raviks. 664-st osalenust olid 51% uurimuses osalejatest saadetud narkoraviasutustest, 70% valged, 30% afroameeriklast, 10% nimetasid ennast hispaanlasteks. Keskmine vanus oli 31,2. Lisaks tausta muutujatele mõõdeti kolme olulist muutujate gruppi: antisotsiaalsete isiksusehäirete ja
Täiuslikema ehk ideaalse riigivormi väljaselgitamisele ning kirjeldamisele on ka Aristoteles pühendanud rohkesti tähelepanu. Aristoteles ei näe riigiideaali kehastumist mitte ühes või teises riigivormis vaid pigem selles, kuidas ning mil määral üks või teine riigivorm teostab oma ideaali, täidab oma ülesannet kodanike õnne kasvatamisel ja arendamisel. Aristotelese poolikuna säilinud uurimuses riigivormide üle, kus on kirjeldatud 158 süsteemi, võtab ta need kokku kuueks põhivormiks, millest kolm on kirjeldatud "õigetena", kolm aga ekslikena. Õiged: KUNINGRIIKLUS, ARISTOKRAATIA ja VABARIIKLUS Ekslikud: TÜRANNIA, OLIGARHIA ja DEMOKRAATIA Vaatamata sellele, et Aristoteles oma riigi- ideaalis toonitab eetilist momenti ja üldsuse õnnelikust ning heaolu on ta oma ühiskonnakäsitluses siiski oma ajastu lapsi
kaalust nii palju, kui palju kaalub vedelik selle keha ruumala suuruses. Ta andis ligikaudse arvutusviisi ringjoone jaoks; leidis lause, et koonuse, poolkera ja silindri ruumalad suhtuvad nagu 1:2:3, kui nende aluspinnad ja kõrgused on võrdsed. Veel õnnestus tal ekshaustatsioonimeetodil arvutada lõpmatu geomeetrilise rea abil parabooli segmendi pindala, seejuures rakendas ta täiesti korrektselt infinitesimaalarvutust. Uurimuses "Liivaarvutus" tõestas ta arvujada lõpmatuse. Sürakuusa kaitsmine Pärast kuningas Hieron II surma (214 eKr), kuulutas Sürakuusa ennast Kartaago liitlaseks. Seejärel blokeeris konsul Marcellus kuuekümne laevaga linna mere poolt. Ta kinnitas üksteise külge 8 laeva. Nende peale ehitati suur piiramistorn, mille abil loodeti linnamüür mere poolt purustada. Archimedese plaanide järgi konstrueeritud masinad heitsid selle pihta umbes 500 kg kaaluvaid kive
veebikaamera ees riidest lahti. Rohkem puutusid kohatute ettepanekutega kokku just veidi vanemad noored, eriti teismelised tüdrukud. Intervjueeritavad leidsid, et väiksemad lapsed polegi ehk nii ohus kui teismelised, sest nemad on uudishimulikumad ning huvitatumad uusi tutvusi sõlmima. Samuti arvati, et ohus on just rate.ee-ga seotud teismelised tüdrukud. Vähem räägitakse Interneti-sõltuvusest, mis võib lastel kaasa tuua nii kooli- kui ka terviseprobleeme. Interneti-sõltlasi oli uurimuses kokku 27%. Interneti- sõltuvust oli rohkem suuremate linnade (58%) kui väiksemate linnade koolides (42%). Poisse on sõltlaste seas rohkem kui tüdrukuid. Üldiselt on internet noorukile väga kahjulik, internet mõjutab nooruki mõttemaailma ja kahjustab tervist nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt.
kujunemist toetada ja vastavalt sellele tegutseda. Antud uurimuse kinnitamiseks ja ilmestamiseks on kasutatud ka tsitaate. Pillia, E., Sammul, M., Post, P., Aasjõed, Ü., Kruusamäe, K. (2013). Eesti kõrgkoolide esmakursuslaste õpi- ja teadmuskäsitus. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 1, 2013, 156–191. Artikli eesmärgiks on uurida, millised on Eesti esimese kursuse üliõpilaste epistemoloogilised uskumused ja õpikäsitus ning kuidas need mõjutavad üliõpilaste õpieelistusi. Uurimuses kasutati etteantud vastusevariantidega ankeetküsimustikku. Eesmärk oli luua küsimustik, mis kõnetaks üliõpilast, kuid annaks ühtlasi õppejõule esmase arusaama, mida üliõpilane ootab õppeprotsessist ning kuidas paremini toetada õppijakeskset lähenemist. Küsimustikule vastasid viie Eesti kõrgkooli esmakursuslased, kelle vanus jäi vahemikku 18-51 eluaastat. Analüüsides kasutati vastuste koondamist. Uuringu n-ö keskmiseks esmakursuslaseks kujunes üliõpilane, kes käsitab
2. miks nad kasutavad oma aega antud veebikeskkonnas, 3. kuidas nad kasutavad neid (luuramiseks, loomiseks või suhtlemiseks). See uuring annab teavet mitmel tähtsal viisil. Esiteks meetmed aja kasutamise ja teostava tegevuse kohta 7päevase ajavahemiku jooksul, kasutades päevikusarnast meetodit, et uurimuse faktidest anda täpsem ja üksikasjalikum ülevaade ja hinnang kasutamise kohta. Teiseks analüüsiti vastuseid uurimuses esitatud avatud küsimustele, et selgitada miks õpilased kasutavad Facebooki ja milliseid tegevusi nad seal eelistavad ja esitavad. Kolmandaks on kirjeldatud sotsiaalseid muutusi Facebookis. Enamik üliõpilasi liitusid kasutajateks ja lõid oma Facebook konto suvel, enne ülikooli algust ( uuringus osalejatest 53,26%). 38,04% liitusid Facebook`iga esimese kursuse alguses. Keskmiselt vastanutest oli kasutanud Facebooki umbes kaks aastat (M=24,42 kuud, SD=9,93)
esinemise ja selle mittejuhuslikkuse, ning seda ei saa teha, kui võetakse aluseks ainult kaks keelt. Keeltevaheline uurimus on üks põhilisi viise keeleliste faktide leidmiseks, ja ühtlasi ka universaalsete süsteemide leidmiseks, millel põhinevad kõik loomulikud keeled. 1.1. Kaks lähenemist keelte valikuliseks uurimiseks (slaid) Need kaks meetodit on "tõenäosusvalim" ja "varieeruvusvalim" (probability sample and variety sample). Selles uurimuses kasutatatkse teist, varieeruvusvalimit. Esimene üritab leida seaduspärasusi ja korrelatsioone, teine meetod tahab tuvastada aga keelte üldist struktuuri. (slaid) Selles artiklis on esitatud uurimisprotseduurid, mis sisaldavad uusi ideid, säilitades ka vanemaid põhimõtteid. Uurimisprotseduur toetub tugevalt Belli (1978) uurimustööle, kuid siin on eesmärgiks vähendada geneetilisi kallutatusi. Meetod on loodud selleks, et tuua välja keelte sügavam struktuur
Euroopa poliitilised reziimid xx saj. Millised on seosed riikliku vägivalla ja poliitilise reziimi vahel? Eesti noorte kujunemismehhanismid, lühiessee "Eesti Vabariik on demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgema võimu kandja on rahvas. Hääleõiguslike kodanike kaudu teostab rahvas oma suveräänsust ehk iseseisvust."2 Nii see peakski tõepoolest olema, kuid kuidas paistab tegelikkus. Käesolevas uurimuses püüab autor välja tuua kitsaskohad ja seigad, mis peaks tõestama poliitilise reziimi ja vägivalla sidusust. Sügavam tähelepanu on pööratud Eesti iseseisvumisele, kui murdeprotsessiks ühiskonnas, selle mõju, sh. vägivallapoleemika- ja toimetulekule demokraatlik parlamentaarses reziimis. Demokraatia e. jõukus, on oluline poliitiline arengutegur. Püüdleme parema elu poole, soovime omale paremaid asju, mugavusi, millega oleme loonud enesele turvalise tarbimisühiskonna kui sellise
laps. Inimese isiksus mõjutab omakorda ka keskkonda, mis ta enda ümber loob. Ebasoodsate isiksuseomaduste kombinatsiooni puhul võib oletada, et see võib põhjustada ka ebasoodsaid elutingimusi. Vanemate iseloom mõjutab ka nende kasvatusstiili ja emotsionaalset kontakti oma lastega. Kui kasvatuses domineerib hoolimatus või vastupidi, ollakse autoritaarsed ja ranged, siis kannatab selle all lapse emotsionaalne areng. Ka Mare Tuisk on oma uurimuses jõudnud järeldusteni, et käitumisraskustega laste peredes on just emotsionaalse kontakti vajadused jäänud rahuldamata, selle tulemusel muutuvad helluse- ja tähelepanuvaeguse all kannatavad lapsed agressiivseteks ja ohjeldamatuteks. Kodused ei suuda ega oska anda lapsele eluks vajalikke oskusi: kuidas oma vajadusi adekvaatselt väljendada, kuidas lahendada konflikte ja ebaõnnestumistest üle saada ning mis kõige tähtsam: kuidas meie käitumine mõjutab meid ümbritsevat keskkonda
metodoloogiatest eristuv tunnus on see, et etnograafia on otsene vaatlus ja uurija isiklik osalemine. Etnograafia eesmärk üldiselt on mõista inimeste käitumist nende loomulikus kultuurilises argielu keskkonnas. See uurimisviis on paindlik ning uurimise käigus võib fookus muutuda. Eesmärk saavutatakse uurija isikliku osalemise kaudu, olles vaatleja, kes õpib tundma uuritavat fenomeni, uurides tema päriselu toiminguid. Uurija eriliseks rollis etnograafilises uurimuses on õppija olek, kes esineb teatud instrumendina, tänu millele on tal võimalik isiklikult kogeda uuritavat nähtust loomulikus keskkonnas. Kuna tegeliku pildi saamiseks ei piisa ainult oma tegevustest, argielust, kultuurist ja tõekspidamistest rääkimine, siis saavutab etnograafilises uurimuses uurija sügava mõistmise ka võõrastes kultuurides. Etnograafia kõige loogilisem ja äärmuslikum tulemus on autoetnograafia
Samuti on uuritud suhteid alkoholi ja kõrgenenud seksuaalse riskiga käitumise vahel (Leigh & Stall,1993), esimest seksuaalset kogemust ja selle suhet alkoholiga(Leigh & Morrison, 1991). Alkoholijoovet ja kontraseptiivide kasutamist on uurinud Robertson & Plant,1988,mille põhjal tõdeti,et alkohol vähenda kondoomi kasutamist.Eraldi on uuritud kontraseptiivide kasutamist plaanimata seksuaalse suhte ajal(Flanigan & Hittch,1986). Samuti on ka MacDonald, Zanna & Fong oma 1995 aasta uurimuses testinud käitumislikke hoiakuid ja kavatsusi seoses alkoholijoobes autojuhtimisega. 3. Uuringu eesmärk, hüpotees. Lähtunud oma varasematest uurimustest 1993 ja 1995, mis peamiselt põhinesid alkoholi seoste uurimisel ja seosetel autojuhtimisega püstitasid autorid käesolevas uurimuses hüpoteesi, et alkoholijoobes inimene on enam mõjutatud ettetungivatest ja edasiviivatest faktoritest, kui tõkestavatest ja on seetõttu ka kalduvamad riskialtile seksuaalsele käitumisele
annaabi.ee 
